2-14-56620/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-56620

Tsiviilasi

Osaühingu XXX kaebus Tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni 30. mai 2014. aasta otsuse

nr 1468-o tühistamiseks ja kaubamärgi VERGI (taotluse

nr M201001056) õiguskaitset välistava asjaolu

puudumise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Osaühing XXX(registrikood XXX),

lepinguline esindaja patendivolinik Ingrid XXX

Puudutatud isik: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi

juurde moodustatud Tööstusomandi apellatsiooni-

komisjoni kaudu), esindaja Tanel XXX

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldaja Osaühing XXX19. jaanuari 2015 avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitatavate menetluskulude

rahaline

suurus

ning

mõista

puudutatud

isikult

Eesti

Vabariik

(Justiitsministeeriumi

juurde

moodustatud

Tööstusomandi

apellatsiooni-

komisjoni kaudu) avaldaja Osaühing XXX(registrikood XXX) kasuks välja

menetluskulud summas 1 980 eurot (lepingulise esindaja tasu).

3. Kohustada puudutatud isikut Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi juurde

moodustatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kaudu) tasuma punktis 2

väljamõistetud menetluskuludelt summas 1 980 eurot avaldajale Osaühing XXX

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb avaldajal tasuda riigilõiv 50 eurot,

puudutatud isik on riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud.

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-14-56620

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingu

XXX(avaldaja)

esitas

29. augustil 2014

kaebuse

Tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni otsuse (TOAK) tühistamiseks ja kaubamärgi õiguskaitset välistava

asjaolu puudumise tuvastamiseks. Kohus rahuldas avalduse 19. detsembri 2014. aasta

määrusega, mis jõustus 6. jaanuaril 2015 edasi kaebamata.

2. Avaldaja esitas 19. jaanuaril 2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Vastavalt

menetluskulude nimekirjale on avaldaja kandnud menetluskulusid (sh ka kohtueelse menetluse

kulud) kokku summas 3 631,91 eurot (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 27,50 h eest

tunnihinnaga 120 eurot, kokku 3 300 eurot, riigilõiv 159,77 eurot ja tõlge teenustööna

172,14 eurot). Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

Avaldaja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Avaldaja toob

esile, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, kus avaldaja esindajal oli õigusabi

osutamisel vaja lisaks Patendiameti ja TOAK otsustele analüüsida Euroopa Liidu õigust,

Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsuseid, Euroopa Kohtu kohtujuristi ettepanekut ja Eesti kohtute

praktikat.

3. Kohus küsis 21. jaanuari 2015 kirjaga puudutatud isiku seisukohta avaldaja avaldusele.

Puudutatud isik esitas tähtaegselt 29. jaanuaril 2015 oma seisukohad. Puudutatud isik vaidleb

avaldusele vastu ja leiab, et avaldaja avaldus kulude osas ei ole põhjendatud.

4. Puudutatud isiku hinnangul õiglaseks, põhjendatud ja vajalikuks (kohtuväliseks) avaldaja

menetluskuluks mitte enam kui 1 780 eurot. Puudutatud isik leiab, et tegemist on keskmisest

lihtsama juhtumiga, milles tõendite roll oli ebaoluline ja argumendid on valdavalt juriidilist

laadi, sest vaidlus taandus õiguse tõlgendamisele. Avaldaja esindaja on professionaalne

õigusabi pakkuja kaubamärgivaidlustes, kellelt võib eeldada Eesti ja Euroopa Liidu õiguse ning

Patendiameti, TOAK ja kohtute praktika tundmist. Samuti on kohtumenetlusele ja sellele

eelnenud kohustuslikule menetlusele TOAK-is omakorda eelnenud menetlus Patendiametis.

Kirjavahetuses Patendiametiga käsitleti samu argumente nagu TOAK menetluses ja kohtus.

5. Puudutatud isik ei nõustu tõlkekulude ja tõlke toimetamise kulude kandmisega. Tegemist on

Euroopa Liidu kohtute lahendite väljavõtetega, mis ei oma antud vaidluses tõendi väärtust, vaid

liigituvad juriidiliseks argumendiks, mille tundmine nii Patendiameti, puudutatud isiku kui

kohtu poolt on eeldatav ning millega arvestamist õiguse kohaldamisel tuleb pidada

enesestmõistetavaks isegi juhul, kui avaldaja ei oleks neile viidanud. Seega ei ole need

kulutused vajalikud.

6. Puudutatud isik ei pea põhjendatuks kohustuslikus kohtueelses menetlusega seotud kliendi

esindamise kulude suurust ja proportsiooni. Lõplike seisukohtade materjal põhineb varem

esitatud materjalidel ning ei eelda nelja tundi tööd, vaid sellega seotud kulusid oleks õiglane ja

põhjendatud katta kõige enam 120 euro ulatuses. Mis puudutab kaebuse koostamist ja esitamist,

siis ka sellele arvestatud kulu ei saa pidada põhjendatuks eelnenud menetlust Patendiametis

silmas pidades. Mõistlik on, et ka algse kaebuse koostamisega seotud kulusid ei hinnata üle

600 euro. Eeltoodust tulenevalt on kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud põhjendatud ja

vajalikud kulud koos riigilõivu summaga 880 eurot. Puudutatud isik ei pea põhjendatuks TOAK

otsusega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise aeg. Avalduse koostamise ja esitamise

ning puudutatud isiku seisukohtade analüüsimise ja nendele vastamisega seotud kulu tuleks

vähendada kokku 720 euroni, arvesse võttes varem toimunud menetlusi, kus avaldaja toetus

põhiosas samale argumentatsioonile, samuti seda, et avaldaja esindajad on kutselised õigusabi

esitajad, kellelt saab eeldada õigusliku argumentatsiooni tundmist, mistõttu selle alaste allikate

tundmaõppimist ja analüüsi ei ole võimalik seostada konkreetse vaidlusega. Seega on

põhjendatud ja vajalikeks kohtumenetlusega seotud kuludeks (sisaldab istungil osalemist)

puudutatud isiku hinnanul 900 eurot.

2-14-56620

3 (4)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS

§ 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist mõistliku aja jooksul. TsMS § 176 lg 4 ja 5 sätestavad, et

menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme

menetlusega seonduvate kulude kohta. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Avaldaja avaldus vastab eeltoodud nõuetele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et

kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt,

arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita

menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt Riigikohtu juhisele toimub ka käesolevas

asjas kulude nimekirja esitamine ja kättetoimetamine menetlust lõpetanud lahendi ajal kehtinud

korras (11. veebruari 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22), avaldus tuleb aga

lahendada kehtiva menetlusõiguse järgi (TsMS § 6).

8. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja ja

kohustusliku kohtueelse menetluse käiguga. Siiski ei ole avaldaja esindaja ajakulu tema

kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.

9. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;

2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).

Avaldaja esindaja tunnitasumäär 120 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja puudutatud isik

ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise

eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui

menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus

menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Avaldaja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Eesti Maksu- ja

Tolliameti andmetel on avaldaja registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega mõistab

kohus kulud välja lähtudes tunnitasu määrast 120 eurot ilma käibemaksuta.

10. Hüvitatava menetluskulu hulka kuulub esindajatasu kohtumenetluses (TsMS § 144 p 1),

aga samuti seaduses sätestatud kohtueelses menetluses (TsMS § 144 p 4). Kohtu hinnang

avaldaja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku

ajakulu kohta

TOAK otsusega tutvumine ja

õigusliku positsiooni kujundamine

1:30 29.08.14 avalduse ettevalmistamise

ja koostamise põhjendatud ja piisav

ajakulu on 4 h arvestades asjaoluga,

et tegemist ei olnud keerulise

vaidlusega ning pooled on enne

läbinud kohtueelse menetluse

4:00

kaebuse ettevalmistamine ja

esitamine

6:00

2-14-56620

4 (4)

Nr Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku

ajakulu kohta

puudutatud isiku seisukoha

analüüs ja kirjaliku arvamuse

esitamine

2:30 25.09.14 seisukoha koostamine -

põhjendatud toiming ja ajakulu

2:30

istungiks ettevalmistamine

1:30 põhjendatud toiming ja ajakulu

1:30

kohtuistungil osalemine

1:30 põhjendatud toiming ja ajakulu

1:30

TOAK-le Patendiameti otsuse

peale esitatud kaebuse

ettevalmistamine ja esitamine

8:30 ajakulu põhjendatud osaliselt,

kuivõrd avaldaja oli varasemalt

läbinud Patendiameti menetluse

6:00

tõlgete toimetamine

2:00 ei ole vajalik ega põhjendatud kulu,

vt määruse p 11

0:00

seisukohtade ettevalmistamine ja

esitamine TOAK-ile 10.02.2014,

alus: TOAK kiri 7.01.2014 1468/k-

4:00 eeldatav ajakulu on 4 h ( =480 /

120), põhjendatud ja vajalik sellest

1 h arvestades, et avaldaja jäi

varasemate seisukohtade juurde

1:00

Kokku (tund: minut) 27:30

Kokku (tund: minut) 16:30

(tundides) 27,50

(tundides) 16,50

11. Lisaks nõuab avaldaja riigilõivu hüvitamist summas 159,77 eurot lähtudes TOAK-ile

kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse §-st 175. Avaldaja taotleb nimetatud kulu

hüvitamist TsMS § 144 p 4 ning tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 38

lg 1 ja lg 2 alusel. Kohus leiab, et nimetatud kulu ei kuulu hüvitamisele. TÕAS § 47 lg 5 p-d 1

ja 2 sätestavad juhud, millal on kaebuse esitajal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist. Juhul,

kui TOAK oleks avaldaja kaebuse rahuldanud, siis ei saaks ta taotleda TOAK-ilt riigilõivu

tagastamist. Seega ei olnud seadusandja eesmärk võimaldada sellise riigilõivu tagastamist

kaebuse esitajale ka juhul, kui TOAK otsus tühistatakse kohtus.

12. Avaldaja taotletud tõlkekulusid ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatud menetluskuluks,

mida teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et tõlgitud

tekstid pidid olema menetlejatele, sh kohtule niigi kätte- ja arusaadavad. Kohus ei käsitlenud

kohtulahendeid dokumentaalsete tõenditena ega nõudnud kohtulahendite tõlgete esitamist.

13. Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks

eelneva põhjal 1 980 eurot (lepingulise esindaja tasu 16,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot

tunnis). Rahuldamata jääb taotlus 1 651,91 euro ulatuses ( = 3631,91 – 1980). Kohus leiab, et

selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.

14. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus avaldaja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS

§ 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada

määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii avaldaja kui ka puudutatud isiku

vaatekohast ületab kohtulahend rahuldatud ja rahuldamata osas viidatud piirmäära, siis võivad

maakohtu hinnangul mõlemad menetlusosalised esitada määruskaebuse. Menetluskulude

kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, kohtunik