Legislator Case Law & Legislation
1-09-9600/87 AI generated

1-09-9600/87 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-09-9600/87
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vjatšeslav Pampus tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega KarS § 114 p 1 järgi ning Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2010 otsusega mõisteti tema karistuseks 9 aastat vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-09-9600/87 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Vjatšeslav Pampus tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega KarS § 114 p 1 järgi ning Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2010 otsusega mõisteti tema karistuseks 9 aastat vangistust.

Keywords

AI generated
self-rehabilitation rehabilitation capability medical rehabilitation measure deportation despite health issues vocational rehabilitation reinstatement of disability benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-9600

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. veebruari 2015 määrus

süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vjatšeslav Pampus, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest

teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatšeslav Pampus tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega KarS § 114 p 1 järgi

ning Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2010 otsusega mõisteti tema karistuseks 9 aastat vangistust.

Karistusaeg algas 29.12.2008 ja lõpeb 29.12.2017.

2. Viru Maakohtu 12.02.2015 määrusega jäeti V. Pampus tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid.

2.1

V. Pampust on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib ta esimest korda.

Tegu on raske isikuvastase kuriteoga (tapmine eriti piinaval või julmal viisil). Isikul puuduvad

kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes on tal elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, töökoht

puudub.

2.2

Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja tema

võimalused vabanemisel (kindel elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning

toimepandud kuriteo asjaolusid (mõrv). Arvestades kuriteo raskust, ei ole V. Pampuse ennetähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Karistuse kandmise lõpp on 29.12.2017 ning tema praegusel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele

nad hiljem võiksid toetuda.

3. Kohtumääruse vaidlustas V. Pampus, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamist.

3.1

Kaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et V. Pampus on vangistuses läbinud

sõltuvusprogrammi Usk ja teadmine, sõltuvusvõõrutusprogrammi Igapäevane valik ja agressiivsuse

asendamise treeningu. Ka on ta omandanud eesti keele, olnud hõivatud tööga ja tänase päeva seisuga

tasunud oma võlgadest ligikaudu 1500 eurot. V. Pampusel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused,

mis Riigikohtu praktika kohaselt on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Ta on

vangistuses esmakordselt ja oma karistusajast ära kandnud enamuse. Kinnipeetav ise leiab, et tema

puhul on vangistus täitnud oma eesmärgi. Kriminaalhooldus aitaks teda õiguskuulekal teel püsimisel.

Samuti rõhutab V. Pampus tal igakülgselt toetava perekonna olemasolu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et V. Pampust ei ole põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu

sellekohase seisukoha ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele tulemusele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei

pea otstarbekaks korrata. Täiendavalt rõhutab kriminaalkolleegium järgnevat.

5. Esmalt peab apellatsioonikohus vajalikuks selgitada, et kuigi kohtud peavad kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid, ei ole need tingimata ühe kaaluga ning kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest

ka vaid kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil. Tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega ja siin

ei saa piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvesse võtmisega. Iga

ennetähtaegset vabastamist tuleb hinnata õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna.

5.1

Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et kuigi V. Pampuse osas on

täheldatavad mitmed positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammide läbimine, osalemine vangla

tööhõives, riigikeele õppimine, võlgade tasumine, vabaduses lähedaste toetuse ning elukoha

olemasolu, süüdimõistetu motivatsioon muutumiseks), ei kaalu need praegu üles tema suhtes

esinevat negatiivset, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kinnipeetava süü suurust. Nimelt peavad

kohtud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vastamise otsustamisel lisaks karistuse individuaalsele

õigustatusele arvestama ka ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest. Käesolevalt kannab V. Pampus

karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest, s.o kohtuotsuse kohaselt tappis ta ühise

alkoholitarvitamise ajal isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus julmal viisil kannatanu, lüües teda

haamri, noa ja klambrilööjaga vähemalt 30 korda pea ning ülakeha piirkonda. Kuivõrd kohtutel on

õigus loobuda isiku ennetähtaegselt vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on

maakohtu määrus seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub

alus. V. Pampuse praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuriteo - mõrva - raskusele

ning tema ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 2 aastat 9 kuud enne mõistetud karistusaja lõppu

oleks vastuolus üldise arusaamaga õiglasest karistusest.

6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus