3-14-51769/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedAleksei Maksimov esitas 13.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3), milles märkis, et läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/716-2 ja
Legislator headnote
AI generated3-14-51769/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a vastused nr 1-13/716-2 ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
08.01.2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-51769
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju
summas 100 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt Tartu
Vangla 23.04.2014 vastusega nr 113/716-2 ja 113/722-
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aleksei Maksimov esitas 13.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3), milles märkis, et
läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/716-2 ja
113/722-2 pöördub ta kohtu poole hagiga summas 100 eurot. Lisaks palus kaebaja vabastada
ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut ega vahendeid.
2. Tartu Halduskohus 18.09.2014. a määrusega (tl 4-4p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta
ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.
Halduskohus märkis, et kaebajal tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle
väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed
tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Ühtlasi märkis
halduskohus, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis
kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise
tõendiga tõendada soovitakse. Veel märkis halduskohus, et A. Maksimovil tuleb kaebuses
selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed talle
saabusid või milles varaline kahju väljendus.
3. A. Maksimov esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 8), milles märkis, et ta sai
määrused ja palus maksta välja Tartu Vangla poolt tekitatud kahju. Lisaks palus kaebaja
vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid. A. Maksimov lisas, et ta ootab
kaitsjat ja palus asja läbi vaadata kirjalikult.
4. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega (tl 12-12p) tagastas A. Maksimovi kaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks
rahuldamata.
Halduskohus viitas, et andis 18.09.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste
kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise
teatise kohaselt sai A. Maksimov Tartu Halduskohtu 18.09.2014. a määruse koos tõlkega kätte
26.09.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 27.09.2014 ja
viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 06.10.2014. Halduskohus
märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ning halduskohtu hinnangul
ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa
kaebust sisustada haldusorgani poolt kaebajale antud vastuse või mõne muu dokumendi
pinnalt. Halduskohus osutas, et andis A. Maksimovile võimaluse kaebust täpsustada.
Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse
(RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis A. Maksimovi taotlust selliselt, et
ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt
riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas,
et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning
edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma
õigusi. Halduskohus viitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus
kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et
kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest
tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud
asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. A. Maksimov esitas 02.11.2014 määruskaebuse (tl 17), milles märkis, et ta sai
16.10.2014. a määruse ja siiani ei ole antud kaitsjat. Kaebaja lisas, et on rikutud võrdsuse
põhimõtet ja ta ootab kaitsjat.
6. Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega (tl 20-20p) jättis A. Maksimovi
määruskaebuse käiguta ja andis talle puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates kohtumääruse
kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et HKMS § 205 lg 1 pde 2 ja 3 kohaselt märgitakse
määruskaebuses, mille kohta või kelle suhtes määrus tehti ning määruskaebuse esitaja selgelt
väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja
millist lahendit taotletakse. Halduskohtule ei olnud üheselt arusaadav, kas A. Maksimov
vaidlustab lisaks 16.10.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 2 talle riigi õigusabi määramata
jätmisele ka määruse resolutsiooni p-ga 1 tema kaebuse tagastamist. Lisaks märkis
halduskohus, et kui A. Maksimov vaidlustab ka 16.10.2014. a määrust kaebuse tagastamise
osas, siis sel juhul tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 571
lgle 6.
7. A. Maksimov esitas 26.11.2014 kaks avaldust (tl 22, 23), milles märkis, et ta sai määrused.
A. Maksimov palus vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle kaitsja. Lisaks palus
kaebaja tagada määruse tõlge, kuna ta ei valda juriidilist eesti keelt.
8. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 30-31) jättis rahuldamata A. Maksimovi
taotlused kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus
A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse
kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise
määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks
möödunud.
Tartu Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on esitanud Tartu Halduskohtule 127 haldusasjas
taotlused, milledes soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde. Koos
taotlustega on ta saatnud kohtule tagasi temale edastatud eestikeelsed määrused ja kirjad.
Halduskohus selgitas, et HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine
toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovile kohtumääruste ja
kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Halduskohus viitas, et mitmetes
kaebaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud,
et A. Maksimov oskab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt
leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast.
Eesti keelest arusaamise võimet on A. Maksimov oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades
esimese pöördumise kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati
kohtumääruste venekeelsete tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused.
Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt
venekeelsetele ja vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast
määruskaebusi ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele.
Halduskohus viitas sealjuures asjaolule, et A. Maksimovi sadades kaebustes ja
määruskaebustes esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma
kohtumäärustes korduvalt viidanud ning mis on talle varasemalt vene keelde tõlgituna
edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks kaebajale kohtumääruste ja
kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on A. Maksimovil võimalik
lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul. Halduskohus märkis, et A. Maksimovi
poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt
kohtu poolt eesti keelde, seega on talle tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema
emakeeles.
9. Tartu Halduskohus 05.01.2015. a määrusega (tl 33-34) vabastas A. Maksimovi riigilõivu
tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 16.10.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas
määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja
lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a
määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse ja jättis rahuldamata
kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
11. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud
määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse
võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega
tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates
ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi
vaatamata.
12. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu
16.10.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et siiani ei
ole kaitsjat ning et A. Maksimov ootab kaitsjat, millest järelduvalt on ringkonnakohtu
hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a
määruse resolutsiooni p 2 osas. Halduskohus on 05.01.2015. a määruses õigesti leidnud, et
kuivõrd kaebaja palus 26.11.2014. a avalduses vabastada ta riigilõivu tasumisest, siis võib
eeldada kaebaja soovi vaidlustada halduskohtu 16.10.2014. a määrust ka resolutsiooni p 1
osas, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse. Seega on Tartu Halduskohus
05.01.2015. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
13. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis A. Maksimovi riigi
õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi
õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea
vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole
esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.
14. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on
tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning
põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi
vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud
tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise
alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema
esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja
selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku
puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning
sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid
õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil
välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
15. Tartu Halduskohus tagastas 16.10.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse.
Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena
HKMS § 121 lg 1 p 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 18.09.2014. a määruses
selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus
menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud
26.09.2014 (tl 7) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 06.10.2014. Kuna A.
Maksimov ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud
puudusi, siis ei saanud halduskohus tema kaebust menetlusse võtta. Kaebaja ei ole
halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei
olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd
kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul
A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane.
16. Eeltoodud põhjendustel jätab rahuldamata ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse
ja muutmata Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määruse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel