3-15-127/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-127

Haldusasi

Lääne Maavalitsuse ja OÜ Väinamere Liinid kaebused

vaidlustusasjas

nr

308-14/-

tehtud

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 9. jaanuari 2015 otsuse tühistamise

nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 26. veebruaril 2015

Menetlusosalised

Kaebaja: Lääne Maavalitsus

Esindaja: Roger Uusmaa

Kaebaja: OÜ Väinamere Liinid

Esindaja: adv. Kristo Kallas

Vastustaja: AS Kihnu Veeteed

Esindaja: v.adv. Marko Mehilane

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lääne Maavalitsuse ja OÜ Väinamere Liinid kaebused rahuldamata.

2. Mõista AS Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulu Lääne Maavalitsuselt 900

(üheksasada) eurot ning OÜ-lt Väinamere Liinid 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

hiljemalt

6. aprillil 2015 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. Lääne Maavalitsus viib läbi lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanget „Operaatori

leidmine Sviby-Rohuküla-Sviby reisparvlaevaliinile“. Pakkumuste esitamise ettepaneku (edaspidi

PEE) punkti 7.1.2 kohaselt tuli pakkujal esitada ühe põhireisi maksumus ning liiniveo 2015. ja

2016. aasta kulude-tulude eelarve. PEE punktis 7.2.6 sätestati, et vedaja kannab kõik avaliku

teenindamise lepingu ja laeva kasutusse andmise lepingu täitmisega seotud kulud ning muud

hankes osalemisega seotud kulud. Pakkumused esitasid AS Kihnu Veeteed (488 eurot/reis) ja OÜ

Väinamere Liinid (238 eurot/reis).

2. Lääne maavanema 28. novembri 2014 korraldusega nr 1-1/2014/174 kvalifitseeriti mõlemad

pakkumuse esitajad, tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks ning tunnistati edukaks OÜ

Väinamere Liinid pakkumus.

MENETLUS VAIDLUSTUSKOMISJONIS

3. AS Kihnu Veeteed esitas seepeale Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO)

vaidlustuse, taotledes OÜ Väinamere Liinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

otsuste tühistamist, olles seisukohal, et pakkumus hinnaga 238 eurot ühe põhireisi kohta ei saa

sisaldada kõiki teenuse osutamisega ja lepingu täitmisega seotud kulusid, mistõttu oleks hankija

pidanud selle kui alapakkumuse tagasi lükkama. AS Kihnu Veeteed esitas vaidlustuses oma

arvestuse, mille kohaselt on lepingute täitmisega seotud minimaalsed ja vältimatud kulud

vähemalt 444 eurot reisi kohta või vähemalt 370 eurot reisi kohta, kui lähtuda OÜ Väinamere

Liinid pakkumuses kütusekulust. AS Kihnu Veeteed leidis, et OÜ Väinamere Liinid pakkumuses ei

ole kindlasti arvestatud kõigi teenuse osutamisega seotud kütusekulude, sadamatasude,

elektrikulude,

laeva-

ja

kaldapersonali

tööjõukulude,

laevapereliikmete

toidukulude,

päästevahendite kontrolli kulude, seadmete hoolduse, remondi ja klassikulude , kohustusliku

koolituse,

töötervishoiu

ja

vormiriietuse

kulude,

kindlustuskulude,

finantskulude,

administratsioonikulude ega ettevõtja mõistliku tulususega. Lääne Maavalitsus ja OÜ Kihnu

Veeteed vaidlesid vaidlustusele vastu.

4. VAKO 9. jaanuari 2015 otsusega rahuldati AS Kihnu Veeteed vaidlustus ning tühistati Lääne

maavanema 28. novembri 2014 korraldus nr 1-1/2014/174 OÜ Väinamere Liinid pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. VAKO otsuse olulisemad põhjendused olid järgmised:

▫

kuigi RHS § 48 hanke iseloomust tulenevalt kohaldamisele ei kuulunud, ei võinud hankija

tunnistada vastavaks ja edukaks pakkumust, mis ei sisalda kõiki teenuse osutamiseks vajalikke

kulusid, kuna see oleks vastuolus RHS § 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud riigihangete korraldamise

üldpõhimõtetega ning hankijale PEE punktist 7.2.6 tuleneva kohustusega kontrollida, kas

esitatud pakkumused sisaldavad kõiki kulusid või mitte;

▫

kuigi veel valmimata laeva „Ormsö“ tegeliku kütusekulu prognoosimine on väga keeruline, ei ole

OÜ Väinamere Liinid siiski suutnud vaidlustusmenetluses ega hankemenetluses hankija

küsimuste peale selgitada, kuidas on kujunenud tema pakkumuse maksumuses arvestatud

kütusekulu suurus, mistõttu on hankija jätnud sisuliselt kontrollimata OÜ Väinamere Liinid

pakkumuse maksumuse kütusekulu suuruse osas;

▫

OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumuses osade hankija poolt ette nähtud remondikuludega

arvestamata jätmine ja plaanilisele hooldusele/jooksvale remondile arvestatud kulude suuruse

erinevus võrreldes AS-i Kihnu Veeteed vastavate kuludega pidi tekitama hankijas kahtluse, mida

hankija ei ole kontrollinud;

▫

kahes pakkumuses esitatud olulisel määral erinev administratsioonikulude suurus pidi hankijas

tekitama küsimuse nende kulude sisust ja põhjendatust ja hankija oleks pidanud sellegi kululiigi

osas OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollima, ent ei teinud seda;

▫

OÜ Väinamere Liinid pakkumuses kajastatud sadamatasud, elektrikulu, laevapersonali ja

kaldapersonali tööjõukulud, toiduraha, päästevahendite, kohustusliku koolituse, töötervishoiu ja

vormiriietuse kulud, samuti kindlustuskulud ja finantskulud kas ei pidanud tekitama hankijas

kahtlusi või olid hankemenetluses kogutud tõendid piisavad nende kahtluste hajutamiseks,

mistõttu ei saa väita, et hankija poleks OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumust nende

kulude osas nõuetekohaselt kontrollinud.

KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Lääne Maavalitsus ja OÜ Väinamere Liinid esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, milles

taotlevad VAKO 9. jaanuari 2015 otsuse tühistamist.

6. Lääne Maavalitsus leiab, et VAKO on meelevaldselt tõlgendanud PEE-d, kuna selle punktist

7.2.6 ei tulenenud hankijale kohustust kontrollida, kas esitatud pakkumused sisaldavad kõiki

kulusid või mitte. Maavalitsus toob välja, et selle punkti mõte on välistada kulude jäämine

hankija kanda. Maavanem on samuti seisukohal, et kuivõrd tegemist oli lihtsustatud korras

tellitava teenuse hankega, ei ole selle puhul pakkumuse maksumuse käsitlemine üldse

asjakohane.

7. Maavalitsus selgitab, et hankijale ei olnud hankemenetlust läbi viies teada hankelepingu

eeldatavat maksumust, ent kuivõrd esitatud pakkumustes toodud kütusekulu andmed oluliselt

erinesid, otsustas hankija OÜ-lt Väinamere Liinid kütusekulu kohta selgitusi küsida. Maavalitsus

selgitab, et OÜ Väinamere Liinid esitatud selgitused olid piisavad veendumaks, et pakkumus ei

ole põhjendamatult madala hinnaga. Maavalitsuse hinnangul polnud alust OÜ Väinamere Liinid

pakkumuse tagasilükkamiseks. Maavalitsus leiab, et olukorras, kus pakkuja esitas kulude kohta

andmed (sh põhjendatud selgitused), puudus alus pakkumuse vastavaks tunnistamata

jätmiseks, eriti kuivõrd OÜ Väinamere Liinid kvalifitseerimise osas ei ole vaidlust, mis tähendab,

et ta on suuteline hankelepingut täita.

8. Kohtuistungil selgitas maavalitsuse esindaja, et pole veenvaid tõendeid, mis kinnitaks, et just

AS-i Kihnu Veeteed pakkumuses toodud kulukomponentide maksumus on ainuõige ning seega

ei saanud ka hankija vaidlusaluste otsuste tegemisel sellest lähtuda. Maavalitsuse esindaja

selgitas, et pakkumuses toodud kulukomponendid, mille maksumus sõltub pakkuja ärimudelist,

eelnevast kogemusest, kolmanda isikutega sõlmitavate lepingu tingimustest ja muudest

asjaoludest, mida hankija pakkujale ette ei ole näinud, võivadki pakkumused eeltoodud

objektiivsetest asjaoludest sõltuvalt olla erinevad, mistõttu ei pidanud iga kulukomponendi

maksumuse erinevus pakkujate esitatud pakkumustes tekitama hankijal täiendavate selgituste

küsimise vajadust.

9. Kütusekulu osas selgitab hankija, et nõudis OÜ-lt Väinamere Liinid 29. oktoobri ja 5. novembri

2014 kirjades selgitusi, millele viimane 3. novembri ja 10. novembri kirjades vastas.

Maavalitsuse hinnangul on VAKO ekslikult leidnud, et OÜ Väinamere Liinid ei vastanud hankija

kirjades esitatud küsimustele, kuivõrd eelviidatud vastustes esitas ta põhjendatud arvutuskäigu

ning kinnitas, et on pakkumuse tegemisel tuginenud oma ligi 20-aastasele kogemusele ja

põhjendas ka seda, miks kõigile küsimustele vastata võimalik ei ole. Liiati selgitab maavalitsus, et

pöördus kütusekulu küsimuses ka Veeteede Ameti poole, mis samuti kinnitas seda, et pakkujate

pakkumused võivad tulenevalt nende kogemusest olla erinevad.

10. Remondikulude osas selgitab maavalitsus, et küsis OÜ-lt Väinamere Liinid täiendavaid

selgitusi ja sai neile 8. oktoobril 2014 piisavad vastused, sest OÜ Väinamere Liinid kinnitas, et

tulevikus tekivad remondikulud kaetakse tavapärase lepingutasu alusel ilma täiendava

ühistranspordi toetuse taotlemiseta. Administratsioonikulude osas selgitab maavanem, et PEE-s

ei ole ette nähtud, millised kulud peavad pakkumuses administratsioonikuluna kajastuma ning

administratsioonikulu maksumus kujuneb täielikult pakkuja ärimudelist ja ettevõtte

töökorraldusest tulenevalt, mistõttu võib madalam maksumus olla põhjendatud nt kulude

optimeerimisega. Maavalitsus leiab, et sellest, et administratsioonikulu maksumus on ühel

pakkujal madalam kui teisel ei tähenda, et toodud kuluga ei ole arvestatud.

11. OÜ Väinamere Liinid on esiteks seisukohal, et hankija otsustab pakkumuse hinna

põhjendatuse üle kaalutlusõiguse alusel ning VAKO-l ei ole õigust kontrollida sellise

kaalutlusotsuse otstarbekust. Teiseks leiab OÜ Väinamete Liinid, et vaidlustades teise pakkuja

pakkumuse maksumuse, pidanuks AS Kihnu Veeteed tõendama, et vastava maksumuse eest ei

ole võimalik lepingulisi kohustusi täita, ent AS Kihnu Veeteed seda tõendanud pole. Liiati leiab

OÜ Kihvu Veeteed, et nende kulukomponentide osas, mille põhjendatuses hankijal kahtlus

tekkis, esitas ta hankijale piisavad selgitused ning hankija asus nende põhjal õigustatult

seisukohale, et kaebaja pakkumuse maksumust ei saa pidada põhjendamatult madalaks. OÜ

Väinamere Liinid hinnangul ei saa vaidlustaja tõendamiskohustust täidetuks lugeda sellega, kui

vaidlustaja esitab omapoolseid kuluprognoose väites, et kuna need on kordades suuremad

kolmanda isiku arvestustest, siis on teise isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal.

OÜ Kihnu Veeteed rõhutab, et teadmata teise pakkuja kokkuleppeid, äriplaani ja teenuse

osutamise kava, ei ole võimalik näiteks remondikulude või administratsioonikulude osas selliseid

hüpoteetilisi arvutusi arvesse võtta. OÜ Kihnu Veeteed hinnangul on tema oma

põhjendamiskohustuse piisavalt täitnud juba sellega, et on kinnitanud, et tuginedes senisele

pikaajalisele teenuse osutamise kogemusele ja sellega omandatud teadmistele, on ta võtnud

arvesse kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi.

12. OÜ Väinamere Liinid on seisukohal, et kohtumenetluses saavad vaidluse all olla vaid need

kulukomponendid, mille kohta VAKO oma otsuses leidis, et hankija on nende põhjendatuse

kontrollimata jätnud, mitte aga ülejäänud kulukomponendid, mille osas ei ole VAKO otsust edasi

kaevatud.

13. Kütusekulu osas selgitab OÜ Väinamere Liinid, et kuivõrd laev „Ormsö“ ei ole valmis ja selle

tegelik kütusekulu pole teada, siis tuleb pakkumuses esitatud maksumust pidada põhjendatuks,

kui see tundub vähemalt teoreetiliselt mõistlik ning pakkuja on kinnitanud, et tema kogemustele

tuginedes peaks see olema õige. Siinkohal toob OÜ Väinamere Liinid välja, et PEE-s ei ole hankija

isegi suutnud laeva kütusetarbimist määratleda ega andnud ka mingeid juhiseid kütusekulu

prognoosimiseks. OÜ Väinamere Liinid viitab oma 3. ja 10. novembri 2014 kirjades hankijale

antud selgitustele kütusekulu arvestuste kohta ja selgitab, et arvestuste tegemisel lähtus ta oma

kogemusest laevade „ML Muhumaa“, „ML Saaremaa“ ja „ML Hiiumaa“ kütusetarbimisest liinil

Kuivastu-Virtsu ning arvestades laeva „Ormsö“ kohta teada olevate parameetrite alusel välja

selle võimaliku kütusetarbimise.

13. OÜ Väinamere Liinid ei pea asjakohaseks AS-i Kihnu Veeteed poolt esitatud MEC

Insenerilahendused OÜ arvestust ning toob välja, esiteks, et on seal põhjendamatult tehtud

arvestused 10-12 sõlmese kiiruse juures, samas kui lepingu täitmiseks piisab kiirusest 8 sõlme;

teiseks ei ole neis arvestustes silmas peetud, et „Ormsö“ on kahekäila-parvlaev, millel ei toimu

laeva läbivajumist analoogselt laevaga, kus sõukruvid asuvad vaid ahtris ja mille tõttu on ka

kütusekulu erinev ning lisaks on seal arusaamatul põhjusel arvestatud vööri (sõidusuunda) jääva

sõukruvi koormuseks 70%, samas kui laeva ökonoomne režiim on alati 70% koormust ahtris ja

30% koormust vööris, kusjuures hankelepingus nõutavast liinigraafikust kinni pidamiseks piisab

ka vaid ühe, ahtrisse jääva jõuseadme töös hoidmisest 40% koormusel, mis samuti kahandab

kütusekulu märkimisväärselt. OÜ Väinamere Liinid möönab, et ei vastanud üksikasjalikult kõigile

hankija poolt esitatud küsimustele kütusekulu kohta, küll aga selgitas nende küsimuste osas, et

niivõrd detailse info küsimine väljub tavapärase ja mõistliku päringu raames antud

hankemenetluses, samas kui tema poolt antud informatsioon keskmise kütusekulu kohta oli

piisav, et hinnata, kas see prognoos on mõistlik või mitte. Mis puudutab Veeteede Ameti

arvamust, siis leiab OÜ Kihnu Veeteed, et sellest ei saa lähtuda, kuna selles arvamuses endas on

sõnaselgelt märgitud, et Veeteede Ametil ei ole võimalik anda arvamust konkreetse laeva

kulude kohta konkreetsel liinil. 22. veebruaril 2015 esitatud täiendavas seisukohas on OÜ

Väinamere Liinid esitanud omakorda detailse arvestuse vaidlusaluse liiniveoga seotud

kütusekulu kohta, olles arvestanud nii liinigraafikus püsimiseks vajaliku kiiruse arendamiseks

rakendatavat masinavõimsust, ilmastikuolusid aasta lõikes, ühe reisi kestust jms. ning toonud

analüüsi lõpuks ikkagi välja, et tema pakkumuses esitatud kütusekulu on reaalne. OÜ Väinamere

Liinid hinnangul ei ole paljud AS-i Kihnu Veeteed poolt esitatud kütusekulu mõjutavad asjaolud

Ormsö kui moodsa ja uue laeva puhul asjakohased (nt. vajadus käivitada masinad oluliselt enne

laeva väljumist või hoida neid töös pärast sihtsadamasse jõudmist).

14. Remondikulu osas selgitab OÜ Väinamere Liinid esiteks seda, et PEE-s ei ole hankija esitanud

mingisuguseid erilisi nõudmisi laeva remondi osas. OÜ Väinamere Liinid hinnangul on AS Kihnu

Veeteed poolt väidetud 75 822 euro suurune aastane remondikulu põhjendamatult suur,

arvestades, et „Ormsö“ on täiesti uus laev, millel on tootjapoolne kaheaastane garantii ja

kaskokindlustus avariiremondivajaduse puhuks ning pole põhjust eeldada, et lähiaastatel tuleks

sellele teha mingeid remonte peale plaanilise hoolduse. OÜ Väinamere Liinid ei pea

asjakohaseks AS-i Kihnu Veeteed remondi ja hoolduskulude arvestust, tuues välja, et selles on

arvestatud, et laev on 5 aasta jooksul töös kokku 15 000 tundi, samas kui tegelikult reiside arvu

ja kestust arvestades on tegelik töötundide arv vaid 8346 tundi. Ka toob OÜ Väinamere Liinid

välja, et esimene klassiremont tuleb laeval teha 5 aasta möödudes, mistõttu ei ole seda kulu

vaja 2015. ja 2016. aasta eelarves kajastada.

15. Administratsioonikulude osas selgitab OÜ Väinamere Liinid, et selle kululiigi alla liigitatakse

reeglina pisikulud, mida muude kululiikide alla ei ole otstarbekas ning ka PEE-s pole täpsustatud,

millised kulud selle kululiigi alla panna, mistõttu on mõistetav, et erinevatel pakkujatel võib see

kulurida olla väga erinev. Oma administratsioonikulu selgituseks märgib OÜ Väinamere Liinid, et

tal on juba olemas kaldapersonal ja vajalikud ruumid koos sisustusega, mistõttu on lisakulu

väike, samuti on ta arvestanud piletimüügisüsteemi täiendamise lisakuluga. OÜ Väinamere

Liinid hinnangul on VAKO põhjendamatult administratsioonikulu hindamisel lähtunud Sõru-Triigi

liini kohta esitatud aruandest, kuna selles on administratsioonikuludena käsitatud sootuks teisi

kulusid kui vaidlusaluses hankes.

16. OÜ Väinamere Liinid ei pea võimalikuks vaidlusaluse pakkumuse maksumuse hindamisel

lähtuda 2011. aastal sõlmitud sama liini puudutanud hankelepingu maksumusest, kuna pole

mistahes tõendeid, mis kinnitaks, et viidatud lepingu maksumus oli põhjendatud ning liiati ei ole

2011. aasta lepingu täitmiseks kasutatud laev ja „Ormsö“ võrreldavad, samuti ei saa eeldada, et

OÜ Väinamere Liinid kasutab teenuse osutamiseks sama ärimudelit kui AS Kihnu Veeteed,

mistõttu võib suur hinnaerinevus tuleneda personalile makstavast tasust ja muudest kuludest,

mis ei ole kohustuslikuna hankija poolt ette antud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. AS Kihnu Veeteed vaidleb kaebustele vastu, leides, et VAKO otsus on seaduslik ja

põhjendatud, sest OÜ Väinamere Liinid pakkumus oli ilmsete alapakkumise tunnustega, aga

hankija ei kontrollinud nõuetekohaselt selle pakkumuse maksumuse põhjendatust. AS Kihnu

Veeteed toob välja, et OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumus oli madalam isegi reisi

hinnast, mis on sama laevaliini osas 2011. aastal sõlmitud hankelepingu järgi, samas kui pärast

2011. aasta hanget on kulud oluliselt kasvanud seoses sellega, et laevaliikluses ei tohi enam

kasutada erimärgistusega diislikütust, oluliselt on kasvanud sadamatasud, laeva „Ormsö“

kütusekulu on vähemalt 108% suurem seni samal liinil kasutatud laeva „Reet“ omast, laeva

„Ormsö“ puhul on nõutav suurem meeskond ning kõrgemad nõuded on kapteni ja mehhaaniku

kvalifikatsioonile, samuti peavad vähemalt kolm meeskonnaliiget omama kiirvalve paadijuhi

väljaõpet. Lisaks toob AS Kihnu Veeteed välja, et laevanduses, nagu mujalgi, on 2011. aastaga

võrreldes palgad tõusnud, samuti on tõusnud tarbijahinnad. AS Kihnu Veeteed märgib, et tema

esitatud arvestuse aluseks ei ole 2011. aasta kulud, vaid reaalsed miinimumkulud eelseisval

teenindusperioodil 01.05.2015-30.04.2020.

18. AS Kihnu Veeteed leiab, et ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankes peab hankija

kontrollima ja tagasi lükkama alapakkumuse, kuna selle vastavaks ja edukaks tunnistamine oleks

vastuolus RHS § 3 üldpõhimõtetega, samuti tulenes PEE punktidest 7.2.6, 8.2, 8.3 ja 8.4

hankijale kohustus kontrollida seda, kas esitatud pakkumused sisaldavad kõiki nõutud kulusid.

AS Kihnu Veeteed toob ka välja, et alapakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine rikub ka

ausat ja olemasolevat turukonkurentsi ning tõrjub turult väiksema turujõuga ettevõtjad,

takistades põhjendamatult nende ligipääsu riigi tellimustele.

19. AS Kihnu Veeteed ei nõustu OÜ Väinamere Liinid kaebuses esitatud väitega, nagu poleks ta

vaidlustajana tõendanud oma väidet, et OÜ Väinamere liinid on teinud alapakkumuse. AS Kihnu

Veeteed hinnangul on ta vaidlustuses üksikasjalikult esitanud ja tõendanud asjaolud, mille

pinnalt pidi hankijal tekkima kahtlus ning toonud välja reisi minimaalse maksumuse olulisemate

komponentide kaupa, tõendades ära, et ühe põhireisi minimaalseks maksumuseks on 370 eurot

isegi siis, kui võtta laeva „Ormsö“ kütusekuluks põhjendamatult vaid 119,8 liitrit/reis. AS Kihnu

Veeteed viitab, et vaidlustusmenetluses esitatud arvestuses tugines ta muuhulgas asjatundjate

arvamustele, ja laevale „Ormsö“ teenuseid pakkuma hakkavate ettevõtete kirjalikele

dokumentidele. AS Kihnu Veeteed toob välja, et kuigi VAKO otsuses leiti, et hankija ei teostanud

piisavat kontrolli seoses kütusekulu, remondikulu ja administratsioonikuluga, ei ole hankija

tegelikult teostanud kohast kontrolli ka teiste reisi maksumuse oluliste ja Väinamere Liinid

pakkumuses põhjendamatult väiksena esitatud kulukomponentide osas nagu elektrikulu,

tööjõukulud, toiduraha, päästevahendid, kohustusklik koolitus, töötervishoid, vormiriietus,

kindlustus ja finantskulud.

20. Kütusekulu osas selgitab AS Kihnu Veeteed, et ka vastuses hankija järelepärimistele ei

andnud OÜ Väinamere Liinid adekvaatseid selgitusi kütusekulu arvestuse kohta, mistõttu ei saa

väita, et hankija teostas selles osas nõuetekohast kontrolli. Lisaks juba eelnevalt viidatud

Veeteede Ameti arvamusele, viitab AS Kihnu Veeteed ka OÜ MEC Insenerilahendused

seisukohale, mis samuti ei luba asuda seisukohale, et laeva „Ormsö“ kütusekulu konkreetsel

liinil võiks olla vaid 119,8 liitrit reisi kohta. AS Kihnu Veeteed toob ka välja, et oma kütusekulu

arvestused on OÜ Väinamere liinid esmakordselt esitanud alles kohtumenetluses, ent needki ei

ole veenvad. AS Kihnu Veeteed ei pea OÜ Väinamere Liinid poolt kohtumenetluses esitatud

kütusekulu arvestust tõsiseltvõetavaks, leides, et viimane pole arvestanud abimasinate ja

küttesüsteemi kütusekulusid, samuti ei saa reaalseks pidada, et laadimine ja mahalaadimine

saaks sel liinil toimuda viie minutiga, arvestatud pole ka sellega, et masinad tuleb käivitada enne

laeva väljumist ning neid ei lülitada välja kohe laeva sihtsadamasse saabumisel.

21. Remondikulude suuruse osas jääb AS Kihnu Veeteed vaidlustusmenetluses esitatu juurde

ning leiab, et laeva tegelik töötundide arv 5-aastase kasutusperioodi jooksul ongi umbes 15 000

tundi. Ka toob AS Kihnu Veeteed välja, et hankemenetluses OÜ Väinamere Liinid hankija poolt

esitatud remondikulusid puudutavatele küsimustele tegelikult ei vastanud ega selgitusi ei

andnud, mistõttu ei saa rääkida hankija-poolsest kontrollist. Mis puudutab OÜ Väinamere Liinid

väidet, et AS-i Kihnu Veeteed poolt vaidlustusmenetluses väidetud 75 822 euro suurune

seadmete hooldus, remondi ja klassikulu on ebamõistlikult suur, siis leiab viimane, et laevale

„Ormsö“ vastavate teenuste pakkujad on nii ASi Kihnu Veeteed kui OÜ Väinamere Liinid puhul

samad ning mõlemale pakkujale on esitatud samasugused hinnad.

22. Administratsioonikulude osas nõustub AS Kihnu Veeteed VAKO seisukohaga, et OÜ

Väinamere Liinid pakkumuses esitatud 2,4 euro suurune kulu ei ole tõsiseltvõetav, arvestades

OÜ Väinamere Liinid enda poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud

aruandeid Sõru-Triigi liini kuluandmete kohta. Siinkohal selgitab AS Kihnu Veeteed, et Sviby-

Rohuküla-Sviby liini reiside arv on märkimisväärselt suurem kui Sõru-Triigi liini puhul ja sellega

seoses ka suuremad liini administratsioonikulud, lisaks ei toimu Sõru-Triigi liinil piletimüük

sadamates ja pole vajadust kaldapersonali järele. AS Kihnu Veeteed leiab, et OÜ Väinamere

Liinid pakkumuses esitatud 2,4 euro suurune administratsioonikulu viitab sellele, et OÜ

Väinamere Liinid katab Sviby-Rohuküla liini administratsioonikulud teiste liinide riigitellimuste

arvelt, mis pole aga lubatav.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDSED

23. Hinnanud menetlusosaliste väiteid ning vaidlustus- ja kohtumenetluses antud selgitusi ja

nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et Lääne

Maavalitsuse ja OÜ Väinamere Liinid kaebused ei ole põhjendatud ja tulevad rahuldamata jätta.

Vaidlustuskomisjon on lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et Lääne Maavalitsus hankijana ei

kontrollinud nõuetekohaselt OÜ Väinamere Liinid pakkumuse vastavust PEE punktist 7.2.6

tulenevale nõudele arvestada pakkumuse tegemisel kõigi avaliku teenindamise lepingu ja laeva

kasutusse andmiselepingu täitmisega seotud kulusid. Lääne maavanema 28. novembri 2014

korralduse nr 1-1/2014/174 andmise ajaks hankijale teada olevate andmete alusel pidi hankijal

olema tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Väinamere Liinid ei ole pakkumuse tegemisel

arvestanud kõigi eelnimetatud lepingute täitmisega seotud kuludega, mistõttu võis tegemist olla

nõuetele mittevastava alapakkumusega, ent sellele vaatamata ei selgitanud hankija enne

pakkumuse vastavaks tunnistamist välja piisavat hulka täiendavaid asjaolusid, mis võimaldanuks

kaalutlusõiguse teel põhjendatult otsustada, kas tegu on ilmse alapakkumusega või mitte. Jättes

pakkumuse vastavuse kontrollimisel eelnimetatud kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata,

võis hankija kokkuvõttes jõuda valele järeldusele ning tunnistada OÜ Väinamere Liinid

pakkumuse põhjendamatult vastavaks ning edukakski.

24. Kohtu võimalus kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste kontrollimiseks on piiratud ning

tuvastades, et haldusorgan pole kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud, ei saa kohus

üldjuhul teha kaalutlusotsust haldusorgani eest. Kui konkreetne küsimus tuleb lahendada

kaalutlusõiguse alusel, saab kohus asja lõplikult otsustada üldjuhul vaid siis, kui mingisugustel

asjaoludel on haldusorgani kaalutlusõigus vähenenud nullini. Käesoleval juhul see nii ei ole.

Seetõttu saab käesolevas kohtuotsuses, nagu ka asjas tehtud vaidlustuskomisjoni otsuses

piirduda tõdemusega, et hankija ei teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ja võis seetõttu

OÜ Väinamere Liinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta teha seetõttu

kokkuvõttes vale otsuse.

25. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hanke esemeks olevad teenused on sellised, mida võib

RHS § 19 kohaselt tellida lihtsustatud korras. RHS lõigetest 1 ja 3 tulenevalt ei pea hankija

selliste teenuste tellimiseks läbi viima RHS-is sätestatud korras hankemenetlust, küll aga peab

teenuste tellimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid.

Viimatinimetatud sättest tulenevalt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral

erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte, tagama

riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel,

kohtlema asjassepuutuvaid isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning vältima konkurentsi

kahjustavaid huvide konflikte. See tähendab, et kuigi lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei

pea hankija juhinduma otseselt RHS §-st 48, tuleneb eelviidatud riigihanke korraldamise

põhimõtetest siiski, et hankija peab vältima ka lihtsustatud korras teenuste tellimist isikult, kelle

tehtud pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.

26. RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega oleks vastuolus tunnistada edukaks alapakkumus, mille

puhul on tõsine risk, et pakkuja ei suuda oma kohustusi täita või mille edukaks tunnistamine

võib oluliselt kahjustada konkurentsi hanke esemeks oleva teenuse turul ka pikemas

perspektiivis kui konkreetse hankemenetluse esemeks olevate teenuste tellimise perioodil.

Selles osas on AS Kihnu Veeteed õigustatult viidanud võimalusele, et alapakkumusi tehes võib

mõni pakkuja püüda konkurenti turult välja tõrjuda, mis võib talle omakorda järgnevatel

perioodidel või muude liinide osas läbi viidud hangetel anda olulise eelise ja väiksema

konkurentsi tingimustes rohkem hinda dikteerima hakata. Seetõttu nõustun vastustaja poolt

viidatud kohtuasjas nr 3-12-574 tehtud kohtulahendites võetud seisukohaga, et hankijal ei ole

ka lihtsustatud korras teenuste tellimisel piiramatut suvaõigust tunnistada edukaks ilmselge

alapakkumus. Samuti olen juba eelviidatud lahendis avaldatud seisukohal, et RHS §-s 3

sätestatud põhimõtete rikkumine võib lisaks avalikule huvile kahjustada ka teise vastavate

teenuste osutamisest huvitatud pakkuja huvi selle vastu, et edukaks tunnistataks tema

pakkumus, mitte teise pakkuja ilmselt põhjendamatult madal pakkumus.

27. Ülesannet enne konkreetse pakkumuse edukaks tunnistamist kontrollida ega selle

pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ei ole, ei saa hankija seetõttu pareerida väitega,

et alapakkumuse tegemise riski kannab selle pakkumuse tegija. Samuti ei või hankija

põhjendatud kahtluse korral või olukorras, kus tal oleks olemasoleva teabe alusel pidanud

selline kahtlus tekkima, pimesi usaldada pakkuja kinnitust, et pakkumuses näidatud maksumuse

eest on ka tegelikult võimalik sõlmitava lepingu esemeks olevaid teenuseid osutada. Sel juhul

tuleb võimalust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, hinnata haldusmenetluse

seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise reegleid järgides. Nimetatud sättest

tulenevalt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

28. Iseenesest on kaebajad õigesti väitnud, et pakkumuse vastavaks või edukaks tunnistamise

korral ei pea hankija sellesisulises otsuses esitama vastavaid põhjendusi. Seda ei muuda antud

juhul ka see, et konkreetse pakkumuse võimalikku põhjendamatult madalat maksumust pidi

hindama kaalutlusõiguse alusel. Tavapärase haldusmenetluse puhul peab kaalutlusõiguse alusel

antud haldusaktist endast või seal viidatud dokumendist tõepoolest nähtuma, millistel

kaalutlustel otsus tehti ning kuidas kaalumine toimus. Hankija poolt pakkumuse vastavaks või

edukaks tunnistamise otsustamisel ei saa seda nõuda. See ei tähenda aga, et hankijal oleks vaba

suvaõigus vastava otsustuse tegemisel. Hankija ei pea vastavas otsuses küll oma kaalutlusi ja

nende aluseks olevaid asjaolusid välja tooma, küll aga peab hilisema vaidluse korral suutma

vaidlustuskomisjoni või kohut veenda selles, et kaalumist tõepoolest teostati ja näitama ära,

millistest asjaoludest ja kaalutlustest lähtuti. Seda maavalitsus hankijana käesolevas asjas

suutnud ei ole. Kaalutlusõiguse teostamise nõuetekohasust saab hinnata ainult tagasivaates.

Pärast otsuse tegemist kogutud tõendid ja esile toodud kaalutlused ja põhjendused ei saa

üldjuhul olla asjassepuutuvad. Seetõttu ei ole käesoleva asja lahendamisel võimalik asuda

üksikasjalikult hindama neid OÜ Väinamere Liinid poolt vaidlustuskomisjonile ja kohtule esitatud

kulu- ja tuluarvestusi, mida hankijal vastava otsuse tegemise ajal ei olnud. Neist hiljem esitatud

arvestustest saaks erandina lähtuda juhul, kui nende pinnalt oleks võimalus, et tegemist on

alapakkumusega, absoluutselt välistatud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Osaliselt

vaidlustusmenetluses ja põhjalikumalt käesolevas kohtumenetluses on OÜ Väinamere Liinid küll

loogiliselt jälgitavalt põhjendanud oma pakkumuse maksumust teatud kululiikide lõikes, ent

nende põhjenduste valguses ei saa siiski väita, et hankija poolt pakkumuse tagasi lükkamine

selle põhjendamatult madala maksumuse tõttu olnuks ilmselgelt välistatud.

29. Kaebajatel on õigus ka selles, et kui pakkumus vastab formaalselt PEE-s sätestatud nõuetele,

on pakkumuse maksumuse põhjendatuse täiendava kontrollimise esmaseks eelduseks hankija

kahtlus, et tegu võib olla alapakkumusega. Mis puudutab tõdemust, et kui sellist kahtlust ei teki,

ei pea hankija ka mistahes täiendavaid kontrollitoiminguid tegema ega pakkujalt selgitusi

nõudma, siis pole see päris täpne. Täiendava kontrollimise kohustust ei ole hankijal siis, kui

kahtlust ei teki ega peagi tekkima. Seega pole tegelikult oluline see, kas hankijal selline kahtlus

tekkis, vaid see, kas see pidi tekkima. Leian, et käesoleval juhul pidi hankijal tekkima kahtlus, et

OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumus ei arvesta kõigi lepingu täitmisega seotud kuludega.

See, et hankija ei olnud eelnevalt välja selgitanud ega PEE-s kajastanud hanke eeldatavat

maksumust, ei ole siinkohal oluline. Lihtsustatud korras teenuste tellimise puhul ei pidanud

hankija hanke eeldatavat maksumust kindlaks määrama, ent see ei vähenda kuidagi kohustust

esitatud pakkumuste maksumuste põhjendatust kontrollida ning ilmselged alapakkumused

kõrvaldada. Eelnimetatud kahtlus pidi hankijal tekkima sellest, et esitatud kahe pakkumuse

hinnavahe oli väga suur, enam kui kahekordne. Samas olid mõlemad pakkujad konkreetsel turul

pikaaegse kogemusega ettevõtjad, mõlemad olid (küll erinevatel aegadel) opereerinud ka Sviby-

Rohuküla liinil. Samuti on kolmandal isikul õigus selles, et kahtlust pidi tekitama ka see, et OÜ

Väinamere Liinid pakkumus oli madalam eelmise viieaastase perioodi kohta samal liinil sama

teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu maksumusest, ometi kui üldteada on, et üldine

elukallidus ja hinnatasemed on viie aasta jooksul pigem tõusnud.

30. Kui hankija ei olnud enne pakkumuste esitamiseks ettepaneku tegemist hanke eeldatavat

maksumust välja selgitanud, on eelnimetatud kahtluse tekkimise lävi madalam kui see oleks

olnud juhul kui eelnevalt oleks mingisuguste usaldusväärsete arvestuste põhjal eeldatav

maksumus välja selgitatud. Olukorras, kus kaks asjakohaste kogemustega ettevõtjat esitavad

kahekordse erinevusega pakkumused ning rohkem pakkumusi ei esitata ning hankijal endal

hanke eeldatava maksumuse kohta mingit tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset teavet ei ole, pidi

igal juhul tekkima kahtlus, et madalama pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal.

Seda kahtlust tulnuks hankijal enne pakkumuste kohta otsuste tegemist kontrollida, nõudes

selleks pakkujalt selgitusi, lähtudes analoogia korras RHS §-st 48 või selgitades muude tõendite

ja usaldusväärsete arvamuste põhjal välja teenuse osutamise tegelikud võimalikud kulud ja

tulud. Seda aga hankija käesoleval juhul ei teinud.

31. Mis puudutab hankija selgitust, et kõik võimalikud kahtlused hajutas OÜ Väinamere Liinid

viide oma kogemusele ja kinnitus, et ta on kõigi kuludega arvestanud, siis see ei olnud piisav.

Turuosalise kogemus on põhimõtteliselt küll argument, millega saab hankija arvestada, samas ei

pidanuks hankija OÜ Väinamere Liinid kogemusele määravat kaalu omistada, arvestades et teise

pakkumuse esitaja, kelle turuosa ning ilmselt kogemuste maht ei ole küll sama suured kui OÜ-l

Väinamere Liinid, ent kes on siiski vastaval turul pikalt tegutsenud, esitas oluliselt kõrgema

pakkumuse. Selles olukorras oleks hankija pidanud pakkumuste maksumusega seotud asjaolusid

asuma välja selgitama.

32. Menetlusosaliste vahel on vaidlus ka selles, kas käesolevas kohtumenetluses on võimalik

vaielda ka nende OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumuse kulukomponentide üle, mille

osas VAKO leidis, et nende täiendava kontrollimise kohustust hankija ei rikkunud (st. muud

kulud peale kütuse-, remondi- ja administratsioonikulude). Kaebajad eksivad, leides, et

kohtumenetluses saab vaidlus puudutada konkreetselt üksnes kütuse-, remondi- ja

administratsioonikulusid. Esiteks ei ole pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel oluline

mitte niivõrd see, kas pakkuja on üksikuid kulukomponente õigesti arvestanud, vaid see, kas

pakkumuse kui terviku maksumus on teenuse osutamise tegelikke eeldatavaid kulusid ja tulusid

arvestades adekvaatne. Teiseks on oluline aga see, et hankeasja menetlus vaidlustuskomisjonis

ja kohtus moodustavad ühe tervikliku, kohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse

esitamise

näol

on

sisuliselt

tegemist

edasikaebemenetlusega

materiaalses

mõttes

õigusemõistmisel tehtud otsuse peale. See tähendab, et käesolevas kohtumenetluses tuleb

vaidluse eseme piiritlemisel arvestada lisaks kaebuses esitatud nõudele ka AS-i Kihnu Veeteed

poolt vaidlustuskomisjonile esitatud nõudega. Teisisõnu on vaidlustuskomisjoni otsuse

tühistamise

nõue

käesoleva

kohtumenetluse

esemeks

vaid

formaalselt

(sarnaselt

apellatsioonkaebuses esitatud esimese astme kohtu otsuse tühistamise nõudega), sisuliselt on

vaidluse esemeks jätkuvalt AS-i Kihnu Veeteed poolt vaidlustuskomisjonile esitatud hankija

otsuse tühistamise nõue. Sellest tulenevalt leiavad kaebajad ekslikult nagu pidanuks AS Kihnu

Veeteed vaidlustama VAKO otsuse selles ülejäänud kululiikide kohta võetud seisukohtade osas.

VAKO rahuldas oma otsusega AS Kihnu Veeteed vaidlustuse ning viimasel polnud mingit

vajadust, tegelikult aga isegi mitte võimalust VAKO otsust vaidlustada. Seadus ei näe ette

võimalust esitada kohtule kaebust VAKO otsuse põhjenduste peale, otsuse resolutsiooni

vaidlustamata. Samuti ei saa väita, et VAKO otsus rikkunuks AS-i Kihnu Veeteed õigusi

vaidlustusmenetluse esemeks olnud hankija otsusest sõltumatult. Nii nagu kohtuotsuse puhul,

pole ka VAKO otsuse põhjendustel iseseisvat õiguslikku tähendust ning kohus, lahendades VAKO

otsuse peale esitatud kaebust, kontrollib VAKO otsuse resolutsiooni õiguspärasust VAKO-le

esitatud nõude ja selle alusena toodud faktiliste asjaolude piires. Seetõttu, isegi kui asuda

siinses

kohtuotsuses

seisukohale,

et

VAKO

põhjenduses

kütuse-,

remondi-

ja

administratsioonikulusid puudutavas osas ei ole õiged, ei tooks see tingimata kaasa kaebuste

rahuldamist, vaid sel juhul tuleks vaidlusküsimus uuesti lahendada kogu AS-i Kihnu Veeteed

vaidlustuse eseme ulatuses.

33. Käesoleval juhul ei ole siiski vajadust VAKO otsuses käsitletud ülejäänud kulukomponentide

üle arutleda, kuna juba kütuse- ja remondikulusid puudutavas osas ei saa hankija poolt

kaalutlusõiguse teostamist nõuetekohaseks pidada. Kütusekulu osas on nii AS Kihnu Veeteed kui

OÜ Väinamere Liinid nii vaidlustus- kui kohtumenetluses esitanud põhjalikke arvutusi. Nende

sisuliseks hindamiseks kohtumenetluses puudub vajadus ja tegelikult ka kohtu pädevus.

Tegemist ei ole õigusküsimusega, vaid faktiküsimusega, mille lahendamine oleks võimalik

erialateadmistele tuginedes. Seetõttu ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel asuda hindama ei

seda, kui kiiresti peaks laev Sviby ja Rohuküla vahel keskmiselt sõitma või kui suur võiks, saaks

või peaks olema kiirus trajektoori teatud lõikudel. Kohtuotsuses pole vaja analüüsida ka seda,

milline võiks veel ehitatava laeva tehniliste parameetrite põhjal olla kütusekulu erinevates

ilmastikuoludes vajaliku või optimaalse kiiruste saavutamiseks tarviliku masinavõimsuse juures.

Samuti ei ole põhjust põhjalikumalt arutleda selle üle, kas või kui suureks eksperdiks konkreetse

laevaga konkreetse liini teenindamisega seotud kütusekulu osas võiks olla kas Veeteede Amet

või AS-i Kihnu Veeteed tellimusel oma hinnangu andnud inseneribüroo. Hindamaks, kas hankija

teostas oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning kontrollis OÜ Väinamere Liinid pakkumuse

võimaliku põhjendamatult madala maksumuse kahtlust piisavalt, on vaja vaadelda üksnes seda,

kas hankijale teada olevad andmed olid piisavad, otsustamaks, et ilmse alapakkumuse tegemine

OÜ Väinamere Liinid poolt ei ole usutav.

34. Vaidlust ei ole selles, et hankija nõudis OÜ-lt Väinamere Liinid selgitusi liini teenindamisega

seotud kütusekulu suuruse kohta esmalt 29. oktoobri 2014 kirjas. Sellele kirjale vastas OÜ

Väinamere Liinid 3. ja 11. novembri 2014 kirjadega, milles esimeses selgitas, et on kütusekulu

arvestamisel lähtunud 120 liitrisest kulust ühe reisi kohta ning kütuse hinnast 0,902 eurot liitri

kohta; teises kirjas täpsustas OÜ Väinamere Liinid, et on kõnealuse kütusekulu arvestanud

lähtudes oma 20-aastasest kogemusest ning tema poolt teisel liinil kasutatava laeva ML

Muhumaa kütusekulust lähtudes, võttes arvesse eelnimetatud laeva ning Vormsi liinil kasutusse

tuleva laeva Örmsö masinavõimsuste erinevust. Seda selgitust hankija aga piisavaks ei pidanud,

pöördudes uuesti 5. novembril 2014 OÜ Väinamere Liinid poole täiendavate selgituste

saamiseks, esitades konkreetsed küsimused kütusekulu arvestuse aluste kohta. Neile

küsimustele OÜ Väinamere Liinid sisuliselt ei vastanud ning täiendavaid selgitusi ei andnud.

Kaalutlusõiguse nõuetekohasest teostamisest ei saa juttu olla olukorras, kus otsustaja on teatud

kahtlust äratavate asjaolude kohta saanud teatud selgitusi, ent pidades neid ebapiisavaks ning

nõudnud täiendavate selgituste esitamist, teeb otsuse neid täiendavaid selgitusi tegelikult

saamata. Sellisest asjade käigust ei saa järeldada muud, kui et hankija ei olnud veendunud

selles, et OÜ Väinamere Liinid pakkumuse tegemisel on kõigi lepingute täitmisega seotud

kuludega arvestatud, ent sellele vaatamata tunnistas pakkumuse vastavaks ning madalaimast

hinnast tulenevalt ka edukaks. Eriti kummastav on selline käitumine olukorras, kus OÜ

Väinamere Liinid oma 10. novembri 2014 kirjas viitab sellele, et hankija võiks oma soovitud

vastused saada Veeteede Ametile vastusest hankija 16. oktoobri 2014 pöördumisele. Vaidlust

pole selles, et hankija Veeteede Ameti poole tõepoolest pöördus ning kuigi ei ole täpselt teada,

millal Veeteede Ameti 20. oktoobri 2014 vastus hankijani jõudis, võib eeldada, et hankija sai

selle juba enne selgituste saamiseks OÜ Väinamere Liinid poole pöördumist. Nimetatud vastuses

märkis Veeteede Amet küll, et ei oska täpset hinnangut kütusekulule anda, ent teadaolevate

stendikatsetuste tulemuste alusel võiks indikatiivne kütusekulu olla 0,425 tonni tunnis, ent kulu

võib olla ka tunduvalt väiksem või ka suurem. Eeltoodud asjaolusid kokku võttes tuleb asuda

seisukohale, et olemata ise eelnevalt hanke eeldatavat maksumust välja selgitanud ning saades

esiteks OÜ-lt Väinamere Liinid ebapiisavaks peetud vastuse kütusekulu arvestuse kohta ning

seejärel saades teada pakkuja vastumeelsusest täpsemaid selgitusi esitada ning olles saanud ka

Veeteede Ameti küllaltki ebakonkreetse arvamuse võimaliku kütusekulu kohta, loobus hankija

tegelikult igasuguse kaalutlusõiguse teostamisest. Kui hankija PEE koostamise ajal lepingu

täitmise eeldatavat maksumust välja ei selgitanud, tulnuks vähemalt esitatud pakkumuste

hindamisel välja selgitada mingisugunegi tõsiseltvõetav teenuse osutamise kulu, mille alusel

oleks saanud hinnata pakkumuste maksumuste põhjendatust. Seda aga vastustaja ei teinud.

Kuigi hankija põhjendamiskohustus pakkumuse tagasilükkamise korral on oluliselt suurem kui

pakkumuse vastavaks tunnistamise korral, ei ole vaba suvaõigust ka pakkumuse vastavaks

tunnistamisel. Käesoleval juhul ei saa väita seda, et OÜ Väinamere Liinid pakkumus tulnuks

tingimata tagasi lükata, küll aga oleks hankija pidanud pakkumuse maksumust täiendavalt

kontrollima ja veenduma, et pakutud maksumuse eest on tegelikult teenuse osutamine

võimalik.

35. Mis puudutab remondikulusid ja administratsioonikulusid, aga tegelikult ka teisi AS-i Kihnu

Veeteed nimetatud kulusid, mis teenuse osutamisega seoses tekkima peaksid (nt. elektrienergia

kulu, palgakulud ja muud kulud), siis selles osas ei ole hankija OÜ-lt Väinamere Liinid tegelikult

mingeid asjassepuutuvaid selgitusi saanud. Samas kahtlus, et tegemist võib

olla

alapakkumusega, pidi tekkima mitte konkreetsete kuluartiklite lõikes, vaid pakkumust kui

tervikut silmas pidades. Hinnates pakkumuse maksumuse põhjendatust, pidi hankija veenduma

selles, et pakkumuses näidatud maksumusega (238 eurot ühe reisi kohta kogu lepingu

kehtivusaja vältel) on võimalik teenust osutada. Sellest tulenevalt ei võinud vastustaja lähtuda

üksnes pakkumusega koos esitatud 2015. ja 2016. aasta eelarvel näidatud konkreetsetest

kuluridadest. Näiteks VAKO otsuses käsitletud remondikulude puhul võib põhimõtteliselt

mõeldav olla see, et esimese kahe aasta jooksul selliseid kulusid ei teki ning seega on võimalik,

et 2015. ja 2016. aasta eelarves on vastava kulurea väärtuseks null. Ent pakkumuse maksumus

tuli arvestada kogu viieaastase lepinguperioodi kohta. Seega olukorras, kus pakkuja on ilmselt

arvestanud teatud liiki kulud hilisematesse perioodidesse, kui pakkumuse lisana esitada tulnud

eelarves kajastatud, peab hankija pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kahtluse

korral välja selgitama, kas pakkuja tegelikult nende hilisematel perioodidel tekkivate võimalike

kuludega arvestanud on või ei ole. Ainuüksi see, et kahe esimese aasta jooksul laeval

remondikulusid ei ole või et esimesel aastal ei tule teha täiendavaid kulusid päästevahendite

hooldusele, ei anna tõsiseltvõetavat pilti ettevõtja tegelikust kuluarvestusest ega kogu

viieaastase perioodi peale esitatud pakkumuse maksumusest ühe reisi kohta. Nagu juba eespool

öeldud, pidi kahtlus, et OÜ Väinamere Liinid pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega, tekkima kahe ainsana esitatud pakkumuse maksumuste erinevusest ning sellest,

et OÜ Väinamere Liinid pakkumus oli odavam varem samal liini (kuigi hoopis teistsuguse

laevaga) opereerimisele riigi poolt kulutatud summast. Mis puudutab AS Kihnu Veeteed poolt

vaidlustusmenetluses ning OÜ Väinamere Liinid poolt kohtumenetluses esitatud arvestusi ja

selgitusi laeva remondi- ja klassikulude kohta, siis ei ole selles osas öelda muud, kui et need

selgitused ei saanud vastustajale teada olla otsuse tegemise ajal, seega ei saanud need olla

kaalumisargumendiks. Seda, kui paljud AS Kihnu Veeteed poolt vaidlustuses välja toodud

remondi- ja klassikuludest tegelikult vajalikud on või kui tõsiseltvõetav on OÜ Kihnu Veeteed

väide, et suure osa hooldus- ja remonttöid saavad teha ära pakkuja töötajatest mehhaanikud, ei

ole käesoleva asja lahendamisel vaja otsustada. Nagu märgitud, ei saa kohus teostada

kaalutlusõigust hankija asemel, vaid kontrollida üksnes hankija poolt kaalutlusõiguse teostamise

nõuetekohasust.

36. Samamoodi tulnuks hankijal suhtuda ka kõigisse teistesse teenuse osutamisega seotud

võimalikesse kuludesse, sõltumata sellest, millisele kulureale need pakkumuse 5. lisas olevas

eelarvetabelis kantud olid või kanda oleks tulnud. On täiesti võimalik, et mingisugune kululiik

(näiteks elektrikulu) ei ole selles eelarvetabelis eraldi välja toodud, ent kui selline kululiik

tegelikult teenuse osutamisega kaasneb, peab see kuluarvestuses kajastuma näiteks rubriigis

„muud kulud“. Seda, kas kõik teenuse osutamisega tegelikult seonduvad kulud pakkumuse

maksumuses kajastuvad, ei ole aga hankija tegelikult kontrollinud. Hankija kontrollikohustust ei

vähenda iseenesest see, et PEE-s pakkumuste esitatud formaalsed nõuded on puudulikud,

samamoodi mitte see, et hankija pole pidanud eelnevalt vajalikuks pakkumuse eeldatavat

maksumust või mingi teenuse osutamisega seotud vältimatute kulude maht välja selgitada. See,

millised hanketingimused hankija seab, on tema otsustada, samuti ei pea ta tingimata teenuste

lihtsustatud korras tellimisel eelnevalt välja selgitama hanke eeldatavat maksumust. Kui ta seda

ei tee ning hankedokumentides pakkumustega koos vajaliku hindamise teostamiseks piisavalt

andmeid ei nõua, riskib hankija sellega, et teatud pakkumuse maksumuse põhjendatuses

kahtlust õigustavate asjaolude esinemisel peab ta vajalikku teavet nõudma ja omalt poolt

vajaliku analüüsi tegema või tellima hiljem, aga enne pakkumuste üle lõplikku otsustamist.

37. Eeltoodud põhjustel on hankija OÜ Väinamere Liinid pakkumuse vastavaks tunnistamisel

talle antud kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata jätnud ning see võis kaasa tuua vale

otsuse, mis omakorda viis OÜ Väinamere Liinid pakkumuse edukaks tunnistamiseni. Seetõttu on

VAKO otsus lõppkokkuvõttes õige.

38. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuste

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Vastustajana kohtumenetluses

osalenud AS Kihnu Veeteed on taotlenud kokku 2951,66+440,83=3392,49 euro suuruse

menetluskulu välja mõistmist. Menetluskulu kandmist kinnitavad advokaadibüroo arved ja

nende tasumist kajastavad pangakonto väljavõtted. Õigusabikulu suurus vastab umbes 29

tunnile advokaadi tööle. Vaidluse mahukust, keerukust ja olulisust vastustaja jaoks arvestades

tuleb välja mõistetavat õigusabikulu mõnevõrra vähendada. Arvestades eelnevalt läbitud

vaidlustusmenetlust, saab kohtumenetluses mõistlikuks õigusabikuluks pidada 2700 eurot.

Õigusabikulu arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt seondub umbes 2/3 õigusabikulust OÜ

Väinamere Liinid menetlusdokumentidele vastamisega ja 1/3 maavalitsuse poolt esitatule

vastamisega. Seega tuleb kokkuvõttes AS-i Kihnu Veeteed kasuks välja mõista maavalitsusest

900 eurot ja OÜ-lt Väinamere Liinid 1800 eurot.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik