3-15-27/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-27

Haldusasi

OÜ AH Seenior kaebused Maksu- ja Tolliameti

10.12.2014. a korralduse nr 12.2-3/010500-56

tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks

lõpetama OÜ AH Seenior suhtes 27.11.2012. a

korraldusega nr 12.2-3/10500-1-3 alustatud revisjoni

ning revisjoni õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maksu-

ja Tolliameti 15.12.2014. a korralduse nr 12.2-

3/010500-57 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

OÜ AH Seeniori määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ AH Seenior

Esindaja v.adv. Indrek Kukk

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta OÜ AH Seeniori määruskaebus

menetluysse.

2. Jätta OÜ AH Seeniori määruskaebus rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus muutmata.

3. Jätta OÜ AH Seeniori taotlus määruskaebuse

tagamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ AH Seenior esitas 05.01.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti

(MTA) 10.12.2014. a korralduse nr 12.2-3/00500-56 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks

lõpetada 27.11.2012. a korralduse alusel OÜ AH Seeniori suhtes läbiviidav revisjon mõistliku

menetlusaja möödumise tõttu. MTA 10.12.2014. a korraldusega pikendati kaebaja revisjoni

tähtaega. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras MTA-le ettekirjutuse tegemist

lõpetada enda suhtes alustatud revisjon haldusaktiga maksuotsust tegemata mõistliku

menetlusaja möödumise tõttu. Kaebaja taotles alternatiivselt esialgse õiguskaitse korras MTA

27.11.2012. a korralduse alusel kaebaja suhtes alustatud revisjoni läbiviimise peatamist ja

MTA 10.12.2014. a korralduse kehtivuse peatamist alates korralduse andmisest kuni

käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja hinnangul koormab revisjoni

jätkumine teda lisaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 78 lg-s 3 loetletud kohustustele ka

seetõttu, et kaebaja jaoks jääb püsima teadmatus, milline on tema suhtes tehtav lõplik otsus.

2. OÜ AH Seenior esitas 06.01.2015 haldusasjas nr 3-15-35 Tartu Halduskohtule kaebuse

MTA 15.12.2014. a korralduse nr 12-2-3/010500-57 tühistamiseks, millega kaebajat kohustati

dokumente esitama ja teavet andma. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras MTA

korralduse kehtivuse peatamist ning alternatiivselt selle täitmise peatamist kuni asjas tehtava

kohtuotsuse jõustumiseni. OÜ AH Seenior on esialgse õiguskaitse taotlust põhjendanud

asjaoluga, et kaebaja võib olla kohustatud täitma korraldust, mis võib õigusliku aluse

puudumise tõttu olla õigusvastane.

3. Tartu Halduskohus tegi 07.01.2015 asjas nr 3-15-35 määruse, millega peatas esialgse

õiguskaitse korras MTA 15.12.2014. a korralduse kehtivuse kuni 19.01.2015.

4. Tartu Halduskohus 15.01.2015. a määrusega liitis haldusasjad nr 3-15-27 ja 3-15-35 ühte

menetlusse, võttis kaebused menetlusse ning jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlused haldusasjades nr 3-15-27 ja 3-15-35. Halduskohus asus seisukohale, et esialgse

õiguskaitse taotlus MTA-le ettekirjutuse tegemiseks lõpetada OÜ AH Seenior suhtes

27.11.2012 korraldusega alustatud revisjon haldusaktiga maksuotsust tegemata mõistliku

menetlusaja möödumise tõttu tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega ei ole raskendatud või võimatu. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad:

- Kahtlemata koormab revisjoni läbiviimine maksukohustuslast nii MKS § 78 lg-s 3 loetletud

kohustuste kui tuleviku osas valitseva ebaselguse tõttu. Samas on kohtu hinnangul

mõeldamatu lõpetada esialgse õiguskaitse korras pöördumatult revisjon ilma maksuotsust

tegemata, kuna sisuliselt oleks sellega kaebuse eesmärk saavutatud ning seda olukorras, kus ei

ole teada, kas kaebus tuleb rahuldada või mitte. See ei ole aga esialgse õiguskaitse

regulatsiooni eesmärk.

- Revisjoni peatamine oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel

võimalik. Selleks peaks aga kohus asuma seisukohale, et vastasel juhul võib kaebaja õiguste

kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna kohtumenetluse

pikkust pole võimalik tõsikindlalt prognoosida ning MTA võib maksuotsuse teha ka varem

kui 31.03.2015, võib tõepoolest tekkida olukord, kus kohtuotsusega revisjoni lõpetamine

osutub võimatuks, kuna revisjon on juba maksuotsusega lõppenud. Samas ei tingi see kohtu

hinnangul käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamist. Arvesse saab võtta üksnes

revisjoni maksukohustuslast kestvalt koormavaid mõjusid, mitte aga seda, kas esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saab MTA teha maksuotsuse. Maksuotsuse tegemine

on üks loomulik revisjoni lõppemise viis ning kui maksuotsus on õiguspärane, ei saa seda

pidada õiguslikus mõttes maksukohustuslasele saabuvaks kahjulikuks tagajärjeks. Kui aga

maksuotsus ei ole õiguspärane, on maksukohustuslasel võimalik see vaidlustada. Revisjoni

läbiviimisega tekitatavad ebamugavused ei ole aga niivõrd intensiivsed, et õigustaksid

esialgse õiguskaitse kohaldamist.

5. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus MTA 15.12.2014. a korralduse kehtivuse

peatamiseks ning alternatiivselt selle täitmise peatamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata.

Halduskohtu põhjendused olid järgnevad:

- Asjaolu, et kaebaja kahtleb korralduse õigusvastasuses, ei saa tingida esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Vastasel juhul tuleks seda teha iga tühistamiskaebuse korral.

- Sisuliselt palub MTA vaidlustatud korraldusega esitada dokumendid kinnistusraamatus

kajastatud tehingute kohta ning selgitada tehingute mõju äriühingu maksustamisele, esitades

seejuures ka dokumente objektide kasutamise kohta (nt elektriarved). Hoolsuskohustust

järgiva äriühingu jaoks ei ole niisuguse korralduse täitmine sõltumata selle õiguspärasusest

ebamõistlikult koormav.

- Kuigi korralduse täitmise korral võib antud korralduse tühistamisnõude osas muutuda

kohtuotsuse täitmine raskendatuks, on kohus seisukohal, et vaadeldes 15.12.2014. a

korraldust osana läbiviidavast maksurevisjonist, ei ole tegemist kaebaja suhtes ebamõistlikult

koormava korraldusega ning see ei riiva tema õigusi intensiivselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas 20.01.2015 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse ja taotluse

määruskaebuse tagamiseks. Kaebaja põhjendused on järgnevad:

- Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus on vastuolus 07.01.2015 asjas nr 3-15-35

tehtud määrusega, mistõttu halduskohus rikkus HKMS § 252 lgt 4. Lisaks on määrus

põhjendamata, kuna halduskohus ei võtnud 15.12.2014. a korraldust puudutava esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel kaalutletult arvesse menetlusosaliste huve. HKMS § 249 lg

3 kohustab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi. Halduskohus ei ole asunud seisukohale, et kaebus 15.12.2014. a korralduse

tühistamiseks oleks perspektiivitu. Samuti ei ole halduskohus leidnud, et käesoleval juhul

puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna halduskohus sedastas, et 15.12.2014.a korralduse

täitmise korral võib tühistamisnõude osas muutuda kohtuotsuse täitmine raskendatuks. Seega

oleks halduskohus pidanud määrust tehes kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamisest

tulenevaid mõjusid ning tagajärgi seonduvalt avaliku huvi, puudutatud isiku ja kaebaja

õigustega, st hindama ja kaaluma erinevaid huve kompleksselt. Määrus on ilmses vastuolus

HKMS § 249 lg-ga 3, kuivõrd ülekaalukaid avalikke huve või puudutatud isiku õigusi

käesoleval juhul ei eksisteeri. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi

ei koorma ning kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldada.

- Kaebaja üks põhiväide 10.12.2014. a korralduse vastu esitatud kaebuses on, et revisjoni

läbiviimine kaebaja suhtes on vastuolus korduvkontrolli keelu põhimõttega ning seeläbi

õigusvastane. Tegemist on Riigikohtu praktikast tulenevalt maksumenetluse olulise põhimõtte

rikkumisega, mis ei saa viia maksuotsuse tegemiseni ning mis on iseseisvaks aluseks kaebaja

suhtes läbiviidava revisjoni lõpetamiseks. Halduskohtu määruses ei ole viidatud väite osas

seisukohta kujundatud. Arvestades, et revisjoni läbiviimine on maksukohustuslast kestvalt

koormav, saab sellisel juhul isiku efektiivne õiguskaitse realiseeruda üksnes juhul, kui kohus

lahendab esitatud kaebuse viivitamatult. Vastasel korral jääksid isiku õigused kaitseta.

Kaebaja möönab, et kohus saab esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat kaebuse

endaga taotletavat toimingut tegema üksnes erandlikel asjaoludel, kuivõrd selliselt võib

langeda ära põhivaidlus. Samas tuleb silmas pidada, et HKMS § 2 lg-st 1 tulenevalt on

halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest

täidesaatva võimu teostamisel. Seega on kohtu kohustus tagada, et põhiseaduslik õigus

pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ei muutuks sisutühjaks. Vaidlustatud määruse

kohaselt on revisjoni peatamine HKMS § 251 lg 1 alusel võimalik. Halduskohus on aga

leidnud, et 10.12.2014. a korraldust puudutav esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata, kuna kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega ei ole raskendatud või võimatu.

Täpsemalt on halduskohus asunud seisukohale, et revisjoni jätkumine kaebaja suhtes on

ebamugavus, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuigi vastustaja on määranud

revisjoni lõpptähtajaks 31.05.2015, ei ole kaebajale teada, kui pikaks võib revisjon tegelikult

kujuneda ning milliseid menetlustoiminguid vastustaja veel läbi viia võib. Kaebaja suhtes

oleks ebamõistlikult koormav, kui ta peaks kõiki edaspidi tehtavaid toiminguid vaidlustama

paralleelselt pooleli oleva kohtuasjaga, mille sisuks on maksurevisjoni läbiviimise

õiguspärasus tervikuna. Halduskohus ei ole leidnud, et kaebus 10.12.2014. a korralduse

tühistamiseks oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega saanuks halduskohus jätta esialgse

õiguskaitse kohaldamata ning revisjoni peatamata üksnes juhul, kui esinenuks ülekaalukas

avalik huvi. Seda, milline ülekaalukas avalik huvi tingib esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise määrusest ei nähtu.

- Kaebaja palub kohtul peatada määruskaebuse tagamise korras vastustaja 15.12.2014. a

korralduse kehtivus, alternatiivselt täitmine kuni kohtu poolt käesoleva määruskaebuse osas

tehtava lahendi jõustumiseni. Vastustaja on teatanud 20.01.2015 e-kirjas, et juhul, kui kaebaja

korraldust hiljemalt 21.01.2015 ei täida, kohaldab ta sunniraha, mille suurus on 450 eurot.

Juhul, kui kohus määruskaebust ei taga, on kaebaja sunnitud vaidlustatud 15.12.2014. a

korralduse täitma. Selle tulemusena muutuks kohtuvaidlus vaidlustatud korralduse

õiguspärasuse üle sisutuks ning kaebaja õigused jääksid kaitseta.

7. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus on õiguspärane.

Eelnevast tulenevalt palub vastustaja OÜ AH Seenior määruskaebuse rahuldamata jätta.

Seejuures jääb maksuhaldur kõikide enda 14.01.2015 vastuses nr 6-4/1636-2 toodud

seisukohtade juurde. Nimetatud seisukohtadega arvestas määruse tegemisel ka Tartu

Halduskohus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse tagamiseks ja rahuldamiseks puudub alus.

9. Kaebaja on esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrusele ja taotluse

määruskaebuse tagamiseks. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja vastab nõuetele. Seetõttu

võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse. Kuna ringkonnakohus lahendab

määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus määruskaebuse tagamiseks. Seega jätab

ringkonnakohus määruskaebuse tagamise taotluse läbi vaatamata.

10. Kaebaja väitel on halduskohtu 15.01.2015. a määrus HKMS § 252 lg-s 4 sätestatuga

vastuolus. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset

õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Kui menetlusosalised määrust ei

vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani.

Halduskohus tegi 07.01.2015 määruse, millega peatati esialgse õiguskaitse korras MTA

15.12.2014. a korralduse kehtivus kuni 19.01.2015. Ringkonnakohus juhib kaebaja

tähelepanu HKMS § 253 lg-le 1, mille kohaselt võib kohus omal algatusel esialgse

õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. See kehtib ka

HKMS § 252 lg 4 kohaselt tehtud määruse suhtes. Käesolevas asjas tuleb silmas pidada, et

halduskohus tegi 07.01.2015. a määruse seetõttu, et kõik asjaolud ei olnud esialgse

õiguskaitse pikaajaliseks kohaldamiseks selged. Kui halduskohus 14.01.2015 vastustajalt

esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha sai, oli võimalik otsustada, kas esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamine MTA 15.12.2014. a korralduse suhtes on tegelikult

käesolevas asjas võimalik. Seega ei ole Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määruse vastuolu

07.01.2015. a määrusega õigusvastane.

11. Kaebaja väidab, et vaidlustatud määrus on põhjendamata, kuna halduskohus ei ole

arvestanud avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ega hinnanud kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebaja hinnangul oleks mõlemad

esialgse õiguskaitse taotlused tulnud rahuldada, kuna asjas ei esine ülekaalukat avalikku huvi

ning halduskohus pole kaebusi perspektiivituks pidanud. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse

perspektiivi ja avaliku huvi kaalumine on vajalik esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse

kontrolliks. Enne seda tuleb aga kontrollida, kas konkreetses asjas esineb esialgse õiguskaitse

vajadus. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse vajadus olemas, kui kaebaja

õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus

jättis taotluse MTA 15.12.2014. a korralduse kehtivuse peatamiseks ning alternatiivselt selle

täitmise peatamiseks rahuldamata HKMS § 249 lg-le 3 tuginedes. Seega oli esialgse

õiguskaitse vajadus halduskohtu hinnangul olemas ning halduskohus pidi ka taotluse

põhjendatust kontrollima. Halduskohus on põhiliselt hinnanud korralduse võimalikke

tagajärgi kaebajale ning leidnud, et see ei ole kaebaja suhtes ebamõistlikult koormav ega riiva

tema õigusi intensiivselt. Seega on halduskohus hinnanud esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi, mis on üks HKMS § 249 lg-s 3 sätestatud asjaoludest, mida

halduskohus hindama peab. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et esialgse

õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada, sest asjas ei esine ülekaalukat avalikku huvi ning kaebusel

on perspektiivi, sest need ei ole ainukesed asjaolud, mida halduskohus esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel arvestab.

12. Revisjoni lõpetamise taotluse osas leidis halduskohus õigesti, et selle rahuldamisel oleks

sisuliselt kaebuse eesmärk saavutatud, mis ei saa aga olla esialgse õiguskaitse regulatsiooni

eesmärk. Revisjoni ja MTA 10.12.2014. a korralduse kehtivuse peatamise taotluse osas leidis

halduskohus, et see oleks HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võimalik, kuid selleks peaks

halduskohus asuma seisukohale, et ilma revisjoni peatamata võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus leidis, et revisjoni

läbiviimine ei muudaks kaebaja õiguste hilisemat kaitset raskendatuks või võimatuks, sest

revisjoni põhjal õiguspärase maksuotsuse tegemisel ei saaks seda pidada kahjulikuks

tagajärjeks ning õigusvastase maksuotsuse tegemisel saaks seda vaidlustada. Seega leidis

halduskohus sisuliselt, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei saa halduskohus

täiendavalt analüüsida esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatust. Seega ei pidanudki

halduskohus analüüsima HKMS § 249 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus

on õiguspärane ning jätab määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi