2-12-12881/92 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-12881

Tsiviilasi

Marika Eemanni hagi Olga Feldmani vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

15 194 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. juuni 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marika Eemanni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Marika

Eemann

(isikukood:

XXXXXXXXXXX);esindaja advokaat RÕA korras advokaat

Heiki Kuningas

Vastustaja

(kostja):

Olga

Feldman

(isikukood:

XXXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 25. juuni 2014 otsus

muutmata,

täiendades

maakohtu

otsuse

põhjendusi.

2. Jätta Marika Eemanni apellatsioonkaebus ja

taotlus

riigi

õigusabi

osutava

advokaadi

vahetamiseks rahuldamata.

3. Kohtuotsuse

jõustumisel

tagastada

Marika

Eemannile tõendid: 13. juuni 2014 avaldus Kohtla-

Järve

Linnavalitsusele,

Kohtla-Järve

Linnavalitsuse 4. juuli 2014 vastus.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

Maarika Eemanni kanda.

Mõista Marika Eemannilt välja riigituludesse hagi ja

apellatsioonkaebuse

esitamisel

tasumisele

kuulunud

riigilõiv kokku 2197 ( kaks tuhat ükssada üheksakümmend

seitse) eurot.

Määrata väljamõistetud riigilõiv tasumisele võrdsetes

osades 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise

päevale järgnevast kuust iga kuu 20. kuupäevaks

Makseinfo riigilõivu tasumise kohta edastatakse pärast

käesoleva otsuse jõustumist.

Marika Eemannile osutatud riigi õigusabi kulud jätta riigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Marika Eemann esitas Viru Maakohtule 29. märtsil 2012 hagi Olga Feldmani vastu õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 15 194 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja X-XX, XXX korteri omanik ning korter asub kostjale kuuluva korteri

nr Y peal teisel korrusel. Kohtla-Järve Linnavalitsus väljastas 03. juulil 2006 ehitusloa X-Y, XXX

korteri ümberehitamiseks. Pärast kostja korteris tööde teostamist, esinesid mitmed kahjustused hageja

korteris.

Kahjustuste tekitamist ja selle ulatust tõendab hageja Galina Minno poolt ajavahemikul 29. september

– 15. oktoober 2011 teostatud ekspertiisiga (I kd tl 18–32). Ekspertiisiaktis on tuvastatud järgmised

hageja korteri kahjustused:

- Elutuba: laminaatparketiga kaetud põrand on kaldu tubade vahelise kandeseina suunas; vahelae

vajumine; akna all seinasüvendis krohvi kihistumine ja koorumisjäljed; lõhenemisjälg süvendi nurgas

välisseina ja vahelae vahel; mõrad vaheseina nurgaliistul; mõra vaheseina rebenenud tapeedi all

ukseava ülemise nurga juures; mõrad laes piki kandvat vaheseina lahti tulnud vahtpolüsteroolplaatide

all; puidust ukse ja uksekarbi deformeerumine, uks ei sulgu;

- Esik: mõra elutoa uksekarbi ülemisest nurgast tapeedi rebenemisjälje all; laminaatparketiga kaetud

põrand on kaldu magamistoa ja tubade vahelise vaheseina suunas, magamistoa uks ja uksekarp on

deformeerunud, uks ei sulgu;

- Magamistuba: laminaatparketiga kaetud põrand on kaldu kandva vaheseina poole; lõhe piki kandvat

vaheseina põrandapinna ja põrandaliistu vahel; mõra ukse juures; mõrad tubade vahelise kandeseina ja

vaheseina ümarnurkades; mõra laes vaheseinast kuni välisseinani; mõra rõduplaadil dekoratiivse

metallkonsooli peal; elektrijuhtmestik kahjustunud.

Ekspert on esitanud kulude arvestuse ning tema hinnangul on kahjustuste kõrvaldamiseks eeldatavalt

vajaminevad kulud 15 194 eurot.

Hageja arvates rikkus kostja ehitamisele esitatud nõudeid. Kostja likvideeris korteri renoveerimise

käigus

kandvad

konstruktsioonid,

millega

muutis

oluliselt

kaasomandis

oleva

asja

põhikonstruktsioone, mis oleks eeldanud AÕS § 74 lg 1 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolekut. Kostja

väide, et tal oli lammutustööde teostamiseks (kandvate konstruktsioonide eemaldamiseks)

korteriühistu luba, on paljasõnaline. Asjaolul, kas kostja korteri laest on toimunud hageja korteris

toimunud väidetava uputuse tagajärjel vee läbijooks, pole tähtsust, sest see ei ole põhjustanud

kahjustusi hageja korteris. Aja jooksul ilmnevad hagejal kostja tegevuse tagajärjel üha uued ja uued

kahjustused.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja esitas enda poolt tellitud Constructive OÜ

ekspertarvamuse ehitise tarindite osalise ümberehitamise kohta (I kd tl 102–111), mille kokkuvõtte

kohaselt ehituskonstruktsioonide kahjustuste põhjuseks on hoone füüsiline kulum ning korteri XX

mittekohane ekspluatatsioon. Renoveerimistööd kostja korteris teostati 2006. aasta sügisel. Kostja

omandas korteri nr XX 17. augustil 2011, mistõttu hageja ei ole õigustatud hagiavalduses toodud

asjaoludel nõuet esitama. Hageja omandas korteri koos väidetavate puudustega, mis tähendab, et kostja

ei ole hagejale kahju tekitanud. Tööde teostamiseks oli välja antud ehitusluba, korteriühistu nõusolek

ning tööd teostati vastavalt kooskõlastatud projektile.

25. augustil 2011 ujutas hageja veega üle oma korteri all asuva kostja korteri. Kui hageja korteril

mingisugused kahjustused on, siis said need tekkida üksnes tema enda poolt 25. augustil 2011 tekitatud

veekahjustuste tagajärjel.

Kostja palus jätta G. Minno ekspertarvamuse tähelepanuta, kuna ekspertiisi ei ole teostanud riiklikult

tunnustatud ekspert ning selles ei arvestata korterile hageja poolt tekitatud veekahjustusi, hoone vanust

ega muid asjaolusid. Kulude arvestus on arusaamatu ja paljasõnaline.

Kostja taotles asjas aegumise kohaldamist. Maakohus jättis 05. märtsi 2013 vaheotsusega (I kd

tl 148–151) aegumise asjas kohaldamata. Maakohus leidis, et hageja kui õigustatud isik sai / võis saada

kahjust teada kõige varem 24. augustil 2011, s.o ajal, mil hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse.

Seetõttu ei ole nõue aegunud.

3. Maakohus määras asjas ehitustehnilise ekspertiisi (I kd tl 184-186). Ekspertiisi teostajaks määrati

riiklikult tunnustatud ekspert Ain Birk. Ekspertiisiakti (II kd tl 20–39) kohaselt on X-Y, XXX

rekonstrueerimistööd seaduslikud, rekonstrueerimistöödeks on koostatud ehitusprojekt ja väljastatud

Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt ehitus- ja kasutusluba. Ekspertiisiakti kohaselt esinevad X-XX,

XXX järgmised kahjustused:

- põrandad on kaldu mitmetes suundades, laminaatparketist põrandakate on defektne, põranda liistud

on osaliselt lahti, tualeti põranda plaat on purunenud, duššialuse servas on friis lahti;

- korteri seinad on kõverad ja lohakalt tapeeditud, esinevad juuspraod seina ja lae võlvjas liitekohas;

- puidust uksed on paisunud, ukse hing on kruvidest lahti, rõdu uks on vajunud ega sulgu korralikult;

- rõdu plaadis on juuspraod, rõdu piire on roostes;

- korterisse on paigaldatud osaliselt uus elektrijuhtmestik, kuid puudu on üks lüliti;

- elutoas puudub üks vahtplastist laeplaat.

Ekspert leidis, et tekitatud kahjustuste tekkepõhjuseks on elamu ja korteri remondi teostajate

ebaprofessionaalsus, veeavariid ja ebaõige põrandakatete hooldus. Aluspõrand on enne

laminaatparkettiga katmist jäetud horisontaali panemata, keraamilised katted on purunenud

mehhaaniliste löökide tõttu. Ekspert leidis, et korteri XX kahjustused ei ole seotud korteris Y teostatud

ehitustöödega. Üheks X-XX, XXX viimistlust kahjustavaks teguriks on 25. augustil 2011 toimunud

veeavarii ning üleujutuse tõttu korterisse tekkinud niiskus. Maja east (ehitatud 1950) ja korteris kütte

puudumisest aastatel 2005 kuni 2011 tingituna võisid saada kahjustada elamu puidust vahelae talad,

mis tingis vahelagedele kallakud ja talade läbivajumised. Niiskuse mõjul riknes siseviimistlus ja

tekkisid juuspraod krohvipindadele. Kahjustused on võimalik kõrvaldada korteris korraliku remondi ja

siseviimistluse tegemisega, mille määrab korteriomanik vastavalt oma majanduslikele võimalustele.

Maja põhikonstruktsioonide remondi korraldab korteriühistu korteriomanike kokkuleppel. Ekspert ei

tuvastanud X-XX, XXX sisestel piirdekonstruktsioonidel (seinad, laed, põrandad) kahjusid, mis

oleksid põhjustatud hoone välistest või hoone sisemisest alumise korruse ruumide ümberehitusest.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 25. juuni 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Remonditööd kostja korteris teostati 2006. aastal. Hageja avaldas kohtuistungil, et kahjustused tema

korteris tekkisid samal ajal. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tsiviilasja menetluse käigus

leidnud tõendamist, et kostja korteris X-Y, XXX teostatud rekonstrueerimistööde käigus 2006. aastal

kahjustati hageja korteriomandit asukohaga X-XX, XXX.

Kuivõrd poolte esitatud spetsialistide hinnangud on teineteisele vasturääkivad, lähtus maakohus otsuse

tegemisel ekspert A. Birki ekspertarvamusest. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi erapooletuses ja

pädevuses. Ekspertiisiakti kohaselt korteris nr Y teostatud rekonstrueerimistööd on teostatud

seaduslikult. Rekonstrueerimistöödeks on koostatud ehitusprojekt ja väljastatud Kohtla-Järve

Linnavalitsuse poolt ehitus- ja kasutusluba. Asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi järeldustega, ei anna

alust kahelda eksperdi erapooletuses.

Maakohus jättis G. Minno koostatud arvamusega arvestamata, sest arvamuse andmisel on G. Minno

lähtunud asjaoludest hageja esitatud mahus ja kujul. Lisaks eeltoodule, ei ole selle käigus arvestatud

hageja korteris toimunud veeavariisid.

Maakohus leidis, et nii VÕS § 1045 lg 1 p 5 kui ka ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 1 ja 2 rikkumine kostja

poolt ei ole tõendatud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud, mistõttu hagi

tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Marika Eemann ja tema esindaja advokaat H. Kuningas esitasid maakohtu otsuse peale eraldi

apellatsioonkaebused, milliseid ringkonnakohus käsitleb ühtse kaebusena. Apellant taotleb Viru

Maakohtu 25. juuni 2014 otsuse tühistamist ning asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmist. Alternatiivselt palub apellant tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega

hagi rahuldada. Apellant palub asja läbivaatamisega seotud kulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti lähtunud A. Birki arvamusest. Apellandi poolt koos seisukohaga

eksperdiarvamusele (II kd tl 63-67) esitatud tõendid lükkavad ümber eksperdi arvamuse. Maakohtu

poolt nimetatud tõendite hindamata jätmine tingis ebaõige hinnangu ekspertiisiaktile ning viis

ebaõige otsuse tegemiseni. Eksperdi arvamuse kujunemist ei ole võimalik jälgida põhjenduste

puudumise tõttu. Ekspertiisiakti saab tõendina käsitleda vaid siis, kui selles sisalduvad põhjendused

ja uuringud selgitavad eksperdiarvamuse kujunemist. A. Birk piirdus üksnes korterite visuaalse

ülevaatusega. Ekspert leidis, et vastustaja rekonstrueerimistööd olid teostatud seaduslikult, tuginedes

seejuures ehitusprojektile, mida ekspertiisiakti juures ei ole. Apellant pöördus päringuga Kohtla-Järve

Linnavalitsuse poole eesmärgiga saada tutvuda nimetatud projektiga ning saada vastus küsimusele,

kas vastustaja sai loa ruumide ümberplaneerimiseks. Linnavalitsuse vastusest tuleneb, et linnavalitsus

ei olnud kursis vastustaja poolt korraldatavate ümberplaneeringutega ega andnud luba

ümberplaneeringuks. Vastavate väidete kinnitamiseks on apellatsioonkaebusele uute tõenditena

lisatud 13. juuni 2014 avaldus Kohtla-Järve Linnavalitsusele ja linnavalitsuse 04. juuli 2014 vastus

nr 2-5.5/1823-1;

2) ei vasta tegelikkusele ekspert A. Birki seisukoht, et apellandi varale tekitatud kahju on tekkinud

apellandi enda tegevuse tõttu;

3) vaatles A. Birk vastustaja korterit mitteeluruumina. Kinnistusraamatu andmetel on X-Y, XXX on

eluruum, ka maakohus käsitles korterit nr Y eluruumina. Maakohus märkis, et toetab A. Birki

arvamust täielikult. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuivõrd maakohtu käsitleb korterit eluruumina,

ekspert aga mitteeluruumina;

4) ei kontrollitud kaks aastat kestnud kohtumenetluse raames korteri nr Y kandekonstruktsioonide

vastavust projektile. Ekspert on hinnanud korterite siseviimistlust, kuid pole tuvastanud

põhikonstruktsioonide deformeerumist, mida saab siseviimistlusega varjata;

5) ei ole maakohus rahuldanud apellandi taotlusi ega võimaldanud avaldada oma arvamust ja

argumente. Maakohus jättis apellandi taotluse uue ekspertiisi määramiseks või eksperdile täiendavate

küsimuste esitamiseks rahuldamata;

6) on apellandile riigi õigusabi korras määratud esindaja tekitanud apellandile kahju. Esindaja ei

esitanud kohtule kõiki apellandi nõudeid ja seisukohti. Samuti on osa esindajale esitatud asjas

tähtsust omavatest dokumentaalsetest tõenditest advokaadi süül ära kadunud. Sellest tulenevalt

taotleb apellant talle määratud esindaja vahetamist.

7. Olga Feldman vaidles apellatsioonkaebusele vastu leides, et see on põhjendamatu. Kaebuses ei ole

esitatud ühtegi väidet, mis kummutaks Viru Maakohtu 25. juuni 2014 otsuse järeldusi.

Apellandile ei ole kahju tekitatud. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt saaks hagejaks olla

hagejale kuuluva korteriomandi eelmine omanik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus jättis hagi rahuldamata,

tuleb jätta muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel tuleb täiendada.

Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Hageja väitel on temale tekkinud kahju seetõttu, et

temale kuuluv korteriomand, asukohaga X-XX, XXX on saanud kahjustada 2006. aastal kostjale

kuuluvas korteriomandis X-Y, XXX toimunud ümberehitustööde tulemusena. Oma nõuet tõendab

hageja asjatundja G. Minno arvamusega.

Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et tema poolt korteris läbiviidud renoveerimistööd on läbi viidud

ehitusprojektiga kooskõlas ning ta on saanud kohalikult omavalitsuselt ka kasutusloa. Kostja väitel

on hagejale kuuluva korteriomandi kahjustused eelkõige 2011. aastal toimunud uputuse tagajärg.

Uputuse põhjustas hageja.

10. 05. märtsi 2013 vaheotsusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse asjas aegumise

kohaldamiseks. Vaheotsus on jõustunud.

Maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et täidetud ja tõendatud ei ole kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eeldused. Tõendamata on, et kostja on renoveerimistööde käigus kahjustanud hageja

korteriomandit, st põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Maakohus leidis tõendite hindamise

tulemusena, et asja lahendamisel tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud eksperdi A. Birki poolt andud

ekspertarvamusest ja mitte asjatundja G. Minno arvamusest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohtadega hagi rahuldamata jätmisel, sh

tõendite hindamisel, mistõttu ei pea vajalikuks kõiki neid põhjendusi oma otsuses korrata. Samas

peab ringkonnakohus vajalikuks esitada apellatsioonkaebusest lähtuvalt veel täiendavaid põhjendusi,

miks kohus ei saa esitatud hagi rahuldada.

11. Maakohus on õigesti märkinud, et deliktilise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks

VÕS § 1043 ja § 1045 alusel on hageja poolt kahju, kostja õigusvastase teo ning põhjusliku seose

tõendamine teo ja tagajärje (kahju) vahel. Hageja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole.

Maakohus on tõendite hindamisel küsimuses, kas kostja tegevus korteri nr Y renoveerimisel põhjustas

kahjustusi hagejale kuuluvas korteris nr XX, põhjendatult lähtunud riiklikult tunnustatud eksperdi

A. Birki ekspertarvamusest ja on ka oma seisukohta selles osas piisavalt põhjendanud. Ekspert on oma

arvamuse lõppjäreldustes jõudnud seisukohale, et ei ole tuvastatav X-XX, XXX sisestel

piirdekonstruktsioonidel (seinad, laed, põrandad) kahjusid, mis oleksid põhjustatud hoone välistest või

hoone sisemisest alumise korruse ruumide ümberehitusest.

Apellant ei ole A. Birki ekspertarvamusega nõus, väites, et ekspert ei ole oma järeldusi põhjendanud.

Apellant peab eksperdile etteheidetavaks ka seda, et ekspert ei ole vaadanud siseviimistluse taha ja

hinnanud põhikonstruktsioone, samas on hinnanud korteri nr Y renoveerimistööde vastavust

ehitusprojektile, mida aga ekspertarvamusele lisatud ei ole.

TsMS § 301 lg 1 järgi peab eksperdiarvamus sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute

tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Sellest järeldub, et ekspert

peab andma arvamuse üksnes selles ulatuses, mille kohta on talle kohtu poolt küsimused esitatud.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et küsimused eksperdile esitab lõppkokkuvõttes kohus,

kuid hagejal oli võimalus ka endal kohtu kaudu eksperdile küsimusi esitada (I kd lk 179). Kohus

esitas eksperdile kõik hageja soovitud küsimused. Hageja ei ole soovinud esitada eksperdile küsimusi,

millele mittevastamist ta nüüd apellandina eksperdile ette heidab. Ekspertiisimäärusega (I kd lk 184)

ei esitatud eksperdile küsimusi, mis oleks selgelt eeldanud kostjale kuuluvas korteris kaetud

konstruktsioonide avamist (näiteks leiab apellant, et korteri nr Y laes pragude nägemiseks oleks

tulnud eemaldada seda varjav ripplagi). TsMS § 297 lg 4 kohaselt määrab vajadusel kohus, millises

ulatuses on eksperdil õigus tõendamist vajavat küsimust uurida. Hageja ei ole oma taotluses

ekspertiisi määramiseks ega ka küsimusi esitades pidanud vajalikuks teostada kostja korteris muid

uuringuid kui korteri visuaalset ülevaatust, mille ekspert A. Birk on teostanud. Ka juhul, kui ekspert

kutsutakse pärast ekspertarvamuse andmist täiendavaks küsitlemiseks kohtuistungile, saab eksperti

küsitleda üksnes ekspertiisiks kohtumäärusega esitatud küsimustele antud vastuste täpsustamiseks

ning sellise küsitluse raames ei saa eksperdile esitada uusi küsimusi, mida ei ole eksperdile esitatud

ekspertiisimääruses.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et ekspert ei ole esitanud oma arvamuses uuringute

kirjeldust ja arvamuse põhjendust. Ekspert on teostanud mõlema korteri visuaalse ülevaatuse ja

fotografeerinud ka kõik korteris nr XX tuvastatud kahjustused. Arvamuse põhjendused on esitatud

arvamuse lk-l 8. Küsimust, kas korteri nr Y ümberehitused vastavad projektile, ei olnud eksperdile

esitatud, seega ei pidanud ekspert ka selles osas seisukohta võtma. Apellandi vastupidine seisukoht

on ekslik. Ringkonnakohus märgib, et ekspert on lisanud korteri nr Y ümberehitustööde projekti

ekspertarvamusele (II kd lk 33). Asjaolu, kas korter nr Y näol on pärast ümberehitustöid tegemist

eluruumi või mitteeluruumiga, ei oma tähtsust hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel. Samuti ei

tõenda asjaolud, kas korter nr Y-le on väljastatud kasutusluba või mitte, samuti see, kas ehitustööd

selles korteris on teostatud kooskõlas projektiga või mitte, iseenesest põhjuslikku seost kostja

tegevuse ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel.

Ekspertarvamuse andmiseks puudus eksperdil vajadus hinnata asjatundjate G. Minno ja Sotškovi

arvamusi. Sellist küsimust ei olnud kohus eksperdile esitanud. Ka on eksperdi arvamus, et korteris

nr XX puudus ajavahemikul 2006 – 2011 küte, oletuslik ja vastuolus teiste tõenditega. Hageja on

avaldanud, et korter läks 2006. aastal üle gaasiküttele ja vastavad tõendid on II kd tl 69 jj olemas.

Samas ei muuda nimetatud minetused ekspert A. Birki lõppjäreldust ebaõigeks.

Apellandi korteris esinevad ehituskonstruktsioonide ja siseviimistluse kahjustused on tekkinud

1950.-ndatel aastatel ehitatud hoones, milles ei ole kunagi toimunud kapitaalremonti. Puuduvad

objektiivsed tõendid korteri seisukorra kohta alates väidetava kahju tekkimisest 2006. aastal. Korteris

nr XX on pärast seda 2011. a toimunud torustiku lekkest põhjustatud üleujutused, mis on tõendatud

hageja avaldusega KÜ Ravi 1 esimehele, kostja kahjutaotlusega kindlustusele, ehitise

ülevaatusaktiga, Swedbank P ja C Insurance AS hüvitisotsusega 23. septembrist 2011 (I kd lk 125-

129). Apellandi korter on üle vaadatud asjatundjate poolt alles 2011. ja 2013. aastal. Nimetatud

põhjustel on keeruline tuvastada väga üheselt kõigi kahjustuste tekkepõhjusi vaatamata sellele, et

maakohus jättis vaheotsusega rahuldamata kostja aegumise vastuväite.

12. Maakohus ei ole asjatundja G. Minno arvamusega arvestanud põhjendusega, et G. Minnole on

arvamuse andmise aluseks olevad asjaolud teada üksnes mahus, mis on toodud kliendi (hageja)

29. septembri 2011 avalduses. Samuti ei ole G. Minno arvestanud oma arvamuses hageja korteris

toimunud veeavariisid. Ringkonnakohus nõustub nimetatud maakohtu põhjendustega ja lisab veel

järgmist.

Asja materjalide hulgas puudub hageja 29. septembri 2011 avaldus (tellimus) G. Minnole, mistõttu

ei ole kohtule teada, milliseid asjaolusid hageja tellijana asjatundjale arvamuse saamiseks esitas.

G. Minno on arvamuses avaldanud, et 2006. aastal tehti hageja korteris kvaliteetviimistlus

kvalifitseeritud ehitustööliste poolt kõrgekvaliteediliste materjalidega (arvamuse p 6.1), kuid

nimetatud asjaolu saab asjatundjale, kes vaatas korteri üle alles 5 aastat hiljem, olla teada üksnes

hageja sõnadest. Muid tõendeid remondi tegemise ja kvaliteedi kohta 2006. aastal ei ole asjatundjale

ega kohtule esitatud. Seega on tõendamata hageja korteri üldine heakord nimetatud aastatel.

Asjatundja on andnud oma järeldused hageja korteris esinevate puuduste kohta ilma kostjale kuuluvas

korteris nr Y viibimata ja sealse olukorraga tutvumata. Nimetatut on oluline arvestada eelkõige selles

kontekstis, et apellatsioonkaebuses heidab apellant ekspert A. Birkile ette seda, et viimane piirdus

kostja korteri nn lihtülevaatusega, avamata kaetud konstruktsioone. Sedasama võib sellisel juhul ette

heita ka G. Minno arvamusele. Asjatundja seisukoht, et keldri ülevaatuse käigus pole vahelae

konstruktsioonides ja kandeseintes defekte tuvastatud, pigem toetab ekspert A. Birki arvamusi hageja

korteri puuduste tekkepõhjuste kohta. Kuna korteri nr XX seisund enne kahju tekkimist on

tõendamata, siis ei saa olla põhjendatud ka asjatundja järeldused põhjusliku seose kohta korteris nr

Y 2006. aastal läbi viidud renoveerimistööde ja hageja korteri seisukorra vahel 2011. aastal, samuti

hagejale kostja tegevusega põhjustatud kahju suuruse kohta.

13. Apellant soovib, et ringkonnakohus saadaks asja maakohtule uueks arutamiseks. Tagasisaatmise

aluseks oleks apellandi arvamuse kohaselt kohtuotsuse ebapiisav põhjendamine ja tõendite ebaõige

hindamine.

TsMS § 656 sätestatud põhimõtte kohaselt saadab ringkonnakohus asja uueks arutamiseks esimese

astme kohtule siis, kui esimese astme kohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt

menetlusõigusnormi ja seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Praegusel

juhul ei ole apellant oma kaebuses tuginenud sellisele maakohtu poolsele menetlusnormi rikkumisele,

mida apellatsioonimenetluses kõrvaldada ei saaks.

Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, samuti ei ole maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti.

Muud asjas kogutud tõendid ei toeta asjatundja G. Minno järeldusi hagejale tekitatud kahju ja selle

põhjuste osas. Maakohus on küll jätnud selgelt hindamata hageja poolt koos arvamusega

ekspertarvamuse kohta esitatud tõendid (II kd lk 67-79), kuid nimetatud tõendid ( õhu temperatuuri

ja suhtelise õhu niiskuse katseprotokolli akt, õhu uuringute katseprotokoll, akt gaasikütte

paigaldamise kohta, leping Eesti Gaasiga, dokumendid gaasi tarbimise kohta 2005 -2011) tõendavad

küll hageja väiteid korteri nr XX gaasiküttele üleviimise kohta 2006. aasta lõpus (ja seega

eksperdiarvamuse ebaõigsust mittekütmise osas), kuid ei tõenda muul viisil asjatundja G. Minno

järeldusi. Kuigi apellant väidab kaebuses, et maakohus jättis ta hagi aluseks olevate asjaolude

tõendamise võimalusest ilma, kui jättis rahuldamata tema taotluse kordusekspertiisi tegemiseks või

ekspert A. Birki ärakuulamiseks kohtuistungil, ei ole apellant koos kaebusega nimetatud taotlust

apellatsioonimenetluses korranud. Apellatsioonimenetluses soovib hageja üksnes tõendite uuesti

hindamist ning hagi rahuldamist asjatundja G. Minno arvamusele tuginedes. Ringkonnakohus on

käesoleva otsuse punktis 13 kujundanud oma seisukoha asjatundja G. Minno arvamuse tõendusliku

väärtuse kohta ja jääb selle seisukoha juurde. Ringkonnakohus saab kogutud tõendeid, sh asjatundja

arvamust, ise hinnata ja selleks ei ole vaja asja tagasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna

lõplik hinnang tõenditele jääb samaks, siis jääb muutmata ka maakohtu otsus.

14. Apellant esitas koos kaebusega täiendavad tõendid: apellandi 13. juuni 2014 avaldus Kohtla-Järve

Linnavalitsusele, Kohtla-Järve Linnavalitsuse 4. juuli 2014 vastus, kinnistusraamatu väljavõte

kostjale kuuluva korteriomandi kohta.

TsMS § 633 lg 5 kohaselt kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi tõendeid, tuleb

kaebuses märkida uute tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Apellant ei ole

nimetatut järginud. TsMS 652 lg 4 kohaselt, kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda,

jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Vastaspool ei ole uute tõendite

vastuvõtmiseks nõusolekut avaldanud. Ringkonnakohus jätab uued tõendid tähelepanuta ja tagastab

need apellandile kohtuotsuse jõustumisel. Kinnistusraamatu väljavõtte võtab ringkonnakohus asja

juurde, kuna tegemist on informatsiooniga, mis on avalik.

15. Apellant on koos kaebusega esitanud ka hinnangu talle riigi õigusabi korras määratud esindaja

advokaat H. Kuninga tööle ja taotluse esindaja vahetamiseks.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja vahetamist reguleerib RÕS § 20, mis näeb ette riigi õigusabi

osutava advokaadi vahetamise advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel, mil isikule asub samas

asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus riigi õigusabi osutamise kohustuse

üleandmisega (lg 1) või kohtu poolt kõrvaldamise (lg 31), millise sätte kohaselt kõrvaldab kohus riigi

õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui

advokaat on ennast näidanud asjatundmatu või hooletuna. Kohus edastab sellisel juhul advokaadi

riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning

vajadusel uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks.

Riigi õigusabi osutanud advokaat teatas ringkonnakohtule, et apellant ei ole talle edastanud mitte

ühtegi selge sisuga pretensiooni, miks ta esindaja vahetamist soovib. Advokaat koostas pärast

maakohtu lahendit apellatsioonkaebuse, kuna esindatav ei olnud talle teada andnud, et ta

apellatsioonkaebuse koostamist ei soovi. Advokaat leiab, et taotlus on esitatud RÕS § 20 lg 1 alusel

ja ta on nõus, et apellanti hakkab esindama teine advokaat, kes on selleks nõusoleku andnud.

Ringkonnakohus leiab, et apellant soovib esindaja vahetust RÕS § 20 lg 31 alusel seetõttu, et esindaja

on väidetavalt kaotanud ära talle antud dokumente, ei esitanud taotlust tunnistaja ja sõltumatu

kohtueksperdi kaasamiseks ning oli nädal enne kohtuistungit kadunud. Ringkonnakohus ei pea

apellandi taotlust käesolevas menetlusetapis põhjendatuks ja jätab taotluse rahuldamata. Apellant ei

ole oma väiteid dokumentide kaotamise osas mitte millegagi tõendanud. Sõltumatu kohtuekspert on

menetlusse kaasatud (riiklikult tunnustatud ekspert A. Birk), samuti tõendavad toimiku materjalid, et

pärast ekspert A. Birgi arvamuse teadasaamist esitas hageja taotluse määrata eksperdiks

Ehituskonsultgrupp (II kd lk 67), millise taotluse jättis maakohus rahuldamata.

16. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellandi

kanda.

Apellandile on antud 31. jaanuari 2012 määrusega riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta.

02. mai 2012 määrusega on apellandile antud menetlusabi riigilõivu 1597 tasumiseks hagiavalduse

esitamisel. 01. augusti 2014 määrusega luges ringkonnakohus menetlusabi jätkuvaks ja vabastas

apellandi riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 600 eurot, mis on riigilõiv

kaebuselt hinnaga kuni 17 500 eurot. Kuna kohtud on andnud apellandile riigi õigusabi selle

hüvitamise kohustuseta, siis jäävad riigi õigusabiga seotud menetluskulud ka hagi rahuldamata

jätmise korral riigi kanda. Menetlusabi riigilõivu tasumiseks on apellandile antud kahes kohtuastmes

kokku 2197 eurot.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt

hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seetõttu tuleb

apellandilt välja mõista riigituludesse 2197 eurot. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, võib

hageja selle kohustuse täita osamaksetena 10 kuu jooksul.

Menetluskulude hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel pöörduda pärast lahendi jõustumist 30 päeva

jooksul maakohtu poole.

Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu menetluse ajal kehtinud seadus ei sätestanud, et

menetlusosaline peab igas kohtuastmes esitama menetluskulude nimekirja, siis tuleb asjades, kus

maakohus tegi lahendi enne 01.01.2015 aastat menetluskulude hüvitamise osas juhinduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist.

Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et

kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/