1-11-13773/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-13773

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. veebruari 2015

määrus süüdimõistetu Kristo Raagi vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Kristo Raag, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 12. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Kristo Raagi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 14.12.2011 otsusega mõisteti Kristo Raagile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

karistuseks 3 aastat vangistust ja KarS § 423 lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §

64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati K. Raagi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2

päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud 28 päeva

vangistust. KarS § KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K. Raagile 14.12.2011 otsusega mõistetud

karistust Tartu Maakohtu 29.01.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3

aastat 1 päev vangistuse, võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 5

aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.

Karistusaja algus 09.02.2012 ja karistusaja lõpp 07.02.2018.

Maakohtu määrus

2. Viru Maakohtu 12.02.2015 määrusega jäeti K. Raag vangistusest tingimisi ennetähtaega

elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus on asunud seisukohale, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju

avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sh nähtub isiku

karistusandmetest, et isik pani katseajal toime uue samaliigilise kuriteo. Kuigi Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt on kuritegude laad jäänud samaks, st mõlemad kuriteod on seotud

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, leidis maakohus, et sellist

järeldust ei saa pidada korrektseks. Nimelt nähtub viimasest kohtuotsusest, et isik on süüdi

tunnistatud lisaks narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele ka

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, millega tekitati

inimesele raske tervisekahjustus. Maakohtu arvates ilmestab selline käitumine, kus isik paneb

katseajal toime samaliigilise kuriteo, üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud

endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas

kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama

õiguskuulekalt.

2.2. Maakohus märgib, et on positiivne, et K. Raag on vangistuses lõpetanud 10. klassi ja on

omandanud puidupingitöölise eriala ning õpib käesoleval hetkel 11. klassis. Samuti asjaolu, et

isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, mis ilmestab, et vangistus mõjub isikule

distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Süüdimõistetu on teinud olulisi pingutusi,

eesmärgiga korrigeerida oma isikut ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel.

2.3. Maakohus leidis, et arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid,

korduvaid karistusi, ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise

valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohus oli seisukohal, et isik, kes on kokku

kahel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud tingimisi

karistusi tõsiselt võtta. Seda enam, et isik pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohtul puudus

veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus

oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude

toimepanemist. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab

nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Erinevalt vanglast leidis

maakohus, et ülaltoodud asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo

toimepanemise oht suur ning maakohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab

süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma

varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

2.4. Kohtuotsusest nähtub, et isik käitles suures koguses amfetamiini, mida andis edasi

narkotarvitajatele. Samuti oli isik ise narkotarvitaja. Kuigi isikul oli olemas lähedaste toetus,

eriala, kindel töökoht, otsustas ta sellegipoolest lisa teenida kuritegelikul teel, narkootikumide

vahendamisega. Seega leidis maakohus, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise

järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse

üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete

käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis

väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda

enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isik jätkas juba varasemat

käitumismustrit, mille eest teda oli juba ühel korral vangistusega tingimisi katseajaga

karistatud.

2.5. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.02.2018, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel

natuke alla kolme aasta. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei ole kohtul veendumust, et

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime.

Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil kuritegude dünaamika on muutunud

raskemaks (narkokuriteole järgnes järjekordselt narkokuritegu ning lisaks mootorsõiduki juhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel tekkis teisele isikule raske tervisekahjustus).

Samas on isik asunud vangistuses omandama keskharidust ja kindlat eriala, mis näitab, et

vangistuses viibimine mõjub talle distsiplineerivamalt kui vabaduses olek. Vangistuse lõpuni

jäänud aeg, natuke alla kolme aasta, on piisavalt pikk aeg, et omandada keskharidus ja teha

endale vangistusest piisavad järeldused. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud

jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Maakohus nendib, et isik, kes pani toime

kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning

riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega

vabastamine isikule garanteeritud.

Määruskaebus

3. Viru Maakohtu 12.02.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Raag, kes

palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. K. Raag leiab, et vaatamata sellele, et maakohus on määruses märkinud, et võtab arvesse

kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed, ei ole maakohus seda teinud. Kaebuse

esitaja leiab, et kohtulik uurimine on olnud puudulik, sest ei ole tähelepanu pööratud isiku

vanusele ja sellega seostuvatele asjaoludele. Kuna süüdimõistetu oli noor ja elukogenematu,

siis sellised vanusega seotud asjaolud omavad kaalu, millele oleks pidanud tähelepanu

pöörama. Samuti on põhjendamatu maakohu sisukoht, et kuna isik on olnud kahel korral

kriminaalkorras karistatud, ei ole isik talle määratud tingimisi karistust tõsiselt võtnud. K.

Raag toob välja, et talle on määratud tingimuslik karistus vaid korra ning nüüdseks on ta selle

tõsidusest aru saanud.

3.2. Kaebuse esitaja leiab, et määruses kajastatud karistuse üldpreventsiooni eesmärk on

sisuliselt saavutatud, kuna süüdimõistetu on vangistuses reaalselt viibinud üle kolme aasta,

mis kahtlemata on noorele inimesele, kes viibib kinnipidamisasutuses esimest korda,

pikaajaline vangistus. K. Raag leiab, et samuti oleks ennetähtaegne vabastamine kooskõlas nii

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega kui ka vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kui

arvestada, milline oli süüdimõistetu kuritegude toimepanemise ajal ja nüüd ning et

süüdimõistetu on kinni pidanud individuaalsest täitmiskavast, siis need eesmärgid on sisuliselt

saavutatud.

3.3. K. Raag leiab, et täiesti väär on maakohtu seisukoht, et kinnipidamisasutus mõjub noorele

esmakordselt kinnipeetavale isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju.

Süüdimõistetu leiab, et selline käitumise tõlgendamine võtab edaspidi motivatsiooni hästi

käituda, kuna see saab takistuseks võimalikule enne tähtaega vabastamisele. Positiivseid

asjaolusid on kasutatud tema vangistusse jätmise motiveerimiseks. Lisaks ei selgu kaebuse

esitaja arvates asjaolu, miks tema ei ole võrreldes teiste korduvalt karistatud isikutega,

võimeline kriminaalhooldaja abiga muutuma seadusekuulekaks isikuks ning miks ei ole tema

puhul kaalutud erinevaid kriminaalhoolduse variante.

3.4. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuasja ühekülgsus ja ebaobjektiivsus väljendub selles, et

maakohus on püüdnud ümber lükata ja seadnud vangla poolt esitatu tõeväärtuse kahtluse alla.

K. Raag toob kaebuses välja lõike kohtuotsusest, kus maakohus on asunud teistsugustele

seisukohtadele kui vangla. Kaebuse esitaja leiab, et sellist maakohtu käitumist ei saa pidada

enam kohtuasja objektiivseks läbivaatamiseks. Lisaks palub kaebuse esitaja arvestada otsuse

tegemisel järgnevat. Vabaduses oleks võimalik K. Raagil lõpetada gümnaasium kuldmedaliga

(vanglas ei ole õpetajaid). Süüdimõistetu kontaktisiku sõnul paigutatakse ta suvel

avavanglasse, mis toimib suuresti usaldamise põhimõttel, mistõttu tuleks kaaluda sisulisemalt

temale elektroonilise järelevalve kohaldamise poolt ja vastu rääkivaid argumente. Lisaks

võimaldaks tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega K.

Raagil aidata oma 70-aastast vanaema, kellel on vererõhuga probleeme. Süüdimõistetu on

lõpetanud igasuguse suhtlemise isikutega, kellega suhtlemine võiks aidata kaasa tema taas

vanglasse sattumisele, on tasunud kõik kriminaalasjaga kaasnevad kohtukulud ning

vabanemisfondis on 1170 eurot. Lisaks aitas kaebuse esitaja kaasa igakülgselt kriminaalasja

menetlemisele.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Raagi

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt

vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K. Raagi määruskaebus ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Raagi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K. Raag enne tähtaega elektroonilise

järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud

kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on

põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K. Raag on tõsiselt võtnud eesmärgiks oma

elu muuta ning asunud plaani ka reaalselt ellu viima, õppides gümnaasiumis, on omandanud

eriala, seadnud plaaniks jätkata õpinguid vabaduses, puuduvad distsiplinaarkaristused ning on

kogunud arvestatava summa vabanemisfondi. Eeltoodu annab kinnitust, et vangistusel on

süüdimõistetule olnud teatav positiivne mõju. Ka kinnipeetava elutingimused vabaduses on

head: tal on lähedaste toetus, kindel elukoht ning soov töötada.

6.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu

ringkonnakohus leiab, et K. Raagi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole

käesoleval ajahetkel põhjendatud ning K. Raagi väide justkui peaks arvestama üksnes isiku

muutumist vanglas ning valimisolekut elada seadusekuulekalt vabaduses ei ole asjakohane.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Raagi vabastamine tingimisi enne tähtaega on

ennatlik.

6.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et

käesoleval ajal suudaks K. Raag vabaduses käituda õiguskuulekalt. K. Raagi on kaks korda

kriminaalkorras karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Sealjuures on ta

ühel korral tingimisi karistusest vabastatud, kuid K. Raag pani katseajal toime uue kuriteo.

Isegi kui pidada seda üksnes esmakordseks kriminaalhoolduse rikkumiseks, siis ka

elektroonilise valve kohaldamise puhul ei esine ringkonnakohtu arvates asjaolusid, mis

võiksid aidata tagada süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist. Ringkonnakohus nõustub

täielikult maakohtuga, et vangistuse lõpuni on jäänud pikk aeg, mistõttu isiku vabastamisel ei

ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam

uusi kuritegusid toime. Kinnipeetav on varasemalt kohtu usaldust kuritarvitanud ning see

sunnib isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuma teatava ettevaatlikkusega, eriti tingimisi

vabastamise esimese võimaluse avanemise korral. Samas ei välista ringkonnakohus K. Raagi

tingimisi ennetähtaegset vabastamist edaspidi juhul, kui isik jätkab vangistuses õiguskuulekat

käitumist ning näitab, et ta on tõesti muutunud ja soovib elada kooskõlas kehtivate

õigusnormidega.

6.3. Ringkonnakohus ei nõustu K. Raagi väitega justkui hea käitumine on tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamisel pigem takistuseks või vanglase jätmise motiveerimise

aluseks. Ringkonnakohtu arvates vajavad kinnipeetavas tekkinud positiivsed muutused

käesoleval ajal aega kinnistumiseks. Süüdimõistetul on järgneva karistusaja jooksul võimalik

jätkata enda probleemidega tegelemist, koolis käimist ning hoiduda rikkumiste

toimepanemisest, et näidata, et kantud karistus on talle positiivselt mõjunud. Lisaks märgib

kohtukolleegium, et kuigi vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist ja toob välja isikuga

seotud asjaolud, ei ole nimetatud seisukohad maakohtule ega ka apellatsioonikohtule

automaatselt siduvad. Kohus hindab vabastamise aluseks olevaid asjaolusid kogumis ja

langetab otsuse siseveendumusest lähtuvalt.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K. Raagi puhul ei esine selliseid

veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige

kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes

individuaalne.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb

silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama

selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks

kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kuna K. Raag kannab karistust

mh rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest, siis ringkonnakohtu hinnangul tema

ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse

üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei

ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda

pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleval juhul

riivaks K. Raagi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 12. veebruari 2015 määrus muutmata ja K. Raag vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus

rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas