3-15-127/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista AS Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulu Lääne Maavalitsuselt 900 (üheksasada) eurot ning OÜ-lt Väinamere Liinid 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.
Legislator headnote
AI generated3-15-127/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Mõista AS Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulu Lääne Maavalitsuselt 900 (üheksasada) eurot ning OÜ-lt Väinamere Liinid 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. märts 2015, Tallinn
Haldusasja number
3-15-127
Haldusasi
Lääne Maavalitsuse ja OÜ Väinamere Liinid kaebused
vaidlustusasjas
nr
308-14/-
tehtud
Riigihangete
vaidlustuskomisjoni 9. jaanuari 2015 otsuse tühistamise
nõudes.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 26. veebruaril 2015
Menetlusosalised
Kaebaja: Lääne Maavalitsus
Esindaja: Roger Uusmaa
Kaebaja: OÜ Väinamere Liinid
Esindaja: adv. Kristo Kallas
Vastustaja: AS Kihnu Veeteed
Esindaja: v.adv. Marko Mehilane
RESOLUTSIOON
1. Jätta Lääne Maavalitsuse ja OÜ Väinamere Liinid kaebused rahuldamata.
2. Mõista AS Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulu Lääne Maavalitsuselt 900
(üheksasada) eurot ning OÜ-lt Väinamere Liinid 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel
on
õigus
kohtuotsuse
peale
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule
hiljemalt
6. aprillil 2015 (HkMS § 180, § 181 lg 1).
ASJAOLUD
1. Lääne Maavalitsus viib läbi lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanget „Operaatori
leidmine Sviby-Rohuküla-Sviby reisparvlaevaliinile“. Pakkumuste esitamise ettepaneku (edaspidi
PEE) punkti 7.1.2 kohaselt tuli pakkujal esitada ühe põhireisi maksumus ning liiniveo 2015. ja
2016. aasta kulude-tulude eelarve. PEE punktis 7.2.6 sätestati, et vedaja kannab kõik avaliku
teenindamise lepingu ja laeva kasutusse andmise lepingu täitmisega seotud kulud ning muud
hankes osalemisega seotud kulud. Pakkumused esitasid AS Kihnu Veeteed (488 eurot/reis) ja OÜ
Väinamere Liinid (238 eurot/reis).
2. Lääne maavanema 28. novembri 2014 korraldusega nr 1-1/2014/174 kvalifitseeriti mõlemad
pakkumuse esitajad, tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks ning tunnistati edukaks OÜ
Väinamere Liinid pakkumus.
MENETLUS VAIDLUSTUSKOMISJONIS
3. AS Kihnu Veeteed esitas seepeale Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO)
vaidlustuse, taotledes OÜ Väinamere Liinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise
otsuste tühistamist, olles seisukohal, et pakkumus hinnaga 238 eurot ühe põhireisi kohta ei saa
sisaldada kõiki teenuse osutamisega ja lepingu täitmisega seotud kulusid, mistõttu oleks hankija
pidanud selle kui alapakkumuse tagasi lükkama. AS Kihnu Veeteed esitas vaidlustuses oma
arvestuse, mille kohaselt on lepingute täitmisega seotud minimaalsed ja vältimatud kulud
vähemalt 444 eurot reisi kohta või vähemalt 370 eurot reisi kohta, kui lähtuda OÜ Väinamere
Liinid pakkumuses kütusekulust. AS Kihnu Veeteed leidis, et OÜ Väinamere Liinid pakkumuses ei
ole kindlasti arvestatud kõigi teenuse osutamisega seotud kütusekulude, sadamatasude,
elektrikulude,
laeva-
ja
kaldapersonali
tööjõukulude,
laevapereliikmete
toidukulude,
päästevahendite kontrolli kulude, seadmete hoolduse, remondi ja klassikulude , kohustusliku
koolituse,
töötervishoiu
ja
vormiriietuse
kulude,
kindlustuskulude,
finantskulude,
administratsioonikulude ega ettevõtja mõistliku tulususega. Lääne Maavalitsus ja OÜ Kihnu
Veeteed vaidlesid vaidlustusele vastu.
4. VAKO 9. jaanuari 2015 otsusega rahuldati AS Kihnu Veeteed vaidlustus ning tühistati Lääne
maavanema 28. novembri 2014 korraldus nr 1-1/2014/174 OÜ Väinamere Liinid pakkumuse
vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. VAKO otsuse olulisemad põhjendused olid järgmised:
▫
kuigi RHS § 48 hanke iseloomust tulenevalt kohaldamisele ei kuulunud, ei võinud hankija
tunnistada vastavaks ja edukaks pakkumust, mis ei sisalda kõiki teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid, kuna see oleks vastuolus RHS § 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud riigihangete korraldamise
üldpõhimõtetega ning hankijale PEE punktist 7.2.6 tuleneva kohustusega kontrollida, kas
esitatud pakkumused sisaldavad kõiki kulusid või mitte;
▫
kuigi veel valmimata laeva „Ormsö“ tegeliku kütusekulu prognoosimine on väga keeruline, ei ole
OÜ Väinamere Liinid siiski suutnud vaidlustusmenetluses ega hankemenetluses hankija
küsimuste peale selgitada, kuidas on kujunenud tema pakkumuse maksumuses arvestatud
kütusekulu suurus, mistõttu on hankija jätnud sisuliselt kontrollimata OÜ Väinamere Liinid
pakkumuse maksumuse kütusekulu suuruse osas;
▫
OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumuses osade hankija poolt ette nähtud remondikuludega
arvestamata jätmine ja plaanilisele hooldusele/jooksvale remondile arvestatud kulude suuruse
erinevus võrreldes AS-i Kihnu Veeteed vastavate kuludega pidi tekitama hankijas kahtluse, mida
hankija ei ole kontrollinud;
▫
kahes pakkumuses esitatud olulisel määral erinev administratsioonikulude suurus pidi hankijas
tekitama küsimuse nende kulude sisust ja põhjendatust ja hankija oleks pidanud sellegi kululiigi
osas OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollima, ent ei teinud seda;
▫
OÜ Väinamere Liinid pakkumuses kajastatud sadamatasud, elektrikulu, laevapersonali ja
kaldapersonali tööjõukulud, toiduraha, päästevahendite, kohustusliku koolituse, töötervishoiu ja
vormiriietuse kulud, samuti kindlustuskulud ja finantskulud kas ei pidanud tekitama hankijas
kahtlusi või olid hankemenetluses kogutud tõendid piisavad nende kahtluste hajutamiseks,
mistõttu ei saa väita, et hankija poleks OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumust nende
kulude osas nõuetekohaselt kontrollinud.
KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5. Lääne Maavalitsus ja OÜ Väinamere Liinid esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, milles
taotlevad VAKO 9. jaanuari 2015 otsuse tühistamist.
6. Lääne Maavalitsus leiab, et VAKO on meelevaldselt tõlgendanud PEE-d, kuna selle punktist
7.2.6 ei tulenenud hankijale kohustust kontrollida, kas esitatud pakkumused sisaldavad kõiki
kulusid või mitte. Maavalitsus toob välja, et selle punkti mõte on välistada kulude jäämine
hankija kanda. Maavanem on samuti seisukohal, et kuivõrd tegemist oli lihtsustatud korras
tellitava teenuse hankega, ei ole selle puhul pakkumuse maksumuse käsitlemine üldse
asjakohane.
7. Maavalitsus selgitab, et hankijale ei olnud hankemenetlust läbi viies teada hankelepingu
eeldatavat maksumust, ent kuivõrd esitatud pakkumustes toodud kütusekulu andmed oluliselt
erinesid, otsustas hankija OÜ-lt Väinamere Liinid kütusekulu kohta selgitusi küsida. Maavalitsus
selgitab, et OÜ Väinamere Liinid esitatud selgitused olid piisavad veendumaks, et pakkumus ei
ole põhjendamatult madala hinnaga. Maavalitsuse hinnangul polnud alust OÜ Väinamere Liinid
pakkumuse tagasilükkamiseks. Maavalitsus leiab, et olukorras, kus pakkuja esitas kulude kohta
andmed (sh põhjendatud selgitused), puudus alus pakkumuse vastavaks tunnistamata
jätmiseks, eriti kuivõrd OÜ Väinamere Liinid kvalifitseerimise osas ei ole vaidlust, mis tähendab,
et ta on suuteline hankelepingut täita.
8. Kohtuistungil selgitas maavalitsuse esindaja, et pole veenvaid tõendeid, mis kinnitaks, et just
AS-i Kihnu Veeteed pakkumuses toodud kulukomponentide maksumus on ainuõige ning seega
ei saanud ka hankija vaidlusaluste otsuste tegemisel sellest lähtuda. Maavalitsuse esindaja
selgitas, et pakkumuses toodud kulukomponendid, mille maksumus sõltub pakkuja ärimudelist,
eelnevast kogemusest, kolmanda isikutega sõlmitavate lepingu tingimustest ja muudest
asjaoludest, mida hankija pakkujale ette ei ole näinud, võivadki pakkumused eeltoodud
objektiivsetest asjaoludest sõltuvalt olla erinevad, mistõttu ei pidanud iga kulukomponendi
maksumuse erinevus pakkujate esitatud pakkumustes tekitama hankijal täiendavate selgituste
küsimise vajadust.
9. Kütusekulu osas selgitab hankija, et nõudis OÜ-lt Väinamere Liinid 29. oktoobri ja 5. novembri
2014 kirjades selgitusi, millele viimane 3. novembri ja 10. novembri kirjades vastas.
Maavalitsuse hinnangul on VAKO ekslikult leidnud, et OÜ Väinamere Liinid ei vastanud hankija
kirjades esitatud küsimustele, kuivõrd eelviidatud vastustes esitas ta põhjendatud arvutuskäigu
ning kinnitas, et on pakkumuse tegemisel tuginenud oma ligi 20-aastasele kogemusele ja
põhjendas ka seda, miks kõigile küsimustele vastata võimalik ei ole. Liiati selgitab maavalitsus, et
pöördus kütusekulu küsimuses ka Veeteede Ameti poole, mis samuti kinnitas seda, et pakkujate
pakkumused võivad tulenevalt nende kogemusest olla erinevad.
10. Remondikulude osas selgitab maavalitsus, et küsis OÜ-lt Väinamere Liinid täiendavaid
selgitusi ja sai neile 8. oktoobril 2014 piisavad vastused, sest OÜ Väinamere Liinid kinnitas, et
tulevikus tekivad remondikulud kaetakse tavapärase lepingutasu alusel ilma täiendava
ühistranspordi toetuse taotlemiseta. Administratsioonikulude osas selgitab maavanem, et PEE-s
ei ole ette nähtud, millised kulud peavad pakkumuses administratsioonikuluna kajastuma ning
administratsioonikulu maksumus kujuneb täielikult pakkuja ärimudelist ja ettevõtte
töökorraldusest tulenevalt, mistõttu võib madalam maksumus olla põhjendatud nt kulude
optimeerimisega. Maavalitsus leiab, et sellest, et administratsioonikulu maksumus on ühel
pakkujal madalam kui teisel ei tähenda, et toodud kuluga ei ole arvestatud.
11. OÜ Väinamere Liinid on esiteks seisukohal, et hankija otsustab pakkumuse hinna
põhjendatuse üle kaalutlusõiguse alusel ning VAKO-l ei ole õigust kontrollida sellise
kaalutlusotsuse otstarbekust. Teiseks leiab OÜ Väinamete Liinid, et vaidlustades teise pakkuja
pakkumuse maksumuse, pidanuks AS Kihnu Veeteed tõendama, et vastava maksumuse eest ei
ole võimalik lepingulisi kohustusi täita, ent AS Kihnu Veeteed seda tõendanud pole. Liiati leiab
OÜ Kihvu Veeteed, et nende kulukomponentide osas, mille põhjendatuses hankijal kahtlus
tekkis, esitas ta hankijale piisavad selgitused ning hankija asus nende põhjal õigustatult
seisukohale, et kaebaja pakkumuse maksumust ei saa pidada põhjendamatult madalaks. OÜ
Väinamere Liinid hinnangul ei saa vaidlustaja tõendamiskohustust täidetuks lugeda sellega, kui
vaidlustaja esitab omapoolseid kuluprognoose väites, et kuna need on kordades suuremad
kolmanda isiku arvestustest, siis on teise isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal.
OÜ Kihnu Veeteed rõhutab, et teadmata teise pakkuja kokkuleppeid, äriplaani ja teenuse
osutamise kava, ei ole võimalik näiteks remondikulude või administratsioonikulude osas selliseid
hüpoteetilisi arvutusi arvesse võtta. OÜ Kihnu Veeteed hinnangul on tema oma
põhjendamiskohustuse piisavalt täitnud juba sellega, et on kinnitanud, et tuginedes senisele
pikaajalisele teenuse osutamise kogemusele ja sellega omandatud teadmistele, on ta võtnud
arvesse kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi.
12. OÜ Väinamere Liinid on seisukohal, et kohtumenetluses saavad vaidluse all olla vaid need
kulukomponendid, mille kohta VAKO oma otsuses leidis, et hankija on nende põhjendatuse
kontrollimata jätnud, mitte aga ülejäänud kulukomponendid, mille osas ei ole VAKO otsust edasi
kaevatud.
13. Kütusekulu osas selgitab OÜ Väinamere Liinid, et kuivõrd laev „Ormsö“ ei ole valmis ja selle
tegelik kütusekulu pole teada, siis tuleb pakkumuses esitatud maksumust pidada põhjendatuks,
kui see tundub vähemalt teoreetiliselt mõistlik ning pakkuja on kinnitanud, et tema kogemustele
tuginedes peaks see olema õige. Siinkohal toob OÜ Väinamere Liinid välja, et PEE-s ei ole hankija
isegi suutnud laeva kütusetarbimist määratleda ega andnud ka mingeid juhiseid kütusekulu
prognoosimiseks. OÜ Väinamere Liinid viitab oma 3. ja 10. novembri 2014 kirjades hankijale
antud selgitustele kütusekulu arvestuste kohta ja selgitab, et arvestuste tegemisel lähtus ta oma
kogemusest laevade „ML Muhumaa“, „ML Saaremaa“ ja „ML Hiiumaa“ kütusetarbimisest liinil
Kuivastu-Virtsu ning arvestades laeva „Ormsö“ kohta teada olevate parameetrite alusel välja
selle võimaliku kütusetarbimise.
13. OÜ Väinamere Liinid ei pea asjakohaseks AS-i Kihnu Veeteed poolt esitatud MEC
Insenerilahendused OÜ arvestust ning toob välja, esiteks, et on seal põhjendamatult tehtud
arvestused 10-12 sõlmese kiiruse juures, samas kui lepingu täitmiseks piisab kiirusest 8 sõlme;
teiseks ei ole neis arvestustes silmas peetud, et „Ormsö“ on kahekäila-parvlaev, millel ei toimu
laeva läbivajumist analoogselt laevaga, kus sõukruvid asuvad vaid ahtris ja mille tõttu on ka
kütusekulu erinev ning lisaks on seal arusaamatul põhjusel arvestatud vööri (sõidusuunda) jääva
sõukruvi koormuseks 70%, samas kui laeva ökonoomne režiim on alati 70% koormust ahtris ja
30% koormust vööris, kusjuures hankelepingus nõutavast liinigraafikust kinni pidamiseks piisab
ka vaid ühe, ahtrisse jääva jõuseadme töös hoidmisest 40% koormusel, mis samuti kahandab
kütusekulu märkimisväärselt. OÜ Väinamere Liinid möönab, et ei vastanud üksikasjalikult kõigile
hankija poolt esitatud küsimustele kütusekulu kohta, küll aga selgitas nende küsimuste osas, et
niivõrd detailse info küsimine väljub tavapärase ja mõistliku päringu raames antud
hankemenetluses, samas kui tema poolt antud informatsioon keskmise kütusekulu kohta oli
piisav, et hinnata, kas see prognoos on mõistlik või mitte. Mis puudutab Veeteede Ameti
arvamust, siis leiab OÜ Kihnu Veeteed, et sellest ei saa lähtuda, kuna selles arvamuses endas on
sõnaselgelt märgitud, et Veeteede Ametil ei ole võimalik anda arvamust konkreetse laeva
kulude kohta konkreetsel liinil. 22. veebruaril 2015 esitatud täiendavas seisukohas on OÜ
Väinamere Liinid esitanud omakorda detailse arvestuse vaidlusaluse liiniveoga seotud
kütusekulu kohta, olles arvestanud nii liinigraafikus püsimiseks vajaliku kiiruse arendamiseks
rakendatavat masinavõimsust, ilmastikuolusid aasta lõikes, ühe reisi kestust jms. ning toonud
analüüsi lõpuks ikkagi välja, et tema pakkumuses esitatud kütusekulu on reaalne. OÜ Väinamere
Liinid hinnangul ei ole paljud AS-i Kihnu Veeteed poolt esitatud kütusekulu mõjutavad asjaolud
Ormsö kui moodsa ja uue laeva puhul asjakohased (nt. vajadus käivitada masinad oluliselt enne
laeva väljumist või hoida neid töös pärast sihtsadamasse jõudmist).
14. Remondikulu osas selgitab OÜ Väinamere Liinid esiteks seda, et PEE-s ei ole hankija esitanud
mingisuguseid erilisi nõudmisi laeva remondi osas. OÜ Väinamere Liinid hinnangul on AS Kihnu
Veeteed poolt väidetud 75 822 euro suurune aastane remondikulu põhjendamatult suur,
arvestades, et „Ormsö“ on täiesti uus laev, millel on tootjapoolne kaheaastane garantii ja
kaskokindlustus avariiremondivajaduse puhuks ning pole põhjust eeldada, et lähiaastatel tuleks
sellele teha mingeid remonte peale plaanilise hoolduse. OÜ Väinamere Liinid ei pea
asjakohaseks AS-i Kihnu Veeteed remondi ja hoolduskulude arvestust, tuues välja, et selles on
arvestatud, et laev on 5 aasta jooksul töös kokku 15 000 tundi, samas kui tegelikult reiside arvu
ja kestust arvestades on tegelik töötundide arv vaid 8346 tundi. Ka toob OÜ Väinamere Liinid
välja, et esimene klassiremont tuleb laeval teha 5 aasta möödudes, mistõttu ei ole seda kulu
vaja 2015. ja 2016. aasta eelarves kajastada.
15. Administratsioonikulude osas selgitab OÜ Väinamere Liinid, et selle kululiigi alla liigitatakse
reeglina pisikulud, mida muude kululiikide alla ei ole otstarbekas ning ka PEE-s pole täpsustatud,
millised kulud selle kululiigi alla panna, mistõttu on mõistetav, et erinevatel pakkujatel võib see
kulurida olla väga erinev. Oma administratsioonikulu selgituseks märgib OÜ Väinamere Liinid, et
tal on juba olemas kaldapersonal ja vajalikud ruumid koos sisustusega, mistõttu on lisakulu
väike, samuti on ta arvestanud piletimüügisüsteemi täiendamise lisakuluga. OÜ Väinamere
Liinid hinnangul on VAKO põhjendamatult administratsioonikulu hindamisel lähtunud Sõru-Triigi
liini kohta esitatud aruandest, kuna selles on administratsioonikuludena käsitatud sootuks teisi
kulusid kui vaidlusaluses hankes.
16. OÜ Väinamere Liinid ei pea võimalikuks vaidlusaluse pakkumuse maksumuse hindamisel
lähtuda 2011. aastal sõlmitud sama liini puudutanud hankelepingu maksumusest, kuna pole
mistahes tõendeid, mis kinnitaks, et viidatud lepingu maksumus oli põhjendatud ning liiati ei ole
2011. aasta lepingu täitmiseks kasutatud laev ja „Ormsö“ võrreldavad, samuti ei saa eeldada, et
OÜ Väinamere Liinid kasutab teenuse osutamiseks sama ärimudelit kui AS Kihnu Veeteed,
mistõttu võib suur hinnaerinevus tuleneda personalile makstavast tasust ja muudest kuludest,
mis ei ole kohustuslikuna hankija poolt ette antud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17. AS Kihnu Veeteed vaidleb kaebustele vastu, leides, et VAKO otsus on seaduslik ja
põhjendatud, sest OÜ Väinamere Liinid pakkumus oli ilmsete alapakkumise tunnustega, aga
hankija ei kontrollinud nõuetekohaselt selle pakkumuse maksumuse põhjendatust. AS Kihnu
Veeteed toob välja, et OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumus oli madalam isegi reisi
hinnast, mis on sama laevaliini osas 2011. aastal sõlmitud hankelepingu järgi, samas kui pärast
2011. aasta hanget on kulud oluliselt kasvanud seoses sellega, et laevaliikluses ei tohi enam
kasutada erimärgistusega diislikütust, oluliselt on kasvanud sadamatasud, laeva „Ormsö“
kütusekulu on vähemalt 108% suurem seni samal liinil kasutatud laeva „Reet“ omast, laeva
„Ormsö“ puhul on nõutav suurem meeskond ning kõrgemad nõuded on kapteni ja mehhaaniku
kvalifikatsioonile, samuti peavad vähemalt kolm meeskonnaliiget omama kiirvalve paadijuhi
väljaõpet. Lisaks toob AS Kihnu Veeteed välja, et laevanduses, nagu mujalgi, on 2011. aastaga
võrreldes palgad tõusnud, samuti on tõusnud tarbijahinnad. AS Kihnu Veeteed märgib, et tema
esitatud arvestuse aluseks ei ole 2011. aasta kulud, vaid reaalsed miinimumkulud eelseisval
teenindusperioodil 01.05.2015-30.04.2020.
18. AS Kihnu Veeteed leiab, et ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankes peab hankija
kontrollima ja tagasi lükkama alapakkumuse, kuna selle vastavaks ja edukaks tunnistamine oleks
vastuolus RHS § 3 üldpõhimõtetega, samuti tulenes PEE punktidest 7.2.6, 8.2, 8.3 ja 8.4
hankijale kohustus kontrollida seda, kas esitatud pakkumused sisaldavad kõiki nõutud kulusid.
AS Kihnu Veeteed toob ka välja, et alapakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine rikub ka
ausat ja olemasolevat turukonkurentsi ning tõrjub turult väiksema turujõuga ettevõtjad,
takistades põhjendamatult nende ligipääsu riigi tellimustele.
19. AS Kihnu Veeteed ei nõustu OÜ Väinamere Liinid kaebuses esitatud väitega, nagu poleks ta
vaidlustajana tõendanud oma väidet, et OÜ Väinamere liinid on teinud alapakkumuse. AS Kihnu
Veeteed hinnangul on ta vaidlustuses üksikasjalikult esitanud ja tõendanud asjaolud, mille
pinnalt pidi hankijal tekkima kahtlus ning toonud välja reisi minimaalse maksumuse olulisemate
komponentide kaupa, tõendades ära, et ühe põhireisi minimaalseks maksumuseks on 370 eurot
isegi siis, kui võtta laeva „Ormsö“ kütusekuluks põhjendamatult vaid 119,8 liitrit/reis. AS Kihnu
Veeteed viitab, et vaidlustusmenetluses esitatud arvestuses tugines ta muuhulgas asjatundjate
arvamustele, ja laevale „Ormsö“ teenuseid pakkuma hakkavate ettevõtete kirjalikele
dokumentidele. AS Kihnu Veeteed toob välja, et kuigi VAKO otsuses leiti, et hankija ei teostanud
piisavat kontrolli seoses kütusekulu, remondikulu ja administratsioonikuluga, ei ole hankija
tegelikult teostanud kohast kontrolli ka teiste reisi maksumuse oluliste ja Väinamere Liinid
pakkumuses põhjendamatult väiksena esitatud kulukomponentide osas nagu elektrikulu,
tööjõukulud, toiduraha, päästevahendid, kohustusklik koolitus, töötervishoid, vormiriietus,
kindlustus ja finantskulud.
20. Kütusekulu osas selgitab AS Kihnu Veeteed, et ka vastuses hankija järelepärimistele ei
andnud OÜ Väinamere Liinid adekvaatseid selgitusi kütusekulu arvestuse kohta, mistõttu ei saa
väita, et hankija teostas selles osas nõuetekohast kontrolli. Lisaks juba eelnevalt viidatud
Veeteede Ameti arvamusele, viitab AS Kihnu Veeteed ka OÜ MEC Insenerilahendused
seisukohale, mis samuti ei luba asuda seisukohale, et laeva „Ormsö“ kütusekulu konkreetsel
liinil võiks olla vaid 119,8 liitrit reisi kohta. AS Kihnu Veeteed toob ka välja, et oma kütusekulu
arvestused on OÜ Väinamere liinid esmakordselt esitanud alles kohtumenetluses, ent needki ei
ole veenvad. AS Kihnu Veeteed ei pea OÜ Väinamere Liinid poolt kohtumenetluses esitatud
kütusekulu arvestust tõsiseltvõetavaks, leides, et viimane pole arvestanud abimasinate ja
küttesüsteemi kütusekulusid, samuti ei saa reaalseks pidada, et laadimine ja mahalaadimine
saaks sel liinil toimuda viie minutiga, arvestatud pole ka sellega, et masinad tuleb käivitada enne
laeva väljumist ning neid ei lülitada välja kohe laeva sihtsadamasse saabumisel.
21. Remondikulude suuruse osas jääb AS Kihnu Veeteed vaidlustusmenetluses esitatu juurde
ning leiab, et laeva tegelik töötundide arv 5-aastase kasutusperioodi jooksul ongi umbes 15 000
tundi. Ka toob AS Kihnu Veeteed välja, et hankemenetluses OÜ Väinamere Liinid hankija poolt
esitatud remondikulusid puudutavatele küsimustele tegelikult ei vastanud ega selgitusi ei
andnud, mistõttu ei saa rääkida hankija-poolsest kontrollist. Mis puudutab OÜ Väinamere Liinid
väidet, et AS-i Kihnu Veeteed poolt vaidlustusmenetluses väidetud 75 822 euro suurune
seadmete hooldus, remondi ja klassikulu on ebamõistlikult suur, siis leiab viimane, et laevale
„Ormsö“ vastavate teenuste pakkujad on nii ASi Kihnu Veeteed kui OÜ Väinamere Liinid puhul
samad ning mõlemale pakkujale on esitatud samasugused hinnad.
22. Administratsioonikulude osas nõustub AS Kihnu Veeteed VAKO seisukohaga, et OÜ
Väinamere Liinid pakkumuses esitatud 2,4 euro suurune kulu ei ole tõsiseltvõetav, arvestades
OÜ Väinamere Liinid enda poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud
aruandeid Sõru-Triigi liini kuluandmete kohta. Siinkohal selgitab AS Kihnu Veeteed, et Sviby-
Rohuküla-Sviby liini reiside arv on märkimisväärselt suurem kui Sõru-Triigi liini puhul ja sellega
seoses ka suuremad liini administratsioonikulud, lisaks ei toimu Sõru-Triigi liinil piletimüük
sadamates ja pole vajadust kaldapersonali järele. AS Kihnu Veeteed leiab, et OÜ Väinamere
Liinid pakkumuses esitatud 2,4 euro suurune administratsioonikulu viitab sellele, et OÜ
Väinamere Liinid katab Sviby-Rohuküla liini administratsioonikulud teiste liinide riigitellimuste
arvelt, mis pole aga lubatav.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDSED
23. Hinnanud menetlusosaliste väiteid ning vaidlustus- ja kohtumenetluses antud selgitusi ja
nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et Lääne
Maavalitsuse ja OÜ Väinamere Liinid kaebused ei ole põhjendatud ja tulevad rahuldamata jätta.
Vaidlustuskomisjon on lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et Lääne Maavalitsus hankijana ei
kontrollinud nõuetekohaselt OÜ Väinamere Liinid pakkumuse vastavust PEE punktist 7.2.6
tulenevale nõudele arvestada pakkumuse tegemisel kõigi avaliku teenindamise lepingu ja laeva
kasutusse andmiselepingu täitmisega seotud kulusid. Lääne maavanema 28. novembri 2014
korralduse nr 1-1/2014/174 andmise ajaks hankijale teada olevate andmete alusel pidi hankijal
olema tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Väinamere Liinid ei ole pakkumuse tegemisel
arvestanud kõigi eelnimetatud lepingute täitmisega seotud kuludega, mistõttu võis tegemist olla
nõuetele mittevastava alapakkumusega, ent sellele vaatamata ei selgitanud hankija enne
pakkumuse vastavaks tunnistamist välja piisavat hulka täiendavaid asjaolusid, mis võimaldanuks
kaalutlusõiguse teel põhjendatult otsustada, kas tegu on ilmse alapakkumusega või mitte. Jättes
pakkumuse vastavuse kontrollimisel eelnimetatud kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata,
võis hankija kokkuvõttes jõuda valele järeldusele ning tunnistada OÜ Väinamere Liinid
pakkumuse põhjendamatult vastavaks ning edukakski.
24. Kohtu võimalus kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste kontrollimiseks on piiratud ning
tuvastades, et haldusorgan pole kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud, ei saa kohus
üldjuhul teha kaalutlusotsust haldusorgani eest. Kui konkreetne küsimus tuleb lahendada
kaalutlusõiguse alusel, saab kohus asja lõplikult otsustada üldjuhul vaid siis, kui mingisugustel
asjaoludel on haldusorgani kaalutlusõigus vähenenud nullini. Käesoleval juhul see nii ei ole.
Seetõttu saab käesolevas kohtuotsuses, nagu ka asjas tehtud vaidlustuskomisjoni otsuses
piirduda tõdemusega, et hankija ei teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ja võis seetõttu
OÜ Väinamere Liinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta teha seetõttu
kokkuvõttes vale otsuse.
25. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hanke esemeks olevad teenused on sellised, mida võib
RHS § 19 kohaselt tellida lihtsustatud korras. RHS lõigetest 1 ja 3 tulenevalt ei pea hankija
selliste teenuste tellimiseks läbi viima RHS-is sätestatud korras hankemenetlust, küll aga peab
teenuste tellimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid.
Viimatinimetatud sättest tulenevalt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral
erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte, tagama
riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel,
kohtlema asjassepuutuvaid isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning vältima konkurentsi
kahjustavaid huvide konflikte. See tähendab, et kuigi lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei
pea hankija juhinduma otseselt RHS §-st 48, tuleneb eelviidatud riigihanke korraldamise
põhimõtetest siiski, et hankija peab vältima ka lihtsustatud korras teenuste tellimist isikult, kelle
tehtud pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.
26. RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega oleks vastuolus tunnistada edukaks alapakkumus, mille
puhul on tõsine risk, et pakkuja ei suuda oma kohustusi täita või mille edukaks tunnistamine
võib oluliselt kahjustada konkurentsi hanke esemeks oleva teenuse turul ka pikemas
perspektiivis kui konkreetse hankemenetluse esemeks olevate teenuste tellimise perioodil.
Selles osas on AS Kihnu Veeteed õigustatult viidanud võimalusele, et alapakkumusi tehes võib
mõni pakkuja püüda konkurenti turult välja tõrjuda, mis võib talle omakorda järgnevatel
perioodidel või muude liinide osas läbi viidud hangetel anda olulise eelise ja väiksema
konkurentsi tingimustes rohkem hinda dikteerima hakata. Seetõttu nõustun vastustaja poolt
viidatud kohtuasjas nr 3-12-574 tehtud kohtulahendites võetud seisukohaga, et hankijal ei ole
ka lihtsustatud korras teenuste tellimisel piiramatut suvaõigust tunnistada edukaks ilmselge
alapakkumus. Samuti olen juba eelviidatud lahendis avaldatud seisukohal, et RHS §-s 3
sätestatud põhimõtete rikkumine võib lisaks avalikule huvile kahjustada ka teise vastavate
teenuste osutamisest huvitatud pakkuja huvi selle vastu, et edukaks tunnistataks tema
pakkumus, mitte teise pakkuja ilmselt põhjendamatult madal pakkumus.
27. Ülesannet enne konkreetse pakkumuse edukaks tunnistamist kontrollida ega selle
pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ei ole, ei saa hankija seetõttu pareerida väitega,
et alapakkumuse tegemise riski kannab selle pakkumuse tegija. Samuti ei või hankija
põhjendatud kahtluse korral või olukorras, kus tal oleks olemasoleva teabe alusel pidanud
selline kahtlus tekkima, pimesi usaldada pakkuja kinnitust, et pakkumuses näidatud maksumuse
eest on ka tegelikult võimalik sõlmitava lepingu esemeks olevaid teenuseid osutada. Sel juhul
tuleb võimalust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, hinnata haldusmenetluse
seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise reegleid järgides. Nimetatud sättest
tulenevalt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi
ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
28. Iseenesest on kaebajad õigesti väitnud, et pakkumuse vastavaks või edukaks tunnistamise
korral ei pea hankija sellesisulises otsuses esitama vastavaid põhjendusi. Seda ei muuda antud
juhul ka see, et konkreetse pakkumuse võimalikku põhjendamatult madalat maksumust pidi
hindama kaalutlusõiguse alusel. Tavapärase haldusmenetluse puhul peab kaalutlusõiguse alusel
antud haldusaktist endast või seal viidatud dokumendist tõepoolest nähtuma, millistel
kaalutlustel otsus tehti ning kuidas kaalumine toimus. Hankija poolt pakkumuse vastavaks või
edukaks tunnistamise otsustamisel ei saa seda nõuda. See ei tähenda aga, et hankijal oleks vaba
suvaõigus vastava otsustuse tegemisel. Hankija ei pea vastavas otsuses küll oma kaalutlusi ja
nende aluseks olevaid asjaolusid välja tooma, küll aga peab hilisema vaidluse korral suutma
vaidlustuskomisjoni või kohut veenda selles, et kaalumist tõepoolest teostati ja näitama ära,
millistest asjaoludest ja kaalutlustest lähtuti. Seda maavalitsus hankijana käesolevas asjas
suutnud ei ole. Kaalutlusõiguse teostamise nõuetekohasust saab hinnata ainult tagasivaates.
Pärast otsuse tegemist kogutud tõendid ja esile toodud kaalutlused ja põhjendused ei saa
üldjuhul olla asjassepuutuvad. Seetõttu ei ole käesoleva asja lahendamisel võimalik asuda
üksikasjalikult hindama neid OÜ Väinamere Liinid poolt vaidlustuskomisjonile ja kohtule esitatud
kulu- ja tuluarvestusi, mida hankijal vastava otsuse tegemise ajal ei olnud. Neist hiljem esitatud
arvestustest saaks erandina lähtuda juhul, kui nende pinnalt oleks võimalus, et tegemist on
alapakkumusega, absoluutselt välistatud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Osaliselt
vaidlustusmenetluses ja põhjalikumalt käesolevas kohtumenetluses on OÜ Väinamere Liinid küll
loogiliselt jälgitavalt põhjendanud oma pakkumuse maksumust teatud kululiikide lõikes, ent
nende põhjenduste valguses ei saa siiski väita, et hankija poolt pakkumuse tagasi lükkamine
selle põhjendamatult madala maksumuse tõttu olnuks ilmselgelt välistatud.
29. Kaebajatel on õigus ka selles, et kui pakkumus vastab formaalselt PEE-s sätestatud nõuetele,
on pakkumuse maksumuse põhjendatuse täiendava kontrollimise esmaseks eelduseks hankija
kahtlus, et tegu võib olla alapakkumusega. Mis puudutab tõdemust, et kui sellist kahtlust ei teki,
ei pea hankija ka mistahes täiendavaid kontrollitoiminguid tegema ega pakkujalt selgitusi
nõudma, siis pole see päris täpne. Täiendava kontrollimise kohustust ei ole hankijal siis, kui
kahtlust ei teki ega peagi tekkima. Seega pole tegelikult oluline see, kas hankijal selline kahtlus
tekkis, vaid see, kas see pidi tekkima. Leian, et käesoleval juhul pidi hankijal tekkima kahtlus, et
OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumus ei arvesta kõigi lepingu täitmisega seotud kuludega.
See, et hankija ei olnud eelnevalt välja selgitanud ega PEE-s kajastanud hanke eeldatavat
maksumust, ei ole siinkohal oluline. Lihtsustatud korras teenuste tellimise puhul ei pidanud
hankija hanke eeldatavat maksumust kindlaks määrama, ent see ei vähenda kuidagi kohustust
esitatud pakkumuste maksumuste põhjendatust kontrollida ning ilmselged alapakkumused
kõrvaldada. Eelnimetatud kahtlus pidi hankijal tekkima sellest, et esitatud kahe pakkumuse
hinnavahe oli väga suur, enam kui kahekordne. Samas olid mõlemad pakkujad konkreetsel turul
pikaaegse kogemusega ettevõtjad, mõlemad olid (küll erinevatel aegadel) opereerinud ka Sviby-
Rohuküla liinil. Samuti on kolmandal isikul õigus selles, et kahtlust pidi tekitama ka see, et OÜ
Väinamere Liinid pakkumus oli madalam eelmise viieaastase perioodi kohta samal liinil sama
teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu maksumusest, ometi kui üldteada on, et üldine
elukallidus ja hinnatasemed on viie aasta jooksul pigem tõusnud.
30. Kui hankija ei olnud enne pakkumuste esitamiseks ettepaneku tegemist hanke eeldatavat
maksumust välja selgitanud, on eelnimetatud kahtluse tekkimise lävi madalam kui see oleks
olnud juhul kui eelnevalt oleks mingisuguste usaldusväärsete arvestuste põhjal eeldatav
maksumus välja selgitatud. Olukorras, kus kaks asjakohaste kogemustega ettevõtjat esitavad
kahekordse erinevusega pakkumused ning rohkem pakkumusi ei esitata ning hankijal endal
hanke eeldatava maksumuse kohta mingit tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset teavet ei ole, pidi
igal juhul tekkima kahtlus, et madalama pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal.
Seda kahtlust tulnuks hankijal enne pakkumuste kohta otsuste tegemist kontrollida, nõudes
selleks pakkujalt selgitusi, lähtudes analoogia korras RHS §-st 48 või selgitades muude tõendite
ja usaldusväärsete arvamuste põhjal välja teenuse osutamise tegelikud võimalikud kulud ja
tulud. Seda aga hankija käesoleval juhul ei teinud.
31. Mis puudutab hankija selgitust, et kõik võimalikud kahtlused hajutas OÜ Väinamere Liinid
viide oma kogemusele ja kinnitus, et ta on kõigi kuludega arvestanud, siis see ei olnud piisav.
Turuosalise kogemus on põhimõtteliselt küll argument, millega saab hankija arvestada, samas ei
pidanuks hankija OÜ Väinamere Liinid kogemusele määravat kaalu omistada, arvestades et teise
pakkumuse esitaja, kelle turuosa ning ilmselt kogemuste maht ei ole küll sama suured kui OÜ-l
Väinamere Liinid, ent kes on siiski vastaval turul pikalt tegutsenud, esitas oluliselt kõrgema
pakkumuse. Selles olukorras oleks hankija pidanud pakkumuste maksumusega seotud asjaolusid
asuma välja selgitama.
32. Menetlusosaliste vahel on vaidlus ka selles, kas käesolevas kohtumenetluses on võimalik
vaielda ka nende OÜ Väinamere Liinid pakkumuse maksumuse kulukomponentide üle, mille
osas VAKO leidis, et nende täiendava kontrollimise kohustust hankija ei rikkunud (st. muud
kulud peale kütuse-, remondi- ja administratsioonikulude). Kaebajad eksivad, leides, et
kohtumenetluses saab vaidlus puudutada konkreetselt üksnes kütuse-, remondi- ja
administratsioonikulusid. Esiteks ei ole pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel oluline
mitte niivõrd see, kas pakkuja on üksikuid kulukomponente õigesti arvestanud, vaid see, kas
pakkumuse kui terviku maksumus on teenuse osutamise tegelikke eeldatavaid kulusid ja tulusid
arvestades adekvaatne. Teiseks on oluline aga see, et hankeasja menetlus vaidlustuskomisjonis
ja kohtus moodustavad ühe tervikliku, kohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse
esitamise
näol
on
sisuliselt
tegemist
edasikaebemenetlusega
materiaalses
mõttes
õigusemõistmisel tehtud otsuse peale. See tähendab, et käesolevas kohtumenetluses tuleb
vaidluse eseme piiritlemisel arvestada lisaks kaebuses esitatud nõudele ka AS-i Kihnu Veeteed
poolt vaidlustuskomisjonile esitatud nõudega. Teisisõnu on vaidlustuskomisjoni otsuse
tühistamise
nõue
käesoleva
kohtumenetluse
esemeks
vaid
formaalselt
(sarnaselt
apellatsioonkaebuses esitatud esimese astme kohtu otsuse tühistamise nõudega), sisuliselt on
vaidluse esemeks jätkuvalt AS-i Kihnu Veeteed poolt vaidlustuskomisjonile esitatud hankija
otsuse tühistamise nõue. Sellest tulenevalt leiavad kaebajad ekslikult nagu pidanuks AS Kihnu
Veeteed vaidlustama VAKO otsuse selles ülejäänud kululiikide kohta võetud seisukohtade osas.
VAKO rahuldas oma otsusega AS Kihnu Veeteed vaidlustuse ning viimasel polnud mingit
vajadust, tegelikult aga isegi mitte võimalust VAKO otsust vaidlustada. Seadus ei näe ette
võimalust esitada kohtule kaebust VAKO otsuse põhjenduste peale, otsuse resolutsiooni
vaidlustamata. Samuti ei saa väita, et VAKO otsus rikkunuks AS-i Kihnu Veeteed õigusi
vaidlustusmenetluse esemeks olnud hankija otsusest sõltumatult. Nii nagu kohtuotsuse puhul,
pole ka VAKO otsuse põhjendustel iseseisvat õiguslikku tähendust ning kohus, lahendades VAKO
otsuse peale esitatud kaebust, kontrollib VAKO otsuse resolutsiooni õiguspärasust VAKO-le
esitatud nõude ja selle alusena toodud faktiliste asjaolude piires. Seetõttu, isegi kui asuda
siinses
kohtuotsuses
seisukohale,
et
VAKO
põhjenduses
kütuse-,
remondi-
ja
administratsioonikulusid puudutavas osas ei ole õiged, ei tooks see tingimata kaasa kaebuste
rahuldamist, vaid sel juhul tuleks vaidlusküsimus uuesti lahendada kogu AS-i Kihnu Veeteed
vaidlustuse eseme ulatuses.
33. Käesoleval juhul ei ole siiski vajadust VAKO otsuses käsitletud ülejäänud kulukomponentide
üle arutleda, kuna juba kütuse- ja remondikulusid puudutavas osas ei saa hankija poolt
kaalutlusõiguse teostamist nõuetekohaseks pidada. Kütusekulu osas on nii AS Kihnu Veeteed kui
OÜ Väinamere Liinid nii vaidlustus- kui kohtumenetluses esitanud põhjalikke arvutusi. Nende
sisuliseks hindamiseks kohtumenetluses puudub vajadus ja tegelikult ka kohtu pädevus.
Tegemist ei ole õigusküsimusega, vaid faktiküsimusega, mille lahendamine oleks võimalik
erialateadmistele tuginedes. Seetõttu ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel asuda hindama ei
seda, kui kiiresti peaks laev Sviby ja Rohuküla vahel keskmiselt sõitma või kui suur võiks, saaks
või peaks olema kiirus trajektoori teatud lõikudel. Kohtuotsuses pole vaja analüüsida ka seda,
milline võiks veel ehitatava laeva tehniliste parameetrite põhjal olla kütusekulu erinevates
ilmastikuoludes vajaliku või optimaalse kiiruste saavutamiseks tarviliku masinavõimsuse juures.
Samuti ei ole põhjust põhjalikumalt arutleda selle üle, kas või kui suureks eksperdiks konkreetse
laevaga konkreetse liini teenindamisega seotud kütusekulu osas võiks olla kas Veeteede Amet
või AS-i Kihnu Veeteed tellimusel oma hinnangu andnud inseneribüroo. Hindamaks, kas hankija
teostas oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning kontrollis OÜ Väinamere Liinid pakkumuse
võimaliku põhjendamatult madala maksumuse kahtlust piisavalt, on vaja vaadelda üksnes seda,
kas hankijale teada olevad andmed olid piisavad, otsustamaks, et ilmse alapakkumuse tegemine
OÜ Väinamere Liinid poolt ei ole usutav.
34. Vaidlust ei ole selles, et hankija nõudis OÜ-lt Väinamere Liinid selgitusi liini teenindamisega
seotud kütusekulu suuruse kohta esmalt 29. oktoobri 2014 kirjas. Sellele kirjale vastas OÜ
Väinamere Liinid 3. ja 11. novembri 2014 kirjadega, milles esimeses selgitas, et on kütusekulu
arvestamisel lähtunud 120 liitrisest kulust ühe reisi kohta ning kütuse hinnast 0,902 eurot liitri
kohta; teises kirjas täpsustas OÜ Väinamere Liinid, et on kõnealuse kütusekulu arvestanud
lähtudes oma 20-aastasest kogemusest ning tema poolt teisel liinil kasutatava laeva ML
Muhumaa kütusekulust lähtudes, võttes arvesse eelnimetatud laeva ning Vormsi liinil kasutusse
tuleva laeva Örmsö masinavõimsuste erinevust. Seda selgitust hankija aga piisavaks ei pidanud,
pöördudes uuesti 5. novembril 2014 OÜ Väinamere Liinid poole täiendavate selgituste
saamiseks, esitades konkreetsed küsimused kütusekulu arvestuse aluste kohta. Neile
küsimustele OÜ Väinamere Liinid sisuliselt ei vastanud ning täiendavaid selgitusi ei andnud.
Kaalutlusõiguse nõuetekohasest teostamisest ei saa juttu olla olukorras, kus otsustaja on teatud
kahtlust äratavate asjaolude kohta saanud teatud selgitusi, ent pidades neid ebapiisavaks ning
nõudnud täiendavate selgituste esitamist, teeb otsuse neid täiendavaid selgitusi tegelikult
saamata. Sellisest asjade käigust ei saa järeldada muud, kui et hankija ei olnud veendunud
selles, et OÜ Väinamere Liinid pakkumuse tegemisel on kõigi lepingute täitmisega seotud
kuludega arvestatud, ent sellele vaatamata tunnistas pakkumuse vastavaks ning madalaimast
hinnast tulenevalt ka edukaks. Eriti kummastav on selline käitumine olukorras, kus OÜ
Väinamere Liinid oma 10. novembri 2014 kirjas viitab sellele, et hankija võiks oma soovitud
vastused saada Veeteede Ametile vastusest hankija 16. oktoobri 2014 pöördumisele. Vaidlust
pole selles, et hankija Veeteede Ameti poole tõepoolest pöördus ning kuigi ei ole täpselt teada,
millal Veeteede Ameti 20. oktoobri 2014 vastus hankijani jõudis, võib eeldada, et hankija sai
selle juba enne selgituste saamiseks OÜ Väinamere Liinid poole pöördumist. Nimetatud vastuses
märkis Veeteede Amet küll, et ei oska täpset hinnangut kütusekulule anda, ent teadaolevate
stendikatsetuste tulemuste alusel võiks indikatiivne kütusekulu olla 0,425 tonni tunnis, ent kulu
võib olla ka tunduvalt väiksem või ka suurem. Eeltoodud asjaolusid kokku võttes tuleb asuda
seisukohale, et olemata ise eelnevalt hanke eeldatavat maksumust välja selgitanud ning saades
esiteks OÜ-lt Väinamere Liinid ebapiisavaks peetud vastuse kütusekulu arvestuse kohta ning
seejärel saades teada pakkuja vastumeelsusest täpsemaid selgitusi esitada ning olles saanud ka
Veeteede Ameti küllaltki ebakonkreetse arvamuse võimaliku kütusekulu kohta, loobus hankija
tegelikult igasuguse kaalutlusõiguse teostamisest. Kui hankija PEE koostamise ajal lepingu
täitmise eeldatavat maksumust välja ei selgitanud, tulnuks vähemalt esitatud pakkumuste
hindamisel välja selgitada mingisugunegi tõsiseltvõetav teenuse osutamise kulu, mille alusel
oleks saanud hinnata pakkumuste maksumuste põhjendatust. Seda aga vastustaja ei teinud.
Kuigi hankija põhjendamiskohustus pakkumuse tagasilükkamise korral on oluliselt suurem kui
pakkumuse vastavaks tunnistamise korral, ei ole vaba suvaõigust ka pakkumuse vastavaks
tunnistamisel. Käesoleval juhul ei saa väita seda, et OÜ Väinamere Liinid pakkumus tulnuks
tingimata tagasi lükata, küll aga oleks hankija pidanud pakkumuse maksumust täiendavalt
kontrollima ja veenduma, et pakutud maksumuse eest on tegelikult teenuse osutamine
võimalik.
35. Mis puudutab remondikulusid ja administratsioonikulusid, aga tegelikult ka teisi AS-i Kihnu
Veeteed nimetatud kulusid, mis teenuse osutamisega seoses tekkima peaksid (nt. elektrienergia
kulu, palgakulud ja muud kulud), siis selles osas ei ole hankija OÜ-lt Väinamere Liinid tegelikult
mingeid asjassepuutuvaid selgitusi saanud. Samas kahtlus, et tegemist võib
olla
alapakkumusega, pidi tekkima mitte konkreetsete kuluartiklite lõikes, vaid pakkumust kui
tervikut silmas pidades. Hinnates pakkumuse maksumuse põhjendatust, pidi hankija veenduma
selles, et pakkumuses näidatud maksumusega (238 eurot ühe reisi kohta kogu lepingu
kehtivusaja vältel) on võimalik teenust osutada. Sellest tulenevalt ei võinud vastustaja lähtuda
üksnes pakkumusega koos esitatud 2015. ja 2016. aasta eelarvel näidatud konkreetsetest
kuluridadest. Näiteks VAKO otsuses käsitletud remondikulude puhul võib põhimõtteliselt
mõeldav olla see, et esimese kahe aasta jooksul selliseid kulusid ei teki ning seega on võimalik,
et 2015. ja 2016. aasta eelarves on vastava kulurea väärtuseks null. Ent pakkumuse maksumus
tuli arvestada kogu viieaastase lepinguperioodi kohta. Seega olukorras, kus pakkuja on ilmselt
arvestanud teatud liiki kulud hilisematesse perioodidesse, kui pakkumuse lisana esitada tulnud
eelarves kajastatud, peab hankija pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kahtluse
korral välja selgitama, kas pakkuja tegelikult nende hilisematel perioodidel tekkivate võimalike
kuludega arvestanud on või ei ole. Ainuüksi see, et kahe esimese aasta jooksul laeval
remondikulusid ei ole või et esimesel aastal ei tule teha täiendavaid kulusid päästevahendite
hooldusele, ei anna tõsiseltvõetavat pilti ettevõtja tegelikust kuluarvestusest ega kogu
viieaastase perioodi peale esitatud pakkumuse maksumusest ühe reisi kohta. Nagu juba eespool
öeldud, pidi kahtlus, et OÜ Väinamere Liinid pakkumus on põhjendamatult madala
maksumusega, tekkima kahe ainsana esitatud pakkumuse maksumuste erinevusest ning sellest,
et OÜ Väinamere Liinid pakkumus oli odavam varem samal liini (kuigi hoopis teistsuguse
laevaga) opereerimisele riigi poolt kulutatud summast. Mis puudutab AS Kihnu Veeteed poolt
vaidlustusmenetluses ning OÜ Väinamere Liinid poolt kohtumenetluses esitatud arvestusi ja
selgitusi laeva remondi- ja klassikulude kohta, siis ei ole selles osas öelda muud, kui et need
selgitused ei saanud vastustajale teada olla otsuse tegemise ajal, seega ei saanud need olla
kaalumisargumendiks. Seda, kui paljud AS Kihnu Veeteed poolt vaidlustuses välja toodud
remondi- ja klassikuludest tegelikult vajalikud on või kui tõsiseltvõetav on OÜ Kihnu Veeteed
väide, et suure osa hooldus- ja remonttöid saavad teha ära pakkuja töötajatest mehhaanikud, ei
ole käesoleva asja lahendamisel vaja otsustada. Nagu märgitud, ei saa kohus teostada
kaalutlusõigust hankija asemel, vaid kontrollida üksnes hankija poolt kaalutlusõiguse teostamise
nõuetekohasust.
36. Samamoodi tulnuks hankijal suhtuda ka kõigisse teistesse teenuse osutamisega seotud
võimalikesse kuludesse, sõltumata sellest, millisele kulureale need pakkumuse 5. lisas olevas
eelarvetabelis kantud olid või kanda oleks tulnud. On täiesti võimalik, et mingisugune kululiik
(näiteks elektrikulu) ei ole selles eelarvetabelis eraldi välja toodud, ent kui selline kululiik
tegelikult teenuse osutamisega kaasneb, peab see kuluarvestuses kajastuma näiteks rubriigis
„muud kulud“. Seda, kas kõik teenuse osutamisega tegelikult seonduvad kulud pakkumuse
maksumuses kajastuvad, ei ole aga hankija tegelikult kontrollinud. Hankija kontrollikohustust ei
vähenda iseenesest see, et PEE-s pakkumuste esitatud formaalsed nõuded on puudulikud,
samamoodi mitte see, et hankija pole pidanud eelnevalt vajalikuks pakkumuse eeldatavat
maksumust või mingi teenuse osutamisega seotud vältimatute kulude maht välja selgitada. See,
millised hanketingimused hankija seab, on tema otsustada, samuti ei pea ta tingimata teenuste
lihtsustatud korras tellimisel eelnevalt välja selgitama hanke eeldatavat maksumust. Kui ta seda
ei tee ning hankedokumentides pakkumustega koos vajaliku hindamise teostamiseks piisavalt
andmeid ei nõua, riskib hankija sellega, et teatud pakkumuse maksumuse põhjendatuses
kahtlust õigustavate asjaolude esinemisel peab ta vajalikku teavet nõudma ja omalt poolt
vajaliku analüüsi tegema või tellima hiljem, aga enne pakkumuste üle lõplikku otsustamist.
37. Eeltoodud põhjustel on hankija OÜ Väinamere Liinid pakkumuse vastavaks tunnistamisel
talle antud kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata jätnud ning see võis kaasa tuua vale
otsuse, mis omakorda viis OÜ Väinamere Liinid pakkumuse edukaks tunnistamiseni. Seetõttu on
VAKO otsus lõppkokkuvõttes õige.
38. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuste
rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Vastustajana kohtumenetluses
osalenud AS Kihnu Veeteed on taotlenud kokku 2951,66+440,83=3392,49 euro suuruse
menetluskulu välja mõistmist. Menetluskulu kandmist kinnitavad advokaadibüroo arved ja
nende tasumist kajastavad pangakonto väljavõtted. Õigusabikulu suurus vastab umbes 29
tunnile advokaadi tööle. Vaidluse mahukust, keerukust ja olulisust vastustaja jaoks arvestades
tuleb välja mõistetavat õigusabikulu mõnevõrra vähendada. Arvestades eelnevalt läbitud
vaidlustusmenetlust, saab kohtumenetluses mõistlikuks õigusabikuluks pidada 2700 eurot.
Õigusabikulu arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt seondub umbes 2/3 õigusabikulust OÜ
Väinamere Liinid menetlusdokumentidele vastamisega ja 1/3 maavalitsuse poolt esitatule
vastamisega. Seega tuleb kokkuvõttes AS-i Kihnu Veeteed kasuks välja mõista maavalitsusest
900 eurot ja OÜ-lt Väinamere Liinid 1800 eurot.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur
kohtunik