4-15-187/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-15-187

Kohtukoosseis

Väärteoasi

Mati Kartau

Andrei Listov Liiklusseaduse § 7464 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. jaanuari 2015

määrus rahatrahvi arestiga asendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Andrei Listov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. jaanuari 2015 määruse osaliselt, s.o osas

-

milles kohus määras Andrei Listovile määratud rahatrahvi asendamisel

arestiga selle kandmisele järjestikustel päevadel ja

-

määruse resolutsioonis toodud punktide osas, mille kohaselt oli Andrei Listov

kohustatud ilmuma Ida prefektuuri Jõhvi arestimajja karistuse kandmiseks

23. veebruaril 2015 kell 09.00 ja tema mitteilmumise korral kohaldataks tema

suhtes sundtoomist.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata arest kandmisele ositi, s.o kolmel järjestikusel

nädalavahetusel, mille täpse aja määrab maakohus käesoleva määruse täitmise

käigus.

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Jätta Andrei Listovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Ida prefektuuri 27.01.2011 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,11,000579

määrati Andrei Listovile Liiklusseaduse (LS) § 7464 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv

50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus 12.02.2011.

2. 12.05.2011 algatati A. Listovi suhtes täitemenetlus 095/2011/1387. Täitmisteade toimetati

võlgnikule kätte 27.05.2011, kuid rahatrahv on senini tasumata.

Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel

puudub võlgnikul registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole

olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi.

Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised

vahendid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lõike 1 alusel palub kohtutäitur otsustada

tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

3. PPA Ida Prefektuur esitas 14.01.2015 Viru Maakohtule avalduse A. Listovile

asenduskaristuse kohaldamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Viru Maakohtu 28.01.2015 määrusega asendati A. Listovile Ida prefektuuri 27.01.2011

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,11,000579 määratud rahatrahv 50 trahviühikut

5 päeva arestiga ja kohustati A. Listovi vabatahtlikult ilmuma 23.02.2015 kell 09.00 Ida

prefektuuri arestimajja asenduskaristuse kandmisele.

4.1. Asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt ei ole menetlusalune isik 27.01.2011

otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja

realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise

vaheline ajavahemik ei saa aga maakohtu arvates venida nii pikaks, et määratud karistuse

mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud

karistuse vääramatuse tagamises. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks kohus ei

tuvastanud. Samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

4.2. Kohus arvestas, et A. Listovil oli alates 2011. aastast kahel korral ametlik töökoht ja

sissetulek, vaatamata sellele ei asunud isik rahatrahvi tasuma. Seega ei olnud kohtul

veendumust, et A. Listov hakkab nüüd rahatrahvi maksma. Tähelepanuväärt on ka asjaolu, et

2014. aasta jooksul on isikule määratud mitmed uued rahatrahvid, mis ei ole tasutud. Seega

süüdlase majanduslik olukord seoses tekkinud rahaliste kohutustega aina halveneb, mistõttu ei

ole kohtul põhjust arvata, et rahatrahv saaks tasutud mõistliku ajal jooksul. Rahatrahvi

sissenõudmine aeguks 12.02.2015.

ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS

5. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Listov, kes palub võimaldada tal alustada

aresti kandmist 26. juulil 2015, kuna nimetatud ajal on süüdlasel puhkus. A. Listov on

praeguseks leidnud hea töökoha ning aresti kandmine tooks kaasa töökoha kaotuse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus

seisukohale, et Viru Maakohtu 28. jaanuari 2015 määrus A. Listovi rahatrahvi arestiga

asendamise kohta on põhjendatud. Selles osas nõustub kolleegium täielikult esimese astme

kohtu põhistustega. Samas tuleks ringkonnakohtu hinnangul anda süüdlasele võimalus kanda

aresti ositi, s.o nädalavahetustel.

7. VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta

arestiga, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise

tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet

pöörata.

8. Sissenõudja kohtule esitatud avaldusest nähtub, et rahatrahvi ei ole tasutud, pikendatud ei ole ka selle tasumise

aega. Sissenõudja on kontrollinud võlgniku vara olemasolu, kuid vara puudub või olemasoleva vara arvel ei ole

võimalik nõuet rahuldada. Seega on rahatrahvi sundtäitmine osutunud võimatuks. Ringkonnakohtu hinnangul

esinevad seega alused A. Listovi karistuse asendamiseks.

9. Kuigi A. Listov taotleb aresti kandmise edasilükkamist kuni juulini 2015, et mitte kaotada tööd, ei näe seadus

sellist võimalust ette. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Listovi töökoha säilimine tagatud

karistuse ositi kandmisega.

KarS § 66 lg 1 järgi, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib

kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse

tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise

karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt

kaks päeva.

Sellest lähtudes määrab ringkonnakohus, et A. Listovil tuleb 5 päeva aresti kanda ära kolmel

järjestikusel nädalavahetusel, kuna puhkepäevadel aresti kandmine ei sega töötamist. Korraga

ärakantava karistusaja pikkus (kahel nädalavahetusel kaks päeva ja kolmandal üks) ei tohiks

sellisel juhul tuua kaasa töökoha kaotust.

10. Ringkonnakohus juhib veel tähelepanu sellele, et maakohtu määruse resolutsiooni punktid

3 ja 4 ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega ega väärteomenetluse

seadustikuga. Nimelt sedastab maakohus resolutsiooni p-s 3, et A. Listov on kohustatud

vabatahtlikult ilmuma 23.02.2015 kell 09.00 Ida prefektuuri arestimajja asenduskaristuse

kandmisele, ja p-s 4, et A. Listovi suhtes kohaldatakse sundtoomist, kui isik ei ilmu

vabatahtlikult aresti kandmisele. Kuna maakohtu määrus käesolevas asjas on ringkonnakohtus

vaidlustatav, ei ole kohtunikul võimalik määrata kindlaks päeva, millal isik peab asuma aresti

kandma. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ning ringkonnakohtu

määruse kohaselt ei pea A. Listov 23.02.2015 aresti kandma asuma, ei ole maakohtul

võimalik seetõttu koostada määrust A. Listovi sundtoomiseks arestimajja. Eelnevast tuleneb,

et resolutsiooni p-des 3 ja 4 toodud järeldused on ebaõiged ja nende punktide osas tuleb

esimese astme kohtu määrus tühistada.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 4

tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt, s.o osas, milles kohus määras aresti

kandmisele järjestikustel päevadel ja resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab A. Listovi aresti

kandmisele ositi, s.o kolmel järjestikusel nädalavahetusel, mille täpse aja määrab maakohus

käesoleva määruse täitmise käigus.

12. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

Mati Kartau

Kohtunik