3-14-51778/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51778

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014 esitatud tõendid seoses

Aleksei Maksimovi keeleoskusega ja Tartu Halduskohtu haldusasja nr 3-14-56 toimunud

kohtuistungi protokoll.

2. Jätta 14.11.2014. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a

määrus muutmata.

3. Võtta menetlusse kaebaja 26.11.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

24.11.2014. a määruse resolutsiooni p 4 peale.

4. Jätta 26.11.2014. a määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a

määrus resolutsiooni p 4 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 11.08.2014 Tartu Vanglale 07.08.2014 kuupäevaga dateeritud

6 venekeelset kahju hüvitamise taotlust, mis registreeriti numbritega 1-13/869-1; 1-13/870-1;

1-13/872-1; 1-13/873-1; 1-13/874-1 ja 1-13/875-1.

2. Tartu Vangla tagastas 13.08.2014. a kirjaga A. Maksimovi 11.08.2014 esitatud taotlused.

Tartu Vangla selgitas kirjas, et vanglale on teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel,

mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud,

esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale erinevates küsimustes. Sellest

tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning

suhtlema vanglaametnikega. Tartu Vangla leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5

alusel kahju hüvitamise taotlus tõlkijale edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada

kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 14.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märkis, et ta sai

Tartu Vangla 13.08.2014. a vastuse nr 1-13/872-2 ning ta ei ole vangla vastusega nõus.

Kaebaja selgitas, et hagi on 50 eurot ning ta lisas registrinumbri 1-13/870-1.

4. Tartu Halduskohus 25.09.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et

kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju

hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise

nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või

vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel,

et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus selgitas, et eeltoodud sättest tuleneb kaebajale

kohustus läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on A. Maksimovi venekeelne kahju

hüvitamise taotlus nr 1-13/870-1 jäetud Tartu Vangla poolt menetlusse võtmata ning see on

tagastatud põhjusel, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi

kaitsta (VSkE § 491 lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse,

ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Kahju hüvitamise

taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui

tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et

kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni

vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast (Tartu

Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2392). Halduskohus leidis, et

käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud

õiguspäraselt. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse

tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on

esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti

keeles. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on ka haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud

kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi.

Halduskohtu hinnangul tõendavad nimetatud pöördumised seda, et kaebaja valdab eesti keelt

tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele

oskust haldusasjas nr 3-14-51695 kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse

hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on

varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Lisaks märkis halduskohus, et

kaebaja on Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal

teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 14.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 25.09.2014. a

määruse ja ta ei ole nõus kohtuniku arvamusega, kuna ei ole antud kaitsjat. A. Maksimov

selgitas, et on rikutud õigusi.

6. Tartu Halduskohus 03.11.2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks

10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada

faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt ta leiab, et tema kaebuse

tagastamise määrus on õigusvastane. Halduskohus osutas, et määruskaebuses ei ole esitatud

andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil

esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal

ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu

tasumisest vabastamist. Lisaks selgitas halduskohus, et kui kaebaja soovib esitada kohtule

riigi õigusabi taotlust, siis tuleb tal seda selgesõnaliselt väljendada.

7. A. Maksimov esitas 06.11.2014 pöördumise, milles märkis, et ta sai 03.11.2014. a määruse.

A. Maksimov selgitas, et siiani ei ole antud kaitsjat ja rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus.

A. Maksimov lisas, et ta ootab kaitsjat. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu

tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega tööd.

8. Tartu Halduskohus 24.11.2014. a määrusega vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrusele; võttis menetlusse

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määrusele; jättis

määruskaebuse rahuldamata; jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata

ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata. Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi

taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate

taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on

võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on

kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning kohtupraktika.

9. A. Maksimov esitas 26.11.2014 avalduse, milles märkis, et sai kohtult määrused ja palus

vabastada ta riigilõivu tasumisest. Avalduses palus kaebaja tagada määruste tõlge, kuna ta ei

valda juriidilist eesti keelt. Lisaks palus A. Maksimov anda talle kaitsja.

10. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse

kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus A. Maksimovile

kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse kättesaamisest juhul, kui

kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrustele või kirjadele

vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks möödunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

12. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha A. Maksimovi 14.10.2014 esitatud

määruskaebuse osas (I) ning seejärel 26.11.2014 esitatud määruskaebuse osas (II).

I

13. 25.09.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on

kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse

läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega

tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas

halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja ei ole

kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

14. 13.08.2014. a otsusega jättis Tartu Vangla A. Maksimovi 11.08.2014 esitatud venekeelsed

kahju hüvitamise taotlused menetlusse võtmata ning tagastas selle A. Maksimovile VSkE § 491

lg 5 alusel põhjusel, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi

kaitsta. Kaebusest nähtuvalt ei ole A. Maksimov Tartu Vangla 13.08.2014. a otsusega nõus.

15. HKMS § 2 lg 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende

esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kuivõrd praeguses haldusasjas on kesksel

kohal kaebaja keeleoskus, siis võtab ringkonnakohus asja materjalide hulka Tartu

Vangla poolt 10.09.2014 esitatud tõendid seoses A. Maksimovi keeleoskusega ja Tartu

Halduskohtu haldusasja nr 314-56 toimunud kohtuistungi protokolli. Ringkonnakohus

peab vajalikuks selgitavalt märkida, et tõendid, milledele halduskohus tugineb ja mis

omavad lahendi tegemisel olulist tähtsust, peavad toimikust ilmtingimata ka nähtuma.

16. Õige on halduskohtu seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see

seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Vangla 10.09.2014. a

vastusest Tartu Halduskohtu kohtunõudele haldusasjas nr 3-14-51605 selgub, et kaebaja on

esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale. Samuti nähtub vastusele lisatud

kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopiast, et A. Maksimovi eesti keele oskus

vastab tasemele „hea“. Lisaks on kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus

nõutav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud pöördumised, Tallinna

Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti Politseis tõendavad, et

A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega on

halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt

piisavalt, siis toimis vangla 11.08.2014 esitatud kahju hüvitamise taotlusi tagastades

õiguspäraselt. Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on

kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on

halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

17. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt

10.09.2014 esitatud tõendid seoses Aleksei Maksimovi keeleoskusega ja Tartu Halduskohtu

haldusasja nr 314-56 toimunud kohtuistungi protokolli ning jätab kaebaja poolt 14.10.2014

esitatud määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a määruse muutmata.

II

18. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Tartu Halduskohus

jättis 24.11.2014. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks.

Kaebaja on palunud 26.11.2014. a pöördumises anda talle kaitsja. Kaebaja ei ole küll

26.11.2014 esitatud määruskaebuses selgesõnaliselt esitanud 24.11.2014. a määruse tühistamise

taotlust, kuid siiski on ringkonnakohtu hinnangul võimalik aru saada kaebaja tahtest

vaidlustada halduskohtu 24.11.2014. a määrust osas, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse

riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Eeltoodut mõistab ringkonnakohus taotlusena

tühistada Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrus resolutsiooni p 4 osas. Halduskohus on

jätnud 26.11.2014. a pöördumises märgitu ebaõigesti tähelepanuta.

19. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja

tagasi halduskohtusse kaebaja 26.11.2014 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid

ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 26.11.2014 esitatud määruskaebusega vaidlustatud

halduskohtu 24.11.2014. a määruse seaduslikkust.

20. Halduskohus on 24.11.2014. a määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

21. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

22. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse resolutsiooni p 4 peale, jätab A. Maksimovi

26.11.2014. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse

resolutsiooni p 4 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi