3-12-2450/112 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2450

Haldusasi

JJ ja AM kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.07.2012

vastutusotsuse nr 13-7/160-13 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – JJ ja AM, volitatud esindaja v.adv Tanel

Mällas

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Miiko Vainer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning JJ ja AM

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.

2. Jätta JJ ja AM apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-12-2450 osas,

millega rahuldati JJ ja AM kaebus.

4. Teha uus otsus, millega jätta JJ ja AM kaebus tervikuna rahuldamata.

5. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.03.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-12-2450

2(13)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ

Tehnoliin (registrikood 11385144) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar-august 2008.

2. MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.11.2010 maksuotsusega nr 12-2.3/8184-20 määrati

OÜ-le Tehnoliin täiendavalt tasumisele maksukohustusi kokku summa 591 530 krooni

(37 805,65 eurot). Maksuotsuse peamised põhjendused olid järgmised:

1) OÜ Tehnoliin raamatupidamises olevad OÜ Nelisoc, OÜ Laitekar ja OÜ Italchif

rekvisiitidega arved ei kinnita teenuse osutamist arvel näidatud isikute poolt ning arved on

fiktiivsed. OÜ Tehnoliin deklareeris OÜ Nelisoc, OÜ Laitekar ja OÜ Italchif poolt väljastatud

arvete alusel jaanuari- kuni augustikuu 2008 käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu

232 942 krooni (14 887,71 eurot) ning on lugenud ettevõtlusega seotud kuluks nimetatud

äriühingutele tehtud väljamaksed summas 1 348 976 krooni (86 215,28 eurot). OÜ Tehnoliin

on teadlikult arvestanud sisendkäibemaksu nimetatud arvete alusel ning teinud väidetavalt

väljamakseid isikutele, kes nimetatud teenuseid ei ole OÜ-le Tehnoliin osutanud;

2) OÜ-l Nelisoc, OÜ-l Laitekar ja OÜ-l Italchif esinevad sarnased majandustegevuse

puudumisele viitavad tunnused. OÜ Tehnoliin ja eelnimetatud äriühingute vaheliste tehingute

dokumenteerimises esinevad sarnased puudused. Maksumenetluses kogutud andmed viitavad

variühingu tunnustele: äriühingud ei ole kättesaadavad äriregistris registreeritud aadressil, ei

esita alates 2006. aastast majandusaasta aruandeid, pangakontole laekunud raha võetakse

koheselt sularahas välja ning pangakontolt ei nähtu majandustegevuse toimumisele viitavaid

kulusid. OÜ Nelisoc, OÜ Laitekar ja OÜ Italchif nimel OÜ-le Tehnoliin väljastatud

kuludokumendid on vormistatud mittenõuetekohaselt (arvetel puuduvad teenuse ühik, kogus

ja hind ning OÜ Nelisoc rekvisiitidega arvetel puudub ka käibemaksu summa);

3) OÜ Laitekar ei ole osutanud teenuseid objektil Kellamäe tn 12, Maardu. Juhatuse liikme JJ

ütlused tööde osutamise kohta on vastuolulised. OÜ Nelisoc ei ole objektidel Tallinnas

Maleva 20/Sepa 10, Muugal Paelrohu teel/Veriheina teel, Väike-Paala 1 ärihoone, Maardus

Vana-Narva mnt 20 ja Viimsi vallas Kepsu teel ehitustöid faktiliselt teostanud. Seejuures ei

ole OÜ Tehnoliin esitanud usaldusväärset teavet OÜ Nelisoc poolt tegelikult teenuse

osutamise kohta. OÜ Italchif ei ole objektil Siire tn, Tallinn töid teostanud. OÜ Facio Enviro

juhatuse liikme kinnituste kohaselt ei ole OÜ Tehnoliin esitanud kirjalikku taotlust

alltöövõtjate kaasamiseks. Ka ei nähtu ehituspäevikust, et OÜ Tehnoliin oleks objektil

kasutanud alltöövõtjaid. JJ seletused OÜ Italchif osutatud tööde kohta nimetatud objektil on

vastuolulised. Samuti ei ole tõendatud tööde teostamine aadressil Lootuse pst 80a, Tallinn.

Arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele.

3-12-2450

3(13)

3. OÜ Tehnoliin ei tasunud ettenähtud tähtajaks nõutud täiendavat maksusummat ega ka

sellelt arvestatud intressi. MTA-l ei õnnestunud maksuotsuse sundtäitmise toimingutega OÜ-lt

Tehnoliin maksuvõlga sisse nõuda.

4. MTA 26.07.2012 vastutusotsustega nr 13-7/160-13 kohustati JJ ja AM solidaarselt

tasuma OÜ Tehnoliin maksuvõlg summas 37 805,65 eurot. Vastutusotsust põhjendati

peamiselt järgmiselt:

1) JJ ja AM olid OÜ Tehnoliin juhatuse liikmetena isikuteks, kes omasid kontrolli OÜ

Tehnoliin tegevuse üle. JJ 30.03.2012 antud selgituste kohaselt osalesid JJ ja AM võrdväärselt

äriühingu juhtimises ning nendel olid võrdsed juhatuse liikme kohustused. Nimetatud isikute

juhatuse liikmeks oleku ajal on OÜ Tehnoliin raamatupidamisarvestuses alusetult

deklareerinud OÜ Nelisoc, OÜ Laitekar ja OÜ Italchif nimel vormistatud arvete alusel

sisendkäibemaksu kokku summas 232 942 krooni (14 887,70 eurot). JJ 30.03.2012 antud

selgituste kohaselt esindas tema väidetavalt OÜ-d Tehnoliin tehingute tegemisel OÜ-ga

Nelisoc, OÜ-ga Laitekar ja OÜ-ga Italchif kontrolliperioodil jaanuar kuni august 2008.

Töövõtulepingud nimetatud äriühingutega on allkirjastatud JJ poolt. Samuti oli JJ isikuks, kes

vastutas raamatupidamise õigsuse eest ja edastas äriühingu dokumendid raamatupidamisse.

Lepingute sõlmimisel ja väljamaksete tegemisel oli JJ teadlik, et ta ei sõlmi töövõtulepingut

OÜ Laitekar seadusliku esindajaga ning tehtud tööd OÜ Tehnoliin objektidel ei ole teostatud

OÜ Laitekar poolt. AM 26.03.2011 antud seletuste kohaselt tegeles ta ehitustööde

organiseerimisega, järelikult omas ta ülevaadet OÜ Tehnoliin majandustegevusest ning OÜ

Nelisoc, OÜ Laitekar ja OÜ Italchif tehingute sisust;

2) OÜ Tehnoliin raamatupidamises kajastatud OÜ-ga Nelisoc, OÜ-ga Laitekar ja OÜ-ga

Italchif sõlmitud lepingud ja aktid on osaliselt vormistatud ebaõigete andmetega tööde

kirjelduste osas. Juhatuse liikmed JJ ja AM on andnud vastuolulisi selgitusi tööde nimetuste

osas. JJ ja AM on tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 nimetatud

seadusliku esindaja kohustusi. Nimetatud tegevus viis maksunõude esitamiseni äriühingu

vastu ning põhjustas OÜ Tehnoliin maksuvõla tasumata jätmise. Seega vastutavad JJ ja AM

solidaarselt OÜ-le Tehnoliin määratud maksuvõla eest kokku summas 37 805,65 eurot.

5. JJ ja AM esitasid 13.09.2012 MTA-le 26.07.2012 vastutusotsuse nr 13-7/160-13 kehtetuks

tunnistamiseks vaide, mille MTA jättis 22.10.2012 vaideotsusega nr 6-1/1046-4 rahuldamata.

6. JJ ja AM esitasid 21.11.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.07.2012

vastutusotsuse nr 13-7/160-13 tühistamiseks. Kaebust põhjendati peamiselt järgmiselt:

1) tehingud OÜ-ga Nelisoc on toimunud, mida on kinnitanud ka OÜ Nelisoc juhatuse liige.

Sularahas arveldamine ei ole keelatud ja selles ei ole midagi tavapäratut. JJ-l ja AM-il puudus

reaalne võimalus kontrollida, kas OÜ-l Nelisoc on töötajaid, kui vastava kinnituse on juhatuse

liige andnud ning inimesed reaalselt töötavad. Samuti ei ole JJ-l ja AM-il võimalik kontrollida

OÜ Nelisoc arveldusarveid. JJ ja AM uurisid enne lepingute sõlmimist OÜ Nelisoc tausta (sh

äriregistrist). Maksuhaldur pole viidanud ühelegi õigusaktile, millest tuleb kohustus järgida

ehitussektoris täiendavaid hoolsusnõudeid, mis seonduvad tehingu teise poole isiku

tuvastamise ning selle kohaste andmete säilitamisega. JJ ja AM möönavad, et aktidel võisid

esineda ebatäpsused, kuid see ei anna alust eeldada, et OÜ Nelisoc ei ole töid OÜ-le Tehnoliin

teostanud. JJ ja AM olid OÜ Tehnoliin juhatuse liikmeks pärast seda, kui OÜ-ga Nelisoc

tehingud tehti. OÜ Tehnoliin endiste töötajate ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna

need on antud soovist tekitada JJ-le ja AM-le ebameeldivusi;

2) tehingud OÜ-ga Laitekar toimusid. OÜ Tehnoliin ega JJ ja AM ei saa vastutada kolmanda

isiku eest, et ettevõte ei täida maksuhalduri korraldusi. Kuivõrd JJ ja AM emakeel ei ole eesti

3-12-2450

4(13)

keel, siis hooletusest ei pruugi kõik arved ja aktid omavahel kattuda. JJ ja AM poolt

maksumenetluses antud ütlused ei pruugi kattuda seetõttu, et ütluste andmise ja toimunud

sündmuste vahel on pikk ajaline vahe. OÜ Laitekar töötajatele on antud korraldus vastavate

ütluste andmiseks. OÜ Laitekar seaduslik esindaja on andnud ebaõigeid ütlusi, millega soovib

vabaneda maksude tasumise kohustustest. JJ ja AM möönavad, et sõlmitud lepingutes

esinevad puudujäägid, kuna kõik lepingud on võetud varasematest lepingutest, kuhu on jäänud

ülearuseid sätteid. Hinna kujunemine ei olnud alltöövõtu puhul pandud konkreetsetesse

numbritesse. Tegelikkuses kujunes hind vastavalt poolte vahelistele kokkulepetele, mis ei ole

seadusega vastuolus;

3) OÜ Italchif on OÜ-le Tehnoliin töid teostanud. OÜ Tehnoliin ei eita, et on võib-olla jätnud

mõnel ehitusobjektil korrektselt täitmata ehituspäeviku. Samas ei olnud JJ-l ja AM-il

kohustust ehituspäevikuid täita. JJ ja AM ei tea, kas ja millises vormis on OÜ Tehnoliin

küsinud peatöövõtjalt OÜ-lt Facio Enviro nõusolekut alltöövõtja kasutamiseks. JJ ja AM ei

vastuta selle eest, et OÜ Italchif ei ole täitnud maksuhalduri korraldusi. JJ ja AM ei oska

öelda, kas OÜ-l Italchif oli oma tööjõud või mitte, aga OÜ-le Tehnoliin kinnitati, et tegemist

oli OÜ Italchif töötajatega. Samuti ei oska JJ ja AM öelda, miks on OÜ Italchif deklareerinud

käivet väiksemas summas kui OÜ Tehnoliin;

4) kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada JJ ja AM tahtlust. Seejuures on JJ ja

AM aidanud kaasa maksumenetluses tõendite kogumisel. Kui JJ ja AM oleksid teadnud, et

nende ütlusi kasutatakse hiljem nende endi vastu, siis oleksid nad kasutanud õigust ütlusi

mitte anda. Maksuhaldur ei selgitanud selle õiguse kasutamist JJ-le ja AM-ile.

7. MTA vaidles kaebusele täies ulatuses vastu ja palus jätta see rahuldamata. MTA jäi

vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde ja selgitas täiendavalt järgmist:

1) MTA nõustub, et JJ ja AM olid OÜ Tehnoliin juhatuse liikmed alates 21.08.2008 ja

eelmine juhatuse liige oli SH. Samas ei nõustu MTA, et OÜ Nelisoc poolt teenuse osutamine,

mille ebaseaduslikku deklareerimist MTA maksuotsuses ette heitis, toimus enne JJ ja AM

juhatuse liikmeks astumist. Vastupidine nähtub OÜ Nelisoc nimel väljastatud arvetelt ja tööde

aktidest. Kui ka mõnel dokumendil oli kuupäev (07.01.2008 ja 14.01.2008), millal veel JJ ja

AM juhatuse liikmed ei olnud, tekkis deklareerimiskohustus JJ ja AM juhatuse liikmeks oleku

ajal (käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1 kohaselt oli selleks minimaalselt 20.02.2011).

Seetõttu ei ole välistatud JJ ja AMi vastutus. Sularahas arveldamine koostoimes muude

faktidega tehingupartnerite variühinguteks olemisest näitab, et sellised äriühingud ei saanud

olla arvel märgitud müüjateks;

2) ekslik on JJ ja AM seisukoht, et paljud ebatäpsused ei ole kaalukad tehingute tegelikkuses

toimumise hindamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-43-09, p 14; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

57-13, p 15). Kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid väidetavalt soetatud oskusteabe saamist

või mida oleks võimalik usutavalt seostada eelnevalt nimetatud äriühingute poolt väidetavalt

osutatud teenustega, on realiseerunud JJ ja AM poolt vabatahtlikult võetud risk, et MTA on

teinud maksuotsuse ja sellele järgnevalt vastutusotsuse. JJ ja AM ei oleks saanud keelduda

ütluste andmisest, kui nad oleksid teadnud, et nende ütlusi võidakse kasutada tulevikus

läbiviidavas vastutusmenetluses nende vastu. MTA on tutvustanud õigust ütluste andmisest

keelduda, mida kinnitab JJ ja AM poolt protokollide lõpus allkirjastatud õiguste ning

kohustuste blankett.

8. Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsusega rahuldati JJ ja AM kaebus osaliselt, tühistati

MTA 26.07.2012 vastutusotsus nr 13-7/160-13 käibemaksu ja tulumaksu määramise kohta

OÜ-ga Italchif tehtud tehingutelt ning osaliselt OÜ-ga Nelisoc tehtud tehingutelt (arve-

saatelehed nr 196, 201, 231, 252, 273, 285, 304 ja 361) ehk käibemaksu määramise kohta

3-12-2450

5(13)

summas 197 689 krooni (12 634 eurot) ja tulumaksu määramise kohta summas 244 413

krooni (15 620,84 eurot). Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata ja vastutusotsus muutmata

(käibemaksu määramise kohta summas 35 253 krooni (2253,08 eurot) ning tulumaksu

määramise kohta summas 114 175 krooni (7297,11 eurot). Halduskohtu otsuse peamised

põhjendused olid järgmised:

1) OÜ Laitekar poolt teenuse osutamine OÜ-le Tehnoliin ei ole eluliselt usutav, kuna

kaevetööde käsitsi tegemise kulud ei mahu rahaliselt teenuse edasimüügil tehtud

hinnapakkumise ja selle alusel tasutud arvete sisse. Samuti tegid JJ ja AM väidete kohaselt

OÜ Laitekar töötajad küll kõiki kaevetöid käsitsi, samas oli objektile tellitud kaevetööde

tegemiseks traktor. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus nii transpordi, paigalduse kui ka

kaevetööde tegemiseks oli eelarves ette nähtud alla 23 000 krooni, osutas OÜ Laitekar teenust

51 500 krooni eest, mis talle ka sama teenuse eest ilma lepingut muutmata välja maksti.

Suured lahknevused lepingu sisu ja lepingu järgimise vahel on iseloomulikud eelkõige

olukordadele, kui on põhjendatud kahtlus, et tehingut ei ole tegelikult toimunud. See kinnitab

kahtlust, et lepingud on vormistatud formaalselt ning need ei tõenda mingil määral teenuse

tegelikku osutamist. Põhjendatud on maksuhalduri järeldus, et OÜ Tehnoliin pidi JJ ja AM

vahendusel olema teadlik, et OÜ Laitekar tegelikult teenust ei osuta. Asjaolud kogumis

tekitavad põhjendatud kahtluse, et tegemist on maksupettusega – lepingute, aktide ja arvete

mittevastavus väidetavale teenuse osutamise viisile, vastuolu teenuse osutamise hinna ja

teenuse edasimüügi hinna vahel ning OÜ Laitekar iseloomustus ja sellega seotud isikute

ütlused. Maksuhaldur on vastuolusid teenuste väidetaval osutamisel ja edasimüügil piisavalt

põhjendanud. JJ ja AM ei ole maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber lükanud. Tulumaks

on määratud õigesti. Kohtule ei nähtu, et maksusumma määramine hindamise teel oleks

võimalik;

2) maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et vaatamata esitatud dokumentidele, ei

ole OÜ Nelisoc Maleva 20/Sepa 10 objektil teenust osutanud. Põhjendatud on maksuhalduri

järeldus, et OÜ Tehnoliin pidi olema JJ ja AMi vahendusel teadlik, et OÜ Nelisoc tegelikult

teenust ei osuta. Tulumaks on määratud õigesti, kuna Maleva 20/Sepa 10 objekti kohta

esitatud dokumendid ei kajasta usaldusväärselt majandustehingu toimumist poolte vahel.

Maksusumma määramine hindamise teel ei ole võimalik.

3) halduskohus nõustub maksuhalduri järeldustega, et OÜ Nelisoc ei ole tegelikult objektidel

Paelrohu tee/Veriheina tee, Muuga ja Väike-Paala 1 ärihoone teenuseid OÜ-le Tehnoliin

osutanud. Muuhulgas kinnitab maksuhalduri järeldust ka see, et OÜ Tehnoliin on selles osas

ise oma käibemaksudeklaratsiooni parandanud ja sisendkäibemaksu vähendanud. Kuna arved

ei kajasta usutavalt tehingute toimumist poolte vahel, tuleb nimetatud väljamaksed

tulumaksuga maksustada;

4) asjaolu, et OÜ Nelisoc on andnud OÜ-le Tehnoliin tööd objektil Vana-Narva mnt 20,

Maardu üle pärast OÜ Tehnoliin poolt tööde tellijale üleandmist, ei kinnita, et OÜ Nelisoc

nimetatud teenust osutada ei saanud. OÜ Tehnoliin ehituspäevikust, mille on allkirjastanud

AM, OÜ Nelisoc osalemine alltöövõtjana ei nähtu. Eeldades JJ ja AMi esitatud väite õigsust,

et OÜ Nelisoc tegi objektil üksnes käsitsi kaevetöid ja OÜ Tehnoliin tegi litsentsi nõudvaid

töid (torutöid) ise, ei saanud OÜ Nelisoc töötajad osaleda objektil torumeestena (kuupäevadel

10., 11. ja 14.04.2008). Samuti on väidetavalt OÜ-le Tehnoliin kaevetöid osutanud Apros

Ehitus OÜ. Halduskohus nõustub maksuotsuses toodud põhjendustega seoses OÜ Nelisoc

poolt väidetavalt objektil Kepsu tee, Viimsi vald osutatud teenusega. Kuivõrd tegemist on

objektil Vana-Narva mnt 20, Muuga väidetavalt osutatud teenusega analoogse olukorraga, siis

jääb halduskohus sellele antud hinnangu ja põhjenduste juurde. Kuna arved ei kajasta

3-12-2450

6(13)

usutavalt tehingute toimumist poolte vahel, tuleb nimetatud väljamaksed tulumaksuga

maksustada;

5) maksuhaldur on jätnud maksuotsuses kajastamata andmed, mis võivad kinnitada OÜ

Nelisoc poolt avariikaevetööde ja OÜ Italchif poolt Siire tänava objektil kaevetööde ning

avariikaevetööde tegelikku toimumist. Maksuhaldur ei ole tõendanud ega põhjendanud

piisavalt kahtlust, et OÜ Italchif nimetatud töid ei teostanud. Selles osas tuleb vastutusotsus

tühistada;

6) formaalselt oli vastutusotsuse tegemine lubatav ning puuduvad MKS § 96 lg-s 6 sätestatud

alused. Vastutusotsus on juhatuse liikmete tahtluse tuvastamisel õiguspärane. Kohus nõustub

vastutusotsuse punktides 3.2 ja 3.3 tooduga. Ebaõige on JJ ja AM väide, et nad ei teadnud

õigusest keelduda ütluste andmisest. JJ ja AM on maksumenetluses allkirjastanud õiguste

tutvustamise lehe. JJ ja AM ei ole maksumenetluses väitnud, et nemad ei teadnud, et teenuseid

võidi mitte osutada. Vastutusotsus on õiguspärane osas, millega JJ-lt ja AM-ilt nõutakse

solidaarselt käibemaksu tasumist summas 35 253 krooni (7920 + 9252 + 9270 + 8811), s.o

2253,08 eurot. Ülejäänud käibemaksu osas (197 689 krooni ehk 12 634,63 eurot) tuleb

vastutusotsus tühistada. Vastutusotsus on õiguspärane osas, millega JJ-lt ja AM-ilt nõutakse

solidaarselt tulumaksu summas 114 175 krooni (47 207 + 35 460 + 16 154 + 15 354), s.o

7297,11 eurot. Ülejäänud tulumaksu osas summas 244 413 krooni (15 620,84 eurot) tuleb

vastutusotsus tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. MTA palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsus

ulatuses, millega vastutusotsus tühistati ning teha uus otsus, millega jätta JJ ja AM kaebus

rahuldamata. Apellatsioonkaebuse peamised argumendid on järgmised:

1) kohtuotsus on vastuoluline ning vääralt on hinnatud tõendeid, mis on viinud ebaõige

otsuseni. Halduskohus on OÜ Nelisoc poolt teostatud avariikaevetööde ja OÜ-ga Italchif

tehtud tehingute osas ebaõigesti kohaldanud KMS § 29 lg-t 1, § 31 lg-t 1, tulumaksuseaduse

(TuMS) § 51 lg 2 p 3;

2) MTA

on

maksuotsuse

leheküljel

teinud

lühikokkuvõtte

avariikaevetööde

maksustamisest, kuid info tehingute kohta ja analüüs OÜ-st Nelisoc (sh sama lepingu osas,

millega on seotud avariikaevetööd) on toodud eelnevates maksuotsuse punktides: 1 (lk 3-7), 4

(lk 13-16) ja 5 (lk 16-17). MTA motivatsioon põhines OÜ-ga Nelisoc tehingute osas mh

lepingul (03.01.2008 sõlmitud töövõtuleping nr 01/08), mille alusel teiste tööde osas leidis

kohus motivatsiooni olevat piisava. Seega oleks kohus pidanud ka avariikaevetööde osas

lugema vaidlusaluse haldusakti piisavalt motiveerituks. Nii OÜ Nelisoc kui ka OÜ Italchif

tehingute osas ei ole kohus ümber lükanud maksuhalduri järeldust, et neil äriühingutel puudus

reaalne majandustegevus. Samas on kohtu läbiv seisukoht, et reaalse majandustegevuse

puudumine (äriühingu vastavus varifirma tunnustele) saab üksnes tugevdada maksuhalduri

olemasolevat põhjendatud kahtlust, et tehinguid konkreetse töövõtjaga tegelikult ei toimunud.

Seoses OÜ-ga Nelisoc on kohus põhjendamatult jätnud kõrvale, et see äriühing vastas selgelt

varifirma tunnustele. MTA nõustub, et äripartneri reaalse majandustegevuse puudumist ei saa

iseenesest ette heita ostjale, kuid ei nõustu halduskohtu järeldusega reaalse majandustegevuse

ebaolulisusest tehingute tõendatuks pidamise kaalumisel ja müüjal reaalse majandustegevuse

puudumise seostamisest ostja teadlikkusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-09);

3) vastuoluline on halduskohtu seisukoht, et kuigi tehingud Maleva 20/Sepa 10, Paelrohu

tee/Veriheina tee, Väike Paala 1 ärihoone, Vana-Narva mnt 20 ja Kepsu tee objektide osas ei

3-12-2450

7(13)

toimunud, on siiski võimalik ja eluliselt usutav, et OÜ-ga Nelisoc, kellel reaalne

majandustegevus puudus ja millest OÜ Tehnoliin oli teadlik või vähemalt pidi olema teadlik,

toimusid tehingud avariikaevetööde osas. Ostja teadlikkust saab kinnitada ka käitumismuster

majandustegevuses. Selle on halduskohus jätnud põhjendamatult arvesse võtmata. Samuti on

halduskohus avariikaevetööde ja OÜ Italchif tehingute toimunuks lugemisel jätnud

arvestamata, et OÜ Tehnoliin on osaliselt teatud tehingute osas möönnud nende

mittetoimumist. Nii otsustas OÜ Tehnoliin korrigeerida 2008 käibemaksudeklaratsiooni ja

vähendas sisendkäibemaksu Paelrohu tee/Veriheina tee objekti osas summas 1225,19 eurot ja

Väike Paala 1 ärihoone objekti osas summas 709,23 eurot. Nii OÜ Nelisoc avariikaevetööde

kui ka OÜ Italchif osas ei ole käive dokumentaalsete tõendite pinnalt veenvalt kontrollitav (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-12).

10. JJ ja AM vaidlevad MTA apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.

Halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti ning teinud nendest kaebuse rahuldamise ulatuses

õige järelduse. Dokumentide ebaõige koostamine ei anna iseenesest alust asuda seisukohale

võimalikust maksupettusest. Halduskohus on õigesti leidnud, et vastutusotsus oli

motiveerimata. JJ-le ja AM-ile on arusaamatu, kuidas saaksid nad teada oma lepingupartnerite

majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Põhjendamatu on MTA etteheide, et

maksupettusele viitavad asjaolud, et tehinguid tehti lepingupartneritega, kes võtsid ülekande

saamisel koheselt pangaautomaadist raha välja. JJ ja AM ei olnud seotud OÜ-de Nelisoc,

Laitekar ning Italchif majandustegevusega. MTA oletus, et JJ ja AM oli teadlikud OÜ

Tehnoliin lepingupartneri poolt tööde reaalsest mittesooritamisest, on subjektiive ega põhine

tegelikel asjaoludel.

11. JJ ja AM paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti

rahuldamata JJ ja AM kaebus MTA 26.07.2012 vastutusotsuse nr 13-7/160-13 tühistamiseks

käibemaksu määramises summas 2253,08 eurot ja tulumaksu määramises summas 7297,11

eurot. Teha uus otsus, millega rahuldada JJ ja AM kaebus ja tühistada MTA 26.07.2012

vastutusotsus nr 13-7/160-13 täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse peamised põhjendused on

järgmised:

1) maksuhaldur ja halduskohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et OÜ Laitekar ei ole OÜ-

le Tehnoliin teenust osutanud. Vastav teenus on osutatud OÜ Laitekar arve nr 737 alusel.

Maksuhaldur ega halduskohus ei ole mõistnud OÜ Tehnoliin töö iseloomu. Vaidluse all olnud

töö oli seotud uue sadeveekaevu paigaldamisega. Traktori olemasolu oli vajalik, et eemaldada

vana settekaev, mis oli valmistatud betoonist ning asendada see uue betoonist kaevuga.

Asjaolud, kes konkreetselt olid OÜ Laitekar töötajad perioodil, mil OÜ Laitekar osutas OÜ-le

Tehnoliin teenust, ei ole olulised. Seega ka OP ja SV ütlused ei oma OÜ Laitekar ja OÜ

Tehnoliin tehingu hindamisel olulist tähendust. Kuivõrd kõikide tehingute pooled ei ole eesti

keelt kõnelevad isikud, võis tekkida ebatäpsusi arvetel;

2) OÜ Nelisoc on teostanud OÜ-le Tehnoliin tööd objektidel Maleva 20/Sepa 10, Paelrohu

tee/Veriheina tee, Väike-Paala 1 ärihoone, Vana-Narva mnt 20 ja Kepsu tee. OÜ Nelisoc

teostas objektil Maleva 20/Sepa 10 reaalselt tööd 07.01.2008. Kuivõrd osaliselt olid nimetatud

objektil tööd teostatud juba 15.01.2008 (OÜ Nelisoc poolt), siis OÜ-d Nelisoc enam

ehituspäevikutes ei kajastatud. OÜ Nelisoc ei ole objektil Paelrohu tee/Veriheina tee teinud

töid jaanuaris 2008, vaid vastavad dokumendid on koostatud nimetatud perioodil. Akti ei

allkirjastatud enne, kui OÜ Nelisoc oli oma kohustused OÜ Tehnoliin ees täitnud. Selles, et

akt ja arve esitatakse hiljem, kui reaalselt tööd on tehtud, ei ole midagi erilist. JJ ja AM ei ole

tahtlikult väidetavas maksupettuses osalenud.

3-12-2450

8(13)

12. MTA vaidleb JJ ja AM apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. MTA

peamised seisukohad on järgmised:

1) apellatsioonkaebus ei vasta nõuetele ja tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd puuduvad

sisulised põhjendused, miks halduskohus on otsust tehes kohaldanud ebaõigesti mõnd

materiaalõiguse või menetlusõiguse normi. JJ ja AM ei ole apellatsioonkaebuses esitanud uusi

tõendeid oma väidete põhistamiseks. Samuti ei ole sisuliselt ümber lükatud maksuotsuses

toodud seisukohti seoses OÜ-ga Laitekar ja OÜ-ga Nelisoc, mille osas halduskohus pidas

MTA kahtlust tehingute mitte toimumises põhjendatuks. Oluline ei ole JJ ja AM tagantjärele

õigustus traktori rentimisest ning OÜ Laitekar töötajate olemasolust. Halduskohus on õigesti

märkinud, et oluline on, et OÜ Laitekar väidetavad töötajad ei ole kinnitanud teenuse

osutamist. Piisab põhjendatud kahtluse välja toomisest. Tehingute tegeliku toimumise kohta

tuleb kontrollitaval endal näidata eelkõige dokumentaalseid tõendeid, lükkamaks põhjendatud

kahtlus ümber;

2) kui eriseadus näeb ette ehitustööde päeviku koostamise ja äriühing seda nõuet õigesti ei

täida, siis on see üheks asjaoluks, mis täiendavalt kinnitab kahtlust tehingute

mittetoimumisest. Nii OÜ Nelisoc poolt vaidlustatud kolmel objektil sooritatud tehingute kui

ka OÜ Laitekar tehingutega seoses ei ole käibe tekkimine usaldusväärselt dokumentaalsete

tõendite pinnalt kontrollitav (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-12). Samuti jääb MTA

seisukoha juurde, et OÜ Laitekar ning OÜ Nelisoc kumbki ei omanud sellist

majandustegevust, millest saaks järeldada, et need ühingud ka reaalselt tegutsenud oleksid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus analüüsib esmalt, kas maksuvõla olemasolu seoses OÜ-le Tehnoliin

väidetavalt OÜ Nelisoc poolt avariikaevetööde teostamisega on õiguspäraselt tuvastatud, kas

maksuotsus on piisavalt motiveeritud ja kas halduskohtu otsuses vastuolusid esineb (I).

Seejärel hinnatakse, kas maksuvõla olemasolu seoses OÜ-le Tehnoliin väidetavalt OÜ Italchif

poolt kaevetööde teostamisega Siire tänaval ning avariikaevetööde teostamisega on

õiguspäraselt tuvastatud, kas maksuotsus on piisavalt motiveeritud ning kas halduskohtu

otsuses esineb vastuolusid (II). Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha ülejäänud

tehingute osas OÜ-ga Nelisoc ja OÜ-ga Laitekar (III). Viimaks lahendab kohus

apellatsioonkaebused ning jagab menetluskulud (IV).

I

14. Vastutusotsuse tegemise üheks eelduseks on, et tuvastatud on juriidilise isiku maksuvõlg

ning tegemist on kehtiva maksuvõlaga, mida ei ole õnnestunud juriidiliselt isikult sisse nõuda.

Vaidlust ei ole, et MTA 01.11.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/8184-20 on määratud OÜ-le

Tehnoliin täiendav käibemaks summas 232 942 krooni ja tulumaks summas 358 588 krooni.

Tegemist on kehtiva maksuotsusega. Küll aga on üheks vaidlusaluseks küsimuseks, kas MTA

on õiguspäraselt tuvastanud maksuvõla olemasolu OÜ-l Tehnoliin.

15. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv

käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud

tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava

käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või

välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16),

tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29

3-12-2450

9(13)

lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt

soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

16. MTA on seadnud kahtluse alla, et OÜ Nelisoc ei ole OÜ-le Tehnoliin avariikaevetöid

teostanud, mistõttu puudus viimasel õigus selles osas sisendkäibemaksu maha arvata.

Riigikohus on selgitanud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile

tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase

osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele,

läheb tõendamiskoormus MKS § 105 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu lahend nr

3-3-1-65-14, p 9). Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja

tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-73-10, p 10). Seega, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või

teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei

esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu

mahaarvamise õigus.

17. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et maksuotsus on piisavalt motiveerimata OÜ

Nelisoc poolt avariikaevetööde osutamisega seonduvalt. Samuti ei nõustu ringkonnakohus

halduskohtu järeldusega, et maksuotsuses ei ole maksuhaldur veenvalt põhjendanud, miks OÜ

Tehnoliin ja OÜ Nelisoc poolt kõnesolevate tööde osas esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed

või esineb põhjendatud kahtlus OÜ Tehnoliin osalemisest maksupettuses.

18. MTA on asjakohaselt märkinud, et avariikaevetöödega seonduvat ei ole maksuotsuses

käsitletud mitte üksnes poolel lehel (maksuotsuse lk 25; III kd, tl 196), vaid ka eelnevalt

samas maksuotsuses (p-d 1 ja 4). Maksuhaldur on analüüsinud OÜ Nelisoc juhatuse liikme

VN kinnitust ja selgitusi ning OÜ Tehnoliin juhatuse liikmete seletusi ja asunud põhjendatud

seisukohale, et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega. Ringkonnakohus nõustub, et

tõendatud on, et väidetavalt VN poolt koostatud kirjas toodud väited ei ole kinnitust leidnud

või neid ei ole võimalik kontrollida, sest viimane ei olnud maksuhaldurile kättesaadav; VN

poolt väidetavalt koostatud kirjas ei ole viimane märkinud ühegi isiku nime, kes võiks

kinnitada töötamist OÜ-s Nelisoc; perioodil, kui VN oli OÜ Nelisoc juhatuse liige, ei ole

deklareeritud

väljamakseid

mitte

ühelegi

töötajale;

OÜ

Nelisoc

kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist, sest äriühing ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist;

pangakontode analüüs näitas, et sinna laekuvad summad võetakse sularahas koheselt välja või

kantakse OÜ-le Nelisoc kuuluvale teisele pangakontole, seejuures majandustegevuse

toimumisele viitavaid kulusid ei nähtu (maksuotsuse lk 5-7).

19. Samuti on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et OÜ Tehnoliin ei ole esitanud

usaldusväärset teavet OÜ Nelisoc poolt tegelikult avariikaevetööde osutamise kohta

(maksuotsuse lk 25). Maksumenetluses on JJ selgitanud, et akt koostati kuu lõpus kuu jooksul

valmis saanud ja vastu võetud objektide kohta, kuid aktis märgitud tööde vastuvõtmise aeg ei

ole tegelikult tööde lõpetamise aeg, vaid akti vormistamise kuupäev (maksuotsuse lk 16).

Lisaks on maksuhaldurile kontrollimise käigus antud seletuste kohaselt mh OÜ Nelisoc

teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid koostanud OÜ Tehnoliin, samas seda, kuidas

viimane oskas aktile numbri panna, JJ ei selgitanud (maksuotsuse lk 16). Veelgi enam, JJ on

kinnitanud, et aktidele märgitud tööde nimetus „prügi äravedu“ on valesti kirjutatud ning OÜ

Nelisoc seda tööd tegelikult ei teinud (maksuotsuse lk 17). Kõigile väidetavalt

avariikaevetööde eest esitatud arvetele ning nendel viidatud aktidele on mh tööde nimetusena

kantud „prügi äravedu“. Seega on maksuhaldur analüüsinud ka maksukohustuslase poolt

esitatud arveid ja akte ning tuvastanud nendes vastuolud ja puudused.

3-12-2450

10(13)

20. Ühtlasi on maksuhaldur käsitlenud ka vastuolusid mh OÜ-ga Nelisoc sõlmitud

töövõtulepingus nr 01/08 (maksuotsuse p 4). Maksuhaldur on toonud välja järgmised

järeldused: 1) lepingutes olid fikseeritud dokumendid, mille olemasolu ja esitamist ei olegi

eeldatud, (hinnapakkumised, lepingud tellimuse tähtaja määramiseks, lepingu tingimuste

muudatused); 2) lepingus fikseeritud hind oli „lihtsalt hind“, väidetavaid dokumente, mille

alusel tegelik töö hind kujunes, ei ole kontrollimisel esitatud; 3) lepingus toodud tööde loetelu

sätestas töid, mida alltöövõtjad ei pidanudki tegema; 4) ei ole rakendatud trahvisanktsioone

arve hilinemisega tasumise eest, kuigi leping nägi seda ette; 5) ei ole kinni peetud keelust

samaaegselt teistelt firmadelt analoogset teenust tellida ning 6) lepingud sõlmiti 2 aastaks,

kuid lõppesid millegipärast varem (maksuotsuse lk 16). Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et

OÜ Tehnoliin oli sõnaselgelt sõlminud lepingu ainult avariikaevetööde teostamiseks

02.01.2008 AS-ga EG Võrguteenus, millele on maksuhaldur viidanud ka maksuotsuses (lk

13).

21. Ringkonnakohus nõustub maksuotsuses tooduga ning leiab, et maksuhaldur on piisavalt

selgitanud, miks tal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikult OÜ Nelisoc avariikaevetöid

OÜ-le Tehnoliin ei teostanud. Vaidlus puudub, et avariikaevetööde eest esitatud OÜ Nelisoc

arvetel puuduvad tööde ühik, kogus ja hind. Riigikohus on selgitanud, et teenuse saamisega

kaasneb õigus arvata nõuekohase arve alusel sisendkäibemaks maha (KMS § 31 lg 1) ning kui

nõuetekohane arve puudub, siis puudub ka õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-12, p 11). Seetõttu on maksuhaldur õigesti märkinud, et arved

ei vasta KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Asjaolu, et mõne teise äriühingu arvetel on samuti

märkimata kogus ja ühik, ei mõjuta õiguslikku hinnangut OÜ Nelisoc kõnesolevatele arvetele.

Ühtlasi on maksuotsuses piisavalt põhjendatud, miks nende tehingute toimumine ei ole

tõendatud, võttes arvesse nii andmeid OÜ Nelisoc kohta, vastuolusid töövõtulepingus nr 01/08

sätestatu ja tegelikkuses selle järgimisega, arvestades seejuures JJ ja AM vastuolulisi ütlusi nii

töövõtulepingu, väidetavalt teostatud tööde kui ka arvete ja aktide osas. Seejuures on

halduskohus nõustunud, hinnates tehinguid OÜ-ga Laitekar, et suured lahknevused lepingu

sisu ja lepingu järgimise vahel on iseloomulikud eelkõige olukordadele, kui on põhjendatud

kahtlus, et tehingut ei ole tegelikult toimunud; see kinnitab kahtlust, et lepingud on

vormistatud formaalselt ning need ei tõenda mingil määral teenuse tegelikku osutamist (V kd,

tl 19). Samas on kõik lepingud (OÜ-dega Nelisoc, Laitekar ja Italchif) oma sisult sarnased,

mistõttu oleks vastuoluline anda ühele lepingule erinev hinnang, võrreldes teiste samasuguse

sisuga lepingutega. Lisaks ei ole OÜ Tehnoliin esitanud ühtegi täiendavat dokumenti, millelt

nähtuks arvetel nr 196, 201, 231, 252, 273, 285, 304 ja 361 kajastatud tööde tegemine OÜ

Nelisoc poolt.

22. Asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates on maksuhaldur õigesti järeldanud, et

OÜ Nelisoc 27.02.2008 arve-saatelehe 196, 24.03.2008 arve-saatelehe 201, 28.04.2008 arve-

saatelehe 231, 02.05.2008 arve-saatelehe 252, 29.05.2008 arve-saatelehe 273, 02.06.2008

arve-saatelehe 285, 30.06.2008 arve-saatelehe 304 ning 31.07.2008 arve-saatelehe 361 alusel

ei ole faktiliselt teenust osutatud ning OÜ Tehnoliin oli sellest teadlik. Järelikult on nimetatud

osas vastutusotsus õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu.

23. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus MTA-ga ka osas, et halduskohus on jätnud

tähelepanuta vastuolud töövõtulepingus nr 01/08; asjaolu, et OÜ Tehnoliin oli selgesõnaliselt

sõlminud avariikaevetööde teostamiseks lepingu 02.01.2008 AS-ga EG Võrguteenus; OÜ

Nelisoc vastavuse varifirma tunnustele; OÜ Nelisoc juhatuse liikme selgituste kontrollimise

võimatuse maksuhalduri poolt; puudused (valesti kirjutatud tööde nimetus) aktides ja arvetel.

II

3-12-2450

11(13)

24. MTA hinnangul on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et maksuotsuses ei ole piisavalt

tõendatud, et OÜ Italchif poolt OÜ-le Tehnoliin teostatud kaeve- ja avariikaevetöid ei ole

teostatud.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendanud ja tõendanud tekkinud

põhjendatud kahtlust, et OÜ Italchif ei ole OÜ-le Tehnoliin kaevetöid objektil Siire tn ning

avariikaevetöid teostanud.

26. Halduskohus on leidnud, et olukorras, kus OÜ Tehnoliin ei taotlenud alltöövõtjate

kaasamiseks luba, saabki ehituspäevikus olla kajastatud alltöövõtjana üksnes OÜ Tehnoliin,

mitte omakorda tema alltöövõtjate nimi. Halduskohus lisas, et juhul, kui peatöövõtja ei

teadnud täiendavast alltöövõtjast, siis on eluliselt usutav, et ta kajastas OÜ Tehnoliin

töötajatena ka võimalikke OÜ Tehnoliin alltöövõtjaid; OÜ Tehnoliin ei olnud vaidlusalusel

objektil ehitustööde päeviku pidaja.

27. Toodud halduskohtu väited ei tugine asjas esitatud tõenditel. Nimelt nähtub OÜ Facio

Enviro ja OÜ Tehnoliin vahel sõlmitud alltöövõtulepingu nr 51/1 lisa nr 7 (objekt: Veskimetsa

arendusala, Siire tn, Tallinn) p-st 2, et alltöövõtja töövõttu kuuluvad kaetud tööde aktide

esitamine ja ehitustööde päeviku detailne ja igapäevane täitmine (II kd, tl 154 pöördel).

Järelikult oli OÜ Tehnoliin kohustus ja ka tema võimuses vormistada dokumendid, millest

nähtuks OÜ Italchif poolt objektil Siire tn kaevetööde teostamine. Samas ei ole OÜ Tehnoliin

maksuotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses ega JJ ja AM enne vastutusotsuse

tegemist ja kohtumenetluses Siire tn objekti ehitustööde päevikut esitanud. Lähtudes

Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-81-12, siis kehtib ka käesoleval juhul seisukoht, et sellise

dokumendi puudumine tähendaks, et kaebajal puudub seaduse nõuetest tulenev tõend tehingu

toimumise kohta, mis võib põhjendada kahtlust, et tegemist on võltsarve ja näiliku tehinguga

ning et tõendamiskoormus läheb vastavalt MKS §-le 150 kaebajale üle. Ühtlasi on tõendatud,

et OÜ Tehnoliin ei ole OÜ-lt Facio Enviro küsinud kirjalikku luba alltöövõtja kasutamiseks.

28. Halduskohus on õigesti märkinud, et tööde kohta Siire tänaval on esitatud 29.08.2008

arve nr 109 (II kd, tl 66) ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 03/08/08 (II kd, tl 66

pöördel). Arvel on märgitud teenuse nimetusena üldehitustööd ja arve alusena akt nr 03/08/08.

Ühikut, kogust ega hinda arvele märgitud ei olnud. Seega puudub vaidlus, et arve ei vastanud

KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Üleandmise-vastuvõtmise aktile on tööde nimetusena

märgitud 1) kaeve- ja mullatööd; 2) kanalisatsiooni- ja sadevee torustiku paigaldamine ning 3)

pinnakatte taastamine. Asja materjalist nähtuvalt on JJ 17.11.2009 selgitanud, et OÜ-l

Tehnoliin on olemas litsents, torustiku ehituseks on litsents vajalik; OÜ Laitekar, OÜ Nelisoc

ja OÜ Italchif ei teinud selliseid töid, mis eeldasid litsentsi olemasolu (II kd, tl 197 pöördel).

Seega nähtub eelnevast, et aktil kajastatu ei vasta tõele, mistõttu ei ole tegemist usaldusväärse

dokumendiga. Lisaks on ka arvel puudused, mistõttu ei saa nimetatud dokumenti pidada

usaldusväärseks. Sellest tulenevalt on maksuotsuses põhjendatud, miks maksuhalduril on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaevetöid Siire tänaval ei ole OÜ Italchif OÜ-le Tehnoliin

osutanud.

29. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ka osas, et arvestades eeltoodut ei ole ka OÜ

Italchif nimel väljastatud 14.08.2008 arve nr 087, 29.08.2008 arve nr 101 ja 29.08.2008 arve

nr 110 alusel faktiliselt avariikaevetöid OÜ-le Tehnoliin osutatud ning OÜ Tehnoliin oli

sellest teadlik.

III

30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga seoses OÜ Laitekar poolt väidetavalt osutatud

kaevetöödele ja OÜ Nelisoc poolt objektidel Maleva 20/Sepa 10 Tallinn, Väike-Paala 1

3-12-2450

12(13)

ärihoone, Vana-Narva mnt 20, Maardu ning Kepsu tee, Viimsi vald väidetavalt osutatud

kaevetöödele antud hinnanguga.

31. MTA on õigesti märkinud, et JJ ja AM ei ole esitanud ühtegi uut tõendit, mis kinnitaksid

nende väiteid. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et OÜ Laitekar poolt teenuse osutamine

OÜ-le Tehnoliin ei ole eluliselt usutav, kuna kaevetööde käsitsi tegemise kulud ei mahu

rahaliselt teenuse edasimüügil tehtud hinnapakkumisse ja selle alusel tasutud arvete sisse (V

kd, tl 19). Eelnevat ei lükka ümber ka JJ ja AM antud selgitus traktori kasutamise kohta.

Ekslik on JJ ja AM väide, et ebaolulised on OÜ Laitekar töötajate ütlused. Arvestades, et

tegemist on tõenditega, milles esitatakse teave maksumenetluses kontrollitud ühe tehingu

osas, on tegemist asjassepuutuvate tõenditega.

32. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et suured lahknevused lepingu sisu ja lepingu

järgimise vahel on iseloomulikud eelkõige olukordadele, kui on põhjendatud kahtlus, et

tehingut ei ole tegelikult toimunud ning see kinnitab kahtlust, et lepingud on vormistatud

formaalselt ja need ei tõenda mingil määral teenuse tegelikku osutamist (V kd, tl 19).

Maksuhalduri põhjendatud kahtlus ei ole kummutatud JJ ja AMi mööndusega, et kuivõrd nad

ei oma õigusalaseid teadmisi, siis võisid lepingutesse ekslikult jääda elemendid, mis ei

pruukinud konkreetse tööga seoses olla. Maksuhalduri ja halduskohtu poolt välja toodud

vastuolud ei seondu õigusalaste teadmistega, vaid sellega, kuidas lepingu poolte tegelik

käitumine ei langenud kokku lepingus kajastatuga, mis eelduslikult peaks väljendama poolt

tegelikku tahet (VÕS § 29 lg 1).

33. JJ ja AM väited OÜ Nelisoc poolt objektidel Maleva 20/Sepa 10 ja Paelrohu

tee/Veriheina tee teostatud tööde kohta on vastuolulised. Halduskohus on seda piisavalt

analüüsinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks seda korrata.

34. Asjakohatu on JJ ja AM väide, et nad ei vastuta OÜ-ga Nelisoc tehtud tehingute eest, mis

toimusid enne nende juhatuse liikmeks saamist. Asja materjalist nähtub, et Tehnoliin OÜ on

OÜ-ga Nelisoc sõlminud 03.01.2008 töövõtulepingu nr 01/08 (II kd, tl 84); OÜ Nelisoc on

objektil Maleva 20/Sepa 10 väidetavalt osutatud töö eest esitanud 07.01.2008 arve-saatelehe

nr 171 (II kd, tl 70) ning objektil Paelrohu tee/Veriheina tee väidetavalt osutatud töö eest

14.01.2008 arve-saatelehe nr 181 (II kd, tl 70 pöördel). Äriregistri andmetel on JJ ja AM

saanud Tehnoliin OÜ juhatuse liikmeks 21.01.2008. Seega on mõned vaatluse all olevad

tehingud toimunud ja üks töövõtuleping sõlmitud enne kaebajate juhatuse liikmeks saamist.

Samas on halduskohus õigesti märkinud, et OÜ Tehnoliin raamatupidamisarvestuses on

deklareeritud OÜ Nelisoc, OÜ Laitekar ja OÜ Italchif nimel vormistatud arvete alusel

sisendkäibemaksu kokku summas 232 942 krooni (14 887,70 eurot) JJ ja AM juhatuse

liikmeks oleku ajal. Kuna juhatuse liikmel lasub maksude õige deklareerimise kohustus, siis ei

vabane juhatuse liige oma kohustusest ka olukorras, kus maksuvõla aluseks olevad tehingud

on tehtud varem, kuid isik on teadlik, et maksuhaldurile on esitatud deklaratsioonis väärad

andmed.

35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et JJ ega AM ei ole maksumenetluses ütluste

andmisel tuginenud sellele, et nemad ei teadnud, et teenuseid võidi mitte osutada, vaid JJ on

teenuste osutamist kinnitanud sõltumata sellest, et ta ei olnud sel ajal juhatuse liige (V kd, tl

25 pöördel). Veelgi enam, asja materjalist nähtuvalt on JJ 24.03.2010 e-kirjas selgitanud, et

OÜ Nelisoc 07.01.2008 arve nr 171 on vale kuupäevaga ning tegelik kuupäev peab olema

29.01.2008 (kd II, tl 190). Seega on halduskohus õigesti järeldanud, et JJ ja AM pidid teadma

käibemaksu deklareerides (veebruaris 2008) ja väljamakseid tehes (veebruaris 2008), et OÜ

Nelisoc ei ole nimetatud teenuseid tegelikult osutanud, sõltumata sellest, et väidetavad tööd

võeti aktide kohaselt vastu enne JJ ja AM juhatuse liikmeks saamist. Eeltoodust tulenevalt on

3-12-2450

13(13)

vastutusotsus õiguspärane, selles on tuvastatud, et juhatuse liikmed JJ ja AM ei ole OÜ

Tehnoliin majandustegevuse organiseerimisel järginud tegevuse vastavust seadusele,

maksuotsusega määratud maksuvõla ja juhatuse liikmete tegevuse vahel on põhjuslik seos,

tegemist on tahtliku teoga ning juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt.

IV

36. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse ja tühistab

Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsuse osas, millega rahuldati JJ ja AM kaebus.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab JJ ja AM kaebuse tervikuna

rahuldamata.

37. JJ ja AM apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.

38. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, millega rahuldati JJ ja

AM kaebus, muudab ringkonnakohus ka kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Esimeses

astmes on AM kandnud menetluskulusid kokku 1238,28 eurot, millest riigilõiv oli 750 eurot

ja õigusabi kulud 422,28 eurot. JJ on esimeses astmes kandnud menetluskulusid kokku 750

eurot (riigilõiv). Halduskohus mõistis maksuhaldurilt AM kasuks välja menetluskulu summas

928,71 eurot ja JJ kasuks 562,50 eurot. Muud menetluskulud jättis halduskohus poolte endi

kanda. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad

JJ ja AM menetluskulud nende endi kanda. Arvestades, et MTA ei ole esitanud

menetluskulude taotlust ega kuludokumente, jäävad MTA võimalikud menetluskulud HKMS

§ 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets