3-11-1497/253 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1497

Haldusasi

A.L.`i kaebus Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721

ja Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 hoiatuse nr 11-1.1/163

õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja – A.L.

Vastustaja – Saue Vallavalitsus

Endine kolmas isik – MTÜ Keila Moto

Asja läbivaatamine

Suuline ja kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 30.03.2015, esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist

kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.L.ile kuulub Saue vallas Tuula külas asuv Taari maaüksus (katastritunnus 72704:001:0425).

A.L. andis maaüksuse MTÜ-le Keila Moto rendile. 16.04.2007 sõlmitud rendiepingu kohaselt annab

kinnistu omanik kinnistust 5 ha suuruse maaosa MTÜ Keila Moto kasutusse, kellele jääb ainuõigus

„kõnealusel maaüksusel organiseerida koosviibimisi ja läbi viia avalikke üritusi“ ning „otsustada selle

üle, keda nimetatud maaüksusele lubada“. Maaomanikul aga on ainuõigus „otsustada kaubandusliku

tegevuse üle kõnealusel maaüksusel“.

2. Saue Vallavalitsus andis 29.08.2008 välja korduva ettekirjutuse, millega kohustati A.L.i ja MTÜ-

d Keila Moto likvideerima Taari kinnistul asuv ebaseaduslik motokrossirada hiljemalt 30.11.2008,

„eemaldades rajapiirded ning tasandades kuhjatud ja krossirajaks kujundatud pinnas ühtlaseks,

sellisesse olukorda, et kinnistut oleks võimalik kasutada vastavalt selle sihtotstarbele so

maatulundusmaa/põllumajandusmaa st kinnistu osa, millel paikneb rajatis, peab pärast rajatise

likvideerimist välja nägema nagu harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa“ (p 1). Ettekirjutuse

p-ga 2 kohustati kuni ebaseadusliku krossiraja likvideerimiseni peatama täielikult ehitise kasutamine

motokrossi sõitmiseks.

25.09.2008 tegi Saue Vallavalitsus samadele adressaatidele uue samasisulise ettekirjutuse (I kd, tl 50),

mis erines 29.08.2008 ettekirjutusest sunniraha hoiatuse osas.

A.L. ja MTÜ Keila Moto esitasid 25.09.2008 ettekirjutusele Tallinna Halduskohtule kaebuse

(haldusasi nr 3-08-2217). Kohus jättis 23.07.2009 otsusega A.L.i kaebuse rahuldamata. MTÜ Keila

Moto kaebuse rahuldas kohus osaliselt ja tühistas Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutuse punkti

1 osas, millega pandi ebaseadusliku rajatise likvideerimise kohustus MTÜ-le Keila Moto. A.L.i osas

jõustus otsus 15.11.2010.

3. Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korraldusega nr 721 (I kd, tl 3) määrati A.L.ile 25.09.2008

ettekirjutuse punkti 1 täitmata jätmise eest sunniraha 319 eurot ja 56 senti, mis tuli tasuda hiljemalt

21.01.2011. Korralduses selgitati, et kui A.L. sunniraha määratud tähtajaks ei tasu, siis võib nõuda

sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sunniraha nõue pöörati täitmisele.

4. 14.01.2011 kirjaga nr 11-1.1/163 (I kd, tl 137) edastas Saue Vallavalitsus A.L.ile 14.12.2010

korralduse nr 721. Saue Vallavalitsus tegi kirjas A.L.ile hoiatuse rakendada sunniraha korduvalt kuni

ettekirjutuse täitmiseni ning rajatise likvideerimise alustamisest asendustäitmise korras alates

01.05.2011.

5. 17.01.2011 esitas A.L. Saue Vallavalitsusele taotluse (I kd, tl 5) korralduse nr 721 tühistamiseks,

märkides, et valla korraldatud vaatlustega tuvastatud piirded on eemaldatud vahemikus 25.09.2008 –

01.10.2009 ja kuni 25.09.2008 kasutatud territoorium on tasandatud selliselt, et see näeb välja nagu

looduslik heinamaa, st krossirada on likvideeritud.

6. 16.06.2011 esitas A.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Saue Vallavalitsuse

14.12.2010 korraldus nr 721. 06.07.2011 avalduses (I kd, tl 111) asendas kaebaja Saue Vallavalitsuse

14.12.2010 korralduse nr 721 tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudega. 03.10.2011

kaebuse täienduses (I kd, tl 227) taotles kaebaja lisaks 14.12.2010 korralduse nr 721 õigusvastasuse

tuvastamisele ka Saue Vallavalitsuse 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasuse tuvastamist.

7. 04.10.2011 määrusega võttis kohus kaebuse Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 ja

Saue Vallavalitsuse 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasuse tuvastamise nõuetes

menetlusse.

8. Saue Vallavalitsus teavitas A.L.i rajatise likvideerima asumisest 17.10.2011 kirjaga nr 11-1.1/4773

(II kd, tl 14), millega edastas ühtlasi 04.10.2011 korralduse nr 614 (II kd, tl 16) motokrossiraja

asendustäitmise korras lammutamise kulude sissenõudmise kohta summas 7925 eurot. 17.11.2011

kirjaga nr 11-1.1/5540 (II kd, tl 117) teatas Saue Vallavalitsus A.L.ile, et asendustäitmise tegelikud

kulud on 10 464 eurot ja see summa nõutakse temalt sisse.

9. 20.04.2012 teatas kaebaja, et soovib käesoleva haldusasja raames esitada Saue Vallavalitsuse vastu

10 464 euro suuruse moraalse kahju hüvitamise nõude.

27.04.2012 määruse punktiga 2 tagastas kohus kaebaja taotluse 10 464 euro suuruse kahjunõude

esitamiseks. Sama määruse punktiga 1 kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna MTÜ Keila Moto

(esindaja Toomas Kiiler). MTÜ Keila Moto kustutati mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist

31.05.2012, millega lõppes MTÜ Keila Moto õigusvõime ja menetlusosalise staatus.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2012 määrusega tühistati halduskohtu 27.04.2012 määruse punkt 2.

18.06.2012 kaebuse täienduses (II kd, tl 184) märkis kaebaja, et kuigi ta esitas kahjunõude

kindlaksmääratud summas, jätab ta hüvitise määra kohtu otsustada. 28.06.2012 kaebuse täpsustuses

(II kd, tl 200) teatas A.L., et jääb 14.12.2010 korralduse nr 721 ja 25.09.2008 hoiatuse nr 11-1.1/163

õigusvastasuse tuvastamise nõuete juurde ja soovib esitada täiendavalt kahju hüvitamise taotluse

(liitkaebus).

Kaebaja taotles kaebuselt riigilõivu tasumiseks täiendavat aega ja asja peatamist ning palus võimalust

selle tasumiseks graafiku koostamist.

Kohus määrusega rahuldas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise vabastamisest osaliselt ja andis

menetlusabi riigilõivu tasumiseks kahju hüvitamise nõudelt ning määras osamaksete tasumise

ajagraafiku.

05.02.2015 esitas kaebaja kohtule taotluse, milles palub MTÜ Keila Moto poolt edastatud info lugeda

tema poolt kooskõlastatuks ning käsitleda seda kui kaebaja poolt edastatud teavet.

KAEBAJA SEISUKOHAD

10. Kaebaja soovib täitmisele pööratud sunniraha määramise korralduse ja sellele järgnenud hoiatuse

õigusvastaseks tunnistamist ning varalise kahju hüvitamist. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt

järgmised.

10.1. Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 ja 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163

õigusvastasuse tuvastamise nõuded

Kaebaja ei vaidlust käesolevas asjas mitte ettekirjutust, vaid vaidlus on selle üle, kas kaebaja on

ettekirjutuse täitnud või mitte. Sunniraha määramiseks ning hoiatuse tegemiseks puudus alus, kuna

ettekirjutuses esitatud nõuded olid täidetud täpselt selles määratletud mahus ja korras. Ettekirjutuse

täitmisest teavitas kaebaja vastustajat korraldusele nr 721 esitatud vaides. Kaebaja suhtes ei oleks

tohtinud mingeid sanktsioone rakendada enne vaidemenetluse lõppemist valla kasuks. Vaidlustatud

korraldus ja hoiatus ei saanud jõustuda, kuna kaebaja esitas neile vaide, mida aga ei menetletud. Kui

vallavalitsuse toimingud on õigusvastaseks tunnistatud, siis saab kohtutäitur pangaarve vabastada

aresti alt. Vaiete menetlemise nõuet kaebaja ei soovi esitada.

Rajatise likvideerimine algas 2008. a oktoobris ja lõppes 2009. a oktoobris – kaebaja likvideeris suvel

kasutusel olnud sõidutrajektoori ja lõi järgmiseks aastaks uue. 2008. a sügisel muutis kaebaja ühe osa

kasutusel olnud trajektoorist ja 2009. a teise osa. Seejärel muutis kaebaja 2010. a oktoobris sellel

hetkel kasutusel olnud trajektoori. 2011. a novembris teostas Saue Vallavalitsus maaüksusel sarnase

likvideerimise, mille tulemuseks oli taaskord krossirada. Seda näitab asjaolu, et ka pärast valla

organiseeritud asendustäitmist sõidetakse krossirajal edasi. Seega on olukord kinnistul sama, mis

2008. a pärast likvideerimist kaebaja poolt (mille tulemuseks oli samuti krossirada). Teisisõnu on

ettekirjutuse igakordsel täitmisel tulemuseks sisuliselt sama olukord, mis enne täitmise alustamist.

Kaebaja arvates ei saa kõnealuse krossiraja suhtes kohaldada ehitusseadust. Ükski seadus ei määratle

seda, mis on krossirada, samuti ei keela ükski seadus eraomandis oleval kinnistul mootorsõidukitega

sõitmist. Sellest tulenevalt on küsitav ka, millega vallavalitsus tõendab, et on ettekirjutuse

asenduskorras täitnud, kui täitmise järgselt ei ole sõitmise osas mingeid muudatusi toimunud.

Ettekirjutuses märgiti, et sunniraha määratakse juhul, kui 25.09.2008 eksisteerinud krossirada ei

likvideerita. Vastustaja oleks enne sunniraha korralduse väljastamist pidanud veenduma ja

põhjendama seda, miks ta arvab, et 25.09.2008 koostatud ettekirjutus ei ole täidetud. Vastustaja ei

esitanud kaebajale tõendeid mittetäitmise kohta ega lahendanud kaebaja vaiet. Vastustaja peaks

tõendama, et praegune rada on samas kohas nagu 25.09.2008.

Krossirada tuli likvideerida selliselt, et iga mõistlik inimene saab aru, et maaüksus näeb välja nagu

tavaline põld, heinamaa või looduslik rohumaa ja seda kaebaja ka tegi. Puuduvad tõendid selle kohta,

et kinnistu ei näe välja nagu tavaline põld, heinamaa või looduslik rohumaa. Kaebaja ei pea esitama

tõendeid ettekirjutuse täitmise kohta. Tööd seisnesid mätaste silumises ja hunnikusse kuhjamises,

tööde tellimise arved kaebajal puuduvad.

Kaebajale kuuluval Taari kinnistul on taasloodud võimalused maastikuratastega sõitmiseks, s.o

krossirada, kuid tegemist ei ole sama krossirajaga, mis oli kaebajale kuuluval maaüksusel enne

25.09.2008. Praegu eksisteeriv krossirada ei anna vastustajale alust väita, et ettekirjutust ei täidetud.

Iga olukorda tuleb vaadelda eraldi – vana ettekirjutusega määratud nõuded said täidetud (rajatis

likvideeriti) ja seekord küsis kaebaja vallalt teavet, kuidas ja mida teha võib. Praegune krossirada on

seadustega kooskõlas.

10.2. Kahju hüvitamise nõue

Kaebajale on kahju tekitatud valla tegevusega asendustäitmise läbiviimisel: piirete lõhkumine,

stardiseadme lõhkumine, mullatööd. Otsene varaline kahju tekkis kaebajale peale sundtäitmise

lõppemist 16.11.2011.

Kõik piirded olid rajatud peale 2008. a ettekirjutust (valdavalt 2011. a) ning nende rajamise

õiguspärasuse kohta oli T. Kiiler saanud Saue Vallavalitsuselt vastused (29.04.2011 ja 09.06.2011), et

piirete loomine sellises kohas ja kujul on õiguspärane. Piirete olemasolu tõendab vastustaja poolt

esitatud 14.11.2011 ehitustööde päevik. Erinevalt vallavalitsuse lammutusprojektis välja toodud

nõudest piirdeid ei demonteeritud, vaid lükati traktoriga hunnikusse, mida ei saanud käsitleda säilinud

materjalina ja mille kaebaja põletas esteetilistel kaalutlustel. Asjaolu, et piirded on rajatud

ühiskondlikus korras, ei takista kaebajal selle eest kahju hüvitamist nõudmast. Kaebaja määratleb

piirete taastamise maksumuseks 11 200 eurot (kui materjal oleks ostetud poest ja kui arvestada

minimaalse tööga).

Stardiseade osaliselt demonteeriti valla poolt, kuid selle põhiline korpus väänati traktoriga kõveraks,

milleks aga puudus igasugune põhjus, kuna see ei olnud maa külge kinnitatud. Valla tegevuse

tulemusena ei olnud stardiseade enam kasutuskõlblik. Stardiseade saadi sponsorluse korras ja kahju

hüvitamisel tuleb lähtuda taastamise maksumusest. Internetist saadud pakkumuse kohaselt on

stardiseadme maksumuseks 9200 eurot.

Mullatööde osas on kaebajale tekkinud kahju keeruline määratleda, mistõttu kaebaja on võtnud

aluseks vallavalitsuse poolt teostatud tööde rahalise mahu. Vallavalitsus teostas mullatöid projekti

kalkulatsiooni alusel 2250 eurot planeerimine ja kraavi kaevamine ning heakorratööd 1400 eurot.

Samas valla tegevuse eelse olukorra taastamine (eelkõige maastiku kallete taasloomine vee

ärajuhtimiseks) on oluliselt kallim kui vallavalitsuse poolt määratletud tööde maht.

Eeltoodust tulenevalt arvestab kaebaja kokku talle vastustaja poolt tekitatud kahju suuruseks

hinnanguliselt 24 050 eurot, kuid kaebaja ei nõua kahju tema poolt märgitud summa ulatuses, vaid

jätab kahju suuruse kohtu määrata.

Vallavalitsus on 03.04.2012 väljastanud korralduse nr 213 Tuula küla motokrossiraja projekti

koostamiseks. Seega ei saanud valla poolt 2011. a tegevus Moto maaüksusel olla mõistlik ja

proportsionaalne. Pigem oli tegemist kaebaja karistamisega.

Kaebaja leiab, et vastustaja poolt esitatud ehitustööde päevikud on tagantjärele vormistatud. Neile on

hiljem lisatud märge „omanikule sobilikus kohas“, kuid kaebaja kui omaniku käest ei küsitud midagi.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

11. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamata ja palub jätta kaebuse rahuldamata

alljärgnevatel põhjustel.

11.1. Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 ja 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163

õigusvastasuse tuvastamise nõuded

Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Korralduse väljaandmisel on lähtutud Saue

Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutusest, mille õiguspärasuse tuvastas kohus haldusasjas nr 3-08-

2217

(Tallinna

Ringkonnakohtu

otsus

jõustus

Riigikogu

halduskolleegiumi

15.11.2010

kohtumäärusega, mille kohaselt jäeti A.L.i kassatsioonkaebus menetlusse võtmata). Nimetatud

ettekirjutusega kohustati kaebajat likvideerima tema kinnistul asuv ebaseaduslik rajatis –

motokrossirada. Kaebaja eiras kohtu poolt õiguspäraseks tunnistatud ettekirjutust. Vallale laekus

pidevalt naabrite poolt kaebusi nii kirja kui ka telefoni teel, et ettekirjutus on täitmata ning kinnistul

toimub jätkuvalt aktiivne motokrossiraja kasutamine. Kuna ebaseadusliku ehitise omaniku poolt

likvideerimise survestamiseks oli ainukeseks vahendiks sunniraha määramine, siis andis vald vastava

korralduse 14.12.2010, määrates ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha 319 eurot ja 56 senti,

tasumise tähtajaga hiljemalt 21.01.2011. Korraldus edastati kaebajale 11.01.2011 kirjaga, mis sisaldas

ka hoiatust edasise sunniraha määramise kui ka asendustäitmise korras sundlikvideerimise kohta.

Korraldus hakkas kehtima selle teatavakstegemisest adressaadile. Korraldus kehtis ja kaebajal tuli

seda täita. Adressaadi õigus esitada vaie ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, mistõttu on ekslik kaebaja

väide, et korraldus ei saanud jõustuda enne vaidemenetluse lõppemist.

Kaebaja on tegutsenud ebaseaduslikult, eirates nii ettekirjutuse täitmist kui sunniraha tasumist.

Ebaseadusliku ehitise likvideerimise ettekirjutus jäigi kaebaja poolt täitmata, ehitis likvideeriti alles

2011. a novembris asendustäitmise korras. Korraldusega määratud sunniraha täitemenetluse korras

kaebajalt sissenõudmine on õiguspärane ning hoiatuse tegemisega kaebaja õigusi ei rikuta ning

kaebaja ei saanud loota, et vastustaja täitemenetluse algatamisest loobub. Ettekirjutuse täitmiseks ei

olnud muid väljundeid, kaebaja ei kavatsenud ettekirjutust täitma asuda ega täitnud.

Kaebaja 17.01.2011 taotlused korralduse ja hoiatuse tühistamiseks olid põhjendamata ja

paljasõnalised. Kuna erakordsete lumeolude tõttu ei olnud võimalik valla esindajal kinnistule

paikvaatluse läbiviimiseks ligi pääseda, viidi vaatlus läbi 17.02.2011. Paikvaatlusel tuvastati, et rajatis

eksisteeris endisel kujul (rajatis oli lumest puhastatud ja sellel olid jäljed hiljutisest kasutamisest),

mistõttu käsitles vald olukorda ettekirjutuse A.L.i poolt kestva täitmatajätmisena. Kinnistu piirilt

võetud fotodel oli näha, et rajatis oli lumest puhastatud ja et seda oli kasutatud. 22.02.2011 toimunud

Saue Vallavalitsuse istungil arutati A.L.i taotlusi ja paikvaatlusel fikseeritud olukorda ning otsustati,

et taotlusi ei rahuldata ning sunniraha tuleb ära maksta. Nimetatud asjaoludest teavitas vald A.L.i

06.05.2011 kirjaga nr 11-1.1/163-3. Isegi olukorras, kus kaebaja väited rajatise ajutise lammutamise

osas vastaksid tõele, puudus kaebaja poolt ka hiljem sarnaseks eesmärgiks püstitatud rajatise

püstitamiseks õiguslik alus. Käesolevas asjas ei vaielda A.L.i poolt 17.01.2011 esitatud taotluste

menetlemise üle.

Kirja saatmise menetlustoiming, millega vald edastas kaebajale korralduse ning milles oli väljendatud

hoiatus, ei ole haldusakt. Vastustaja hinnangul ei olnud kõnealune menetlustoiming õigusvastane.

Hoiatuse tegemiseks on olemas nii õiguslik alus kui ka hoiatuse tegemist tingivad faktilised asjaolud.

Iseseisvalt ei ole hoiatuse vaidlustamiseks põhjust, kuna hoiatuse tegemine on osa asendustäitmise

menetlusest (mitte korralduse andmise menetlusest) ning hoiatuse tegemine ei riku kuidagi kaebaja

õigusi. Hoiatuse tegemise eesmärgiks oli teavitada kaebajat valla seadusest tulenevatest õigustest

ettekirjutuse eiramise jätkamisel rakendada korduvat sunniraha määramist kui ka õigust rajatise

likvideerimisest asendustäitmise korras. Seadusest tulenevalt teavitati kaebajat ka tähtajast, millest

alates hakkas vald asendustäitmist korraldama.

11.2. Kahju hüvitamise nõue

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui isiku õigusi on

rikutud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane.

Tegevuse aluseks oli Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutus, mille õiguspärasuse tuvastas kohus

haldusasjas nr 3-08-2217. 25.09.2008 ettekirjutus sisaldas hoiatust asendustäitmise kohta. Kuna

kaebaja ettekirjutusega määratud kohustust ei täitnud, siis korraldas vastustaja asendustäitmise

vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 11 lg-le 1, lähtudes õiguspärasest ettekirjutusest.

Asendustäitmine toimus vastavalt projektile, mingit vandaalitsemist ei toimunud.

Valla ehitusjärelevalve spetsialisti sõnul ja kogutud andmetel stardiseadeldis monteeriti polthaaval

lahti ning kuna seadeldis oli vana, siis osad detailid olid roostes ja oleksid edasisel kasutamisel vajanud

vahetust. Stardiseadeldise liikuvad osad võeti lahti, ladustati tööde teostamise juures viibinud Toomas

Kiileri poolt näidatud kohta euroalusele. Poldid ja mutrid loeti üle, pandi kilekotti ning anti T. Kiilerile

üle. Stardiseadeldise raam tõmmati maast välja ja jäeti demonteeritult maapinnale. Roigasaia vaiad

tõmmati ükshaaval maast välja ja laoti riita, mille kaebaja hiljem tema kinnitusel ära põletas. Maapind

tasandati ja heakorrastati. Tööde teostamise aeg oli 14.11.2011 kuni 16.11.2011, mida kinnitavad ka

kohtule edastatud ehitustööde päevikud. Tööd anti üle 16.11.2011 üleandmise aktiga.

Ehitustööde teostamise dokumentatsiooni vormistamisel on kinni peetud seaduses sätestatud nõuetest

ning vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ehitustööde päevikud oleksid tagantjärele

vormistatud. Ehitustööde päevikud on Saue Vallalalitsuse ja tööde teostaja Marble OÜ (tööde teostaja)

vahel sõlmitud lepingu lisadeks, mida eraldi dokumendiregistrisse ei kanta.

Kaebaja väidab, et klausel „...omanikule sobivas kohas“ on ehitustööde päevikusse lisatud hiljem ning

et tema kui maaomaniku käest ei ole rajatise osade ladustamise osas midagi küsitud. Ehitustööde

päevik on dokument, mida täidetakse ehitusobjektil ning ekslik on arvamus, et nimetatud klausel on

lisatud dokumenti hiljem. Saue Vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialisti kinnitusel viibis tööde

teostamise juures T. Kiiler, kes on sisuliselt olnud MTÜ Keila Moto juhatuse liikmena tegev

vaidlusaluseks oleva motoraja kasutamisel ja kes käesolevas kohtuasjas on olnud kaebaja

usaldusisikuks. Ehitustööde päevikus nimetatud ladustamise koha määras T. Kiiler. Nii vastustaja

esindaja kui ka tööde teostaja eeldasid, et ladustamise koht oli T. Kiileri poolt A.L.iga omavahel enne

kokku lepitud. Kui see nii ei olnud, siis tuleks A.L.il nimetatud pretensiooniga pöörduda T. Kiileri,

mitte vastustaja poole.

Motokrossirada oli ebaseaduslik ehitis, mis rajati ilma vastava loata ning mille likvideerimiseks anti

kaebajale piisavalt aega teha seda enda äranägemise järgi. Kaebajat oli hoiatatud, et kui ta ise ehitist

ei likvideeri, korraldab selle likvideerimise vald. Likvideerimine kujutab iseenesest kinnistul olukorra

taastamist, mis oli enne rajatise rajamist. See, et kaebaja tegi kulutusi ebaseadusliku rajatise

püstitamiseks, oli tema enda risk, kuivõrd ta oli teadlik, et rajatist ilma vastava loata rajada ei tohi.

Vaatamata sellele, et „likvideerimine“ tähendab lingvistiliselt asja hävitamist, teostati valla poolt

korraldatud tööd võimalikult kaebaja huve arvestades, kõik osad eemaldati korrektselt ja ladustati,

mistõttu on stardiseadeldise osad uuesti kokkupandavad ja kasutatavad. See, et vastustaja roigasaia

vaiad ära põletas, oli tema enda otsus, selle eest vastustaja ei vastuta.

Kaebaja poolt 18.11.2011 tehtud pilte ei saa lugeda tõendiks, kuivõrd likvideerimistööd lõpetati

16.11.2011 ning vahepealse aja jooksul võis ükskõik kes tekitada kaebajale väidetavat kahju.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kohtule esitatud tõendeid kogumis ja nende

vastastikustes seostes leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata järgmistel põhjustel.

13. Saue Vallavalitsus tegi A.L.ile ja MTÜ-le Keila Moto 25.09.2008 korduva ettekirjutuse, millega

kohustati ettekirjutuse adressaate likvideerima A.L.ile kuuluvale Taari kinnistule rajatud

motokrossirada hiljemalt 30.11.2008. Ettekirjutuse adressaadid vaidlustasid nimetatud ettekirjutuse,

kuid A.L.i suhtes jäi ettekirjutus kehtima (haldusasi nr 3-08-2217). Kohtud asusid seisukohale, et

motokrossiraja näol on tegemist rajatisega ehitusseaduse mõttes. Kuna rajatis oli nii õiguslikult kui ka

materiaalselt õigusvastane ja kohtud ei tuvastanud ettekirjutuses kaalutlusvigu ega seda, et rajatise

likvideerimine tooks kaebajale kaasa ebaproportsionaalse tagajärje, oli ettekirjutuse tegemine

ehitusseaduse (EhS) § 40 lg 2 alusel põhjendatud. Ettekirjutus oli suunatud ehitise likvideerimisele,

kuna oli vajadus lõpetada kaebaja poolt omandi kasutamine viisil, mis kahjustab piiramatult teiste

isikute ja avalikku huve ning need asjaolud, miks kohane meede oli krossiraja lammutamine, on ära

nimetatud ettekirjutuses, mis ei ole käesoleva kaebuse objektiks. Kaebaja viidatud Riigikohtu

lahendid ei ole asjakohased olukorras, mil ettekirjutus on juba tehtud ja selle käigus hinnatud ja

kaalutud, kas omavalitsusel oli õigus ettekirjutus teha. Kaebaja sai ettekirjutuse vaidlustada ning

paluda kontrollida, kas omavalitsus kaalus omavolilise ehitise avastamisel ehitusnormide rikkumise

tõsidust ja iseloomu ning lammutamise vajadust. Ettekirjutus nägi ette kinnistule rajatud krossiraja

likvideerimise eesmärgil taastada selle sihtotstarbest tulenev olukord ja edasine kasutamine. Enam ei

ole asjakohane arutleda selle üle, kas ehitamine rikub teiste isikute ja avalikku huvi või et

lammutamisele suunatud ettekirjutust poleks saanud teha nn karistusena omavolilise ehitamise eest.

Ettekirjutuses on juba antud hinnang, kas omavalitsus võis võimaldada kaebajale omandiõiguse

teostamise tema poolt soovitud viisil, mis ei arvestanud teiste isikute ja avalike huvidega.

Ettekirjutusega määratud meetmed tuli täita. Kõik vajalikud kaalutlused ettekirjutuse andmiseks, st

diskretsioonilased küsimused, lahendas ettekirjutus, sj ehitise lammutamise vajalikkuse.

Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kaebaja täitis ettekirjutuse ja

likvideeris motokrossiraja selliselt, nagu ettekirjutuses nõuti.

Kui asuda seisukohale, et kaebaja täitis ettekirjutuse nõuetekohaselt, puudus vastustajal alus määrata

kaebajale sunniraha (14.12.2010 korraldus nr 721) ning viia läbi asendustäitmist, mille eest kaebajat

hoiatati 14.01.2011 kirjaga nr 11-1.1/163.

Kohus märgib, et kaebaja ei ole kohtule esitanud nõudeid seoses tema 17.01.2011 taotlustele (mida

kaebaja nimetab vaideks) vastamata jätmisega ja kaebaja kinnitas seda, mistõttu kohus

taotlusele/vaidele vastamata jätmise õiguspärasuse küsimust ei aruta.

Samuti ei ole asjakohased kaebaja väited Saue Vallavalitsuse tegevuse kohta muude haldusmenetluste

läbiviimisel (vt 26.09.2011 kaebuse täpsustus ja sellele lisatud kirjavahetus, I kd, tl 203), kuna need

ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

14. 14.12.2010 korraldusega nr 721 määrati A.L.ile sunniraha 25.09.2008 ettekirjutuse täitmata

jätmise eest summas 319,56 eurot.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada,

kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul täidetud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada, kui: (1) käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; (2) ettekirjutuse aluseks

olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; (3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; (4)

halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Kohus kontrollib järgnevalt, kas sunniraha määramise eeldused olid täidetud.

15. Kaebajale oli 25.09.2008 tehtud ettekirjutus, mis sunniraha määramise hetkel kehtis.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest

või kättetoimetamisest alates. Seega hakkas ettekirjutus kehtima hetkest, mil kaebaja selle kätte sai.

16. Ettekirjutust ei olnud tühistatud ning vaide esitamine (nagu kaebaja oma 17.01.2011 vastustajale

esitatud taotlust käsitleb) selle kehtivust ei peatanud. Samuti ei saanud kaebaja poolt vaide edastamine

peatada käesolevas asjas vaidlustatud korralduse ja hoiatuse kehtivust (mida kaebaja nimetab

jõustumiseks). Ettekirjutus sisaldas ATSS §-le 7 vastavat hoiatust.

17. Kaebaja väidab, et ta likvideeris rajatise 2008 – 2009 ja teavitas sellest valda oma 17.01.2011

vaides. Samas märgib kaebaja, et on ka pärast seda korduvalt muutnud raja trajektoori ning igakordse

„likvideerimise“ tulemuseks oli taas krossirada ning et seal sõideti edasi ka pärast väidetavat

likvideerimist. Kaebaja väitel nägi tema kinnistu pärast 2008 – 2009 töid välja nagu harilik põld,

heinamaa või looduslik rohumaa. Kaebaja on seisukohal, et tema ei pea tõendama, et on rajatise

likvideerinud, vaid et vastustaja peab tõendama, et ettekirjutus on täitmata.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Seega, kui kaebaja esitab kohtumenetluses väite, et ta

likvideeris rajatise vahemikus 2008 – 2009, peab tema selle kohta vastavad tõendid esitama.

17.01.2011 taotlusele ei lisanud kaebaja mingisuguseid tõendeid, millest oleks nähtunud, et

ettekirjutus on tema poolt täidetud. Kaebaja ei ole ka kohtule esitanud tõendeid selle kohta, milliseid

töid ta täpsemalt vahemikus 2008 – 2009 krossirajaga seoses teostas.

18. 06.06.2010 otsuses haldusasjas nr 3-08-2217 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud: „Tallinna

Halduskohtu 03.04.2008 otsuses, millele halduskohus apelleeritud otsuses tugines, ilmnevad

motokrossiraja kohta järgmised asjaolud. Kinnistul oli läbi viidud pinnase silumise, koorimise ja selle

käigus saadud materjali küngasteks kokkukuhjamise tööd. Tegemist oli maastiku eesmärgipärase

ümberkujundamisega, et tekiks motokrossi sõitmiseks kasutatav rada, mis tähistati maastikul

piiretega.“ Ringkonnakohus märkis lisaks, et rajatise ehitamise viisiks võivad olla ka pinnasetööd.

Isegi kui lugeda tõeseks, et kaebaja kõnealusel ajavahemikul krossirajal mingisuguseid töid teostas,

siis kaebaja kirjeldusest väidetavalt tehtud tööde kohta saab järeldada, et kaebaja tegevus hõlmas

tegevusi, mis ei olnud suunatud krossiraja likvideerimisele, vaid selle jätkuvale kasutamisele kasvõi

muudetud kujul. Kuna kaebajale oli saanud kohtuotsuste kaudu teatavaks, et kinnistut ei saa kasutada

selle sihtotstarbe vastaselt ning krossirada ei tohtinud sinna rajada, siis ei saanud kaebaja loota, et

ettekirjutust tuleks lugeda täidetuks, kui ta muudab perioodiliselt rajal tassi kulgemise asukohti, selle

piirdeid jms. Kaebaja tahab väita, et kuna tema likvideeris esialgse rajatise, muutes samas raja

trajektoori, on ettekirjutus täidetud, mis aga ei ole õige ega kooskõlas ettekirjutusega.

Kaebaja viitab, et halduskohus ja ringkonnakohus märkisid ettekirjutuse menetlemisel, et iga objekti

(rajatist) tuleb vaadelda ja käsitleda kui üksikjuhtumit ning seetõttu on ta ettekirjutuse täitnud, kuna

sellist krossirada enam ei ole ja kasutusel on olnud edasiselt teistsugune rada.

Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-08-2217 rõhutasid kohtud rajatise terviklikkust. Ettekirjutus on

tehtud Taari kinnistule ehitatud ebaseadusliku rajatise suhtes, mida ei tohi kasutada. Asjaolu, et rajatist

on muudetud, ei muuda seda olematuks. Ka juhul, kui muudeti krossiraja trajektoori, jäi rajatis kui

tervik alles.

Kaebajale on korduvalt selgitatud kohtute poolt, et mingit tähendust ei oma asjaolu, kas seaduses on

nimetatud krossiraja definitsioon ( vt nt 23.07.09 otsus nr 3-08-2217 lk 5) või see seal puudub. Kohtud

on lisaks selgitanud, miks on vallal võimalik esitada nõudeid tulenevalt Ehitusseadusest ning mis on

ehitatud terviklik asi.

Kaebajale kuuluval kinnistul on kaebaja tegevuse tulemusel moodustunud maa algsest looduslikust

seisundist erinev ümberkujundatud ala, mille kasutamist krossirajana soovitakse lõpetada. Selle

tegevuse lõpetamine eeldab muuhulgas lammutamist ja kinnistu sellisesse olukorda viimist, mil sellele

kunstlikult loodud kõrguste vahed kaotatakse ja et seal ei sõideta krossi. Kaebaja kirjeldab aga

tegevust, mis ei viita selliste tööde tegemisele, mis taastanuks maa sellise seisundi, mida peab silmas

ettekirjutus ning kaebaja väidab, et kinnistut kasutati edasi krossi sõitmiseks. Juhul, kui kaebaja oleks

teinud ulatuslikke töid maa endise olukorra taastamiseks, oleks see olnud äratuntav ning kaebaja

saanuks vallale teatada, et ta on ettekirjutuse täitnud, kaebaja 2008-2009 a midagi sellist ei teatanud

ja ta kinnitab, et tegi seda alles 2011.a., kuid nagu nähtub, oli ka sellel ajal ettekirjutus täitmata, kuna

paikvaatlus tuvastas krossiraja olemasolu, selle kasutamise ning ,kinnistu pinnase suurte kõrguste vahe

on selgelt äratuntav.

Saue Vallavalitsuse 29.04.2011 (I kd, tl 121), 09.06.2011 (I kd, tl 122) ja 05.05.2011 (I kd, tl 123)

vastustest T. Kiileri teabenõuetele ei saa ka kuidagi välja lugeda, et krossiraja jaoks pole mingisugust

luba vaja.

Teabenõuded puudutasid üksikuid tegevusi nagu piirete/piirdeaia rajamine ja kaevetööde tegemine,

mitte aga rajatist kui tervikut. Tallinna Ringkonnakohus märkis eelviidatud otsuses: „Seetõttu ei ole

asjakohased ka apellandi väited, et pinnase koorimise sügavuse tõttu pole tegemist kaevetöödega Saue

valla kaevetööde eeskirja mõttes ja rajapiirete ehitamine eraldi võetuna ei nõudnud valla

ehitusmääruse kohaselt ehitusprojekti ja ehitusluba. Pinnase koorimine ja rajapiirete püstitamine

moodustasid osa tervikliku rajatise (motokrossiraja) ehitamise protsessist.“

Kohus viitab lisaks, et 03.04.2008 otsuses asjas nr 3-07-500 leidis kohus, et raja „ümberkujundamise

võimalus ei muuda aga olematuks teatud territooriumil asuva raja eesmärki ja selle põhiliste

koostiselementide asukohta ning raja käsitlemist tervikuna. Kohus ei nõustu siinkohal kaebaja

seisukohaga, et neid mullakuhilaid saab igal ajal mujale ümber lükata. Sellest ideest lähtudes võiks

väita, et ka kõikide teede muldkehi saab põhimõtteliselt igal ajal mujale lükata ja seega ei ole tee üldse

rajatis. Kohus leiab, et kaebaja on künkad kuhjanud kokku just nende asukohta ümbritseva maapinna

koorimise teel, et nende kokkukuhjamise eesmärgiks oli nende asumine just nende loomise kohas ja et

nende asukoht on kavandatud ja seostatud krossiraja põhiskeemiga. Samuti leiab kohus, et tegemist

on maaga püsikindlalt ühendatud rajatistega. Puuduvad alused ja tehnilised lahendused (näiteks

küngaste asumine vastavatel kindlatel või ratastel alustel sarnaselt vagunelamutega jne.), mis

võimaldaks neid kergesti ümber paigutada.“

Kohtud on käesolevat motokrossirada puudutavates varasemates vaidlustes leidnud, et motokrossiraja

ehitamiseks oli vaja luba ning kohus jääb ka praeguses asjas selle seisukoha juurde. Krossiraja

ehitamiseks kaebaja luba ei ole saanud, samuti ei ole seda saanud kaebajaga seotud MTÜ Keila Moto

(viimane on õigusjärgluseta tegevuse lõpetanud).

19. Saue Vallavalitsus viis 17.02.2011 Moto katastriüksusel läbi sündmuskoha vaatluse. Vaatluse

protokolli (I kd, tl 83) on märgitud, et „Motokrossirada oli traktoriga lumest puhtaks lükatud. Rajal

olid mootorrattaga sõitmise jäljed.“ Protokollile on lisatud fotod (I kd, tl 84-85), millelt on näha

protokollis kirjeldatud olukord krossirajal.

Nimetatud materjalid näitavad, et 2011. a alguses, pärast seda, kui kaebaja oli krossiraja väidetavalt

likvideerinud, oli tema kinnistul jätkuvalt alles krossirada, mida seejuures ka kasutati. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja poolt tuvastatu. Kaebaja ise seejuures ei eita, et

krossirada kasutati pärast 2008. a ettekirjutuse tegemist edasi: 06.07.2011 kaebuse täpsustuses (I kd,

tl 111) on kaebaja tunnistanud, et Taari kinnistul olid sellel hetkel taasloodud võimalused

maastikuratastega sõitmiseks, s.o krossirada.

Asendustäitmise ehitustööde päevikus (III kd, tl 104-106) on märgitud, et muuhulgas tehti

olemasoleva krossiraja kõrgemad kohad madalamaks, demonteeriti ja ladustati roigasaed,

demonteeriti stardiseade ning kaevati lahti vana kraav. Tehtud tööde loetelu näitab, et rajatis kaebaja

kinnistul oli enne asendustäitmise läbiviimist olemas. Ka juhul kui kaebaja oleks vahepeal rajatise

likvideerinud – mille kohta aga igasugused tõendid puuduvad – ei saaks olukorras, kus rajatis on ilma

õiguslikku alust omamata taas loodud või taastatud ja kasutamiseks kõlbulik kasvõi osaliselt, ka siis

ei saa lugeda ettekirjutust täidetuks. Arvestades, et motokrossirada kui terviklik rajatis oli jätkuvalt

alles ja seda kasutati samal otstarbel edasi, s.o põhimõttelist muutust toimunud ei olnud, ei saa lugeda

õigustatuks kaebaja väidet, et tema kinnistu nägi pärast 2008 – 2009 töid välja nagu harilik põld,

heinamaa või looduslik rohumaa. Maa viimati nimetatud seisund ei näinud ette kõrguste vahesid ja

krossiraja olemasolu või selle kasutamist mistahes kinnistu osas.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja väidetud tegevust lugeda krossiraja likvideerimiseks selliselt,

nagu ettekirjutuses nõutud.

Ettekirjutus oli tegelikkuses täitmata ning sunni rakendamise alused ei olnud ära langenud. Seda ei

väära asjaolu, kas vastustaja kontrollis vahetult enne sunniraha määramist kõiki kaebaja tegevustega

seotud asjaolusid, kuid nähtub, et enne lammutustegevuse alustamist oli läbi viidud kontroll sellest,

ega ettekirjutust vahepeal täidetud ei ole.

Vastavalt kaebaja kirjeldustele on kogutud ka muid andmeid, mis kinnitavad, et kinnistut kasutati

krossi sõitmiseks jätkuvalt. Vastustajale kirjutati 2010. a, et krossirajal sõidetakse edasi (e-kirjad I kd,

tl 26 - 29), kaebaja seda asjaolu ei eita. Kohus märgib, et kuna pärast kaebaja poolt 17.01.2011 taotluse

(väidetava vaide) esitamist tuvastati krossiraja olemasolu, ei oleks vastustajal olnud mingit alust

kaebaja taotlust/vaiet rahuldada, isegi kui vastav menetlus oleks algatatud ja läbi viidud.

Ka muid ATSS § 8 lg-s 3 nimetatud piiranguid praegusel juhul ei esinenud. Seega oli vastustaja poolt

A.L.ile sunniraha määramine õiguspärane. Kaebajale määratud sunniraha ei olnud asjaolusid

arvestades ülemääraselt suur.

20. HMS § § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

Kohus ei näe 14.12.2010 korralduses nr 721 vormi-, kaalutlus- või muid vigu, mis viitaksid selle

õigusvastasusele. Nimetatud korraldus on õiguspärane.

21. Kaebaja vaidlustab lisaks sunniraha määramisele ka Saue Vallavalitsuse 14.01.2011 kirja nr 11-

1.1/163, millega talle edastati korraldus nr 721 ja hoiatati korduva sunniraha määramise ja

asendustäitmise läbiviimise eest. Kohtu hinnangul ei ole kiri õigusvastane ega riku mingil moel

kaebaja õigusi.

22. Kaebajal ei saanud tekkida kahtlusi, et ettekirjutus jääb täitmata, kui tema selle täitmist ei soovi

ning kaebaja ei saanud ega saa loota, et vald ei vii asja täitemenetluseni või võtaks oma nõuded tagasi.

Vallavalitsuse toimingud olid õiguspärased ning ei rikkunud kaebaja õigusi, korralduse ja hoiatuse

õigusvastasust ei esine.

23. EhS § 40 lg 2 esimese lause kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise

lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil

ja tingimustel. EhS § 40 lg 4 esimene lause sätestab, et kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis

määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise

nõuetele vastavusse viimise või lammutamise kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha

seaduses sätestatud korras.

ATSS § 11 lg-st 1 tuleneb, et kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle

ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle

adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine). ATSS

§ 14 lg 1 kohaselt on asendustäitmise kuludeks asendustäitmise läbi viinud haldusorgani kulud,

asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstav tasu ning hüvitis isikule, kellele on

õiguspäraselt tekitatud kahju asendustäitmist rakendades. Vastavalt ATSS § 15 lg-le 1 nõutakse

asendustäitmise kulud ja sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu

kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit

rakendanud haldusorgan. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõutakse sisse asendustäitmise tegelikult

kantud kulud, seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses märgitud eeldatava summa. Asendustäitmise

kulude arvutamise korra ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad

ning tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. ATSS § 16 lg 1 kohaselt on adressaadil õigus

pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, kui ta leiab, et sunnivahendi rakendamisega

on rikutud tema õigusi.

24. Käesoleval juhul olid täidetud asendustäitmise eeldused: kaebajale tehti lammutusettekirjutus, mis

kehtis, kaebaja ei olnud ettekirjutust täitnud ja tema kinnistul oli jätkuvalt õigusvastane rajatis,

kaebajat oli hoiatatud asendustäitmise läbiviimise eest ning hoiatuses oli märgitud asendustäitmise

kulude eeldatav suurus (ATSS § 7 lg 6). Asendustäitmise viis vastustaja korraldusel läbi Marble OÜ

2011. a novembris ja tööd teostati projekti alusel.

Arvestades, et ettekirjutus tehti juba 2008. a ning kaebajat oli eelnevalt hoiatatud asendustäitmise eest,

jäi kaebajale piisavalt aega selleks, et ettekirjutus ise täita. Hoolimata sunniraha määramisest ja

hoiatustest kaebaja seda aga ei teinud. Asjaolu, et vastustaja on hiljem asunud menetlema ehitusluba

motokrossiraja ehitamiseks, ei muuda 2011. a läbi viidud asendustäitmist õigusvastaseks. Ettekirjutuse

täitmine asendustäitmise korras iseenesest oli seega õiguspärane.

See siiski ei välista kaebaja õigust nõuda talle asendustäitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamist.

25. 20.04.2012 kaebuse täienduses (II kd, tl 116) palus kaebaja hüvitada talle Moto maaüksusel

(varasem omanik A.L., alates 10.01.2012 on omanikeks L. K. ja Toomas Kiiler) õigusvastaselt

teostatud vandaalitsemisega tekitatud kahju summas 10 464 eurot.

Kaebaja nimetas seda eksitavalt moraalseks kahjuks, märkides, et on „mitmete aastate jooksul pidanud

elama pidevas hirmus Saue Vallavalitsuse ametnike ähvarduste ja erinevate materiaalsete nõuete

tõttu“. Kohus juhtis eksitavale sõnastusele tähelepanu, kui oli näha, kuidas ja mille eest kaebaja kahju

arvestab. Kaebaja on ka hiljem eksitavalt märkinud moraalse kahju tekkimise võimalusi, kuid

nimetanud, et ta siiski formuleerib materiaalse kahju tekkimise nõude ja esitab tõendid.

Kuna kaebaja jätkuvalt siiski peab ilmselgelt silmas kaebuse nõudes soovi saada hüvitist tekitatud

kahju eest, mis on seotud tema varaga ja väidetult kinnistu kahjustamisega, siis ongi kaebaja nõutud

summa kattunud Saue Vallavalitsuse poolt asendustäitmise kuludena nõutud summaga. Hilisemates

kaebuse täiendustes ja täpsustustes on kaebaja selgelt märkinud, et talle tekkis kahju seoses vastustaja

korraldatud asendustäitmisega tema kinnistul, s.o motokrossiraja likvideerimisega. 12.01.2015

kaebuse täpsustuses (III kd, tl 117) märgib kaebaja samas taaskord, et talle on tekkinud lisaks

varalisele kahjule ka mittevaraline (moraalne) kahju, kuid sellist nõuet ta ei esitanud.

26. Kohus võttis menetlusse A.L.i nõude varalise kahju hüvitamiseks, kuna kaebaja avaldustest oli

ilmne, et ta just seda silmas peab. 12.01.2015 kaebuse täpsustuses moraalse kahju osas märgitu üksnes

eksitab kohut.

Kohus märgib, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral. Kaebaja ei ole ära näidanud, millist RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumisega talle

väidetav mittevaraline kahju on tekkinud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks süüliselt alandanud

kaebaja väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud talt vabaduse, rikkunud kodu või eraelu

puutumatust või sõnumi saladust või teotanud au või head nime, mistõttu on ilmne, et mittevaralise

kahju nõuet kaebajal olla ei saa.

Seega lahendab kohus käesoleval juhul üksnes varalise kahju hüvitamise nõuet.

27. Kaebaja nõuab õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (HKMS § 38 lg 2 teine lause), märkides, et peab

hinnanguliselt talle tekkinud kahju suuruseks 24 050 eurot.

Kaebajale väidetavalt tekkinud otsene varaline kahju seisneb piirete lõhkumises – taastamiseks kulub

11 200 eurot; stardiseadme lõhkumises – uue soetamine maksab 9200 eurot; pärast vastustaja

korraldatud tegevust vajalike mullatööde tegemises – 2250 eurot planeerimine ja kraavi kaevamine

ning 1400 eurot heakorrastavad tööd (vt 28.06.2012 kaebuse täpsustus, II kd, tl 200).

28. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist,

kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord,

milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Avaliku võimu teostamisel tekitatud

kahju hüvitamisel kohaldatakse lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid (RVastS § 7

lg 4).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis (lg 2). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos) (lg 4). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai

kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu

mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (lg 5). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks.

Varalise kahju hüvitamise nõude eelduseks on seega kaebajale varalise kahju tekkimine haldusorgani

õigusvastase tegevuse tulemusena ning õigusvastase teo ja kahju vahel peab esinema põhjusel seos.

Lisaks on eelduseks see, et kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida ega saa kõrvaldada esmaste

õiguskaitsevahendite (RVastS §-d 3, 4 ja 6) abil.

29. Arvestades, et vaidluse all ei ole see, et kaebaja kinnistul asuv motokrossirada oli ebaseaduslik

rajatis, mis kuulus likvideerimisele ning vastustaja korraldas asendustäitmise õiguspäraselt, sai

kaebajale kahju tekkida eelkõige kaebaja vara õigusvastasest rikkumisest tööde käigus, kui

asendustäitmist ei viidud nõuetekohaselt läbi.

Kohus siinkohal selgitab lisaks, et kaebaja ei saa vastustajale ette heita, et kinnistu kahjustamiseks

saaks lugeda sellel asunud ebaseaduslikule rajatisele tekkinud kahju, so motorkrossiraja hävinemist.

Kuna ettekirjutus nägi ette maa endisele looduslikule olukorrale lähedase seisundi taastamise, siis

krossiraja väärtusetuks muutumine ja sellelt lisatulude teenimine, kinnistu kasutusvõimaluste

piiramine, ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist ning ei ole käsitletav kahjuna, mida vastustajal

tuleks hüvitada. Kaebaja ei ole tõendanud, et ettekirjutuse täitmise tulemusel oleks tema kinnistut

kahjustatud ja et seda ei saa kasutada ettenähtud maa sihtotstarbel. Sihtotstarbeline kinnistu

kasutamine ei ole antud juhul kinnistule krossiraja ehitamine ja seal piiramatult krossi sõitmine ning

sellelt tulu teenimine.

Siinkohal märgib kohus, et kaebaja ei täpsustanud, miks ta esitas kohtule foto, mis peaks tõendama

justkui kahju tekkimist. Kaebaja küll palub T.Kiileri saadetud fotoga arvestada, kui kaebaja esitatud

tõendiga, ent kaebaja jätab täpsustamata, mida sellega peaks täpsemalt tõendatama. Kaebaja poolt

18.11.2011 tehtud fotosid ei saakski lugeda tõendiks, kuivõrd likvideerimistööd lõpetati 16.11.2011

ning vahepealse aja jooksul võis ükskõik kes tekitada kaebajale väidetavat kahju ja siinkohal kohus

nõustub vastustaja sellise seisukohaga.

Motokrossi ringraja lammutusprojekti (II kd, tl 118) kohaselt nähti ette rajatise lammutamisel ala

piiramine, stardiseadme ja puidust roigasaia demonteerimine ja kinnistu omanikule üleandmine, Taari

kinnistult alguse saava kraavi lahti kaevamine, maapinna tasandamine, Tupsi kinnistu poolse kraavi

kinniajamine ning kinnistu heakorrastamine. Seega oli tööde tegemise aluseks projekt, mille

õiguspärasuses kaebaja ei kahtle ja selle vigadele ei ole ka viidatud. Tööd teostati kinnitatud projekti

kohaselt ja koostati ka tööde teostamise akt.

Teostatud tööde akti (III kd, tl 103) kohaselt viidi läbi ettevalmistavad tööd (objekti piiramine,

märgistamine jms), roigasaia ja stardiseadme demonteerimine, maapinna planeerimine ja kraavi lahti

kaevamine, heakorrastavad tööd.

Ehitustööde päeviku (III kd, tl 104 - 106) kohaselt roigasaed ja stardiseade demonteeriti ning ladustati

omanikule sobivas kohas. Eeltoodust nähtub, et asendustäitmise läbiviimisel järgiti projekti. Viidatud

materjale arvestades on ka täiesti põhjendamatu kaebaja väide, et vastustaja pole tõendanud, et ta

asendustäitmise korras krossiraja likvideeris.

30. Kaebaja on juhtinud tähelepanu, et sõnad „omanikule sobivas kohas“ on ehitustööde päevikusse

hiljem juurde kirjutatud.

Pealtnäha tundub tõepoolest, justkui oleksid need sõnad eelnevalt kirjutatule hiljem juurde lisatud. See

iseenesest aga ei tähenda, et ehituspäevikus märgitu on vale. Kaebaja poolt üles tõstatud teema on

otsitud, kuna kanded ei muutu seetõttu sisult valeks, kui aktis kannete tegemisel käekirjapilt muutub

või kande teeb teine nt hoopiski selleks õigustatud muu isik, kes pole nt muid kandeid aktis teinud.

Kanded tehakse tööde tegemise käigus ja loogilises järjestuses ning kui sinna on jäänud ka midagi

kandmata, ka siis tehakse kanne enne tööde vastuvõtmist või üleandmist ja see on õiguspärane.

Kaebaja ei väida, et kande sisu oleks vale.

Samas märkis kaebaja veel ka seda, justkui omanikult pole küsitud nõu ladustamise kohta.

Kohus siinkohal märgib, et ka juhul kui kaebaja peab siinkohal silma ilmtingimata ennast, siis oli

talle teada, millal objektile töid tegema tullakse, seega tuli tal kohal olla. Kui ta saatis sinna T.Kiileri,

siis oli see tema tahe ja valik ise kohale mitte ilmuda. Isegi juhul, kui nende asjaolude tõttu kaebajalt

ladustamise kohta eelnevalt järgi ei küsitud, ei ole kaebaja väitnud, et selle tulemusel on materjalid

ladustatud talle ebasobivasse kohta ja et üksnes sellest tekkis kaebajale mingisugune kahju.

T.Kiileri tegevust kaebaja hukka ei mõista ja ta on aktsepteerinud T.Kiileri tegevuse, kuna kaebaja

ei väida, et T.Kiileri näidatud koht on vale või et ta oleks pidanud tegema teistsuguse valiku.

Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebajale oli teada asendustööde läbiviimise aeg ning ta ei ole

väitnud, et talle oleks tehtud takistusi asendustööde juures viibimisel. Kui kaebaja ise ei soovinud

kohale minna ja töölistele ladustamise osas juhiseid anda, ei ole alust vastustajale ette heita, et teda ei

võetud kuulda. Vaidlust ei ole küsimuses, kas T.Kiiler seal viibis. Nii kaebaja kui ka vastustaja

selgitustest nähtub, et ettenähtud ajal ja kohas viibis asendustäitmise juures T. Kiiler, kes käesolevas

asjas esineb ka kaebaja kontaktisikuna, kes oli ühtlasi A.L.iga rendilepingu sõlminud MTÜ Keila

Moto juhatuse liige ning kellel ilmselgelt olid ja on motokrossirajaga seoses kaebajaga ühised huvid.

T.Kiilerit ei saa pidada nn motoasjanduses ka asjatundmatuks, st isikuks, kes ei mõista, kuidas ja kuhu

oleks parem midagi ladustada, monteerida, paigutada asju nii, et nad säiliksid. Demonteeritud aed ja

stardiseade anti vastustaja väitel T. Kiilerile üle. Kaebaja ei ole väitnud, et see tegelikkuses nii ei

olnud. Kaebaja ja T. Kiileri vahelisi tihedaid suhteid arvestades oli tööde teostajatel põhjust eeldada,

et kohalviibinud T. Kiiler tegutseb A.L.i teadmisel ja huvides või vähemalt tegutseb parima tulemuse

huvides. Kui kaebajal ei ole etteheiteid T.Kiileri tegevusele, siis ei saa neid olla ka vastustaja

tegevusele.

Seega on kaebaja poolt põhjendamatu väita, et temalt ei küsitud ladustamise kohta midagi.

31. Kaebaja väitel lõhuti tööde käigus krossiraja stardiseade selle põhilise korpuse traktoriga kõveraks

väänamisega. Kaebaja leiab, et selleks puudus igasugune põhjus, kuna korpus ei olnud maa külge

kinnitatud, kuid ei eita seadeldise demonteerimist.

Vastustaja on samas selgitanud, et valla ehitusjärelevalve spetsialisti sõnul stardiseadeldis monteeriti

polthaaval lahti ning kuna seadeldis oli vana, siis osad detailid olid roostes ja oleksid edasisel

kasutamisel vajanud vahetust; stardiseadeldise liikuvad osad võeti lahti, ladustati tööde teostamise

juures viibinud T. Kiileri poolt näidatud kohta euroalusele; poldid ja mutrid loeti üle, pandi kilekotti

ning anti T. Kiilerile üle; stardiseadeldise raam tõmmati maast välja ja jäeti demonteeritult maapinnale.

Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid stardiseadme seisukorra ega väärtuse kohta enne

demonteerimist asendustäitmise korras. Kaebaja ei nimetanud kohtule, kui palju kulunuks seadeldise

taastamiseks raha ja et seda ei saanud taastada. Nimetatud oli, et see on saadud sponsorluse korras.

Kaebaja on varem umbmääraselt nimetanud, et nn taastamisväärtuseks tuleb lugeda uue seadeldis

soetamiseks kulunud raha. Tegelikult oli kohus küsinud üle, kas seadeldist ennast saab taastada ja

kuipalju võiks seadeldise taastamine maksta ja kui kaebaja selle taastas, siis mis see maksis. Seadeldise

taastamiseks ehk parandamiseks ilmselgelt ei saa kuluda samasugune summa, mis uue seadeldise

ostmiseks.

Kohtule nähtub esitatud materjalidest (fotod II kd, tl 157 pöördel ja III kd, tl 157), et stardiseadeldis

ei olnud enam uus – fotodelt on näha, et seadme metallist osad olid roostetanud; kaebaja ei vaidle

vastu, et see demonteeriti sellises ulatuses, mis võimalik. Stardiseadme raam on eeldatavasti siiski

mingil moel maa külge kinnitatud (ohutuse mõttes) või vähemalt saab vastustest aru nii, et see paigast

niisama lihtsalt ei liigu ning seega tuli see praegusel juhul maa küljest lahti tõmmata. Toimikus

olevatelt fotodelt (II kd, tl 157 pöördel) on näha kõnealune stardiseade, sealhulgas nähtub, et seade

võib olla ühest kohast veidi väändunud. Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas vähene paine võiks

takistada seadme parandamist või edasist kasutamist. Samas puuduvad tõendid selle kohta, milline

stardiseade enne välja nägi ning kas see võis juba enne olla väändunud ja kui, siis millisel määral. Kui

seade oli pikka aega kasutusel olnud, see saadi sj sponsorluse korras, mis samuti ei viita, et see oli uus,

siis on eeldatav, et pideval motokrossi sõitmisel teda kasutati ning sel võisid olla juba varasemast

kahjustused. Kuna kohus ei saa samas ka välistada, et likvideerimistöö käigus võidi stardiseadet

kuigivõrd väänata, tööde iseloomust tulenevalt võis see olla ka paratamatu, sest seadet oli vaja

kangutada, lisaks oli seade amortiseerunud. Samas nähtubki, et kaebaja on ise väitnud, et ta on

korduvalt raja trajektoori muutnud, nö likvideerinud raja, seega võis stardiseade väänduda juba

varasemalt, kaebaja enda tegevuse tulemusel, kuivõrd raja muutmisel ta paigaldas ja teisaldas seda

korduvalt.

Kaebaja väitel ei ole demonteeritud stardiseade enam kasutatav ja seega tuleb lähtuda selle taastamise

maksumusest. Seega peab kaebaja silmas, et ta soovib soetada uue stardiseadme ja selle ostu

kompenseerimist. Kaebaja väidab, et leidis internetist ühe pakkumise stardiseadmele 9200 eurot.

Kaebaja ei ole kohtule seda pakkumist ega ka muid stardiseadme väärtust kinnitavaid tõendeid

esitanud, samuti pole esitatud tõendeid uue stardiseadme ostmise kohta. Seega ei ole kaebaja kulutusi

ostule tõendanud.

Fotode järgi ei paista stardiseade siiski olevat nii kehvas seisukorras, et seda ei oleks enam võimalik

uuesti kokku monteerides ja võib-olla veidi parandades kasutada. Arvestades, et kaebaja väitel sõideti

pärast 2011. a valla poolt teostatud likvideerimist krossirajal edasi, ei saa välistada, et kasutatakse

edasi sama stardiseadet; vastasel juhul oleks kaebaja saanud kohtule esitada tõendid uue seadme

soetamise kohta.

32. Kaebaja leiab, et piirded olid rajatud pärast 2008. a ettekirjutust ja pärast vallalt seisukoha saamist

ning et piirete rajamine sellises kohas ja kujul on õiguspärane (kaebaja viitab T. Kiileri 02.05.2011

kooskõlastuse taotlusele (II kd, tl 205) ning Saue Vallavalitsuse 29.04.2011 (II kd, tl 121) ja

09.06.2011 (II kd, tl 122) vastustele). Kaebaja on märkinud, et piirded (roigasaed) lükati traktoriga

hunnikusse ning kuna kaebaja väidetavalt ei saanud roikaid enam uuesti kasutada, põletati hunnik

esteetilistel kaalutlustel. Uus piirdeaed on kaebaja väitel rajatud „ühiskondlikus korras“.

Piirdeaia likvideerimine oli kohtu hinnangul õiguspärane ning viidi läbi projekti järgi: roigasaia vaiad

tõmmati ükshaaval maast välja ja laoti riita. Kohtule ei nähtu, et seeläbi oleks kaebajale mingisugust

kahju tekitatud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid roigaste põletamise kohta. Välistada ei saa, et kaebaja

kasutas uue piirdeaia rajamisel vana aia kokku kuhjatud materjali. Isegi kui kaebaja materjali ära

põletas, ei saa vastustajale selles osas midagi ette heita. Kaebajal oli võimalus puitmaterjal vähemalt

realiseerida nt küttepuudena, mis oleks välistanud kahju tekkimise või suurenemise, kui sellise kahju

tekkimine oleks tõendatud. Kaebajal ei olnud ettekirjutusest tulenevalt kohustust nn esteetilistel

kaalutlustel puit ära põletada.

33. Mullatööde osas on kaebaja määratlenud talle tekkinud kahju vastustaja tegevuse eelse olukorra

taastamise maksumuse kaudu. Kaebaja ei ole näidanud, et maa tasandamise või kraavi kinni ajamisega

seoses oleks talle muud kahju tekitatud. Kohus juba nimetas, et kaebaja saab oma kinnistut kasutada

vastavalt maa sihtotstarbele, kui selle kasutamisviisiks oli olnud krossi sõitmine ja nüüd on see

takistatud, siis ei ole see kaebaja omandiõiguse rikkumine ega kinnistu väärtuse vähendamine.

Kaebaja avaldustest nähtub, et ta muudab kinnistul niikuinii igal aastal raja trajektoori ja pinnase

reljeefi ning et mullatööde osas ei ole tegemist talle kulukate töödega (vt kaebaja 12.07.2011 täpsustus,

I kd, tl 117), mis kinnitab kohtule, et kui keegi kinnistut kahjustab, siis saab oma tegevusega seda teha

kaebaja ise.

Toimikus oleva avariiakti (III kd, tl 107) kohaselt lõhkus buldooser töö käigus kinnistu omaniku

elektrikaabli, mis aga parandati ja vool taastati veel samal päeval. Kohtuistungil märkis kaebaja, et

jätab elektrikaabliga seonduva nõudest välja (vt 19.06.2012 istungi protokoll, tl 194). Seega kohus

seda küsimust ei aruta.

34. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et asendustäitmise käigus oleks tekkinud kaebajale sellist kahju,

nagu ta väidab. Kaebaja oli tööde teostamisest teadlik, tööd viidi läbi projektikohaselt ja tööde juures

viibis kaebajaga seotud isik T. Kiiler, kellele anti üle demonteeritud stardiseadme materjalid. Valla

tegevus tööde läbiviimisel oli kohtu hinnangul õiguspärane. Seega tuleb ka kaebaja kahju hüvitamise

nõue jätta rahuldamata.

35. Asendustäitmise kulud on kaebajalt välja nõutud (04.10.2011 korraldus nr 614, II kd, tl 16) ja

nende suurust ei ole kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud.

Kuna kaebaja õigusi ei rikutud ettekirjutuse täitmisele pööramiseks vajaliku korralduse ja hoiatuse

andmisega, need olid õiguspärased ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja kuna kaebaja kahjunõue

on alusetu, siis jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

36. HKMS § 108 lg 1 ja HKMS v.r. (mis kehtis kaebuse esitamise ajal) § 92 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad

menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Seega jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Karin Kalmiste

Kohtunik