3-14-51932/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51932

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tegevuse

peale seonduvalt 25.08.2014. a vastusega nr 2-3/37812

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus

vaidlustatud osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 25.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta pole

Tartu Vangla vastusega nr 2-3/3781-2 nõus ning pöördub seetõttu halduskohtusse.

2. Tartu Halduskohus jättis 18.09.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja pidi kaebust

täiendama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-s 1 nõutud andmetega ning

tasuma riigilõivu või taotlema sellest vabastamist.

3. A. Maksimov esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse,

milles märkis, et nõuab halduskohtult avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist,

kuna kambrites oli temperatuur lubamatult kõrge, ventilatsioon ei töötanud ning ühe inimese

kambris oli kaks inimest. Kaebaja palus end riigilõivust vabastada ning võimaldada talle

kaitsja.

4. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 näeb kahju

hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus

on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus

tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on alati õigus pöörduda kohtusse. Halduskohus viitas

Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusele asjas nr 3-08-2392, mille kohaselt on

kinnipeetaval sellises olukorras õigus halduskohtule kaebus esitada ainult juhul, kui

tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus viitas Justiitsministri 30.11.2000. a määruse

nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lgle 5, mille kohaselt võib vangla keelduda

võõrkeelse dokumendi tõlkimisest, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on

veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.

Halduskohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal

oma õigusi kaitsta, viidates haldusasjas nr 3-14-51695 Tartu Vangla poolt esitatud eesti keeles

kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumistele, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse

hinnetelehele, kus kaebaja eesti keele oskus on hinnatud „heaks“, kaebaja töökogemusele

Eesti Politseis ning kaebaja väitele haldusasjas nr 3-14-56 toiminud kohtuistungil, et ta saab

eesti keelest aru. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, toimis Tartu

Vangla halduskohtu hinnangul kahju hüvitamise taotlusi tagastades õiguspäraselt. Sellest

tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud VangS § 1¹

lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ning tagastas kaebuse.

5. Kaebaja esitas 02.11.2014 määruskaebuse, milles märkis, et sai 29.10.2014. a määruse,

siiani ei ole antud kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus.

Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale

10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks alates määruse kättesaamisest.

A. Maksimov esitas 26.11.2014 pöördumise, milles märkis, et ta sai kohtult määrused.

Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid, raha ega

sissetulekut. Lisaks palus kaebaja tagada määruste tõlge, kuna ta ei valda juriidilist eesti keelt,

ning anda talle kaitsja.

6. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse

kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus A. Maksimovile

kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse kättesaamisest juhul, kui

kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrustele või kirjadele

vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks möödunud.

7. Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrusele; võttis menetlusse

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrusele; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Lisaks jättis halduskohus riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi

saamiseks (resolutsiooni p 4).

Halduskohus sai 02.11.2014 ja 26.11.2014 esitatud taotlustest selliselt aru, et A. Maksimov

soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega oli halduskohtu hinnangul tõendatud, et

kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pidanud halduskohus riigi õigusabi

määramist põhjendatuks. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Halduskohtumenetluses ei ole

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning

võimaliku kohtupraktika. Seega leidis halduskohus, et halduskohtumenetluses ei ole

ilmtingimata rikutud võrdsuse põhimõtet, kui kaebajat ei esinda kohtus advokaat.

Lisaks esines halduskohtu hinnangul riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1

pst 6 tulenev alus. Halduskohus märkis, et esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja

eelkõige talle mittevaralise kahju kompenseerimist. Halduskohus leidis, et asja materjalide

põhjal ei ole antud asjas tungiv avalik huvi tuvastatav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. A. Maksimov esitas 14.01.2015 määruskaebuse, milles palus kohtul anda kaitsja, kuna on

rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus.

9. Tartu Halduskohus 22.01.2015. a määrusega võttis menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 peale ja jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, seostuvad määruskaebuse

põhjendused ainult kaitsja andmata jätmisega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a

määruse resolutsiooni p 4 osas. Halduskohus on õigesti leidnud, et määruskaebusest nähtuvalt

on A. Maksimov soovinud vaidlustada Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrust osas, millega

halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigi õigusabi saamiseks. Halduskohus märkis, et

tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega on Tartu

Halduskohus 22.01.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse

ja muutmata Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse kaebaja poolt esitatud riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 4).

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/