1-14-8272/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2015, Tartu

Kriminaalasja number

1-14-8272

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kohtuistungisekretär

Kohtuistungil osalesid

Liina Tulit

---

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. detsembri

2014 vahistamismäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Kaarel Part ja tema kaitsja vandeadvokaat

Matti Reinsalu, määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

3. veebruar 2015

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.

06.10.2014 registreeriti Viru Maakohtus menetlus Kaarel Parti kriminaalasjas nr 1-14-

8272 tema süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kriminaalasjas on temale kohaldatud

tõkendit elukohast lahkumise keeld.

2.

16.12.2014 toimus Viru Maakohtus kohtuistung, kus K. Parti kriminaalasi pidi

arutamisele tulema lühimenetluses. Väljakuulutatud kohtuistungile K. Part ei ilmunud.

Prokurör taotles süüdistatava tagaotsitavaks kuulutamist ja tabamisel tema vahistamist.

3. Viru Maakohus 16.12.204 määrusega kuulutas K. Parti tagaotsitavaks ja andis loa

tema vahistamiseks. Maakohus märkis järgmist.

3.1

Kohtuistungile süüdistatav K. Part ei ilmunud ja tulemata jätmisest kohut ei

informeerinud. Tema tõkendijärgsesse elukohta oli väljastatud kaks kutset ja kutse oli

saadetud ka e-kirjaga. Samuti ei õnnestunud kontakti saada K. Parti poolt menetlejale antud

telefoninumbril. Telefon on välja lülitatud. K. Parti kaitsjal ei ole teavet süüdistatava

kohtuistungile ilmumata jäämise põhjusest ning telefoni väljalülitamise tõttu ei ole

kaitsealusega kontakti saanud ka tema.

3.2

Maakohus, juhindudes KrMS § 138 lg-st 2, § 140 lg-test 1 ja 31, asus seisukohale, et

K. Part on asunud kohtumenetlusest kõrvale hoiduma, ta on lahkunud tõkendijärgsest

elukohast ja tema asukoht ei ole teada. Kohtumenetluse tagamiseks tuleb ta kuulutada

tagaotsitavaks ja kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine.

4.

06.01.2015 K. Part tabati ja samal päeval toimetati ta Viru Maakohtusse, kus kohtunik

küsitles teda vahistamise põhjendatuse selgitamiseks. Küsitlemise tulemusel kohtunik

vahistamise tühistamist tingivaid asjaolusid ei tuvastanud.

MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

5. K. Parti kaitsja M. Reinsalu esitas kohtumäärusele määruskaebuse, taotledes selle

tühistamist ja tõkendi muutmist. Kaitsja ei nõustu kohtulahendiga järgmistel põhjendustel.

5.1

Kaitsja selgitab K. Parti kohtuistungile tulemata jätmise asjaolusid.

K. Part kinnitab, et ta ei ole kohtust kõrvale hoidunud tahtlikult. Ühtegi kohtukutset ta saanud

ei ole, kuigi ta on kogu aeg elanud tõkendijärgses elukohas. Kohtuistungi toimumisest

16.12.2014 ta teadlik ei olnud. Ta on pidevalt suhelnud oma kriminaalhooldajaga, mida ta

pakkumineku korral teinud ei oleks. Ta on olnud huvitatud kriminaalasja kiirest lahendamisest

ning on kogu aeg oodanud teadet istungi toimumise kohta.

5.1.1

Kaitsja lisab, et 09.01.2015 helistas kaitsjale korduvalt süüdistatava vend, kes kinnitas,

et K. Part on kogu aeg elanud oma elukohas, töötanud tema juures metsatöödel ja ei ole ühtegi

kohtukutset saanud.

5.1.2

Eeltoodu põhjal on kaitsja seisukohal, et informatsioon 16.12.2014 toimunud

kohtuistungist ei jõudnud K. Partini ja kohtumenetlusest ta kõrvale hoiduma ei ole asunud.

Seega on põhjendatud kaaluda tema suhtes valitud tõkendi vahistamine muutmist.

5.2

K. Part taotleb samuti tõkendi tühistamist.

K. Part kinnitab, et on kogu aeg elanud tõkendijärgses elukohas ja käinud tööl oma venna

firmas. Ta on oodanud kohtukutset, kuid ei tema ega keegi pereliikmetest ei ole seda saanud.

Kui ta oleks tahtnud kohtust eelmale hoida, poleks ta oma kriminaalhooldajaga suhelnud ja

endale uut aega kokku leppinud. Kriminaalhooldaja on temalt pidevalt ka küsinud, kui kaugel

kohtuasi on ja tema vastas, et ei tea ja ootab kohtukutset. K. Part vannub, et ei olnud

kohtuistungist teadlik ja sellest tulenevalt palub ta asendada tõkend vahistamine elukohast

lahkumise keeluga. Uuest kohtuistungist, mis toimub 27.02.2015 kell 10.00, on ta teadlik ja

lubab kindlalt, et on kohal. Tal on siiralt kahju, et nii läks.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Parti vahistamine on seaduslik ja põhjendatud

ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus.

7. KrMS § 130 lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada prokuratuuri

taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

7.1

Maakohus on pidanud K. Parti vahistamist vajalikuks põhjendusel, et ta hoidub

kõrvale kriminaalmenetlusest, s.o esineb KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalustest üks.

Ringkonnakohus nõustub esimese kohtuastme argumentatsiooniga ja põhjendab oma

seisukohta järgmiselt.

8. Maakohus on tõkendi valikul asunud seisukohale, et K. Part ei ela oma tõkendijärgses

elukohas. Süüdistatav nimetatud etteheidet eitab, kinnitades, et määratud elupaigast ta ei

lahkunud ja käis tööl vennale kuuluvas firmas. Tema selliseid väited on kaitsjaga suheldes

kinnitanud ka K. Parti vend. Ringkonnakohus möönab, et puudub võimalus süüdistatava poolt

nimetatud rikkumise kindlaks jaatamiseks, kuivõrd kohtutoimikus sisalduva

kinnipidamisprotokolli kohaselt pidas Rakvere politseijaoskonna uurija K. Parti 06.01.2015

kinni just tema tõkendijärgses elukohas. Teisalt on aga oluline arvestada, et

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise mõistet ei saa ega või sisustada vaid senisest

elukohast lahkumise või pakkuminemise ohuga, vaid see võib seisneda ka isiku sellises muus

tahtlikus käitumises, mis teeb võimatuks või pidurdab tema suhtes kriminaalmenetluse

läbiviimist. Teisiti öelduna, seda vahistamise alust tuleb mõista ka kui kohtumenetluse

kulgemise takistamist. Sellisel juhul tuleb tuvastada süüdistatava eeldatav tahe hoiduda

kõrvale läbiviidavast kohtumenetlusest, soov menetlust (kuri)tahtlikult venitada või vähemalt

arusaamine, et tema käitumise tagajärjel on korraline kohtumenetluse läbiviimine pärsitud.

9. Otsustamaks, kas maakohus on põhjendatult ja õigesti tuvastanud vahistamisaluse,

peab ringkonnakohus seega hindama, kas käesolevalt saab vastuvaidlematult rääkida

kõrvalehoidumisest selle laiemas tähenduses, s.o K. Parti tahtlikust toimimisest sooviga

vältida/venitada tema suhtes kohtumenetluse läbiviimist või vähemalt tema arusaamine, et ta

käitub menetlust takistaval viisil. Teisisõnu, vaid märgitud seisukohale asudes saaks jaatada

vajadust kohaldada K. Parti suhtes tõkendit vahistamine.

9.1

Ringkonnakohus märgib asjaolude väljaselgitamisel järgmist.

Maakohtu määrusest nähtuvalt ja kohtuinfosüsteemist saadud andmetel väljastati K. Partile

tema tõkendijärgse elukoha aadressile kohtukutsed 16.12.2014 kohtuistungile tähtsaadetistena

21.10.2014 ja 25.11.2014. Kutseid süüdistatavale kätte toimetada ei õnnestunud. 25.11.2014

saadeti K. Partile üks kutse ka tema enda poolt menetlejale nimetatud e-posti aadressile.

Kättesaamise kohta kohtule kinnitust ei tulnud, kuigi kutsele lisatud kirjas oli süüdistatavat

vastavast kohustusest teavitatud. Samuti üritasid nii kohus kui kaitsja K. Parti tabada telefoni

teel. Need katsed ebaõnnestusid, kuna telefon oli välja lülitatud. 16.12.2014 kohtuistungi

protokollist nähtuvalt kinnitas kaitsja, et telefoninumbri andis K. Part talle nende viimasel

kohtumisel, kirjutades selle üles omakäeliselt. Samuti üritas kaitsja süüdistatava kohta

informatsiooni saada ühe tema sõbra kaudu, aga ebaõnnestunult.

9.2

Ringkonnakohus, hinnates eelmärgitud asjaolusid, on seisukohal, et K. Part on

kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud tahtlikult. K. Parti ja tema kaitsja argumentidest

nähtuvalt eitatakse süüdistatava poolt temale tähtkirjadena saadetud kohtukutsete

kättesaamist. Samas ei ole K. Part millegagi põhjendanud, miks ta eiras tema e-posti

aadressile piisava ajavaruga saadetud kohtukutset ja ei olnud kättesaadav tema enda nimetatud

telefoninumbril. Need andmed oli süüdistatav ise oma kontaktinfona menetlejatele öelnud

ning seega lasus tal ka kohustus olla neil kontaktidel kättesaadav. Kriminaalkolleegium leiab,

et kuivõrd süüdistatav oli teadlik käimasolevast kriminaalmenetlusest ja kohtuistungi peatsest

toimumisest, siis välistades enda kättesaadavuse nii kohtu kui oma kaitsja jaoks, käitus ta

tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale hoiduval viisil ning asjakohased ei ole tema vabandused,

et tähtkirju ta kätte ei saanud. K. Part pidi möönma, et tema käitumise tagajärjel on korraline

ja planeeritud kohtumenetluse läbiviimine takistatud.

9.3

Ringkonnakohus lisab veel, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu põhistus

võib lisaks konkreetse üksikjuhtumi asjaoludele tugineda ka isiku eelnevale käitumisele, s.o

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu võib kinnitada isiku sarnane käitumine kas

samas või mõnes varasemas kriminaalmenetluses. Süüdistatava osas on tema kaitsja

maakohtu 16.12.2014 istungil märkinud, et K. Parti oli raske kätte saada ka sel ajal, mil

prokuratuuris toimusid menetlusliigi valimise küsimus ja isikule toimiku tutvustamine.

9.4

Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kujunenud olukorras, kus K. Part ei ole

kohtu jaoks olnud kättesaadav ja on tabamatu olnud ka oma kaitsjale, on maakohus

põhjendatult pidanud vajalikuks tema vahistamist, tagamaks kohtumenetluse läbiviimine.

Süüdistatava lubadus, et järgmisel kohtuistungil on ta kindlasti kohal, kriminaalkolleegiumi

hinnangul usaldada ei saa.

10. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 peab apellatsioonikohus K. Parti

vahistamist põhjendatuks, jätab maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused

rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk