3-13-901/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-901

Haldusasi

Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 31. jaanuari 2013. a

käskkirja nr 6-2/199 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Egon Jaegeri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Egon Jaeger

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Egon Jaegeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. septembri

2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 12. märts

2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 31. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 6-2/199 määrati Egon Jaegerile

distsiplinaarkaristuseks viis ööpäeva kartserisse paigutamist vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82

lg-s 3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. E. Jaegeri distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et

3. jaanuaril 2013 kella 15.15 paiku jalutuskäigule järgnenud läbiotsimisel, millele eelnevalt oli

ametnik andnud võimaluse anda hoiule tarvitamata jäänud sigaretid, leiti E. Jaegeri jope voodri

vahel üks sigaret Paramount.

E. Jaeger esitas 28. märtsil 2013 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale vaide, kuid Tartu

Vangla jättis 24. mai 2013. a vaideotsusega nr 1-11/115-2 vaide rahuldamata.

2. E. Jaeger esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 31. jaanuari 2013. a käskkirja

nr 6-2/199 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt:

2.1. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras alusetult. Kaebaja jope voodri vahelt leiti väidetavalt

üks sigaret. Seda ei võetud ära kaebaja juuresolekul, vaid kaebaja jope otsiti läbi ja sigaret leiti,

ilma et kaebaja oleks saanud seal juures viibida. Kaebajale oleks pidanud andma võimaluse

keelatud ese vabatahtlikult loovutada. Kõik toimingud teostas ametnik ainuisikuliselt. Seega ei

saa tõsikindlalt väita, et ametnik teostas toiminguid nõuetekohaselt.

2.2. Distsiplinaarkaristuse määramise põhjustanud intsident toimus, kui kaebaja viibis lukustatud

kambris vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel. Kaebaja viibis sel režiimil kolme kuu jooksul

umbes neljas erinevas kambris kolme erineva venelasega. Seega tegi vangla vastaval režiimil

viibimise kaebaja jaoks veelgi raskemaks.

2.3. Kaebaja käis lukustatud kambris viibides pärast jalutuskäikudelt naasmist korduvalt täielikel

läbiotsimistel, kuid nende käigus ei leitud talt kunagi keelatud esemeid. Kaebaja ei oleks

hakanud riskima, et tuua kambrisse üks sigaret, sest korraga saanuks kambrisse tuua ka näiteks

viis sigaretti. Kaebaja eelnevad karistused ei tohi distsiplinaarkaristuse määramisel tähtsust

omada.

2.4. Kaebaja jope, mille voodri vahelt sigaret leiti, oli väga vana ja kulunud, seega võis see

juhuslikult taskust voodri vahele sattuda. See võis sattuda sinna ka varasemalt, mitte päeval, mil

ta voodri vahelt leiti. Kaebajalt ei saanud eeldada, et ta otsiks jalutuskäigult tulles oma jope läbi,

sest taskusse vaadates ei näinud ta seal ühtegi sigaretti.

2.5. Kaebajale ei antud võimalust vastuväidete esitamiseks distsiplinaarkaristuse määramise

otsusele. Kaebajale tutvustati protokolli 31. jaanuaril 2013 umbes 17.00 paiku, seega oli kaebajal

ebapiisavalt aega protokollile vastuväidete esitamiseks, kuna need tuleb esitada viivitamatult,

kuid mitte hiljem kui protokolliga tutvumisele järgneval tööpäeval.

2.6. Nii distsiplinaar- kui ka vaidemenetluse viis läbi üks ametnik, seega ei olnud menetlus

õiglane.

3. Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

3.1. VSkE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust enda juures tubakatooteid hoida.

Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab

tubakatooteid kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud

suitsetada. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras, kuna jalutuskäigult naasmise järgselt avastati

kaebaja jope voodri vahelt üks sigaret Paramount. Kaebaja sõnutsi oli tema jope vooder katki

ning ta ei olnud teadlik, et selle vahel on sigaret. Kaebaja on maininud, et ta võis sigareti

taskusse unustada ka juba varasemalt. Samas ei ole nimetatud väited usutavad, kuna kaebaja

peab oma riideid kontrollima ning jalutama minnes saab kinnipeetav endale viis sigaretti, mille

üle on võimalik arvestust pidada. Ilmselt peitis kaebaja sigareti jope voodri vahele sihilikult, et

seda hiljem suitsetada või ärilistel eesmärkidel kasutada.

3.2. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väide, et talle ei ole väidetavalt näidatud 3. jaanuaril 2013

koostatud eseme äravõtmise akti. Nimetatud väidet ei ole kaebaja varasemalt esitanud, mistõttu

ei ole selle osas vaidemenetlust toimunud. Samas on kaebajale teada antud

distsiplinaarmenetluse alustamisest. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt tutvustati

kaebajale protokolli ning anti ka võimalus omapoolsete vastuväidete esitamiseks, millega tagati

kaebajale õigus olla ära kuulatud. Vangla viis läbi ka vaidemenetluse, kus kaebaja sai samuti oma

seisukohti avaldada. Kaebaja ei ole halduskohtule selgitanud, kuidas said väidetavad rikkumised

mõjutada distsiplinaarmenetluse tulemit, seega on tegemist paljasõnaliste väidetega.

3.3. Halduskohus leidis, et kaebaja viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine oli proportsionaalne

karistus, kuna kaebaja oli ka varasemalt sarnaseid rikkumisi toime pannud. Lisaks oli tegemist

kavatsetud teoga. Kuna kaebaja riided on tema juures kambris, oleks ta saanud kontrollida, kas

riided on terved. Kui kaebaja teadis, et jope voodris oli auk, on tegemist hooletusega.

3.4. Kaebaja kirjeldatud asjaolud, mis puudutavad kaebaja kartseris viibimist varasemate

käskkirjade alusel, kaebaja läbiotsimist ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise ajal viibimist ühes kambris vene keelt kõnelevate kinnipeetavatega, ei puutu

käesoleva kaebuse esemesse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. E. Jaeger esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja kaebuse

rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on eksitud menetlusnormide vastu. Kaebaja on jäetud

ära kuulamata, talle ei ole antud võimalust esitada vastuväiteid ja lisaselgitusi.

Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on koostatud samal päeval, kui kaebajale tutvustati

distsiplinaarmenetluse protokolli, mistõttu tal ei avanenudki reaalset võimalust vastuväiteid

esitada.

4.2. Kaebaja käitumises on tuvastatud süü, mitte ei ole teda karistatud hooletuse tõttu. Kaebaja

kontrollis jalutuskäigult tulles oma jope rinnataskut ning ei leidnud sealt ühtegi sigaretti, seega ei

olnud tal midagi ka hoiule anda. Ka ise jopet läbi otsides oleks jäänud märkamatuks, et voodri

vahel on üks sigaret.

4.3. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kaebaja süü tõendamist leidnud. Ei ole tuvastatud, et

kaebaja peitis tahtlikult oma jope voodri vahele ühe sigareti. Kaebaja jope oli katki ning sigaret

võis voodri vahele sattuda täiesti juhuslikult.

4.4. Kaebaja käis lukustatud kambris viibides väga tihti läbiotsimistel ning nende käigus ei leitud

talt kunagi keelatud esemeid. Ühe sigareti elusektsiooni toomine ei tasuks end ära, seega ei olnud

kaebajal mingit põhjust vangla kirjeldatud viisil käituda.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt:

5.1. Kaebaja väited menetlusnormide rikkumise kohta on alusetud. Kui kaebajale tutvustati

distsiplinaarmenetluse protokolli 31. jaanuaril 2013 ja käskkirja 1. veebruaril 2013 ning kui

kaebaja oli teadlik, et vastuväited protokollile tuleb esitada viivitamatult või vähemalt

protokolliga tutvumisest järgmisel päeval, oli kaebajal vastuväidete esitamiseks vastav aeg

olemas. Kaebaja oleks saanud vastuväiteid esitada ka siis, kui talle tuldi distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirja tutvustama. Kuna kaebaja ei väida, et vastustaja oleks keeldunud 1.

veebruaril 2013 protokollile esitatud vastuväiteid vastu võtmast, ei olnudki kaebajal neid esitada.

Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja välja toonud, millised vastuväited tal protokollile

esitamata jäid ning mis võisid seega mõjutada distsiplinaarkaristuse määramist. Vaide käskkirjale

esitas kaebaja alles 28. veebruaril 2013, seega vajas kaebaja aega, et välja mõelda põhjuseid,

miks ta käskkirja vaidlustab. Seega ei olnudki tal koheselt midagi öelda.

5.2. VangS § 63 ei täpsusta süü vormi, seega on alusetu kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse

käigus ei tuvastatud tema süüd. Distsiplinaarkaristuse määramisel piisab ka sellest, kui isik on

teo toime pannud hooletusest. Kaebaja antud selgitusest nähtub, et ta oli teadlik, et tema jope

vooder on katki, kuid sellele vaatamata pani ta lahtiseid sigarette selle taskusse. Seega võis

sigaret sattuda jope voodri vahele kaebaja enda käitumise tagajärjel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 37 ja 37p) ja distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirjast (tl 15 ja 15p) nähtuvalt on vangla kindlaks teinud, et kaebaja jope voodri vahel oli

üks sigaret. Kuna VSkE § 82 lg 3 ei luba kinnipeetaval enda juures sigarette hoida, on tegemist

rikkumisega, mille eest on lubatud määrata distsiplinaarkaristus.

8. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluseks olev vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või

muu õigusakti nõuete rikkumine peab olema süüline. VangS § 63 lg 1 ei täpsusta nõutava süü

vormi. Seega on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus nr 3-3-1-24-10, p 11). Järelikult piisab

sellest, kui kaebaja käitumises tuvastada hooletus.

9. Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et kaebaja käitumist võib pidada vähemalt hooletuks. Kui

kaebaja oli teadlik või pidi teadlik olema sellest, et tema jope on niivõrd katkine, et taskusse

pandud asjad võivad sattuda voodri vahele, oleks ta pidanud oma jope olukorrast vanglat

koheselt teavitama ning jope taskusse võimaluse korral asju mitte panema või siis hiljem

vaatama ega taskust ei ole sattunud voodri vahele esemeid, mis on kinnipeetavale eluruumides

keelatud. Kaebaja on nentinud nii seda, et ta oli teadlik, et jope oli katki kui ka seda, et taskusse

pandud asjad võisid sattuda jope voodri vahele. Isegi kui kaebaja ei tegutsenud teadlikult sooviga

toimetada sel viisil eluruumidesse sigarette, on talle siiski etteheidetav vastavate meetmete

võtmata jätmine ja võimaluse loomine, et keelatud esemed satuvad kinnipeetavate

eluruumidesse.

10. Distsiplinaarkaristuse määramisel ei oma tähtsust see, et kaebaja väidete kohaselt ei leitud

eelnevate läbiotsimiste käigus temalt ühtegi keelatud eset. Samuti on asjas tähtsusetu, et ühe

sigareti eluruumidesse toomine ei pruugi olla eriti tulus võrreldes vahelejäämisest tulenevate

tagajärgedega. Teisalt kinnitab kaebaja varasem käitumine, et karistusähvardusele vaatamata

jätkab ta sarnaste tegude toimepanemist. Nimelt nähtub distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirjast, et ka varasemalt on kaebajat analoogsete õigusrikkumiste eest karistatud. Antud

haldusasjas käsitletud rikkumisele eelnes sarnane juht ka 11. detsembril 2012 (vt tl 15p).

11. Kaebaja on leidnud, et distsiplinaarmenetluse vältel on esinenud mitmeid eksimusi, mis on

kokkuvõttes viinud õigusvastase käskkirja andmisele. Kaebaja hinnangul ei olnud tal piisavalt

aega distsiplinaarasjas oma seisukohtade esitamiseks, kuna distsiplinaarmenetluse protokolli

tutvustati talle samal päeval, mil koostati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Viimase sai

kaebaja kätte 1. veebruaril 2013. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et kaebajal ei oleks

olnud võimalust toimepandud süüteo osas oma seisukohti avaldada. Distsiplinaarasjas koostatud

dokumentidest nähtub, et kaebajat teavitati 8. jaanuaril 2013 distsiplinaarmenetluse alustamisest

ning talle anti võimalus selgituste andmiseks (vt 28. jaanuari 2013. a distsiplinaarmenetluse

protokoll, tl 37; 3. jaanuari 2013. a ettekanne nr 20, tl 38). Võimalust selgitusi anda kasutas

kaebaja 9. jaanuaril 2013 (vt tl 39 ja 39p). Seda, et kaebajal ei olnud vahetult enne

distsiplinaarasjas lõpliku otsuse langetamist enam täiendavaid asjaolusid lisada, kinnitab ka see,

et distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt ei soovinud ta sellega tutvumise järel lisaselgitusi

anda (vt tl 37p). Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebaja ei distsiplinaar-, vaide- ega ka

kohtumenetluse vältel välja toonud selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid vangla tuvastatule

vastupidist. Isegi kui leida, et distsiplinaarmenetluses võis toimuda teatud minetusi, ei saa

haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praeguses haldusasjas ei ole

haldusmenetluse raames taolisi rikkumisi tuvastatud, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud

käskkirja tühistamise.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb E. Jaegeri apellatsioonkaebus rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a otsus muutmata. E. Jaeger oli apellatsioonkaebuse

esitamisel menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene