3-13-2/59 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-2

Haldusasi

Simo Raisti kaebus individuaalsete täitmiskavade

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. septembri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Simo Raisti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Simo Raist

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. septembri 2013. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

3. Tagastada apellandile 3. veebruaril 2015 esitatud dokumentaalsed tõendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 12. märts

2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Simo Raisti kohta koostati Tartu Vangla poolt 25. mail 2011 ja 6. septembril 2012

individuaalsed täitmiskavad. S. Raisti ohtlikkuse tase määratleti neis täitmiskavades kui

„Kõrgohtlik – avalikkus (risk ühiskonnas)“.

2. S. Raist esitas kaebuse, milles palus need täitmiskavad õigusvastaseks tunnistada. Kaebuse

kohaselt oli neile täitmiskavadele eelnenud täitmiskavades nimetatud kaebajat vaid ohtlikuks.

Kabeaja nimetamine kõrgohtlikuks viis tema ennetähtaegsest vabastamisest ja avavanglasse

paigutamisest keeldumiseni. Õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kahju hüvitamise nõude

esitamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 27. septembri 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Täitmiskava on programmiline dokument, mida üldjuhul tühistada ei saa (RKHKo 3-3-1-95-

09, p 19).

3.2. Vaidlusalustele täitmiskavadele eelnenud täitmiskavades (21. mail 2009 ja 20. mail 2010) on

kaebaja loetud avalikkusele ohtlikuks.

3.3. Kaebaja kohta 30. märtsil 2012 koostatud kinnipeetava iseloomustuses on Tartu Vangla

toetanud kaebaja vabanemist enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile elektroonilise valve

all. Seega ei ole individuaalne täitmiskava mõjutanud vangla poolt kaebaja suhtes enne tähtaega

vabastamise osas langetatud otsustust. Järelikult on kaebaja avavanglasse paigutamata jätmise

puhul olnud määravaks muud asjaolud kui temast lähtuv riskitase. Samuti ei ole tõendatud, et

maakohtu poolt kaebaja tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmine oli tingitud kaebaja

määratlemisest kõrgohtlikuna. Seega ei saanud individuaalne täitmiskava rikkuda kaebaja õigusi.

3.4. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebajast lähtuva ohutaseme vahepealne alandamine

kõrgohtlikust ohtlikuks ei olnud põhjendatud. Kaebaja määratlemine kõrgohtlikuna oli kooskõlas

ka täitmiskava koostamise juhendiga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. S. Raist esitas halduskohtu otsuste peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsus tühistada. Apellatsioonkaebuste põhjendused on järgmised:

4.1. Kaebaja suhtes 6. septembril 2012 koostatud individuaalse täitmiskavaga võeti kaebajalt

võimalus avavanglasse paigutamiseks.

4.2. Täitmiskava koostamisel ei teostatud kaalutlusõigust.

4.3. Tartu Vangla on kinnitanud oma 19. detsembri 2012. a vastuses kaebajale, et kaebaja

avavanglasse paigutamine ei olnud võimalik tulenevalt ohutaseme muutumisest.

4.4. Erinevate teiste kinnipeetavate puhul, kes kandsid karistust tahtliku tapmise eest, on

ohuhinnang olnud vaid ohtlik, mitte kõrgohtlik. Seega on kaebajat koheldud ebavõrdselt.

4.5. Tunnistajate ütlused ei tõenda täitmiskavade õiguspärasust. Tunnistajad ei olnud selliste

ütluste andmiseks kas kvalifitseeritud, ei osanud vastata kaebaja küsimustele, ei osalenud ise

täitmiskava koostamisel või esinevad muud asjaolud, mis nende ütlused kahtluse alla seavad.

5. Tartu Vangla vastustes palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel

põhjendustel.

5.1. Kinnipeetava ohutaseme määratlemisel ei toimu võrdlust teiste kinnipeetavatega, kes

kannavad karistust samasuguse kuriteo eest, vaid iga kinnipeetava ohtlikkust hinnatakse

individuaalselt.

5.2. Kaebaja 25. mail 2011 koostatud täitmiskavas kõrgohtlikuks määratlemise tingis vastava

metoodika muutus, mitte uue hinnangu alusel ohtlikkuse suurenemine.

5.3. Kaebaja ohtlikkuse taseme vahepealse alandamise põhjustasid hinnangu andnud ametniku

ebapiisavad teadmised uuest riskihindamise metoodikast, ja tegelikult ei olnud riskitaseme

langetamine õige.

5.4. Kaebaja osas on käesolevaks hetkeks olemas otsus tema Viru Vangla avavangla osakonda

paigutamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebajat ei nimetatud kõrgohtlikuks 2009. ja 2010. a täitmiskavades (tl 9-10). Kaebaja osas

25. mail 2011 koostatud täitmiskavas nimetati teda kõrgohtlikuks (tl 11), seejärel 4. juuni 2012. a

täitmiskavas nimetati teda jällegi lihtsalt ohtlikuks ning pärast seda 6. septembril 2012 jällegi

kõrgohtlikuks (tl 12-13). Kaebaja leiabki, et tema nimetamine kõrgohtlikuks oli õigusvastane

ning tõi kaasa talle negatiivse tagajärje – et ta ei pääsenud karistust kandma avavanglasse.

8. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selles, et kaebaja suhtes ei ole

õigusvastaselt käitutud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ohtlikkuse

määratlemiseks ühel või teisel konkreetsel tasemel. Kinnipeetaval on üksnes õigus nõuda seda, et

tema individuaalne täitmiskava koostataks ja ohutase määratletaks vastavalt kehtestatud korrale.

Selleks korraks on justiitsministri 14. mai 2008. a määrusega nr 21 kehtestatud „Kinnipeetava

individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“. Ringkonnakohus ei näe, et asjas

oleks seda juhendit rikutud. Sellest juhendist ei tulene ka, et korduva riskihindamise tegemisel

tuleks juhinduda varasemast riskihindamisest.

9. Paljasõnaline on kaebaja väide, et tema riskihindamisel on rikutud kaalutlusõigust.

Ringkonnakohus ei näe reaalseid asjaolusid, milles võinuks vangla kaalutlusviga seisneda. Küll

aga rõhutab ringkonnakohus, et kinnipeetava ohtlikkuse taseme määratlemine on väga suure

kaalutlusruumiga otsustus, mille kontrollimisel saab halduskohus piirduda vaid kaalutlusreeglite

järgimisega ning ei tohi teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 158 lg 3.

10. Asjakohatu on kaebaja väide, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet tulenevalt asjaolust,

et esineb kinnipeetavaid, keda on sarnaselt kaebajaga karistatud tapmise eest, kuid keda ei ole

nimetatud kõrgohtlikuks. See, millise kuriteo eest on isikut karistatud, ei ole ainumääravaks

asjaoluks, mille alusel isiku ohtlikkust määratletakse. Samuti ei saa sellest asjaolust järeldada

vastuolu vanglaametnike ütlustes, kes andsid halduskohtu istungil tunnistusi.

11. Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega, kus seatakse kahtluse alla

tunnistajate ütluste asjakohasus ja nende usaldusväärsus. Nt on asjassepuutumatu väide, et

tunnistajana üle kuulatud kriminaalhooldusametnik ei ole kaebajaga kokku puutunud. Nimetatud

ametnikku ei kuulatud üle kui kaebajaga kokku puutunud isikut, vaid kui ametnikku, kes oli

riskihindamise metoodika üks väljatöötajatest (tl 47).

Ka ülejäänud sellised väited on otsitud ning moonutavad tunnistajate ütlusi või tuginevad

tunnistajate varasemale käitumisele kaebajale sobivate argumentide toetamiseks. Kaebaja

ohtlikkuse tase tuvastati haldusmenetluses ning hilisemas kohtumenetluses ei saa tunnistajate

ütluste põhjal hakata üldjuhul seda ohuhinnangut muutma. Selleks, et varasemat ohuhinnangut

saaks kohtumenetluses kahtluse alla seada, peaksid kohtumenetluses ilmnema olulised asjaolud,

mida haldusmenetluses ei arvestatud või mida hinnati valesti. Käesolevas asjas selliseid

asjaolusid ilmnenud ei ole. Üksnes asjaolu, et presidendikantseleisse suunatud kaebaja

iseloomustus oli suhteliselt positiivne, ei tähenda, et see välistaks kaebaja nimetamise

kõrgohtlikuks.

Ringkonnakohus märgib ka, et kui halduskohus märkis otsuses, et kaebajast lähtuva ohutaseme

langetamise põhjendamatust möönis ka selle otsuse teinud ametnik, siis pidas kohus ilmselt

silmas selle ametniku poolt kohtuistungil antud lauset „Ütlen seda, et võib-olla oleks pidanud

paremini üle vaatama.“ (tl 73). Ringkonnakohtu arvates ei ole sellest ütlusest tehtud halduskohtu

järeldus vale, ning seda ka hoolimata asjaolust, et hiljem märkis sama tunnistaja, et tema

vaatenurgast oli riskitaseme langetamine siiski õigustatud. Seega rõhutas tunnistaja ise, et see oli

üksnes tema subjektiivne hinnang.

12. Halduskohus on lõppkokkuvõttes tõdenud, et kaebaja vahepealne riskitaseme alandamine ei

olnud põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe alust selles järelduses kahelda. Kaebaja püüab küll

leida asjaolusid ja hinnanguid, mis teda positiivselt iseloomustaksid, kuid ringkonnakohtu

hinnangul ei sea need lõppkokkuvõttes kahtluse alla järeldust, et kaebaja iseloomustamine

kõrgohtlikuna oli õiguspärane.

13. Asjakohatud on kaebaja viited õiguspärase ootuse põhimõttele. Tegemist ei ole kaebaja

suhtes soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisega, vaid igakordselt uuesti antava

hinnanguga kaebaja ohtlikkusele. Samuti ei ole õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisega

tegemist siis, kui isiku kasuks ei korrata varem tehtud vigu (RKHKo 3-3-1-59-06, p 12).

14. Asjaolu, et kaebaja on käesolevaks ajaks viibinud avavanglas ning juba ka ennetähtaegselt

vabastatud, ei muuda vaidlustatud täitmiskavadele antavat hinnangut. HKMS § 158 lg 2 ls 2 järgi

hinnatakse haldusakti ja toimingu õiguspärasust akti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seepärast tagastab ringkonnakohus kaebajale 3. veebruaril 2015 esitatud dokumentaalsed

tõendid, kuna need puudutavad pärast apellatsioonkaebuse esitamist toimunud sündmusi.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja

enda kanda.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene

/digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla

kirjutatud/