Legislator Case Law & Legislation
1-14-4275/47 AI generated

1-14-4275/47 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-14-4275/47
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jaanuar 2015.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4275 (12250101494 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sa Süüdi tunnistada R.M kuriteos KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

Legislator headnote

AI generated

1-14-4275/47 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: R.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on seega 10 (kümme) kuud 14 päeva vangistust. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 25.juuni 2014.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-13- 4916 on R.M vabastatud Tartu Maakohtu 28.05.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4916 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 4 alusel määratud katseajaga 1 (üks) aasta kohustusega täitma katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 alusel määratud kohustusi.

Keywords

AI generated
loss of use indemnification agricultural use deprivation of existing use misuse of a right action for wrongful attachment damages personal use
AI generated
1-07-10541\2
Süüdi tunnistada P.H KarS § 199 lg.2 p.6 järgi ja karistada teda 6(kuus) kuulise vangistusega.
1-09-6958/1
11.06.2008.a, omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 31.03.2009.a kella 20:20 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, Pärnu maakonnas, Sauga vallas, Tallinna maanteel mootorsõidukit x registreerimisnumbriga x. R.M tuvastati indikaatorvahendiga Alco Quant 6020 alkoholijoove 0,94 mg/l, mis vastab Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra oli § 19 lg 1 p 3 järgi keskmisele alkoholijoobele. R.M alkoholijoobe tuvastamise tulemusega nõus, arstlikku ekspertiisi ja veres alkoholisisalduse määramist ta ei soovinud. R.M-ile koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta. Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-08-9924\3
R.H t süüdistatakse selles, et tema olles 21.09.2007a.
1-07-12579\40
juuli 2008. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-12579 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Tõlk Maila Sarap Alla Korkin Kriminaalasi R.L süüdistus KarS §215 lg 2 p.1 ja §424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav R.L varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt 07.05.2007.a KarS § 199 lg 2 p 4,8; KarS § 414 lg 1; KarS § 64 lg 1; KarS § 68 lg 1 alusel rahalise karistusega 2250 EEK.
1-06-10635\4
oktoober 2006.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Liina Parv Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasja number 1-06-10635 (06260200677) Kriminaalasi aasta ja kuud juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. väärteo korras karistatud 4-l (neljal) korral. Tõkend Ei ole kohaldatud Kaitsja Advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-14-4275

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2015.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4275 (12250101494 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sa

rantšuk Kriminaalasi

R.M

distusasi kuriteos KarS

215 lg2 p1

süü § järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses (üldmenetlusest üle läinud kokkuleppemenetluseks) Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

R.M

, ik.xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Eve Grass RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.M kuriteos KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

R.M-ile mõistetud karistusele liita KarS § 65 lg 1, 64 alusel 28.05.2013. a Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega kriminaala 4916 mõistetud liitkaristus sjas 1-13- vangistus 2 (kaks) aastat ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus 2 (kaks) aastat. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus alates 22.05.2013 kuni 08.07.2014, so 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 16 päeva arvata liitkaristusest maha.

Kriminaalasi nr 1-14-4275

R.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on seega 10 (kümme) kuud 14 päeva vangistust. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 25.juuni 2014.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-13- 4916 on R.M vabastatud Tartu Maakohtu 28.05.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4916 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 4 alusel määratud katseajaga 1 (üks) aasta kohustusega täitma katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 alusel määratud kohustusi.

Määrus R.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saadetud täitmisele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda.

Süüdimõistetu R.M vabastatud karistuse kandmiselt peale kohtumääruse jõustumist 08.07.2014. KarS § 65 lg 3 ja § 74 alusel jätta R.M-i ärakandmisele kuuluv karistus 10 (kümme) kuud 14 päeva vangistust kohaldamata tingimisi katseajaga 1 (üks) aasta kuus (6) kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada teda katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu elukohas, milleks on ; määratud 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4,7 alusel määrata R.M-ile katseajaks järgmised kohustused:

1) mitte tarvitama alkoholi;

2)

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3)

otsima endale töökoha;

4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, v a lähisugulased.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku

§ ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4– -

6 ei tulene teisiti.

Katseajal allutada R.M Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust hakata lugema alates 8. juulist 2014.a.

Kui R.M katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

R.M suhtes

tõkendit ei ole kohaldatud.

Kriminaalasi nr 1-14-4275

Välja mõista R.M’ elt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / menetluskulu tasumiseks vajalikud andmed edastatakse süüdistatavale kohtuotsuse ärakirjaga koos lisataval makseinfolehel/

- kaitsjatasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada R.M osaliselt arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest

. Kui menetluskulu ei ole

tasutud seadusega ettenähtud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS §

318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus R.M t

’ et tema süüdistatakse selles, 06.07.2012.a õhtul maaüksusel asuvalt raielangilt

võttis omavoliliselt, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil Silvester Mets OÜ-le kuuluva harvesteri Timberjack , maksumusega 75000.-eurot ja asus seda kasutama. Harvesteriga sõitis R.M raielangilt 4 km kaugusele maaüksusel asuvasse sohu, kuhu masin pinnasesse kinni jäi. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime R.M KarS §

215 lg 2 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus R.M’ ele : KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus neli

(4) kuud. KarS § 65 lg 1, 64 alusel liita karistusele R.M-ile 28.05.2013. a Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega kriminaalasjas 1 4916 mõistetud liitkaristus

vangistus 2 (kaks) aastat ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus 2 (kaks) aastat. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus alates 22.05.2013 kuni 08.07.2014, so 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 16 päeva arvata liitkaristusest

Kriminaalasi nr 1-14-4275

maha. Tartu Ärakandmisele kuuluv karistus 10 (kümme) kuud 14 päeva vangistust.

Maakohtu Jõgeva kohtumaja 25.juuni 2014.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-13-4916 on R.M vabastatud Tartu Maakohtu 28.05.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

13-4916 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 4 alusel määratud katseajaga 1 (üks) aasta kohustusega täitma katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 alusel määratud kohustusi. Määrus R.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saadetud täitmisele Tartu vangla kriminaalhooldusosakonda. Süüdimõistetu R.M vabastatud karistuse kandmiselt peale kohtumääruse jõustumist 08.07.2014. Tartu MK 28.05.2013 kohtuotsuse kohaselt R.M-ile mõistetud liitkaristuse kandmise aja algus alates 22.05.2013. KarS § 65 lg 3 ja § 74 alusel jätta R.M-i ärakandmisele kuuluv karistus 10 (kümme) kuud 14 päeva vangistust kohaldamata tingimisi katseajaga 1 (üks) aasta ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada teda katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4,7 alusel määrata R.M-ile katseajaks järgmised kohustused:

5) mitte tarvitama alkoholi;

6)

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

7)

otsima endale töökoha;

8) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, v a lähisugulased.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku

§ ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4– -

6 ei tulene teisiti. Katseaja algust hakata lugema alates 08.07.2014.a.

Süüdistatav R.M andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. okkuleppemenetlusega nõ K us. Palub arvestada tema rasket materiaalset olukorda ( ) vabastada teda osaliselt menetluskulu tasumisest. Kuna ka

20,00 eurot on tema jaoks suur raha, siis ositi tasumise määramist ei taotle. Uusi õigusrikkumisi peale kinnipidamiskohast vabanemist ta toimepannud ei ole.

Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus . Kriminaalmenetluse seadustiku leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid

(edaspidi KrMS) § 239 lg 2 kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. loetletud Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel

Kriminaalasi nr 1-14-4275 asjaoluga, et R.M anud. R.M karistust raskendavad asjaolud on oma süüd tunnist

puuduvad. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel ka asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava

R.M vabal tahtel ja on talle

arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks.

Tsiviilhagi – tsiviilhagi kohtumenetlusse ei võetud, vaid jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendit ei ole ko

haldatud.

Menetluskulud:

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha.

Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb R.M-ilt sundraha jätta riigituludesse välja mõistmata. Käesolevas kriminaalasjas R.M-ile süüks arvatud kuritegu on toimepandud enne eelmisi süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille alusel temalt on juba sundraha riigituludesse väljamõistetud. Süüdistatavalt ei ole õige sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Sundraha väljamõistmine süüdistatavalt sellistel juhtudel võiks olla põhjendatud juhul, kui erinevad kriminaalmenetlused oleks tingitud süüdistatava käitumisest. Käesolevalt selliseid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Ka menetlusosalised on seisukohal, et sundraha ei kuulu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vas tavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS §

180 lg1 alusel kuuluks R.M e väljamõistmisele süüdistatavalt. ’ le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses tasuks kokku 426 . ,00 eurot (sisaldab käibemaksu) KrMS § 180 lg3 alusel

peab kohus põhjendatuks vabastada R.M-i osaliselt arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et

R.M-i keskmiseks päevasissetulekuks kriminaalmenetlusele eelnenud aastal oli 0 eurot. R.M temal on rahalisi kohustusi umbes 6000,00 euro ringis. Tema on käesoleval ajal töötu ja

suhtes on käimas mitmeid täitemenetlusi. Arvestades R.M-i materiaalset olukorda on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik