3-14-51684/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedA. Maksimov esitas 3. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et kolme Tartu Halduskohus esitas Tartu Vanglale teabenõude, milles palus teatada, kas kaebaja on
Legislator headnote
AI generated3-14-51684/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 3. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et kolme Tartu Halduskohus esitas Tartu Vanglale teabenõude, milles palus teatada, kas kaebaja on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-51684
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt
mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 300
eurot seoses kirjade avamisega vangla poolt
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 19. novembri 2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. novembri 2014. a määruse
resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. Maksimov esitas 3. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et kolme
kirja on ebaseaduslikult loetud ning nõudis hüvitist 100 eurot iga kirja eest, kuna rikuti
isiklikku kirjavahetust ilma kohtu loata.
2. Tartu Halduskohus esitas Tartu Vanglale teabenõude, milles palus teatada, kas kaebaja on
esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlused nimetatud juhtumitega seoses.
3. Tartu Vangla väljastas halduskohtule 5. augusti 2014. a kirja, millega jäeti menetlusse
võtmata kaebaja esitatud kuus venekeelset kahju hüvitamise taotlust, kuna vangla hinnangul
oskab kaebaja eesti keelt piisaval tasemel oma õiguste kaitsmiseks ning kaebajal puudusid
rahalised vahendid tõlkimise eest tasumiseks.
4. Tartu Halduskohus 30. septembri 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli kohustuslik
kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata.
5. Kaebaja esitas 3. oktoobril 2014 määruskaebuse, milles märkis, et talle pole antud
esindajat. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal pole vahendeid.
6. Tartu Halduskohus 16. oktoobri 2014. a määrusega jättis määruskaebuse käiguta ning
andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja pidi
määruskaebust põhjendama ja selle taotlust täpsustama.
7. Kaebaja esitas 22. oktoobril 2014 avalduse, milles märkis, et siiani ei ole esindajat ning
rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Kaebaja lisas, et ootab esindajat.
8. Tartu Halduskohus 19. novembri 2014. a määrusega jättis A. Maksimovi määruskaebuse
menetlusse võtmata HKMS § 187 lg 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis tema riigi õigusabi
taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel (resolutsiooni p 2).
Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole määruskaebuse puudusi kõrvaldanud ning esitatud
kujul ei olnud võimalik seda menetlusse võtta. Halduskohus ei pidanud riigi õigusabi taotluse
rahuldamist põhjendatuks, kuna eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste
esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise
kaitsma oma õigusi. Lisaks leidis halduskohus, et riigi õigusabi andmine ei ole lubatav ka
seetõttu, et kaebuse sisust nähtuvalt taotleb kaebaja hüvitist mittevaralise kahju tekitamise
eest ning asjas ei esine avalikku huvi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Kaebaja esitas 23. novembril 2014 määruskaebuse, milles palub endiselt anda esindaja,
kuna kohtu positsioon ei ole selge.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on esitanud
määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. novembri 2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale,
kuna sellega jäeti rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus ning määruskaebuse ainuke
põhjendus puudutab soovi saada endale esindaja riigi kulul. Lisaks ei ole kaebaja taotlenud
enda riigilõivust vabastamist, nagu kaebuse tagastamise vaidlustamisel.
12. Tartu Halduskohus 19. novembri 2014. a määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis rahuldamata
kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes
HKMS § 203 lgst 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis
tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.
13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 19. novembri 2014. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Madis Ernits
Einar Vene