1-12-6230/63 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 05.03.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-6230 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja Ain Tali

Kristjan

Nõges

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

G.N, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.06.2011 ja lõpp 04.01.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. G.N

Välja mõista menetluskuluna riigituludesse 234 eurot kaitsetasu adv. G.N-ilt Kristjan Nõgese poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Lepmets & Nõges eurot (sh käibemaks 20%) adv. ristjan Nõgese kasuks 234 K poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. G.N-i

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, , kaitsjale ja prokurörile. G.N-ile

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

G.N 29.08.2012 on süüdi mõistetud Viru Maakohtu otsusega KarS § järgi ja mõisteti karistuseks 4 vangistust, KarS § järgi ja mõisteti karistuseks kuud

274 lg 1

5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangitust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.12.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.06.2011.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Isikut on lisaks sellele väärteokorras karistatud

27 korda. Isiku kuritegude iseloomustavaks jooneks on olnud läbivalt vägivaldne käitumine, soodusteguriks alkohol.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

G.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul on ta läbinud kõik programmid. Vabanedes on isikul kindel tööja elukoht. Kinnipeetav soovib minna õppima ning luua pere. Kinnipeetava sõnul ta enam alkoholi ei tarvita. Samuti teatas isik, et on täituritega kokku leppinud, et vabanedes sõlmib ta maksegraafikud võlgnevuste tasumiseks.

Prokurör vabastamist ei toetanud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et G.N-i kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu 04.03.2011 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi varaja avaliku rahu vastaseid kuritegusid. Seega ei ole suutnud kriminaalhooldus avaldada G.N-ile positiivset mõju, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist kriminaalhoolduse ajal ning seetõttu on prokuratuur seisukohal, et ei ole põhjendatud vabastada kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega ning allutada ta kriminaalhooldusele. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti peab arvestama siinkohal asjaolu, et vabaduses oli tetul süüdimõis

probleemiks alkoholi liigtarvitamine (varasemad kuriteod pani toime alkoholijoobes;

väärteomenetluse korras Alkoholiseaduse § 71 alusel karistatud 14-l korral; vangistuses on diagnoositud alkoholisõltuvus). Selline asjaolu ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest (mh vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui mh I astme vägivaldse kuriteo (röövimise) toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes) avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja palus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada. Isiku poolt toime pandud kuriteod on toime pandud alaealisena, kui isik oli kergesti mõjutatav. Isikut on vabanemise korral toetamas lähivõrgustik ning tal on olemas ka eluja töökoht. Kaitsja leidis, et kuivõrd isik viibib avavanglas, siis ei saa rääkida isiku ohtlikkusest. Samuti leidis kaitsja, et isikule määratud distsiplinaarkaristus on pisirikkumine. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Samuti on isik ohtlik ametnikele ja vangidele. Oht Oht avalikkusele seisneb isikute ründamises kui neil tekivad erimeelsused. ametnikele ja vangidele seisneb ametnike ründamises ja solvamises ning kinnipeetavate, kellel tekivad isikuga erimeelsused, ründamises. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54%. Isik on toime pannud varavastaseid kuritegusid, et saada kiiret majanduslikku kasu. K-Raha andmetel on isikul tasumata võlanõudeid 1 590,31 eurot. Kuigi isikul on vabanedes kindel töökoht ning õde ning õe elukaaslane on valmis teda majanduslikult toetama, võib isik majanduslikesse raskustesse sattudes toime panna uusi kuritegusid, et saada materiaalset kasu. Vangla materjalide kohaselt oli isik mõjutatav kaaslaste poolt ning ta ei hoolinud oma tegude tagajärgedest. Isik on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi isik mõistab alkoholi tarbimisest tulenevate probleemide hulka, pisendab ta probleemide tõsidust. Kohus leiab, et isik võib valesse seltskonda sattudes asuda taas alkoholi tarvitama ning panna teiste mõjutusel toime uusi kuritegusid. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Samuti on isik käitunud vägivaldselt ka vangistuses ning pannud vangistuses toime uue vägivaldse kuriteo. Vangla hinnangul kaotab isik oma käitumise üle kontrolli negatiivsete emotsioonide tõttu. Isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik. Isik läheb endast kiiresti välja. Probleemide lahendamiseks valib isik kiireid otsuseid ega mõtle tagajärgedele. Isik on kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumisnõudeid ja lisakohustusi. Isiku korduv karistatus viitab sellele, et isik ei oska hinnata ühiskonna väärtusi.

Isikul on vangistuses 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et katseajal kontrollnõuete rikkumisest ja vanglas uue kuriteo , isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud nõuetele toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Arvestades toimepandud kuritegude raskust (grupis ne, korduv kehaline

röövimi väärkohtlemine, vägivald võimuesindaja vastu, võimuesindaja solvamine, korduvad vargused)

ei esine kinnipeetava puhul daksid teda selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimal ennetähtaegselt vabastada, ka puhul alust teda kui alaealisena kuriteod ei ole G.N-i toime pannud isikut vabastada ennetähtaegselt KarS § 761 lg 2 mõttes, kuna ta on toime pannud tahtliku I astme kuriteo-

röövimise grupis. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2015. a määrus muutmata ning kaitsja Kristjan G.N-i Nõgese ääruskaebus rahuldamata. m

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Lepmets & Nõges kaudu h käibemaks 24

144 eurot (s eurot) vandeadvokaadi abi Kristjan Nõgesele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. G.N-ilt vandeadvokaadi abi Kristjan Mõista välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu Nõgese poolt osutatud õigusabi eest

144 eurot riigituludesse.

4. G.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „ kohtukulud“. G.N 1-12-6230

5. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus 17. aprillil 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent