3-14-51236/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51236

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 3650 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Anda Aleksei Maksimovile menetlusabi ning vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu

Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse esitamisel.

2. Võtta menetlusse Aleksei Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

3. Jätta Aleksei Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja määrus määruskaebuse

tagastamise osas muutmata.

4. Jätta Aleksei Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja määrus riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole p 3 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Ülejäänud osas võib määruse peale

esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Maksimov esitas 19.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et

ta sai 17.06.2014 Tartu Vanglalt vastused nr 1-13/803-2, 1-13/805-2 ja 1-13/807-2 ja ta

pöördub kohtusse hagiga 3650 eurot.

2. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-dele

6 ja 7 tuleb kaebajal oma kaebuses täpsustada, millise haldusakti või toiminguga ja millisel

perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud negatiivsed tagajärjed on kaebajale

haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega saabunud või milles varaline kahju

väljendub. Ühtlasi tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis

kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse.

3. Tartu Halduskohus 03.10.2014. a määrusega (tl 9-9p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Halduskohus märkis, et andis 10.09.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise

teatise kohaselt sai A. Maksimov Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määruse koos tõlkega kätte

18.09.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 19.09.2014 ja

viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.09.2014. Halduskohus

märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ning halduskohtu hinnangul

ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa

kaebust sisustada haldusorgani poolt kaebajale antud vastuse või mõne muu dokumendi

pinnalt. Halduskohus osutas, et andis A. Maksimovile võimaluse kaebust täpsustada ja

halduskohtu hinnangul ei vajanud kaebuse täpsustamine juriidilisi teadmisi.

4. A. Maksimov esitas 19.10.2014 määruskaebuse (tl 12), milles märkis, et ta sai

03.10.2014. a määruse ja siiani ei ole antud kaitsjat. Kaebaja lisas, et ilma kaitsjata kaob mõte

asja edasi arutada, kuna talle jääb ebaselgeks, mida kohus tahab.

5. Tartu Halduskohus 17.11.2014. a määrusega (tl 15-15p) jättis A. Maksimovi

määruskaebuse käiguta ja andis talle puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates kohtumääruse

kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõiv või

juhul, kui kaebajal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, tuleb kaebajal

selgesõnaliselt taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel. Lisaks

palus halduskohus kaebajal täpsustada, kas ta on soovinud määruskaebuses esitada ka taotluse

riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses või on kaebaja

määruskaebuse põhjenduseks see, et tal puudub kaitsja.

6. A. Maksimov esitas 19.11.2014 pöördumise (tl 17), milles märkis, et ta sai 17.11.2014. a

määruse ilma tõlketa ja palus tagada määruse tõlge.

7. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 23-24) jättis rahuldamata A. Maksimovi

taotlused kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise

määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks

möödunud.

Tartu Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on esitanud Tartu Halduskohtule 127 haldusasjas

taotlused, milledes soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde. Koos

taotlustega on ta saatnud kohtule tagasi temale edastatud eestikeelsed määrused ja kirjad.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovile kohtumääruste ja

kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Halduskohus viitas, et mitmetes

kaebaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud,

et A. Maksimov oskab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt

leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast.

Eesti keelest arusaamise võimet on A. Maksimov oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades

esimese pöördumise kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati

kohtumääruste venekeelsete tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused.

Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt

venekeelsetele ja vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast

määruskaebusi ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele.

Halduskohus viitas sealjuures asjaolule, et A. Maksimovi sadades kaebustes ja

määruskaebustes esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma

kohtumäärustes korduvalt viidanud ning mis on talle varasemalt vene keelde tõlgituna

edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks kaebajale kohtumääruste ja

kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on A. Maksimovil võimalik

lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul. Halduskohus märkis, et A. Maksimovi

poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt

kohtu poolt eesti keelde, seega on talle tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema

emakeeles.

8. Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega (tl 26-27) jättis A. Maksimovi määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määrusele menetlusse võtmata ja tagastas selle

(resolutsiooni p 1) ning jättis riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata

kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis, et andis 17.11.2014. a määrusega A. Maksimovile tähtaja

määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks 10 päeva arvates

nimetatud määruse kättetoimetamisest ning 15.12.2014. a määrusega pikendas halduskohus

nimetatud tähtaega viie päeva võrra määruse kättesaamisest arvates. Kuna A. Maksimov sai

halduskohtu 15.12.2014. a määruse allkirja vastu kätte 16.12.2014, siis pidi riigilõiv olema

tasutud hiljemalt 22.12.2014. Halduskohus märkis, et 06.01.2015. a määruse tegemise seisuga

ei olnud A. Maksimov riigilõivu tasunud ega esitanud riigilõivust vabastamise taotlust ning

sellest tulenevalt leidis halduskohus, et A. Maksimovi määruskaebus pole menetletav.

Eeltoodust tulenevalt halduskohus keeldus määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastas

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määrusele HKMS § 206 lg 1

ning § 187 lg 3 p 3 ja lg 6 alusel.

Halduskohus sai 19.10.2014 esitatud taotlusest selliselt aru, et A. Maksimov soovib riigi

õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p

1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate

rohkearvuliste kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega oli halduskohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline

ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pidanud halduskohus riigi õigusabi määramist

põhjendatuks. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika. Seega leidis halduskohus, et halduskohtumenetluses ei ole ilmtingimata

rikutud võrdsuse põhimõtet, kui kaebajat ei esinda kohtus advokaat.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. A. Maksimov esitas 14.01.2015 määruskaebuse (tl 28), milles palus kohtul anda kaitsja,

kuna on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus.

10. Tartu Halduskohus jättis 22.01.2015. a määrusega (tl 32-32p) määruskaebuse käiguta ja

andis kaebajale 10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks alates määruse

kättesaamisest. Halduskohtule ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja vaidlustab lisaks

06.01.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 2 talle riigi õigusabi määramata jätmisele ka

määruse resolutsiooni p-ga 1 tema määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist. Halduskohus

selgitas, et kaebajal tuleb seda kohtule täpsustada ning esitada selgelt väljendatud taotlus,

millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrust käesolevas haldusasjas

vaidlustab ja missugust lahendit ta taotleb. Lisaks märkis halduskohus, et kui kaebaja

vaidlustab ka 06.01.2015. a määrust määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise osas, siis sel

juhul tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõiv või taotleda selgesõnaliselt riigilõivu tasumisest

vabastamist määruskaebuse esitamisel.

A. Maksimov sai 22.01.2015. a määruse allkirja vastu kätte 23.01.2015.

11. Tartu Halduskohus 05.02.2015. a määrusega (tl 34-34p) võttis menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale, jättis

määruskaebuse rahuldatama ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Halduskohus käsitles A. Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebusena pealkirjastatud

pöördumist määruskaebusena Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2

peale. Halduskohus märkis, et määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja andmata

jätmisega ning põhjendustest ei nähtu kaebaja tahe vaidlustada määruskaebuse menetlusse

võtmata jätmist 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1. Halduskohus selgitas, et asjaolu,

et kaebajale on eelnevates menetlustes korduvalt selgitatud riigilõivu tasumise kohustust

määruskaebuse esitamisel ning kaebaja ei ole esitanud taotlust riigilõivust vabastamiseks

määruskaebuse esitamisel, viitab samuti sellele, et kaebaja ei ole soovinud vaidlustada

määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist, vaid ainult riigi õigusabi korras advokaadi

määramata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse

üle, millega Tartu Halduskohus jättis A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu

03.10.2014. a määrusele menetlusse võtmata ja tagastas selle ning jättis kaebaja taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

13. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on 14.01.2015 esitatud määruskaebuse

õigesti menetlusse võtnud (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse (II).

I

14. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Tartu

Halduskohtu 05.02.2015. a põhjendustest nähtuvalt on halduskohus tõlgendanud

A. Maksimovi 14.01.2015 esitatud määruskaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab 06.01.2015.

a määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus ei nõustu

halduskohtu seisukohaga 05.02.2015. a määruses, et kaebaja ei ole soovinud vaidlustada

määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist. Ringkonnakohus möönab, et määruskaebuses ei

ole Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud ning

määruskaebuse põhjendused on äärmiselt lakoonilised. Arvestades aga kaebaja õiguste riivet

kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata jätmisel, on

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määruse ka osas, millega kohus jättis menetlusse võtmata A. Maksimovi

määruskaebuse 03.10.2014. a määruse peale ning tagastas selle. Seega on halduskohus

14.01.2015 esitatud määruskaebust liiga kitsalt tõlgendanud rikkudes sellega oluliselt

kohtumenetluse normi.

15. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata

asja tagasi halduskohtusse määruskaebuse esitaja 14.01.2015 esitatud määruskaebuse

menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 14.01.2015 esitatud

määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 06.01.2015. a määruse seaduslikkust

määruskaebuse tagastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et A. Maksimovi 14.01.2015. a

määruskaebus 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb menetlusse võtta, sest

määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

esitatud tähtajast kinni pidades (HKMS § 204 lg 2) ning vastab seaduses sätestatud nõuetele

määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Kuigi A. Maksimovil on määruskaebuse

esitamisel tasumata riigilõiv, siis kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal ei ole

vahendeid riigilõivu tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ja menetlusökonoomiast lähtuvalt

vabastab ringkonnakohus A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel

06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi

määruskaebuse 03.10.2014. a määruse peale.

16. Halduskohus on 05.02.2015. a määruses õigesti leidnud, et määruskaebusest nähtuvalt on

A. Maksimov soovinud vaidlustada Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrust osas, millega

halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigi õigusabi saamiseks. Halduskohus märkis, et

tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine 06.01.2015. a määruse

resolutsiooni p 2 peale riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 05.02.2015. a määrusega

kaebaja määruskaebuse 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale õigesti menetlusse

võtnud.

II

17. Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja

19.10.2014. a määruskaebuse halduskohtu 03.10.2014. a määruse peale, kuna kaebaja ei

kõrvaldanud 17.11.2014. a määrusega ning täiendavalt 15.12.2014. a määrusega antud

tähtajaks määruskaebuse puudust ega esitanud ka taotlust puuduse kõrvaldamiseks antud

tähtaja pikendamiseks. Halduskohus on järginud HKMS § 187 lg-s 4 sätestatut, jättes

17.11.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse käiguta põhjusel, et tasumata oli

määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot (RLS § 57¹ lg 6) ning andes

kaebajale 10 päeva puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks selgitas halduskohus, et kui isikul

puuduvad vahendid määruskaebuse esitamisel seadusega sätestatud riigilõivu tasumiseks, on

tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti

edastas halduskohus A. Maksimovile pangarekvisiidid, kuhu ta saab riigilõivu maksta ning

teatas tagajärgedest, mis saabuvad juhul, kui A. Maksimov jätab määratud tähtajaks

määruskaebuse puudused kõrvaldamata. 15.12.2014. a määrusega pikendas halduskohus

nimetatud tähtaega viie päeva võrra määruse kättesaamisest arvates.

18. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai A. Maksimov 15.12.2014. a määruse

kätte 16.12.2014. Seega puuduste kõrvaldamise 5-päevane tähtaeg hakkas kulgema

16.12.2014 ja 5 päeva möödus 22.12.2014. Kaebaja ei ole antud tähtajaks puudusi

kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks.

Kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks esinenud puudust, siis on halduskohus õigustatult

06.01.2015. a määrusega tagastanud kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a

määrusele.

19. Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega jättis rahuldamata ka kaebaja taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis

kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei

ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

20. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

21. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse 03.10.2014. a määruse peale

esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1) ning kaebaja poolt esitatud riigi

õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2) muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel