1-14-4767/19 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kohtuistungi aeg

30. jaanuar 2015.a. Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015.a., Rapla

Kriminaalasja number 1-14-4767 Kriminaalasi

Viru Vangla noorteüksuse Pärnu piirkonna

kriminaalhooldusametnik Heli Lehtsalu erakorraline ettekanne I.I kohta. Süüdimõistetu

I.I (isikukood xxx, elukoht xxxxxx maakond xxxxx vald xxxxx küla x, xxxxxxxx Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 387 lg. 1, 428 ja 433 lg. 3

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata I.I-le Pärnu Maakohtu poolt 29. juulil 2014.a. mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistust täitmisele.

Pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 13. aprillini 2015.a.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud

I.I on tunnistatud süüdi 29. juulil 2014.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega kolm kuud, milline asendati 180 tunni üldkasuliku tööga. Viimase tegemise tähtajaks määrati on 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.

14. jaanuaril 2015.a. kriminaalhooldaja poolt esitatud erakorralise ettekande kohaselt on I.I jätnud kolm korda mõjuva põhjuseta tulemata kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja ei ole kinni pidanud üldkasuliku töö tegemise ajakavast. Tema suhtumine kohustuste täitmisse on olnud ükskõikne. Üldkasulikku tööd määrati I.I tegema Kehtna Majandusja Tehnoloogiakooli alluvusse. Ajakavas ette nähtud hulga tunde suutis ta töötada vaid 2014.a. oktoobrikuus.

Kriminaalhooldaja on pidanud I.I-le tema kohustusi ja nende täitmata jätmise tagajärgi korduvalt meelde tuletama. Registreerimistele mittetulekuid on I.I põhjendanud kord unustamisega, kord võimaluste ja raha puudumisega. Üldkasuliku töö ajakava rikkumist on põhjendanud motivatsiooni puudumisega. 2014.a. novembris ja detsembris olnud ta kuu aega haige. Arst on saanud tõendada ainult vastuvõtul käimist 19.detsembril 2014.a. Enne erakorralise ettekande koostamist andis kriminaalhooldaja I.I-le veel võimaluse oma kohustusi täita. I.I lubas jaanuaris teha korralikult tööd ja esitada 12. jaanuariks 2015.a. arvestusleht 23 tunni töötatud tunni kohta. 12.jaanuaril I.I kriminaalhooldaja juurde ei tulnud ega andnud teada ka selle põhjusest. Üldkasuliku töö juhendaja kinnitusel ei ole I.I temaga 2015.a. jaanuarikuus ühendust võtnud ega tööd teinud. Viimane töötamine oli 20.novembril 2014.a. 13. jaanuaril 2015.a. teatas kriminaalhooldaja I.I-le erakorralise ettekande esitamisest. Selle peale alustas I.I töö tegemisega ja esitas 14. jaanuaril 2015.a. arvestuslehe eelmisel päeval töötatud 4 tunni kohta. Ettekande koostamise ajaks oli tegemata 87 töötundi ja kriminaalhooldaja taotleb nende asendamist vangistusega.

I.I tunnistab, et töötunnid on jäänud tegemata, kuna pidi majanduslikel põhjustel õppimise Kehtna Majandus .ja Tehnoloogiakoolis katkestama ja peab äraelamiseks tegema juhutöid. Tal on puudunud raha, et sõita oma elukohast Kehtnasse üldkasul ikku tööd tegema.

Tööd oleks ta valmis tegema Käru vallas, kus on elukoht. Ta elab koos isaga, kes on töövõimetuspensionär ja majanduslikult toetada ei saa. Alates 2014.a. augustikuust on perele antud valla poolt Kärus alevikus asuv sotsiaalkorter. I.I võtab omaks, et ei ole käinud kriminaalhooldaja juures registreerimisel kokku lepitud aegadel ja kriminaalhooldaja on pidanud teda otsima. Põhjuseks on olnud telefoni kõneaja ja sõiduraha puudumine.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on sisuliselt põhjendatud. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §

75 lõikele 2, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata vangistus täitmisele. Kohus ei pea kõige rangema abinõu kohaldamist veel vajalikuks, sest ei ole alust kahelda, et I.I on pidanud õpingud katkestama majanduslikel põhjustel ja samal põhjusel katkes ka üldkasuliku töö tegemine ning jäi õigel ajal tulemata kriminaalhooldaja juurde. I.I oli määratud üldkasulikku tööd tegema samas koolis, kus ta õppis ja enam kui pool tundidest on ka tehtud. Samuti puudub alus kahelda, et oma elukohas Käru vallas suudaks I.I puuduoleva hulga töötunde sooritada.

Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb 13. veebruaril 2015.a. KarS § 69 lg 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul 24 kuud. Kuna antud juhul on üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määratud kuus kuud, siis on seda veel võimalik pikendada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Kohtunik