Legislator Case Law & Legislation
1-13-6801/31 AI generated

1-13-6801/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-13-6801/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust; § 184 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust; § 202 lg 2 p 2 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; § 424 järgi

Legislator headnote

AI generated

1-13-6801/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust; § 184 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust; § 202 lg 2 p 2 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; § 424 järgi

Keywords

AI generated
curative treatment ongoing social benefits review of adult protection substantial change in health pre-existing condition provisional curatorship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

09.03.2015

Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-13-6801

Täitmiskohtunik

Anu Ammer

Taotlus

Viru Vangla taotlus süüdimõistetu X-i karistuse

vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks

Süüdimõistetu

X, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, karistuse

algus 13.02.2013 ja lõpp 13.02.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 26.07.2013 kohtuotsusega X-ile

KarS § 184 lg 1; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 202 lg 2 p 2; § 424 ja § 121 järgi mõistetud

liitkaristus 3 aastat vangistust.

2. X karistuse kandmise alguseks lugeda 13.02.2013.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, X-ile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega nr 1-13-6801 tunnistati X süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9

järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust; § 184 lg 1 järgi mõisteti karistuseks

2 aastat vangistust; § 202 lg 2 p 2 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; § 424 järgi

mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust; § 121 järgi mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja

hulka ning tema karistusaja alguseks loeti 13.02.2013.

Viru Vangla esitas 07.01.2015 Viru Maakohtule taotluse X-i karistuse vähendamise või

vabastamise otsustamiseks. Taotluses märgitakse, et süüdimõistetu puhul on tegemist

01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku § 5 lg 2 nimetatud isikuga ning lähtudes KrMS §

431 lg 3 edastab vangla täitmiskohtunikule andmed otsustamiseks, kas esinevad alused isiku

karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks.

Maakohtu määruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et X-ile mõistetud karistus ei kuulu vähendamisele.

KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430

reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja

ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu

täitmiskohtunik määrusega.

Karistusseadustiku (jõustunud 01.01.2015) § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo

karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv

jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis

välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv

jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele

jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse

karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei

ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooniga § 184 lg 1 ja § 424 koosseisud

ega sanktsioonid ei muutunud, seega puudub alus eelnimetatud kvalifikatsioonide eest

mõistetud karistuste vähendamiseks või nendest vabastamiseks.

Kohus märgib, et süüdistatavale mõisteti karistus ka KarS § 121 järgi, mis KarS-i uue

redaktsiooni järgi on kvalifitseeritav § 121 lg 1 järgi, kuna X-i poolt toimepandud teos

puuduvad KarS-i uue redaktsiooni § 121 lg-s 2 toodud koosseisutunnused. X-ile on Viru

Maakohtu 26.07.2013 otsusega mõistetud karistus KarS § 121 järgi, mille sanktsioon kuni

31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 1 kohaselt teise inimese

tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus leiab, et kuna X-ile mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest

karistuseks vangistus 8 kuud, mis jääb alla karistusseadustiku uues redaktsioonis sätestatud

sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu vähendamisele temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus.

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi karistuse mõistmisel tuleb alates uue

KarS-i jõustumisest lähtuda KarS §-s 218 sätestatud väheväärtusliku asja mõistest. KarS §

199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad teod on alati kuriteod sõltumata § 218 lg-s 1 toodud

summast. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või

väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu

hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo

ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil

ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või

nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või

süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse

väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline

väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva

seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase

keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike

asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära

suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10

eurot.

Käesoleval juhul nähtub 26.07.2013 kohtuotsusest, et X-i poolt toime pandud KarS § 199 lg 2

p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate tegudega tekitatud kahju väärtus ületab 200 eurot, mistõttu on

toimepandud teod ka jätkuvalt kvalifitseeritavad ja karistatavad kuritegudena. KarS § 202 lg 2

p 2 järgi kvalifitseeritava teoga tekitatud kahju jääb aga alla 200 euro (otsusest nähtuvalt 100

eurot ja 65,14 eurot), mistõttu on käesoleval juhul KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava

teo puhul alates 01.01.2015 tegemist väärteoga, mis ei ole enam karistatav vangistusega.

X-ile on mõistetud liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel. Kohus on seisukohal, et kuigi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav tegu ei ole enam

karistatav vangistusega, ei kuulu moodustatud liitkaristus vähendamisele, kuna raskeimaks

karistuseks, mida suurendati, on KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud vangistus 2 aastat, mida

eelkõige suurendab KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud

vangistust.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused X-ile Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega nr 1-13-

6801 mõistetud karistuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks, kuna temale

mõistetud karistus ja moodustatud liitkaristus on kooskõlas kehtiva seadusega.

Kohus juhindus eeltoodust ning KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 sätestatust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Ammer

kohtunik