2-13-56476/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 9.jaanuaril 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-13-56476

Kohtuasi

OÜ XXX hagi Swedbank AS-i vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes

Hagihind

1 004 326,45 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX; asukoht XXX)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8; 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Olavi Järve

Kolmas isik kostja poolel: Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa

8a,

15176,

Tallinn;

e-post

kohtumenetlus@emta.ee)

lepinguline esindaja Olivia XXX

Kohtuistungi aeg

29. oktoober 2014

Resolutsioon

Jätta OÜ XXX hagi Swedbank AS-i vastu kahju hüvitamise

ja viivise nõudes rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. OÜ XXX(endiste ärinimedega OÜ XXX, OÜ XXX, edaspidi nimetatud XXX) oli

kütusekäitlemisega tegelev ettevõte, kellele Maksu- ja Tolliamet (edaspidi nimetatud MTA)

määras vedelkütuse seaduse (VKS) järgi käibemaksu tagatiseks 1 miljon eurot. Vastavalt

VKS § 3 lg 3 võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud MTA-le vajaliku tagatise. Vastavalt

maksukorralduse seaduse (MKS) §-ile 122 p 1 on üheks tagatise liigiks, mida MTA

aktsepteerib, käendus.

2. XXX ja AS Swedbank (edaspidi ka pank või kostja) sõlmisid 28.06.2012 tagatiskokkuleppe

nr XXX, mille kohaselt andis pank XXX vajaliku käenduse (tagatise) summas 900 000

eurot, täiendava 100 000 eurot lisas ettevõte omavahenditest. Ühtlasi allkirjastasid pooled

28.06.2012 tähtajalise hoiuse lepingu, mille kohaselt deponeeris XXX hoiukontol 900 000

eurot ja hoiuse pandilepingu, mille kohaselt tagas nimetatud hoius tagatiskokkuleppest

tulenevaid panga nõudeid. XXX on kandnud 900 000 eurot panga hoiukontole 28.06.2012

ülekandega. Selliste tehingute mõte oli võimaldada MTA-le kütusemüügi tagatis panga

käenduse näol. Samas oli panga võimalik tagasinõue XXX vastu tagatud pandiga XXX

deposiitkontol. Pooled sõlmisid 05.12.2012 tagatiskokkuleppe lisa nr 1, mille alusel

pikendasid tagatise kehtivust ning MTA nõuete esitamise lõpptähtaega kuni 14.08.2013.

3. Nimetatud tagatiskokkuleppe alusel on pank väljastanud MTA-le käendusdokumendi

(nimetatud ka garantiikirjaks), mille järgi on panga käendus kehtiv alates 01.01.2013 kuni

30.06.2013. Käendus lõpeb MTA ees 45 kalendripäeva möödumisel käenduse kehtivuse

lõppemise päevast arvates st alates 30.06.2013, kui MTA ei ole selle aja jooksul esitanud

käendajale (pangale) nõuet käenduse alusel. Seega panga kohustused MTA ees osundatud

käenduse alusel lõpevad 14.08.2013.

4. MTA on esitanud pangale 10.07.2013 nõudeavalduse, millest nähtuvalt on MTA teinud XXX

suhtes 08.07.2013 maksuotsuse, et seisuga 10.07.2013 on ettevõtte maksuvõlg kokku

1 890 030,10 eurot. MTA viitab nõudeavalduses, et XXX ei ole maksuvõlgnevust tasunud,

mistõttu pöördutakse MKS § 127 järgselt nõudega käendaja vastu. Panga 17.07.2013 teatise

kaudu informeeritakse, et MTA poolt 15.07.2013 saabunud nõudeavalduse alusel on pank

täitnud käenduskohustuse ja maksnud MTA-le välja nõudesumma 900 000 eurot veel samal

päeval ehk 17.07.2013. Peale seda, kui hoiustaja (XXX) esitas 30.07.2013 panka avalduse

tähtajalise hoiuse lepingu lõpetamiseks ja hoiuse käsutamiseks, teavitas panga esindaja oma

e-kirjas, et pank on realiseerinud oma tagasinõude katteks pandi 900 000 eurot ja hoius on

seega lõpetatud.

5. XXX on loovutanud pandi õigusvastasest realiseerimisest tekitatud kahjunõude hagejale, kes

on nõude loovutamisest panka teavitanud.

6. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud 28.06.2012 sõlmitud hoiuse pandilepingut.

Kostjal ei olnud õigus pöörata enda kasuks pandieset (hoiusekontot), kuna tal puudus nõue

hageja õiguseellase (XXX ) vastu. Pandilepingu p. 6.1. kohaselt, kui XXX jätab täitmata

mõne lepingust tuleneva kohustuse ja pank loeb nõude viivitamatult täitmisele kuuluvaks, on

pangal õigus rahuldada nõue hoiukontol oleva summa arvelt.

7. Hageja on seisukohal, et pangal ei tekkinud kehtivat (tagasi)nõuet XXX vastu, kuna pank

täitis käendajana MTA ees käendusnõude, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Pank

ei pidanud käendajana MTA eest vastutama ja antud käendus lõppes enne, kui MTA nõue oli

XXX ees sissenõutavaks muutunud. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes (edaspidi AT)

08.07.2013 avaldatud teatele tehti XXX maksuotsus maksusumma määramise kohta summas

1 833 905,30 eurot ja maksuotsusega määratud summa tuli tasuda 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates. Sama teate kohaselt loetakse maksuotsus kättetoimetatuks kümne

päeva möödumisel selle resolutiivosa avaldamisest väljaandes AT. Hageja arvestuste

kohaselt loeti seega maksuotsus adressaadile kättetoimetatuks alates 19.07.2013 ja

maksuotsusega määratud summa muutus sissenõutavaks alles 19.08.2013. Samas on MTA

esitanud käendajale (pangale) maksenõude juba 10.07.2013, st. kaks päeva peale teate

avaldamist AT-s, viidates selles ebaõigesti, et XXX on seisuga 10.07.2013 maksuvõlg

summas 1 890 030,10 eurot. MTA kordab selles teatises, et põhivõlgnikul (XXX ) on

tähtpäevaks tasumata maksusumma 900 000 eurot. Tegelikkuses ei olnud XXX selleks

hetkeks tekkinud maksuvõlgnevust, mida MTA kinnitas 14.08.2013 ja 15.08.2013 tõendites.

Arvestades, et panga käendus lõppes MTA ees 14.08.2013, ei muutunud panga

käenduskohustus sissenõutavaks enne käenduse tähtaja lõppemist.

8. Tagatiskokkuleppe p 5.1. kohaselt väljamakse tegemiseks esitab MTA pangale kirjaliku

nõude ning garantiikirjas toodud dokumendid ja p 5.2. kohaselt kannab pank

väljamaksmisele kuuluvad summad üle siis, kui nõue ja dokumendid vastavad tingimustele.

Hageja on seisukohal, et eelnevast tuleneb panga, kui käendaja kohustus kontrollida, kas

käenduskohustus on muutunud sissenõutavaks ehk kas MTA-l on põhivõlgniku vastu

sissenõutavaks

muutunud

maksunõue.

Selline

kohustust

tuleneb

pangale

nii

tagatiskokkuleppest, kui ka VÕS-i käenduse regulatsioonist, mille kohaselt peab käendaja

vastutama põhivõlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise eest. Hageja järeldab,

et pank pidi igal juhul mõistma, et põhivõlgnikul ei ole veel tekkinud maksuvõlgnevust, sest

MTA 10.07.2013 nõudeavalduses viidatakse 08.07.2013 maksuotsusele. MKS-i kohaselt

muutuvad maksusummad sissenõutavaks alles 30 päeva möödumisel maksuotsuse

kättetoimetamisest, pank pidi olema sellest teadlik. VÕS § 151 lg 1 kohaselt, kui käendaja on

kohustuse põhivõlgniku asemel täitnud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, ei või

käendaja käendusest tulenevaid nõudeid põhivõlgniku vastu esitada enne põhivõlgniku

kohustuse täitmise tähtpäeva.

9. Seega ei saanud pank esitada põhivõlgniku vastu nõuet ega realiseerida panti enne

maksusummade sissenõutavaks muutumist st. mitte enne 19.08.2013. Samuti oli pangal

teada, et tema käenduskohustus lõppes 14.08.2013, mistõttu tal ei pidanudki

käenduskohustust tekkima. Panga väljamakseks MTA-le puudus õiguslik alus ja pangal ei

tekkinud kunagi tagasinõuet XXX vastu. Eelnevast tulenevalt on ta õigustamatult

eemaldanud põhivõlgniku hoiukontol olnud rahalised vahendid (põhi)summas 900 000 eurot.

Sellega on pank rikkunud pandilepingut ja tekitanud lepingulist kahju sama suures ulatuses,

st. 900 000 eurot. Lisaks on pank võtnud XXX hoiukontolt sinna kogunenud hoiuseintressid

summas 6622,45 eurot, mis on samuti käsitletavad ettevõttele tekitatud kahjuna. Kogukahju

on seega 906 622, 45 eurot.

10. Hageja arvestab VÕS § 113 lg 2 kohaselt viivist alates 13.08.2013 teatest, milles on panka

kirjalikult informeeritud kahju hüvitamise nõudest. Hagi esitamise seisuga on kogunenud

viivist summas 22 149 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel viivisenõude välja mõista kuni

põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

11. Vastuväidetes palus kostja jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p-le 1 läbi vaatamata, kuna vastavalt

teatele nõude loovutamisest läks hagejale üle ainult XXX ja kostja vahel sõlmitud hoiuse

pandilepingu nr 12-042636-HP rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mistõttu ei saa

hageja nõuda tähtajalise hoiuse lepingust tulenevaid nõudeid. Ka ei ole hagejale üle läinud

kokkuleppest tollile tagatise väljastamiseks nr XXX (nimetatud ka garantiileping) ega

garantiikirjas tulenevad õigused. Hageja on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna hagist

tulenevalt on alusetu nõude hageja vastu esitanud MTA.

12. Hagi läbi vaatamise korral palus kostja jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt muutub

maksuvõlg vastavalt MKS §-le 32 sissenõutavaks kas deklaratsioonide esitamata jätmisest

või deklaratsioonis valeandmete esitamisest. Seega oli XXX sissenõutavaks muutunud

maksuvõlgnevus.

13. Isegi kui XXX ei oleks olnud sissenõutavaks muutunud maksuvõlgnevust, oleks kostja

käitumine kooskõlas sõlmitud lepingutega. XXX esitas 14.06.2012 kostjale taotluse kostja

standardsõnastuses tollikäenduse garantiikirja summas 900 000 eurot väljastamiseks MTA-

le. Garantiikirja väljastamiseks sõlmiti XXX ja kostja vahel garantiileping.

14. Vastavalt garantiilepingu p-dele 2 ja 4.1 väljastas kostja MTA-le käendusdokumendi nr XXX

MTA kohustuslikul vormil, mis vastavalt garantiilepingu p-le 2 on garantiikiri, millele

sõlmiti ka lisa 1. Tulenevalt garantiikirja p-st 3 kohustub kostja MTA-lt nõude saamisel

tasuma nõudes märgitud summa 30 kalendripäeva jooksul MTA nõude saamise päevale

järgnevast päevast arvates, sõltumata sellest, kas isik võlgnevuse vaidlustab või mitte. Lisaks

tuleneb garantiilepingu p-st 5.2, et kui MTA nõue ja garantiikirjas toodud dokumendid

vastavad garantiikirjas toodud tingimustele, kannab kostja väljamaksmisele kuuluva summa

garantiikirjas toodud tähtaja jooksul MTA nõudes näidatud arvelduskontole, kui

garantiikirjas ei ole sätestatud teisiti.

15. Samuti tuleneb garantiilepingu p-st 4.5, et kostja ei vastuta garantiikirja järgse nõude

põhjendatuse ega nõudele lisatud dokumentide vormi, sisu ja ehtsuse eest. MTA esitas

kostjale nõudeavalduse, milles kinnitas, et 10.07.2013 seisuga on XXX maksuvõlg kokku

1 890 030,10 eurot, mis koosneb käibemaksust summas 1 833 905,30 eurot ja intressist

summas 56 124,80 eurot. Kostja andis ka XXX teada, et MTA on esitanud kostjale nõude

summas 900 000 eurot ning kostja maksab nõudesumma MTA-le välja. Seega olid täidetud

kõik garantiilepingus ja garantiikirjas sätestatud tingimused väljamakse teostamiseks.

16. Isegi kui kostja oleks rikkunud garantiilepingus ja garantiikirjas sätestatut, ei ole hageja

tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Nimelt tekiks XXX kahju, kui tema vara

väheneks. Vastavalt TsÜS §-le 66 on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja

kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oleks kahju tekkimiseks pidanud

vähenema varaline õigus, kuid muutumata jääma varaline kohustus. Käesolevas asjas

vähenes ulatuses, milles kostja MTA-le nõude tasus XXX kohustus MTA ees ehk siis ei

tekkinud XXX kahju.

Kolmanda isiku seisukoht

17. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kui menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmas

isik kostja poolel ei nõustu hagiavalduses esile toodud väidetega ning palub kohtul jätta hagi

läbi vaatamata või rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et hoiuse realiseerimisest ei

saanud OÜ-l XXX ja kahju hüvitamise nõude loovutamise teel hagejal kahju tekkida,

kuivõrd hoiuseleping lõpetati ning hoiusel asuv deponeeritud summa realiseeriti vastavalt

kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud lepingutes sätestatule.

18. Lähtudes kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud kokkuleppe tollile tagatise väljamaksmiseks nr

XXX punktidest 5.2, 5.5 ja 6.1 on kostja pandipidajana realiseerinud pandi õiguspäraselt,

kuivõrd kostja täitis OÜ XXX tähtpäevaks täitmata kohustuse MTA ees.

19. Maksuvõlg tekkis OÜ-l XXX maksukohustuslaste registri andmetel alates 20.05.2013.

Maksuvõla tekkimise tingis OÜ XXX 2013. aasta aprillikuu käibedeklaratsioonides tahtlikult

valeandmete esitamine. 08.07.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/15438-281 määras maksuhaldur

tagantjärele OÜ-le XXX tasumisele kuuluvana käibemaksu summas 1 833 905,30 eurot.

Maksuotsusega tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l XXX oli perioodil aprill 2013 20% määraga

maksustatav käive summas 9 255 936,39 eurot. Kuivõrd OÜ XXX esitas 2013. aasta

aprillikuu käibedeklaratsioonid nullidega, deklareeris osaühing tahtlikult valeandmeid. OÜ

XXX tahtlust deklaratsioonides valeandmete esitamisel ning pahatahtlikkust maksude

tasumisest ja maksumenetlusest kõrvalehoidumisel ning kaasaaitamiskohustuse rikkumisel

ilmestab osaühingu juhatuse liikme käitumine dokumentide mitteesitamisel ja ütluste

andmisest keeldumisel, samuti kontrollimenetluse kestel äriühingu juhatuse liikmete

vahetamine ning äriühingu võõrandamine isikule XXX.

20. Kolmas isik on seisukohal, et 10.07.2013 nõudeavaldus on esitatud tähtaegselt, sellest nähtub

kinnitus maksuvõla tekkimise kohta, samuti tasumisele kuuluv maksusumma ning sellelt

arvestatud intress. Käendusdokumendi nr XXX lisa 2 kohaselt oli käendusdokument kehtiv

kuni 30.06.2013 ning käendus Maksu- ja Tolliameti ees lõppes 45 kalendripäeva möödudes

alates käendusdokumendi kehtivuse lõppemisest ehk 14.08.2013. Kuivõrd maksuhaldur

esitas nõudeavalduse 10.07.2013 ning kostja sai selle kätte 15.07.2013, oli nõue esitatud

tähtaegselt ja tagatiskohustuse kehtivuse ajal.

21. Maksu- ja Tolliameti 08.07.2013 maksuotsus jõustus tagatise kehtivuse ajal 09.08.2013.

08.07.2013 avaldati maksuotsuse nr 12.2-3/15438-28 resolutsioon väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Samal päeval edastati kõnealune maksuotsus ka OÜ XXX äriregistrijärgsel

elektronposti aadressil transatlantic.international@gmail.com. Vastusena saabus äriühingult

XXX nii hiina kui inglise keelne kinnitus kirja koos manustega kättesaamise kohta. MKS §

54 lg 3 loetakse elektronposti aadressile saadetud dokument kättetoimetatuks.

22. Hagiavalduses väljatoodud alustel ei saa hagejal olla tekkinud kostja vastu kahju hüvitamise

nõuet. Kostja MTA-le teostatud väljamakse alusel vähenesid OÜ XXX kohustused ehk

osaühingu maksuvõlgnevus.

Kohtuotsuse põhjendused

23. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

• OÜ XXX(endiste ärinimedega OÜ XXX, OÜ XXX) oli kütusekäitlemisega tegelev

ettevõte, kellele MTA määras VKS järgi käibemaksu tagatiseks 1 miljon eurot;

• 28.06.2012 sõlmisid XXX ja kostja tagatiskokkuleppe nr XXX, mille kohaselt andis

kostja XXX tagatise 900 000 eurot, täiendav 100 000 eurot tuli ettevõte omavahenditest;

• 28.06.2012 sõlmisid pooled tähtajalise hoiuse lepingu, mille kohaselt deponeeris XXX

hoiukontol 900 000 eurot ja hoiuse pandilepingu, mille kohaselt tagas nimetatud hoius

tagatiskokkuleppest tulenevaid panga nõudeid. XXX kandis 900 000 eurot panga

hoiukontole 28.06.2012 ülekandega;

• 05.12.2012 sõlmisid pooled tagatiskokkuleppe lisa nr 1, mille alusel pikendasid tagatise

kehtivust ning MTA nõuete esitamise lõpptähtaega kuni 14.08.2013;

• tagatiskokkuleppe alusel väljastas kostja MTA-le käendusdokumendi - garantiikirja,

mille järgi on panga käendus kehtiv alates 01.01.2013 kuni 30.06.2013;

• kostja kohustused MTA ees osundatud käenduse alusel lõpevad 45 kalendripäeva

möödumisel käenduse kehtivuse lõppemise päevast, 30.06.2013 arvates, kui MTA ei ole

selle aja jooksul esitanud käendajale (pangale) nõuet käenduse alusel, seega 14.08.2013.

24. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kohus peaks hagi menetlema st kas nõue on loovutatud ja kas

hagi on esitatud õige kostja vastu ning kas kostja on pandilepingu rikkumisega tekitanud

hagejale kahju.

25. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et

hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

26. Kohus on seisukohal, et hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Hageja on esitanud

kostja vastu hoiuse pandilepingu (lk 16-18) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude.

Hageja on seisukohal, et kostja ja XXX vahel oli sõlmitud käendusleping, mitte

garantiileping ning, et kostja täitis oma käenduskohustuse enne, kui kohustus muutus

sissenõutavaks. Vaidlusalune leping on sõlmitud kostja ja XXX vahel ühes

tagatiskokkuleppe ja tähtajalise hoiuse lepinguga 28.06.2012.

27. 30.07.2013 avalduse (lk 24) kohaselt teavitas OÜ XXX(XXX) kostjat tähtajalise hoiuse

lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Teatega nõude loovutamisest (lk 27) on

tõendatud, et OÜ XXX(XXX) teatas kostjale VÕS § 170 alusel pandi õigusvastasest

realiseerimisest tekitatud kahjunõude hagejale loovutamisest 12.08.2013 lepinguga. Seega on

hageja vastavalt VÕS § 164 lg 2 antud õigussuhtes uueks võlausaldajaks. Kohus on

seisukohal, et kostja vastu esitatava kahju hüvitamise nõude loovutamine hõlmab ka

kokkulepet tollile tagatise väljastamiseks, nn garantiikirja. Kuna hageja nõude aluseks on

poolte vahel sõlmitud leping, siis on hagi esitatud õige kostja vastu.

28. Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 32 on maksuvõlg käesoleva seaduse

tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks

tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. MKS § 127 lg 1 alusel on MTA-l õigus

nõude pööramiseks käendaja vastu teatades käendajale käendatava poolt toitmata jäetud

kohustusest.

29. MTA registri andmetel (lk 122) tekkis OÜ-l XXX maksuvõlg so tähtpäevaks tasumata

maksusumma, alates 20.05.2013. 08.07.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/15438-281 (lk 139-

153) on tõendatud, et MTA määras tagantjärele OÜ-le XXX tasumisele kuuluva käibemaksu

1 833 905,30 eurot. Maksuotsusega tuvastati, et OÜ-l XXX oli perioodil aprill 2013 20%

määraga maksustatav käive summas 9 255 936,39 eurot ning kuivõrd XXX esitas 2013. aasta

aprillikuu käibedeklaratsioonid nullidega, deklareeris osaühing tahtlikult valeandmeid. MTA

esitas kostjale nõudeavalduse 10.07.2013 (lk 21-22) ning kostja sai selle teatises (lk 23)

märgitu kohaselt kätte 15.07.2013, järelikult esitati nõue tagatiskohustuse kehtivuse ajal.

30. VÕS § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta

lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist

tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 11 alusel võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus

võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest,

isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-08

kohaselt ei sõltu VÕS § 155 lg 2 järgi garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on

olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Seega saab hageja VÕS 155 lg 3 järgi esitada

üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.

31. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 29 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb lepingu

tõlgendamisel üldjuhul lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui see tahe

erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, siis on määrav lepingupoolte ühine

tahe.

32. XXX garantiitaotlusega (lk 56-58) on tõendatud, et XXX esitas kostjale 14.06.2012 taotluse

kostja standardsõnastuses tollikäenduse garantiikirja 900 000 euro väljastamiseks MTA-le.

Garantiitaotluses on märgitud selle aluseks oleva tehinguna käibemaksu tagatise määramise

otsus Maksu- ja Tolliamet 30. mai 2011 nr 12.2-7/232-1. Garantii liigina on märgitud

tollikäendus. Kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud kokkulepe tollile tagatise väljastamiseks nr

XXX (lk 9-14) vastab VÕS §-s 155 sätestatud garantii kohta sätestatule. Nimetatud lepingu

punktis 4 on reguleeritud garantiikirja (käendusdokumendi nr XXX) väljastamine. Ka

tagatise lepingu punktide 4.5, 5.1, 5.6 ja käendusdokumendi punkti 3 (lk 59, 60) kohaselt on

sisuliselt tegemist garantii andmisega. Eeltooduga on tõendatud, et poolte tahe oli sõlmida

garantiileping ning kokkulepet tagatise väljastamiseks tuleb mõista garantii andmisena.

Asjaolu, et garantiikirja on nimetatud käendusdokumendiks või et MKS § 122 p 1 märgib

ühe tagatise liigina käendust, mitte garantiid, ei välista, et pooled sõlmisid garantiilepingu.

Võlausaldaja nõustumist VÕS § 155 lg 11 alusel eeldatakse ja asja materjalidest nähtuvalt on

MTA garantii andmist tagatisena aktsepteerinud.

33. Lepingu p-dest 2 ja 4.1 tulenevalt väljastas kostja MTA-le käendusdokumendi nr XXX ja

selle lisa 1 MTA kohustuslikul vormil, mis vastavalt garantiilepingu p-le 2 on garantiikiri.

Tulenevalt garantiikirja p-st 3 kohustub kostja MTA-lt nõude saamisel tasuma nõudes

märgitud summa 30 kalendripäeva jooksul MTA nõude saamise päevale järgnevast päevast

arvates, sõltumata sellest, kas isik võlgnevuse vaidlustab või mitte. Lisaks tuleneb lepingu p-

st 5.2, et kui MTA nõue ja garantiikirjas toodud dokumendid vastavad garantiikirjas toodud

tingimustele, kannab kostja väljamaksmisele kuuluva summa garantiikirjas toodud tähtaja

jooksul MTA nõudes näidatud arvelduskontole, kui garantiikirjas ei ole sätestatud teisiti.

Garantiilepingu p-st 4.5 tuleneb, et kostja ei vastuta garantiikirja järgse nõude põhjendatuse

ega nõudele lisatud dokumentide vormi, sisu ja ehtsuse eest.

34. MTA nõudeavaldusega (lk 21-22) on tõendatud, et MTA esitas kostjale nõude, milles

kinnitas, et 10.07.2013 seisuga on XXX maksuvõlg kokku 1 890 030,10 eurot, mis koosneb

käibemaksust 1 833 905,30 eurot ja intressist 56 124,80 eurot. Kirjaga ja teadetega (lk 61-66)

on tõendatud, et kostja teatas 17.07.2013 XXX MTA 900 000 euro nõudest ning 22.07.2013,

et ta maksab nõudesumma MTA-le välja.

35. Kuna VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja

ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui

garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, siis olid täidetud kõik garantiilepingus ja

garantiikirjas sätestatud tingimused väljamakse teostamiseks ning kostjal ei olnud VÕS § 155

lg 2, garantiilepingu punktist 4.5. ja garantiikirja punktist 3 tulenevalt õigust ega kohustust

kontrollida MTA nõude sissenõutavaks muutumist.

36. Hageja on esile toonud, et tulenevalt tagatiskokkuleppe punktist 5.2 tuli pangal kontrollida

tagatise sissenõutavaks muutumist. Tagatiskokkuleppe punkti 5.2 (lk 10) kohaselt kui

garantii saaja nõue ja garantiikirjas toodud dokumendid vastavad garantiikirjas toodud

tingimustele, kannab pank väljamaksmisele kuuluva summa garantiikirjas toodud tähtaja

jooksul garantii saaja nõudes näidatud arvelduskontole, kui garantiikirjas ei ole sätestatud

teisiti.

37. Käendusdokumendist so garantiikirja (lk 59) punktist 1 nähtuvalt tuli MTA-l esitada

käendajale eraldi nõuded maksusumma ja sellelt arvestatud intressi kohta, punktist 3

tulenevalt kohustus käendaja tasuma nõudes märgitud summa 30 kalendripäeva jooksul

MTA-le sõltumata sellest, kas isik võlgnevuse vaidlustab. Eelnevast nähtub, et kostjal oli

kohustus kontrollida üksnes seda, et nõudele oleks lisatud maksusumma ja intresside

arvestus. Nõude sissenõutavaks muutumise kontrollimise kohustust tal lepingust ega

käendusdokumendist ei tulene, mis on ka kooskõlas VÕS § 155 lg-ga 2.

38. Põhjendatud on kostja ja kolmanda isiku väited selle kohta, et 14.08.2013 ja 15.08.2013 (lk

29, 30) MTA maksuvõla tõendid ei saanud võlgnevust näidata, kuna kostja maksis MTA-le

nõudesumma välja. Tõenditest nähtuvalt ei kajastu nendes vastavalt MKS § 27 lg-le 2

maksuhalduri poolt määratud maksuvõlad, mille haldusaktiga määratud tasumise tähtpäev

pole veel saabunud. Kuna maksuotsuse täitmise tähtaeg ei olnud veel saabunud, ei näidanud

maksuvõla tõendid ka sissenõutavaks muutunud võlgnevuse olemasolu. Antud tõendid ei

lükka ümber kostja ja kolmanda isiku väiteid, et tegelikult oli XXX sissenõutavaks

muutunud maksuvõlgnevus ega tõenda maksuvõla puudumist.

39. Garantiilepingu punkti 5.5 kohaselt tekib panga poolt garantiikirjast tuleneva nõude täitmisel

XXX võlg kostja ees ning kostjal on õigus rahuldada oma nõuded XXX arvelduskonto(de)l

olevatest vahenditest ilma XXX sellest eelnevalt teavitamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei

olnud XXX arvelduskonto(de)l Swedbankis vahendeid garantiilepingu alusel tekkinud kostja

nõude rahuldamiseks. Kostja on esitanud XXX vastava nõude 17.07.2013 (lk 61-66),

mistõttu kohustus XXX garantiilepingu punkti 5.6 kohaselt tasuma nõutava summa 2

tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest. Nõudekirjast nähtuvalt palub kostja tasuda XXX

võlgnevus 900 000 eurot hiljemalt 19.07.2013. Lisaks teavitab kostja XXX , et võlgnevuse

tähtajaks tasumata jätmisel kasutab kostja oma garantiilepingu p-s 5.7 nimetatud õigust

rahuldada nõue garantiilepingut tagava hoiuse arvelt. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole XXX

võlgnevust 900 000 eurot kostjale tasunud.

40. VÕS § 155 lg 4 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii

andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on

kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud: 3) võlausaldaja loobub

garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi,

milles garantii väljendus. VÕS § 155 lg 5 alusel, kui garantii andja on garantiist tuleneva

kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb

nendevahelisest suhtest.

41. Pandilepingu p 6.1 kohaselt on kostjal kui pandipidajal õigus rahuldada oma

garantiilepingust tulenevad nõuded XXX vastu hoiukontol oleva summa arvelt.

Pandilepingu p 6.2 kohaselt kannab kostja hoiukontol oleva summa nõude ja pandilepingust

tulenevate kostja nõuete ulatuses oma arvelduskontole viie pangapäeva möödumisel kostjale

nõude sissenõutavaks muutumise kohta kirjaliku teate saatmisest. Kostja saatis 22.07.2013

XXX teatise, et teostab pandilepingu punktides 6.1 ja 6.2 märgitud õigust ning kannab

pandilepingu punkti 6.2 kohaselt hoiukontol oleva summa enda nõude katteks oma

arvelduskontole XXX garantiilepingust ja pandilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks

hiljemalt viie pangapäeva möödumisel käesoleva teate saatmisest. Hageja ei ole tõendanud,

et ta oleks kostja nõude täitnud. 30.07.2013 kell 09.55 kandis kostja hoiukontol oleva summa

enda nõude katteks (lk 25). Vastavalt tähtajalise hoiuse lepingu eritingimustele (lk 15) ei

saanud seda katkestada, järelikult ei oleks XXX saanud oma 30.07.2013 avaldusega (lk 24)

tähtajalise hoiuse lepingut lõpetada. Seega ei ole kostja hoiusele pandiõiguse teostamisel

poolte vahelist lepingut rikkunud ega saanud seeläbi kostjale kahju tekitada.

Tagasinõudeõiguse tekkimise tõttu ja seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostja 22.07.2013

nõude täitmist, ei ole kostja hageja arvel ka alusetult rikastunud.

42. Kuigi hageja saab VÕS 155 lg-st 3 tulenevalt kostja vastu esitatud hagis esitada üksnes

garantiist tulenevaid vastuväiteid ning kohus tuvastas juba eelpool, et kostja ei ole lepingut

rikkunud, võtab kohus seisukoha ka hagiavalduses esitatud väidete kohta MTA nõude

sissenõutavaks mittemuutumisest.

43. Kohus asub esitatud tõendite põhjal seisukohale, et maksuotsus muutus sissenõutavaks

tagatiskokkuleppe kehtivuse ajal. E-kirjade ja tähtkirja ümbriku koopiatega (lk 28, 131-133)

on tõendatud, et 08.07.2013 avaldati maksuotsuse nr 12.2-3/15438-28 resolutsioon

väljaandes

AT

ning

edastati

XXX

äriregistrijärgsel

e-posti

aadressil

transatlantic.international@gmail.com. Avalikust äriregistrist nähtuvalt oli eelnimetatud

aadress XXX äriregistrisse kantud sidevahendiks kuni 22.07.2013. Vastusena saabus

äriühingult XXX nii hiina kui inglise keelne kinnitus kirja koos manustega kättesaamise

kohta. Tähtkirja tagastamise märke kohaselt aadressil XXX Tallinnas äriühing reaalselt ei

asunud. TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus

kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-või asukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. MKS § 54 lg 3 kohaselt loetakse elektronposti aadressile saadetud

dokument kättetoimetatuks, kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta.

Kuna XXX äriregistri kaardile kantud e-posti aadressilt saabus kinnitus kirja koos

manustega kättesaamise kohta, siis järelikult saab lugeda maksuotsuse nr 12.2-3/15438-28

võlgnikule kättetoimetatuks e-kirjaga alates 08.07.2013, mitte AT-s avaldatud teatega. XXX

oli mõistlik võimalus tutvuda tema poolt antud e-posti aadressile saabuvate kirjadega

vähemalt järgmisel päeval. Kuna äriregistris avaldatud andmete õigsuse eest vastutab

äriühing, siis riski, et ta ei saa kätte tema enda poolt avaldatud e-posti aadressile saadetud e-

kirju, kannab XXX. Seega jõustus maksuotsus 09.08.2013 ning kostja kohustus muutus

sissenõutavaks enne tagatiskokkuleppe tähtaja lõppemist.

44. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu

hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt TsÜS §-le

66 on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui

seadusest ei tulene teisiti.

45. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud XXX kahju tekkimist ega selle suurust.

Vaidlust ei ole, et MTA määras 30.05.2012 otsusega 12.2-7/232-1 VKS § 41 ja § 42 lg 1

alusel OÜ-le XXX käibemaksu tagatise 1 miljon eurot. OÜ-l XXX oli varasema otsuses

alusel makstud deposiiti 100 000 eurot ja ülejäänud summa 900 000 euro kohta esitas ta

käendusdokumendi nr XXX ja selle lisa 1, mis kehtis kuni 30.06.2013. MTA poolt tagatise

nõudmise ning kostja ja OÜ XXX vahel tagatiskokkuleppe sõlmimise eesmärgiks oli tagada

OÜ XXX poolt käibemaksu tähtaegne tasumine. MTA nõudeavaldusega 10.juulist 2013 nr

13-10/33519 (lk 21-22) on tõendatud, et MTA esitas pangale nõudeavalduse, millest

nähtuvalt tegi MTA XXX 08.07.2013 maksuotsuse selle kohta, et seisuga 10.07.2013 on

ettevõtte maksuvõlg kokku 1 890 030,10 eurot. MTA märgib selles, et kuna XXX ei ole

maksuvõlgnevust tasunud, siis pöördutakse MKS § 127 järgselt nõudega käendaja vastu.

46. MTA väljastatud õiendi (lk 134) kohaselt vähenesid kostja poolt MTA-le teostatud

väljamakse alusel 17.07.2013 OÜ XXX kohustused ehk maksuvõlgnevus 900 000 euro

võrra. Tagatiskokkuleppe alusel kostja teostatud väljamaksete alusel on MTA poolt määratud

tagatis oma eesmärki kandnud ning OÜ XXX käibemaksukohustus osaliselt täidetud. Hageja

ei ole tõendanud, et tema kohustused oleksid ära langenud, näit. maksuotsus oleks tühistatud

või et ta oleks maksukohustuse täitnud mõne muu rahasumma arvel vms. Järelikult ei ole

hageja vara vähenenud, sest tagatissumma arvel vähenesid tema kohustused.

47. Eelpool toodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

poolte vahelist lepingut rikkunud ning et kostjal oleks tekkinud kahju 906 622,45 euro

ulatuses, mistõttu tuleb hagi kahju hüvitise 906 622,45 eurot ja sellelt nii sissenõutavaks

muutunud viivise 22 149 euro kui ka TsMS § 367 järgi arvestatava viivise väljamõistmiseks

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

48. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja

kanda.

49. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

50. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik