3-14-51861/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated21.08.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja hiljem täiendatud kaebus (tl 2, tõlge tl 9; tl 22-24p, tõlge tl 27-28p) Tartu Vangla vastu. Kaebuses on määruskaebuse
Legislator headnote
AI generated3-14-51861/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuses on määruskaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
09.03.2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-51861
Haldusasi
Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla
kohustamise ja Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 27.01.2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolai Lilitškini määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Nikolai Lilitškin
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.01.2015. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 21.08.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja hiljem täiendatud kaebus
(tl 2, tõlge tl 9; tl 22-24p, tõlge tl 27-28p) Tartu Vangla vastu. Kaebuses on määruskaebuse
esitaja esitanud erinevad kohustamisnõuded ning kahju hüvitamise nõude. Määruskaebuse
esitaja ei ole rahul sellega, kuidas on vanglas korraldatud habemeajamine ning sellega, et
temalt on ära võetud habemeajamispintsel. Samuti väljendab määruskaebuse esitaja
rahulolematust sellega, et kartserikambris ei ole tagatud värske õhu juurdepääs. Ta palub
kohustada vanglat võimaldama tal ajada kartseris habet 2-3 korda nädalas, tagastama talle
temalt ära võetud habemeajamispintsel ning avama kartserikambris kinni keevitatud
õhuaknad, et taastada värske õhu sissevool. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle on
habemeajamispintsli äravõtmisega ja raseerimise keeluga tekitatud kahju ning ta palub mõista
talle välja hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebuses on esitatud ka taotlus riigilõivu tasumisest
vabastamiseks.
2. Tartu Halduskohus rahuldas 27.01.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi
taotluse osaliselt, kohustades määruskaebuse esitajat tasuma kaebuselt riigilõivu 28 eurot.
Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu
(21.04.2014 – 20.08.2014) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud määruskaebuse
esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 28,50 eurot ((190-133)/4x2). Kuigi
eeltoodust nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja võimeline tasuma käesolevas asjas
tasumisele kuuluvat riigilõivu summas 250 eurot, leiab kohus, et arvestades määruskaebuse
esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole tema täielik vabastamine riigilõivu
tasumise kohustusest põhjendatud. Määruskaebuse esitaja puhul on tegemist kinni peetava
isikuga, keda peetakse ülal riigieelarvest. Arvestades määruskaebuse esitaja kahekordset
keskmist ühe kuu sissetulekut, tuleb määruskaebuse esitajal kaebuse esitamisel tasuda
riigilõiv summas 28 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. 09.02.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 48, tõlge tl 51) Tartu Halduskohtu
27.01.2015. a määruse peale. Määruskaebuses ei ole määruskaebuse esitaja ei ole rahul
sellega, et kohus ei ole määruses käsitlenud vangla poolt tema omandiõiguse rikkumisega
seonduvat. Ta palub tema kaebus rahuldada ning vabastada ta riigilõivu tasumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu
27.01.2015. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas
määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
5. Määruskaebuses ei ole määruskaebuse esitaja esitanud ühtegi sisulist vastuväidet tema
riigilõivust osaliselt vabastamata jätmisele. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti
kohaldanud halduskohtumenetluses menetlusabi andmist reguleerivaid menetlusnorme ning
õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise aluste esinemist
HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1 järgi. Halduskohus on õigesti leidnud, et
võttes arvesse HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, ei ole antud juhul põhjendatud vabastada
määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest sellises riigilõivumäära osas, mida ta on olnud
võimeline tema kahekordsest keskmisest ühe kuu sissetulekust nähtuvalt tasuma.
HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud kriteerium on seadusandja poolt seatud kriteerium, mis
aitab kohtutel veenduda selles, kas kaebaja, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid
kaebuse esitamisele eelneval nelja kuu pikkusel perioodil, on oma majanduslikust seisundist
tulenevalt olnud võimeline tasuma kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu. Seega on
halduskohus õiguspäraselt jätnud määruskaebuse esitaja 28 euro suurusest riigilõivu
tasumisest vabastamata.
6. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Halduskohtu 27.01.2015. a määrus õiguspärane ning selle
peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Tiina Pappel
Agu Timmi
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/