3-14-52643/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KO H T U M Ä Ä RU S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52643

Haldusasi

Reiko Madi kaebus Tartu Vangla vastu õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Reiko Madi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Reiko Madi

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 31.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2), milles

ta nõuab Tartu Vanglalt talle tekitatud kahju katteks hambaimplantaadi paigaldamist. Ta

selgitab, et 18.11.2013 esitas ta Tartu Vanglale pöördumise nr 6-24/9958-1, milles ta

kaebab, et lõunasöögis olnud kartul oli toores, mistõttu murdus ära tema esihammas

ning ta palus hamba korda teha või implantaadi panna. Ta käis arsti vastuvõtul

26.11.2013 ja talle ei tehtud peale röntgeni ning hambaaugu täitmise midagi. Samuti ei

ole tema kaebusele üheteist kuu jooksul midagi vastatud, kuigi ta soovis kirjalikku

vastust. Ühtlasi taotleb määruskaebuse esitaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist

kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 18.11.2014. a määrusega (tl 12-13) rahuldamata

määruskaebuse esitaja taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamisel.

Halduskohus selgitab määruses, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt tasutakse

halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks

kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse,

või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro

ja mitte üle 750 euro. Määruskaebuse esitaja nõuab esihamba implantaadi paigaldamist,

mis on riigivastutuse seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise erijuht.

Halduskohtu hinnangul on tõenäoline, et esihamba implantaadi paigaldamine maksab

rohkem kui 500 eurot. Samas on selle täpse väärtuse kindlakstegemine keeruline ning

kohtul ei ole ka põhjust arvata, et see oleks suurusjärkude võrra kallim. Seega loeb kohus

antud asjas tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 15 eurot. Määruskaebuse esitaja

vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tal kaebuse esitamisele eelnenud nelja

kuu jooksul ehk perioodil 30.06.2014 – 29.10.2014 olnud sissetulekuid summas 236,08

eurot, millest teostati vangistusseaduse § 44 lõike 2 alusel kinnipidamisi 165,24 euro

ulatuses. Eelnevate andmete põhjal on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe

kuu sissetulek halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 mõttes 35,42

eurot. Seega ületab määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

tasumisele kuuluvat riigilõivu 15 eurot ning esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud

keeld määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 24.11.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 16) Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a

määruse peale.

Määruskaebuse esitaja väidab, et tal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks. Tema

sissetulek on igakuiselt 14−15 eurot, millest ta peab ostma pesemisvahendeid, teed,

kohvi, lisatoitu ja perele helistamiseks kõneaega.

4. 22.12.2014 saabus kohtule Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebuse täiendus.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et talle on võimalik anda menetlusabi, kuivõrd

tema poolt soovitud hambaimplantaadi paigaldamine maksab 1000 eurot, mitte

500 eurot, nagu leidis halduskohus. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et käib küll

vanglas tööl, kuid tema tööleping lõppeb veebruaris 2015. Samuti selgitab ta, et ei soovi

kahju rahalist hüvitist, vaid hambaimplantaadi paigaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Kohus

nõustub Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea

neid vajalikuks käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Halduskohus on õigesti rakendanud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

menetlusabi reegleid ja leidnud, et esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud keeld

menetlusabi andmiseks. Samuti on halduskohus vaidlustatud määruses õigesti

selgitanud, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb kohtul menetlusabi taotleja

sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid

kandeid kinnipeetava kontole, ning sissetulekutest saab maha arvata rahaliste nõuete

täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete

kasutamise kulud (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas

nr 371361-12; Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2012. a määrus nr 312-911, p 9; Tallinna

Ringkonnakohtu 18.06.2012. a määrus nr 3-12-327, p 7). Muid kulutusi ei ole kohtul

võimalik HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku

leidmisel arvesse võtta.

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuse esitaja väide, et

hambaimplantaadi väärtus on 1000 eurot, mistõttu tuleks tasumisele kuuluv riigilõiv

arvutada 1000 eurolt, ning sel juhul oleks määruskaebuse esitajale menetlusabi

andmine menetlusseadustikust tulenevalt võimalik. Kohus selgitab, et ka juhul, kui

hinnata hambaimplantaadi väärtuseks 1000 eurot, esineks käesolevas asjas HKMS § 112

lg 1 p-s 1 sätestatud keeld menetlusabi andmiseks. Kahju katteks nõutava 1000 euro

väärtuses toimingu tegemise nõudelt kuuluks RLS § 571 lg 2 kohaselt tasumisele riigilõiv

summas 30 eurot (3 protsenti 1000 eurost), mis samuti ületab määruskaebuse esitaja

kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes. Ringkonnakohtu

hinnangul puudub käesolevas menetlusstaadiumis vajadus ning ka võimalus selgitada

välja hambaimplantaadi paigaldamise täpne väärtus. Kuivõrd halduskohtu poolt antud

hinnangu (500 eurot) korral kuulub tasumisele miinimummääras riigilõiv ning tegemist

on riigilõivu tasumisel määruskaebuse esitaja suhtes kõige soodsama olukorraga, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hakata kaebuselt tasumisele kuuluvat riigilõivu

ümber arvestama. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui hinnata

hambaimplantaadi väärtus suuremaks, on kohtul tulenevalt HKMS § 110 lg 1 p-st 1

võimalik vabastada menetlusabi taotleja riigilõivu tasumisest ka osaliselt, kohustades

teda tasuma riigilõivu osas, mis vastab menetlusosalise majanduslikule võimekusele.

Menetlusabi osaliselt andmisel on kohtutel võimalik arvestada HKMS § 112 lg 1 p-s 1

sätestatud kriteeriumi ehk vabastada menetlusabi taotleja riigilõivu tasumisest üksnes

tema kaebuse esitamisele eelneva nelja kuu põhjal arvutatud kahekordset keskmist ühe

kuu sissetulekut ületavas osas. Seega ei piira käesolevas asjas 15 euro suuruse riigilõivu

tasumise kohustus määruskaebuse esitaja õigusi ülemäära ning halduskohtu vastav

tegevus on olnud õiguspärane.

8. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

18.11.2014. a määrus muutmata.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/