2-13-34884/115 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-34884

Tsiviilasi

Xxxavaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Elise Vasamäe

Puudutatud isik I: Xxx(isikukood XXX), lepinguline

esindaja Svetlana Pajupuu

Puudutatud isik II: Xxx(isikukood XXX)

Puudutatud isik III: Raasiku vald (Raasiku Vallavalitsuse

kaudu), lepinguline esindaja Gunnar Nuuma

Puudutatud isik IV: Xxx(isikukood XXX)

Puudutatud isik V: Xxx(isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Ärakuulamisel 19. veebruaril 2014, 23. aprillil 2014 ja

11. novembril 2014 kus osalesid avaldaja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe, puudutatud isik I

Xxx ja tema lepinguline esindaja Svetlana Pajupuu ja

puudutatud isiku III lepinguline esindaja Gunnar Nuuma

(11. novembril 2014 osales ekspert Lembit Sõmer)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Määrata kinnistult registriosa nr xxx (Xxx kinnistu, „valitsev kinnisasi”)

ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Xxx külatee, tee nr xxx)

kinnistu registriosa nr xxx (Xxx kinnistu, „koormatav kinnisasi”) kaudu vastavalt

kohtumääruse lisale nr 1 järgmistel tingimustel:

2.1.

juurdepääs on määratud iga valitseva kinnisasja igakordse omaniku, tema

pereliikmete ja külaliste kasuks;

2.2.

juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis

vastab iga vastava valitseva kinnisasja kasutamisele elamumaana;

2.3.

juurdepääsutee pikkus on ca 50 meetrit, laius 3 meetrit ja pindala 150 m2;

2.4.

valitseva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse

eest tasuma koormatava kinnisasja igakordsele omanikule 41,27 eurot

2-13-34884

2 (12)

aastas alates juurdepääsu määrava kohtumääruse jõustumisest. Tasu tuleb

maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsu määrava kohtumääruse

jõustumise aasta eest tuleb avaldajal tasuda 15 päeva jooksul alates

määruse jõustumisest.

3. Määrata kinnistult registriosa nr xxx (Xxx kinnistu, „valitsev kinnisasi”)

ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Xxx) kinnistu registriosa

nr XXX (XXX kinnistu, „koormatav kinnisasi”) kaudu vastavalt kohtumääruse

lisale nr 2 järgmistel tingimustel:

3.1.

juurdepääs on määratud iga valitseva kinnisasja igakordse omaniku, tema

pereliikmete ja külaliste kasuks;

3.2.

juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis

vastab iga vastava valitseva kinnisasja kasutamisele elamumaana;

3.3.

juurdepääsutee pikkus on ca 56 meetrit, laius 3 meetrit ja pindala 168 m2;

3.4.

valitseva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse

eest tasuma koormatava kinnisasja igakordsele omanikule 86,38 eurot

aastas alates juurdepääsu määrava kohtumääruse jõustumisest. Tasu tuleb

maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsu määrava kohtumääruse

jõustumise aasta eest tuleb avaldajal tasuda 15 päeva jooksul alates

määruse jõustumisest.

4. Kohustada Kaljo Heinmetsa (isikukood 35404160256) andma nõusolek järgmise

kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendada see käesoleva määrusega: kanda

kinnistusraamatusse Xxx kinnistu kohta avatud registriosa nr xxx III jakku

märge: „Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu

jaoskonna registriossa nr xxx (Xxx kinnistu) kantud kinnistu igakordse omaniku

kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 30. jaanuari 2015. aasta

määruse resolutsiooni punktile 2.”

5. Kohustada Xxx(isikukood XXX) andma nõusolek järgmise kinnistusraamatu

kande

tegemiseks

ja

asendada

see

käesoleva

määrusega:

kanda

kinnistusraamatusse Xxx kinnistu kohta avatud registriosa nr XXX III jakku

märge: „Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu

jaoskonna registriossa nr xxx (Xxx kinnistu) kantud kinnistu igakordse omaniku

kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 30. jaanuari 2015. aasta

määruse resolutsiooni punktile 3.”

6. Jätta Harju Maakohtu 9. augusti 2013. aasta määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu kehtima kuni käesoleva määruse jõustumiseni.

7. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

8. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

9. Rahuldada menetlusosaliste taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks ja võtta tsiviilasja toimikusse pärast 11. novembri 2014

ärakuulamist esitatud dokumentaalsed tõendid.

10. Lisada kohtumäärusele selle lahutamatute osadena juurdepääsu skeem Xxx

kinnistule (lisa nr 1) ja detailplaneeringu skeem (lisa nr 2).

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

2-13-34884

3 (12)

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. Xxx(avaldaja) esitas 24. juulil 2013 avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus rahuldas 9. augustil 2013

avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus võttis avalduse 13. augusti

2013. aasta määrusega menetlusse ja kaasas menetlusse järgmised isikud: Xxx(puudutatud

isik I), Xxx(puudutatud isik II), Raasiku vald (Raasiku Vallavalitsuse kaudu, puudutatud

isik III, edaspidi ka „vald”), Xxx(puudutatud isik IV) ja Xxx(puudutatud isik V).

2. Puudutatud isik I vastas avaldusele 23. septembril ja puudutatud isik II 25. septembril 2013.

Avaldaja esitas 16. oktoobril 2013 arvamuse vastuste kohta. Kohus lahendas menetlusosaliste

taotlused, määras tähtajad ja selgitas tõendamiskoormist 16. jaanuari 2014. aasta määrusega.

Avalaja esitas 30. jaanuaril 2014 oma täiendavad seisukohad ja avalduse täpsustuse, millele

puudutatud isik I esitas oma seisukohad 13. veebruaril 2014 ning puudutatud isik I esitas

30. jaanuaril 2014 täiendavad seisukohad, millele avaldaja vastas 13. veebruaril 2014.

3. Vald esitas 13. märtsil 2014 oma seisukohad avalduse kohta, avaldaja esitas 28. märtsil ja

21. aprillil 2014 täiendavad seisukohad ja taotlused ning puudutatud isik I omakorda 7. aprillil

ja 2. mail 2014 täiendavad seisukohad.

4. Kohus määras 26. mai 2014. aasta määrusega ekspertiisi ning ekspert esitas 2. juunil 2014

ekspertiisiakti, mille kohta16. juunil 2014 esitasid seisukohad avaldaja ja puudutatud isik I.

Lisaks 13. oktoobril 2014 esitasid avaldaja ja puudutatud isik I täiendavad küsimused

eksperdile. Avaldaja esitas 24. oktoobril ja 15. detsembril 2014 täiendavad seisukohad.

5. Kohus määras 15. jaanuari 2015. aasta määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate

tõendite ja seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastamiseks. Samuti

teatas kohus lahendi tegemise aja. Vastavalt eelnimetatud määrusele esitas oma seisukohad

20. jaanuaril 2015 puudutatud isik III ja avaldaja ning 21. jaanuaril 2015 puudutatud isik I.

28. jaanuaril 2015 vastasid avaldaja ja puudutatud isik I esitatud seisukohtadele.

6. Kohus kuulas menetlusosalised ära järgmistel aegadel: 19. veebruaril 2014, 23. aprillil 2014

ja 11. novembril 2014.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Avaldaja on Harju maakonnas Raasiku vallas Xxx külas asuva Xxx kinnistu omanik

(registriosa nr xxx, edaspidi „Xxx kinnistu”). Avaldaja taotleb kinnistule kahte tähtajatut

juurdepääsu: Xxx külateele avaldaja kinnistu läänepoolselt osalt mööda sellega piirnevat Xxx

kinnistut (registriosa nr xxx, edaspidi „Xxx kinnistu”) ning Xxx avaldaja kinnistu idapoolselt

osalt mööda sellega piirnevat Xxx kinnistut (registriosa nr xxx, edaspidi „Xxx kinnistu”).

Avaldaja palub juurdepääsu määrata igat liiki mootorsõidukitega. Samuti taotleb avaldaja

vastavate kinnistusraamatu kannete tegemist.

8. Xxx kinnistut läbiv Xxx oja (edaspidi „oja”) ja sellest tingitud märgala jagab kinnistu

looduslikult kaheks osaks. Oja soostunud kallaste tõttu ei ole tavaliselt kevadel ja sügisel

võimalik sealtkaudu liikuda kinnistu ühelt osalt teisele, st läänepoolselt osalt idapoolsele ja

vastupidi. Lisaks asub kinnistu pooli ühendav osa oja kalda ehituskeeluvööndis, mistõttu ei ole

võimalik kahte poolt teega ühendada. Sel põhjusel tuleb vaadelda Xxx kinnistu läänepoolset ja

idapoolset osa eraldi ning juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tuleb tagada mõlemale osale.

2-13-34884

4 (12)

Juurdepääs üle Xxx kinnistu on olnud ajalooliselt kasutusel juba aastakümneid.

Juurdepääsuteelt Xxx kinnistul, mida selle omanikud kasutavad igapäevaselt ise, on Xxx

kinnistu piirini edasi kulgeva tee pikkus ainult umbes üks meeter.

9. Kui avaldajal tekib vajadus juurdepääsuteid kasutada (nii suve- kui ka talveperioodil), siis

tegeleb avaldaja ise tee korrashoiu ja hooldamisega vastavalt vajadusele. Puudutatud isik I ei

peaks olema kohustatud hoidma juurdepääsuteid igapäevaselt korras, kuivõrd Xxx kinnistul

asuvas elamus ei elata praegusel ajal aastaringselt.

10. Tasu taotletava juurdepääsu eest peaks olema minimaalne. Maaüksuste jagamine selliselt,

et Xxx kinnistule puudub ligipääs avalikult kasutatavalt teelt, ei tohiks tuua Xxx kinnistu

igakordsele omanikule kaasa ebaõiglaseid rahalisi kohustusi. Avaldaja ei pea võimalikuks

prognoosida juurdepääsuteede kasutajate täpset hulka. Juurdepääsutee Xxx kinnistu

läänepoolsele osale üle Xxx kinnistu peab olema vähemalt 3,2 m lai (sissesõidu kohast

manööverdamise vajaduse tõttu 4,6 m) ja selle pikkus on 52 m. Juurdepääsutee idapoolsele

osale üle Xxx kinnistu peab olema samuti vähemalt 3,2 m lai ja selle pikkus on 155 m.

11. Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud puudutatud isikute I ja II kanda. Avaldaja esitas

oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja õigusabikulud 8 236,80 eurot ja

tõendi kulud 1 230 eurot.

12. Puudutatud isik I on Xxx kinnistu omanik ja vaidleb avaldusele vastu. Xxx kinnistule on

juurdepääsu võimalus Xxx Xxx kinnistu (registriosa nr xxx, edaspidi „Xxx Xxx kinnistu“) ja

Xxx kinnistu vahelt. Seda juurdepääsu võimalust on nii avaldaja kui ka tema pereliikmed

varasemalt korduvalt kasutanud. Puudutatud isik II ehitas aia krundi piirilt 3 m sisse poole,

võimaldamaks juurdepääsu Xxx kinnistule.

13. Läbipääs Xxx kinnistu kahe poole vahel on samuti olemas ja selle seisukorda saab vajadusel

parendada. Oja ei jaga kinnistu looduslikult kaheks, vaid üksnes paikneb kinnistu piiril. Xxx

kinnistu varasema elaniku selgituste kohaselt olid kinnistu kaks poolt varasemalt vabalt

läbitavad. Xxx kinnistu kõige kitsam koht on piisavalt lai, et seda saaks kasutada liiklemiseks

transpordivahenditega. Kinnistusisene liikluse korraldamine on iga kinnisasja omaniku enda

korraldada. Avaldaja on jätnud hooldamata oja ja kaldad ega ole nõudnud seda ka riigilt. Selle

tulemusena on takistatud mitte üksnes tema enda kinnistul liigvee äravool vaid sellise

olukorraga rikutakse ka naaberkinnistute veerežiimi, tekitades sellega kahju naaberkinnistutele

ja nende omanikele. Avaldaja enda tegemata tööde tõttu võib olla tema kinnisasjal liiklemine

raskendatud. Xxx kinnistu ja Xxx Xxx kinnistu piiril kulgev tee on lühem ning vähem koormav

kõigile osapooltele. Puudutatud isik I on juba andnud ühe oma kinnistul asuva tee avalikku

kasutusse. Muu hulgas seetõttu oleks ebaõiglane võimaldada üle Xxx kinnistu veel täiendav

juurdepääs suuremõõtmelistele sõidukitele, mis tooks kaasa aia lammutamise, kusjuures

raskendav asjaolu on aiasisese tee külgedel kulgevad vanad xxxhoonete kivivundamendid. Üle

Xxx kinnistu taotletav juurdepääs ei kulge avaldaja nimetatud ühe meetri pikkusel alal mööda

teed, vaid seal on haljasala. Sellise tee kasutamisega ei koormata mitte kõnealust ühte meetrit

vaid tervet aiaga piiratud eravaldusel asuvat teed, mille kogupikkus on umbes 50 m.

14. Ajalooliselt olid Xxx ja Xxx üks, Xxx nimeline kinnistu ning juurdepääs avaldaja praeguse

elamu juurde kulges nüüd Xxx kinnistul asuva hoone eest. See tee on alles. Xxx kinnistu ümber

on piirdeaed, elanik ei ela alaliselt seal ja juurdepääs kulgeb aia tagant. Samas Xxx kinnistu

omaniku eratee kulgeb läbi igapäevaselt kasutuses oleva hoovi. Puudutatud isiku I peres on

kuus lapselast, kes tihti külastavad vanavanemaid ning mängivad vabalt õues. Seetõttu on

avaldaja taotletust nn idapoolne juurdepääs oluliselt vähem koormavam kui läänepoolne. Lisaks

poolitab juurdepääsutee üle Xxx kinnistu selle koosseisus oleva Xxx 1 katastriüksuse ja võtab

omanikult igasuguse võimaluse vanade vundamentide peale ehitiste taastamise, kuna taotletav

tee kulgev vundamentide vahelt.

2-13-34884

5 (12)

15. Täiendava juurdepääsu korrashoidu ei võimalda puudutatud isiku I tervislik seisund ega ka

majanduslik olukord. Nimelt on puudutatud isik I töövõimetuspensionär, kellele on määratud

töövõime kaotus 60% ulatuses. Kõik teehooldusega seotud täiendavad kulud tuleb jätta Xxx

kinnistu omaniku kanda, kuna tee parendamine ning kasutamine ei ole kellegi teise huvides

(Xxx 1 katastriüksusel ei kasutata teed peamise juurdepääsuna) ning tee korrashoid ja hooldus

käib Xxx kinnistu omanikule üle jõu.

16. Juhul, kui kohus ikkagi määrab avaldajale juurdepääsuõiguse üle Xxx kinnistu põhjapoolse

tee, siis puudutatud isik I palub arvestada tee kasutamisel järgnevaga: tee kasutamise tasu ja

maksmise tingimused jäävad kohtu määrata, tee hooldamise kulud jäävad avaldaja kanda, Xxx

kinnistu omanikul on õigus nõuda avaldajalt tee hooldamist, kui avaldaja tee kasutamise tõttu

on tee sellises seisukorras, mis kahjustab omaniku huve ja rikub kinnistu ilmet, avaldaja peab

tee korda tegema kahe nädala jooksul peale vastavasisulise teate saamist, teadete edastamine

osapoolte vahel toimub e-kirja või siis telefonitsi SMS-sõnumite teel, teed võib kasutada üksnes

Xxx kinnistule juurdepääsuks, parkimine ja manööverdamine Xxx kinnistul on keelatud,

juurdepääsuteed on lubatud kasutada alates kella 7.00 hommikul kuni kella 22.00 õhtul,

avaldaja on kohustatud avama ja sulgema peale igakordset kasutamist kinnistu piiril asuvad

väravad.

17. Puudutatud isik I taotleb jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt esitatud

menetluskulude nimekirjale on puudutatud isiku I menetluskulud 3 085 eurot

18. Puudutatud isik II on Xxx kinnistu omanik. Ta selgitab, et 2003. aastal tema kinnistu

detailplaneeringu koostamise käigus määrati tema kinnistu lõunaserva 3,5 m laiune

läbipääsuala avaldaja kinnistule. Seoses sellega rajas ta piirdeaia selliselt, et juurdepääsu ala jäi

vabaks. Avaldaja ei peaks puudutatud isiku II vastu esitama mingeid täiendavaid nõudmisi.

Puudutatud isik II ei ole esitanud kohtule oma seisukohti menetluskulude osas.

19. Puudutatud isik III (vald) on Xxx Xxx kinnistu omanik. Olles tutvunud olukorraga

kohapeal 27. veebruaril 2014 asus vald seisukohale, et autoga ei ole võimalik Xxx Xxx ja Xxx

kinnistu piirilt Xxx kinnistule pääseda. Peamised takistused on Xxx Xxx kinnistul kasvav puu

ja Xxx kinnistut piirav traatvõrkaed. Samas ei näe vald takistusi puu langetamiseks ning puu

vahetus läheduses asuva mulla- ja risuhunniku likvideerimiseks. Selle tagajärjel ei oleks autoga

läbipääsemine enam probleem ja juurdepääs Xxx kinnistule oleks tagatud. Xxx kinnistu sisese

liikumise korraldamine nii autodega kui jalgsi on kinnistu omaniku korraldada. Maapinna

tasandamist või muud tegevust kinnistu siseselt selleks, et võimaldada seal autoga liikumist, ei

saa võrdsustada uue tee rajamisega. Xxx ja Xxx Xxx kinnistute piiril asuv võrkaed on ilmselt

rajatud valesse kohta (tegelikust kinnistu piirist väljapoole, st Xxx Xxx kinnistule). Aia

ümberpaigutamine Xxx kinnistu õigele piirile tähendaks tegelikkuses seda, et juurdepääs Xxx

kinnistule Xxx Xxx kinnistult muutuks veelgi laiemaks.

20. Avaldaja väidab, et lisaks sõiduautodele peavad kinnistule pääsema ka suuremad sõidukid

(nt tuletõrjeautod ja metsahooldusmasinad). Tuletõrjeautodel kui operatiivsõidukitel on

ametiülesannete täitmisel teatavad eriõigused ning nende läbisõitu ei saa Xxx kinnistu omanik

keelata. Vald ei nõustu avaldaja väitega, et Xxx ühelt osalt teisele liikumine on (eriti kevadeti

ja sügiseti) raskendatud või lausa võimatu. Jalgsi liikumine ka märjal ajal on Xxx kinnistul

võimalik. Kõige kitsam koht kinnistu kahe osa vahel (Xxx kinnistu nurga ja oja vaheline ala)

oli ülevaatamise ajal ca 5 m lai. Kui muus osas on kinnistu autoga läbitav, siis on see läbitav ka

kõige kitsamas kohas. Xxx kinnistu paikneb tervikuna oja kaitsevööndis, mis tähendab, et

sellele laienevad seadusest tulenevad piirangud, sh ehituskeeld.

21. Kohaliku omavalitsuse andmete kohaselt on juurdepääsu tee Xxx kinnistule üle Xxx

kinnistu ca 50 m pikk ning ca 3 m lai, pindala seega ca 150 m2. Juurdepääsu tee pikkus üle Xxx

Xxx kinnistu ning Xxx kinnistu (vastavalt detailplaneeringus kajastatud skeemile) on ca 56 m

2-13-34884

6 (12)

ning laius 3 m, pindala seega 168 m2. Xxx kinnistu (pindala 7 999 m2) maamaksu summa

2015. aastal on 24,75 eurot (rakendub ka nn koduomaniku soodustus). Xxx kinnistu (pindala

2 996 m2) maamaksu summa 2015. aastal on 23,75 eurot. Teede (nii talvine kui suvine) hooldus

hõlmab kõiki selle piirkonna teid (vallale kuuluvaid ning avalikuks kasutuseks antuid) ning

seda tehakse vastavalt vajadusele (eriti talvel) tellimustööna. 2013. aastal greiderdas selle

piirkonna teid OÜ ÜLE ning ühe ruutmeetri tasu oli 0,064 eurot (6,4 senti). Kokku greiderdati

Xxx piirkonna teid 2013. aastal kolm korda. Xxx külas teostab teede hooldamist kuni

2014/2015 talihoolde perioodi lõpuni OÜ Jõeääre Partnerid hinnaga 44 eurot tunnis (ilma

käibemaksuta).

22. Puudutatud isik III ei ole menetluskulude osas oma seisukohti esitanud.

23. Puudutatud isik IV on Kaupluse kinnistu omanik (registriosa nr xxx) ning puudutatud

isik V on MÜ XXX kinnistu omanik (registriosa nr xxx). Puudutatud isikud IV ja V ei ole

avalduse kohta seisukohti esitanud. Samuti ei ole nad esitanud seisukohti menetluskulude osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas kogutud tõenditega ning leiab, et taotletud

juurdepääsud tuleb mõlemad määrata. Kuivõrd kohus määrab juurdepääsu ja tasu erinevalt

avaldusest, siis kuulub avaldus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud jäävad iga

menetlusosalise enda kanda.

25. Kohus võtab kohtumääruse lisaks järgmised plaanid: I kd tl 183 (detailplaneering) ja I kd

tl 64. Kohus ei võta juurdepääsu määramisel aluseks avaldaja skeeme (II kd tl 42-45), kuna ühe

juurdepääsu osas (Xxx kinnistul) on olemas detailplaneering, millest on puudutatud isik II aia

rajamisel lähtunud. Xxx kinnistul piisab kohtu hinnangul juurdepääsusu laiusest 3 m. Avaldaja

taotletud skeemil on juurdepääs aga laiem.

26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas on seni lahendamata

menetlusosaliste dokumentaalsete tõendite esitamise taotlus. Kohus leiab, et menetlusosaliste

esitatud dokumentaalsed tõendid on seotud nende esitatud väidetega. Kohus võtab toimikusse

pärast 11. novembri 2014 ärakuulamist esitatud dokumentaalsed tõendid.

27. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse kehtima kuni lahendi jõustumiseni.

28. Avaldaja taotleb oma kinnistu läänepoolsele osale juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt

(Xxx külatee, tee nr xxx Teeregistri kohaselt) puudutatud isiku I kinnistu kaudu ning kinnistu

idapoolsele osale avalikult kasutatavalt teelt Xxx tee (II kd tl 116-123) puudutatud isiku II

kinnistu kaudu (avalike teede paiknemine II kd tl 82-83) ja vastavate asjaõiguste kandmist

kinnistusraamatusse. Sellise avalduse lahendab kohus TsMS § 475 lg 1 p 13¹ ja § 618¹ lg 1 järgi

hagita menetluses. Menetlusosalistel ei ole vaidlust kinnistute omandiõiguse üle (I kd tl 21-25).

Avaldaja ei ole puudutatud isikutega kokkuleppele jõudnud tee kasutamise osas (I kd tl 39-45,

47-59).

29. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

2-13-34884

7 (12)

Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu

määramine AÕS § 156 lg 1 alusel üle võõra kinnisasja on omandi kitsendus (vt 3-2-1-33-04 p

22), mis tekib kohtulahendi alusel. Põhiseaduse § 32 lg 2 esimene ja teine lause näevad ette, et

igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas kitsendused omandi

valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele sätestab seadus. Käesoleval juhul tuleneb kitsendus

AÕS § 156 lg-st 1. AÕS § 156 lg-t 3 tuleb kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on

ennast faktilise tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, nt

senise tee üles kündnud, sellele midagi ehitanud vms ja taotleb nüüd juurdepääsu mujalt üle

naaberkinnisasja (vt Riigikohtu 17. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 29

esimene lõik). Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid,

mis annaksid alust täiendavalt kohaldada AÕS § 156 lg 2 või 3, seega tuleb avaldus lahendada

sama paragrahvi esimeses lõikes viidatud normide põhjal. Avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele

juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu

taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu

21. mai 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Avaldajal puudub juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistuni. Menetluse ajal kasutab avaldaja oma kinnistuni

juurdepääsuks Xxx kinnistut, mille on kohus määranud 9. augusti 2013. aasta määrusega

esialgse õiguskaitse korras.

30. Avaldaja taotleb oma kinnisasjale kahte juurdepääsu (I kd tl 26-27, 63-66), millest üks

tagaks juurdepääsu avaldaja kinnistu idapoolsele osale mööda Xxx kinnistut (I kd tl 22) ja teine

juurdepääs läänepoolsele osale mööda Xxx kinnistut (I kd tl 21, 33). Avaldaja selgitab, et tema

kinnistul ei ole võimalik vabalt liikuda kinnistu eri osade vahel tulenevalt oja asukohast (Ikd

tlk 16-20) ja märgalast (I kd tl 204-211). Kohus leiab, et AÕS § 156 lg 1 tuleb tõlgendada

selliselt, et juurdepääs võib puududa ka siis, kui juurdepääs puudub ühe kinnisasja osa suhtes.

Juurdepääsu nõude puhul ei tule vaadata mitte kinnisasja kui tervikut vaid kinnisasja osade

puhul tuleb hinnata selle üksikute osade korrakohase majandamise võimalikkust. Juhul kui

kohus rahuldab avaldaja nõude juurdepääsu osas vaid üle puudutatud isiku II kinnistu (Xxx),

tuleb kohtul hinnata, kas avaldajale on tagatud mõistlik juurdepääs kogu oma kinnistu ulatuses

ja sh ka elamuni. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja kinnistul paiknev oja ja

märgala takistavad liiklemist ning kas tee ehitamine avaldaja kinnistule on võimalik. Kui

avaldajal on võimalik oma kinnistu idapoolselt osalt vabalt pääseda ka läänepoolsele osale, siis

ei ole põhjendatud teise juurdepääsu määramine üle Xxx kinnistu.

31. Kohus peab juurdepääsu määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja kaaluma kõigi

puudutatud kinnisasjade omanike huvisid. Kohus leiab, et avaldaja avaldus juurdepääsu

määramiseks üle Xxx kinnistu tuleb rahuldada. Ekspertiisiaktist tulenevalt (III kd tl 80-83) ja

eksperdi selgituste kohaselt (IV kd tl 103 ja 103 pöördel) on juurdepääsu tee rajamine võimalik,

kuid selline võimalus on pigem teoreetiline ning avaldaja kinnistule rajatav tee ei taga

avaldajale selle aastaringset kasutamist tulenevalt üleujutustest. Käesolevas tsiviilasjas

teostatud ekspertiisi kohaselt ei ole avaldajal otstarbekas rajada oma kinnistule teed, mis

ühendaks kinnistu läänepoolset ja idapoolset osa. Kohus arvestab ka asjaoluga, et avaldaja

elamu asub Xxx kinnistu läänepoolsel osal, st kui kohus ei määra juurdepääsu mööda Xxx

kinnistut avaldaja kinnistu läänepoolsele osale, siis ei ole avaldajal võimalik aastaringselt

piiranguteta pääseda oma kinnistu idapoolselt osalt läänepoolsele osale sh ka elamuni. Kohtu

hinnangul peab olema elamuni tagatud mõistlik juurdepääs igat liiki sõiduvahenditega sh

sõiduautodega ja muude sõidukitega, mis on vajalikud elamu ja kinnistu teenindamiseks.

Puudutatud isiku I poolt lisatingimused ei ole kohtu hinnangul põhjendatud v.a osas, milles

2-13-34884

8 (12)

avaldaja on kohustatud avama ja sulgema peale igakordset kasutamist kinnistu piiril olevad

väravad.

32. Puudutatud isiku I on toonud välja, et avaldajal on jätnud oma kinnistu ise hooldamata ja

selle tulemusena ei ole avaldajal võimalik kinnistul vabalt ja piiranguteta liigelda. Ekspert

selgitas ärakuulamisel, et Xxx kinnistu üks osa on elamumaa ning teisel osal on

ehituskaitsevöönd. Xxx kinnistu sihtotstarve märgala osas on märgitud ebaõigesti (IV kd tl 103

pöördel). Keskkonnaameti selgituste kohaselt paikneb Xxx kinnistu osaliselt Silmis oja kalda

piiranguvööndis (III kd tl 8, 10). Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 1 kohaselt on

piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata

teisiti. Seega ei ole kohtu hinnangul puudutatud isiku I väited selles osas põhjendatud.

33. Menetlusosalistel pole ühtset seisukohta ajaloolise juurdepääsu osas. Samas varasemat tava

juurdepääsu kohta üle koormatava kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav (vt

Riigikohtu 12. aprilli 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16). Harju Maakonna

Valitsuse 5. juuni 1990. aasta määruse nr 126 alusel on 4. oktoobril 1990 vormistatud maa

looduses eraldamise akt nr 80, mille p 13 alapunkti 1) kohaselt on seatud Xxx kinnistule

täiendav tingimus tagada talusid läbivatel teedel häireteta liiklus (I kd tl 155). Valla teatest

tuleneb, et Xxx, Xxx ja Xxx maaüksuste erastamise aluseks sõlmitud lepingutes ja erastamise

aluseks kohaliku omavalitsuse korraldustes ei käsitleta juurdepääsu küsimusi (I kd tl 152). Enne

erastamist moodustasid aga Xxx ja Xxx kinnistud ühe terviku (Xxx kinnistu, I kd tl 83 ja 87).

Arvestades aga Xxx ja Xxx kinnistute kuju pärast erastamist, ei ole Xxxl paikneva elamuni

võimalik vaid Xxx kinnistut ja Xxx teed kasutades piiramatult aastaringselt pääseda tulenevalt

Xxx looduslikest iseärasustest. Seda on tuvastanud kohus punktis 31. Kohus ei pea mõistlikuks

määrata alternatiivset juurdepääsu Xxx kinnistu kaudu (I kd tl 38 ja II kd tl 70, juurdepääs V2),

kuna nimetatud juurdepääs läbib Xxx kinnistut elamu vahetu läheduses, samas kui juurdepääs

mööda Xxx kinnistut (I kd tl 38 ja II kd tl 70, juurdepääs V1) kulgeb eemal elamutest.

34. Juurdepääsu avaldaja kinnistu idapoolsele osale kulgeb mööda Xxx kinnistut. Puudutatud

isik II on Xxx kinnistu omanik ja väidetavalt rajanud oma piirdeaia selliselt, et 3,5 m laiune

läbipääsuala on jäetud avaldajale liiklemiseks vabaks (I kd tl 182). Sellest järeldab kohus, et

puudutatud isik II ei vaidle vastu avaldaja taotlusele määrata üks juurdepääs üle Xxx kinnistu.

Seega leiab kohus, et asja materjalide kohaselt on avaldajale võimalik määrata juurdepääs oma

kinnistuni mööda Xxx kinnistut vastavalt detailplaneeringule.

35. Avaldaja selgitab, et reaalsuses on Xxx kinnistul asuva piirdeaia ja Xxx Xxx kinnistute piiri

juures jäetud kitsam ligipääsuala (I kd tlk 199-200) kui 3,5 meetrit – selle laius on kohati

1,5 meetrit lai. Avaldaja on täpsustatud avalduses toonud välja koordinaadid ja eksperdi

arvamuse (II kd tl 56), mille kohaselt peab Xxx kinnistul tee laius olema minimaalselt 3,2 m

selleks, et oleks võimalik liigelda veoautoga (II kd tlk 46). Samuti asuvad Xxx Xxx kinnistul

suured puud (II kd tl 110), mis ei võimalda kasutada ligipääsuks ka Xxx Xxx kinnistu osa.

Samas kohalik omavalitsus on selgitanud, et vallavalitsuse poolt ei ole mingeid takistusi puu

mahavõtmiseks ja vajadusel mulla- ja risuhinnikut likvideerimiseks Xxx Xxx kinnistu osalt.

Selle tagajärjel ei oleks sealt autoga läbipääsemine probleem (II kd tlk 143).

36. Riigikohus on märkinud, et AÕS § 156 lg 1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine,

et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse (TeeS) § 2 lg 1 tähenduses.

Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (Riigikohtu 17. mai 2010. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 31). Seega saab kohus määrata juurdepääsu mööda Xxx

kinnistu osa sõltumata sellest, kas tee vastab TeeS nõuetele. Kohus määrab avaldaja kinnistu

idapoolsele osa juurdepääsu vastavalt kehtestatud detailplaneeringule (I kd tl 183).

Detailplaneeringu kohaselt kulgeb juurdepääsu tee vaid mööda Xxx kinnistut.

2-13-34884

9 (12)

37. Riigikohus on leidnud, et juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, on omanik naaberkinnisasja omaniku juurdepääsu soovist teades

rajanud juurdepääsu takistavana rajatisi, istutanud puid vms. Sellist tegevust saab hinnata

pahauskse käitumisena AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimise takistamiseks. (Riigikohtu

17. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 32). Kohus ei saa aga käesoleva

menetluse raames kohustada menetlusosalisi likvideerima mulla-ja risuhinnikut, maha raiuma

puid ja muutma aia asukohta.

38. Lõpuks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu suurust. AÕS § 156 lg 1 alusel

juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu

27. septembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 24). Olukorras, kus teeniva

kinnisasja omanik, vaatamata kohtu ettepanekule, ei avalda, kui suurt tasu ta soovib

juurdepääsu määramise eest saada, peab kohus ise koguma tõendeid, et määrata kindlaks

õiglane juurdepääsu tasu (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-

12, p 11 viies lõik esimene lause). Riigikohtu senise praktika järgi on eratee omanikul õigus

nõuda teed juurdepääsuna kasutavalt isikult tasu AÕS § 156 lg 1 järgi. Teeomanikul on sellisel

juhul õigus nõuda tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud

kulutusi (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 28, ja

16. novembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 14 teine lõik). Juurdepääsutasu

suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige TeeS-s

sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi. Näiteks peab teel olema

TeeS § 10 lg 1 järgi võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Eratee

omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 järgi tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud

looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad

TeeS § 30 lg 1 järgi vastama liiklusohutus- ja keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta

esitatavatele nõuetele. TeeS-st ei tulene, et teeomanik vabaneb nendest kohustustest, kui tal on

kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku juurdepääsuõigust ja õigus nõuda selle eest tasu AÕS

§ 156 lg 1 alusel. Eratee omaniku tasunõuet juurdepääsu taotlenud tee kasutaja vastu tee

kasutamise eest ei välista asjaolu, et tema ja/või mõni muu isik kasutab sama teed. Sellisel juhul

tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel võtta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures

neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. Juurdepääsu tasu on ennekõike vajalik selleks,

et hüvitada kinnisasja omaniku omandiõiguse riive ja katta TeeS § 37 lg-s 1 toodud kohustuste

täitmiseks tehtavad mõistlikud kulud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2014. aasta

määrus tsiviilasjas 2-12-16850). Seega peab kohus lähtuma kulude väljamõistmisel

mõistlikkuse põhimõttest.

39. Avaldaja on märkinud, et on nõus juurdepääsuteid ise korras hoidma. Puudutatud isik I

leiab, et tema kinnistul asuva teehooldust peab teostama avaldaja mh ka põhjusel, et puudutatud

isiku tervis seda ei võimalda (II kd tlk 63, 65, 67-68). Xxx kinnistul asuvat juurdepääsu lisaks

avaldajale kasutab puudutatud isik I ise. Puudutatud isik I ei ole kohtule esitanud tasu osas muid

seisukohti. Avaldaja on märkinud, et ta ei ela püsivalt Xxx kinnistul ning kohtu hinnangul on

sellisel juhul ebamõistlik jätta puudutatud isiku I hoolduskohustused täies ulatuses avaldaja

kanda. Samuti ei ole ka puudutatud isik II tasu osas oma seisukohta esitanud. Kuivõrd Xxx

kinnistul jäävat teed hakkab kasutama vaid avaldaja Xxx kinnistu otstarbeks, siis leiab kohus,

et mõistlik oleks jätta teehoolduskohustus avaldaja kanda. Samas kohus ei saa lõpplahendiga

avaldajale teehooldus kohustust panna, kui puudutatud isik II ei ole selgelt väljendanud oma

nõusolekut selles osas. TeeS § 25 lg 4 kohaselt korraldab teehoidu tee omanik. Kohtu hinnangul

saab see toimuda üksnes kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Sellist kokkulepet

menetlusosaliste vahel ei ole. Tulenevalt sellest mõistab kohus teehoolduskulud puudutatud

isiku I ja puudutatud isiku II kasuks vastavalt kohaliku omavalituse poolt esitatud

seisukohtadele (II kd tl 143 ja IV kd 130-131).

2-13-34884

10 (12)

40. Kohus mõistab välja puudutatud isiku I kasuks suvised teehoolduskulud summas 28,8 eurot

aastas (0,064 eurot ×150 m2 = 9,6 eurot ühe korra eest). Vald teatas, et tee greiderdamine toimus

2013. aastal kolm korda, seega tuleb arvestada greiderdamise kuludega kolme korra eest aastas.

Kohus leiab, et lumekoristusmasina keskmiseks kiiruseks lume lükkamisel saab lugeda ca

30 km/h. Sellest tulenevalt kuluks lumekoristusmasinal 50 m puhastamiseks ca 0,00167 h ning

seega oleks ühe lumelükkamise korra hind 0,07 eurot ilma käibemaksuta (0,05 km : 30 km/h *

44 eurot). Sellise arvestusega on 44 eurot tunnis (koos käibemaksuga 52,80 eurot) piisav 50 m

puhastamiseks kogu lumeperioodi jooksul. Seega tuleb avaldajal tasuda talviseid

teehoolduskulusid summas 52,80 eurot. Arvestades asjaoluga, et puudutatud isiku I kinnistul

asuvat teed hakkab kasutama lisaks ka avaldaja, siis tuleb kulud jagada pooleks st avaldaja

kanda jäävad teehoolduskulud summas 40,80 eurot (pool summast 52,80 + 28,80 = 81,60),

mille kohus mõistab välja avaldajalt puudutatud isiku I kasuks. Kohus mõistab välja puudutatud

isiku II kasuks suvised teehoolduskulud summas 32,25 eurot aastas (0,064 eurot ×168 m2 =

10,75 eurot ühe korra eest). Vald teatas, et tee greiderdamine toimus 2013. aastal kolm korda,

seega tuleb arvestada greiderdamise kuludega kolme korra eest aastas. Kuivõrd Xxx kinnistu

teelõigu pikkus on ligikaudu sama, mis Xxx kinnistul, siis lähtub kohus eelnevast

arvestuskäigust ning mõistab puudutatud isiku II kasuks välja talvised teehoolduskulud

summas 52,80 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule II

teehoolduskulusid kokku summas 85,05 eurot (32,25 eurot + 52,80 eurot).

41. Riigikohus on märkinud, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed

kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse

vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest

(vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 12). Kohus tutvunud

menetlusosaliste seisukohtadega ja esitatud tõenditega tuvastab, et käesoleval juhul ei ole

täheldada puudutatud isikute I ja II kinnisasjade väärtuse vähenemist selliselt, mis tingiks selle

eest eraldi tasu maksmist.

42. Riigikohus on toonud välja, et tee omamisega kaasneva kohustusena saab käsitada ka

maamaksu tasumise kohustust maa eest, mis vastab juurdepääsutee pindalale (16. jaanuari 2013.

aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 12). Xxx kinnistu 2015. aasta maamaks on

24,75 eurot (kinnistu pindala 7 999 m2) ning avaldaja taotletava juurdepääsutee pindala Xxx

kinnistul on 150 m2. Seega tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule I 1,88 % maamaksust, mis

moodustab 0,47 eurot. Xxx kinnistu 2015. aasta maamaks on 23,75 eurot (kinnistu pindala

2 996m2) ning avaldaja taotletava juurdepääsutee pindala Xxx kinnistul on 168 m2. Seega tuleb

avaldajal tasuda puudutatud isikule II 5,61 % maamaksust, mis moodustab 1,33 eurot.

43. Seega mõistab kohus tasu puudutatud isikutele järgmiselt: puudutatud isikule I summas

41,27 eurot aastas (teehoolduskulud 40,80 eurot + maamaks 0,47 eurot) ja puudutatud isikule II

summas 86,38 eurot aastas (teehoolduskulud 85,05 eurot + maamaks 1,33 eurot). Tasu tuleb

maksta iga kalendriaasta eest ette, sest sel viisil saavad koormatava kinnistu omanik seda

mõistlikult kasutada teehoiu kulude katmiseks. Juurdepääsu tasu maksime kohustus on

avaldajatel alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus määrab avaldajale tähtaja 15 päeva alates

kohtumääruse jõustumisest esimese makse sooritamiseks. Kohus selgitab, et asjaolude

muutumise korral saab avaldaja/puudutatud isik I ja II esitada AÕS § 156 lg 1 alusel kohtule

uue avalduse juurdepääsu tasu muutmiseks kui menetlusosalised ise selles osas omavahel

kokkuleppele ei jõua (vt Riigikohtu 30. märts 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 23).

44. Avaldaja taotleb juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kannete tegemist.

Juurdepääsuõigust reguleeriv AÕS § 156 paikneb seaduse kolmanda peatüki („Kinnisomand”)

kolmandas jaos pealkirjaga „Kinnisomandi kitsendused”. AÕS § 53 lg 1 sätestab, et

kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62 alusel kantakse

2-13-34884

11 (12)

kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne

kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse

korral

kantakse

kitsendus

selle

kehtivuse

tuvastamisel

kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse

jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks

muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63¹

lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 34¹ lg 1 sätestab, et

kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kahjustab juurdepääsu kohta koormatava

kinnistu registriossa tehtav kanne selle kinnistu omaniku õigusi. KRS § 34¹ lg 8 kohaselt võib

puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Samuti näeb tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eelneva põhjal tuvastab kohus koormatavate

kinnistute omanike kohustused anda nõusolekud kohtu määratud juurdepääsuõiguse kohta

kinnistusraamatusse kannete tegemiseks.

45. Puudutatud isik II ei ole ka esitanud vastuväited kinnistusraamatusse kannete tegemise

kohta. Puudutatud isik I on toonud välja, et märke kandmine kinnistusraamatusse on

põhjendamatu, kuna Xxx kinnistu kagupiiril asuv tee on juba avalikus kasutuses. Nimetatud

teele seatakse lähiajal notariaalne leping tee avaliku kasutuse kohta koos märke

sissekandmisega

kinnistusraamatusse.

Kohtu

hinnangul

sõltub

kande

tegemine

kinnistusraamatusse eelkõige juurdepääsu määramisest. Puudutatud isiku I seisukohad ei

välista kande tegemist kinnistusraamatusse.

46. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millest ei selgu asja

lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid: I kd tl 28-32, 46, 59-62, 70-71, 79, 140-141, 144,

198, 201-202, 212-2013; II kd tl 91, 93, 96, 99, 101, 104, 107,113, 145-162, 178-190, III kd

tl 14-18, 20 ja IV kd tl 94-97, 99-101, 153-157, 177-178.

47. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.

48. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu ja ekspertiisitasu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb

vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja enda kanda. Kohus leiab, et

hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja

selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud

piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas

TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude

hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu

31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kohus järeldab TsMS

§ 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta

kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.

49. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele,

kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib

määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte

hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või

2-13-34884

12 (12)

heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates

jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik