1-14-9438/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9438

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Siim Salmistu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. jaanuari 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Siim Salmistu, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Siim Salmistu apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast

kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2015. a otsusega tunnistati Siim Salmistu süüdi KarS § 184 lg

2 p-de 1,2 järgi ja karistati 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

S. Salmistule liitkaristus suurendades Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 21. novembri 2011 otsusega mõistetud karistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti

S. Salmistu karistuseks 6 aastat 2 kuud vangistust.

2. S. Salmistu esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb kohtuotsuse

tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

S. Salmistu leiab, et talle võiks seaduse tagasiulatuvat mõju rakendades mõista KarS § 73 lg 4

alusel karistuse ka tingimisi. Maakohtule heidab S. Salmistu ette seda, et kohus ei põhistanud

otsuses KarS § 73 lg 4 kohaldamata jätmist ning leiab, et kokkuleppega on rikutud

karistusseaduse norme ning ebaõigesti mõistetud karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et

apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

4. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud

juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib

kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku 9. peatüki 2. jao

sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2).

Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on

kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei näe ette

karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioon.

5. Praeguses asjas on maakohus tunnistanud S. Salmistu süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi

ja mõistnud talle karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Kohus liitis mõistetud karistusele KarS

§ 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 11. novembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa ja mõistis liitkaristuseks 6 aastat ja 2 kuud vangistust.

S. Salmistu ei ole vaidlustanud enda süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Ta on

maakohtupoolse rikkumisena välja toonud asjaolu, et kohus ei põhjendanud, miks ta jättis

kohaldamata KarS § 73 lg-s 4 sätestatu, mis annab võimaluse vabastada S. Salmistu tingimisi.

Ringkonnakohtule adresseeritud apellatsioonist nähtub, et S. Salmistu ei vaidlusta seda, et kohus

oleks talle kohaldanud karistust, mida karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioon ette ei

näe. Tema ainus põhjendus on see, et kohus võinuks selle karistuse asendada tingimisi

vangistusega KarS § 73 lg-st 4 tulenevalt. Eeltoodu ei taga S. Salmistule kaebeõigust, kuna

seadus näeb ette võimaluse vaidlustada üksnes kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega

kohaldatud karistust, mida ei näe ette karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioon. Sellist

olukorda antud juhul ei esine.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud

alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning

juhindudes KrMS § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus S.

Salmistu apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.

Maarika Kuusk