Legislator Case Law & Legislation
3-14-51684/26 AI generated

3-14-51684/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51684/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 3. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et kolme Tartu Halduskohus esitas Tartu Vanglale teabenõude, milles palus teatada, kas kaebaja on

Legislator headnote

AI generated

3-14-51684/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 3. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et kolme Tartu Halduskohus esitas Tartu Vanglale teabenõude, milles palus teatada, kas kaebaja on

Keywords

AI generated
requesting state tibetan asylum request asylum for Eritrean nationals right to install an antenna right of withdrawal right of access in copyright
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51684

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 300

eurot seoses kirjade avamisega vangla poolt

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. novembri 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. novembri 2014. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 3. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et kolme

kirja on ebaseaduslikult loetud ning nõudis hüvitist 100 eurot iga kirja eest, kuna rikuti

isiklikku kirjavahetust ilma kohtu loata.

2. Tartu Halduskohus esitas Tartu Vanglale teabenõude, milles palus teatada, kas kaebaja on

esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlused nimetatud juhtumitega seoses.

3. Tartu Vangla väljastas halduskohtule 5. augusti 2014. a kirja, millega jäeti menetlusse

võtmata kaebaja esitatud kuus venekeelset kahju hüvitamise taotlust, kuna vangla hinnangul

oskab kaebaja eesti keelt piisaval tasemel oma õiguste kaitsmiseks ning kaebajal puudusid

rahalised vahendid tõlkimise eest tasumiseks.

4. Tartu Halduskohus 30. septembri 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli kohustuslik

kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata.

5. Kaebaja esitas 3. oktoobril 2014 määruskaebuse, milles märkis, et talle pole antud

esindajat. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal pole vahendeid.

6. Tartu Halduskohus 16. oktoobri 2014. a määrusega jättis määruskaebuse käiguta ning

andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja pidi

määruskaebust põhjendama ja selle taotlust täpsustama.

7. Kaebaja esitas 22. oktoobril 2014 avalduse, milles märkis, et siiani ei ole esindajat ning

rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Kaebaja lisas, et ootab esindajat.

8. Tartu Halduskohus 19. novembri 2014. a määrusega jättis A. Maksimovi määruskaebuse

menetlusse võtmata HKMS § 187 lg 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis tema riigi õigusabi

taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole määruskaebuse puudusi kõrvaldanud ning esitatud

kujul ei olnud võimalik seda menetlusse võtta. Halduskohus ei pidanud riigi õigusabi taotluse

rahuldamist põhjendatuks, kuna eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi. Lisaks leidis halduskohus, et riigi õigusabi andmine ei ole lubatav ka

seetõttu, et kaebuse sisust nähtuvalt taotleb kaebaja hüvitist mittevaralise kahju tekitamise

eest ning asjas ei esine avalikku huvi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas 23. novembril 2014 määruskaebuse, milles palub endiselt anda esindaja,

kuna kohtu positsioon ei ole selge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on esitanud

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. novembri 2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale,

kuna sellega jäeti rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus ning määruskaebuse ainuke

põhjendus puudutab soovi saada endale esindaja riigi kulul. Lisaks ei ole kaebaja taotlenud

enda riigilõivust vabastamist, nagu kaebuse tagastamise vaidlustamisel.

12. Tartu Halduskohus 19. novembri 2014. a määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis rahuldamata

kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes

HKMS § 203 lgst 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis

tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 19. novembri 2014. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Einar Vene