Legislator Case Law & Legislation
3-14-51769/23 AI generated

3-14-51769/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51769/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aleksei Maksimov esitas 13.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3), milles märkis, et läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/716-2 ja

Legislator headnote

AI generated

3-14-51769/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a vastused nr 1-13/716-2 ja

Keywords

AI generated
cause of action authorization to sue health insurance voucher fee type of action right to higher insurance cover standing to appeal
AI generated
3-14-50903/9
Aleksei Maksimov esitas 22.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot.
3-14-52300/6
22.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Aleksei Maksimovi kaebus.
3-14-143/6
Aleksei Maksimov esitas 12.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt hüvitamiseks summas 58 800 eurot.
3-14-53016/2
25.11.2014, 26.11.2014 ja 12.12.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Aleksei Maksimovi „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebused Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-14-53023, nr 3-14-53016, 3-14-53035 ja nr 3-14-53177. Kaebuste kohaselt on A. Maksimov läbinud kohtueelse menetluse ja on saanud kahjunõude osas vanglalt vastuse. Kuna vastus kaebajat ei rahulda, pöördub ta kohtusse ning nõuab hüvitist summas 10 eurot päevas/300 eurot kuus (haldusasjas nr 3-14-53023), 100 eurot (haldusasjas nr 3-14-53016), 50 eurot (haldusasjas nr 3-14-53035) ja 3650 eurot aastas ( haldusasjas nr 3-14-53177). Kaebuste juurde on A. Maksimov lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelsed kahju hüvitamise nõuded, mis olid vanglas registreeritud 09.10.2014 nr-ga 1-13/985-1, 20.10.2014 numbritega 1-13/1000-1 ja 1- 13/1003-1 ning 28.10.2014 nr-ga1037-1.
3-14-50448/5
04.04.2014. a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et A. Maksimov on soovinud esitada Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise nõudeid (21 tk), kuid vangla on need tagastanud. Kaebaja märgib, et tal puuduvad vahendid Justiitsministeeriumiga kirjavahetuse pidamiseks. Vangla talle ümbrikke ja postmarke ei anna ning ei edasta ka ise pöördumisi. A.Maksimov leiab, et vangla on tekitanud talle kahju, mille kogusumma on 2100 eurot (100 eurot iga vastu võtmata jäetud taotluse eest). Tartu Halduskohus edastas 17.04.2014. a Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51769

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

summas 100 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt Tartu

Vangla 23.04.2014 vastusega nr 113/716-2 ja 113/722-

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Maksimov esitas 13.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3), milles märkis, et

läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/716-2 ja

113/722-2 pöördub ta kohtu poole hagiga summas 100 eurot. Lisaks palus kaebaja vabastada

ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut ega vahendeid.

2. Tartu Halduskohus 18.09.2014. a määrusega (tl 4-4p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et kaebajal tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle

väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Ühtlasi märkis

halduskohus, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis

kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse. Veel märkis halduskohus, et A. Maksimovil tuleb kaebuses

selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed talle

saabusid või milles varaline kahju väljendus.

3. A. Maksimov esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 8), milles märkis, et ta sai

määrused ja palus maksta välja Tartu Vangla poolt tekitatud kahju. Lisaks palus kaebaja

vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid. A. Maksimov lisas, et ta ootab

kaitsjat ja palus asja läbi vaadata kirjalikult.

4. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega (tl 12-12p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Halduskohus viitas, et andis 18.09.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise

teatise kohaselt sai A. Maksimov Tartu Halduskohtu 18.09.2014. a määruse koos tõlkega kätte

26.09.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 27.09.2014 ja

viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 06.10.2014. Halduskohus

märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ning halduskohtu hinnangul

ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa

kaebust sisustada haldusorgani poolt kaebajale antud vastuse või mõne muu dokumendi

pinnalt. Halduskohus osutas, et andis A. Maksimovile võimaluse kaebust täpsustada.

Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis A. Maksimovi taotlust selliselt, et

ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas,

et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma

õigusi. Halduskohus viitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest

tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 02.11.2014 määruskaebuse (tl 17), milles märkis, et ta sai

16.10.2014. a määruse ja siiani ei ole antud kaitsjat. Kaebaja lisas, et on rikutud võrdsuse

põhimõtet ja ta ootab kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega (tl 20-20p) jättis A. Maksimovi

määruskaebuse käiguta ja andis talle puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates kohtumääruse

kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et HKMS § 205 lg 1 pde 2 ja 3 kohaselt märgitakse

määruskaebuses, mille kohta või kelle suhtes määrus tehti ning määruskaebuse esitaja selgelt

väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja

millist lahendit taotletakse. Halduskohtule ei olnud üheselt arusaadav, kas A. Maksimov

vaidlustab lisaks 16.10.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 2 talle riigi õigusabi määramata

jätmisele ka määruse resolutsiooni p-ga 1 tema kaebuse tagastamist. Lisaks märkis

halduskohus, et kui A. Maksimov vaidlustab ka 16.10.2014. a määrust kaebuse tagastamise

osas, siis sel juhul tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 571

lgle 6.

7. A. Maksimov esitas 26.11.2014 kaks avaldust (tl 22, 23), milles märkis, et ta sai määrused.

A. Maksimov palus vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle kaitsja. Lisaks palus

kaebaja tagada määruse tõlge, kuna ta ei valda juriidilist eesti keelt.

8. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 30-31) jättis rahuldamata A. Maksimovi

taotlused kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise

määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks

möödunud.

Tartu Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on esitanud Tartu Halduskohtule 127 haldusasjas

taotlused, milledes soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde. Koos

taotlustega on ta saatnud kohtule tagasi temale edastatud eestikeelsed määrused ja kirjad.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovile kohtumääruste ja

kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Halduskohus viitas, et mitmetes

kaebaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud,

et A. Maksimov oskab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt

leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast.

Eesti keelest arusaamise võimet on A. Maksimov oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades

esimese pöördumise kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati

kohtumääruste venekeelsete tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused.

Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt

venekeelsetele ja vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast

määruskaebusi ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele.

Halduskohus viitas sealjuures asjaolule, et A. Maksimovi sadades kaebustes ja

määruskaebustes esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma

kohtumäärustes korduvalt viidanud ning mis on talle varasemalt vene keelde tõlgituna

edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks kaebajale kohtumääruste ja

kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on A. Maksimovil võimalik

lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul. Halduskohus märkis, et A. Maksimovi

poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt

kohtu poolt eesti keelde, seega on talle tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema

emakeeles.

9. Tartu Halduskohus 05.01.2015. a määrusega (tl 33-34) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 16.10.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse ja jättis rahuldamata

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

11. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

12. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

16.10.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et siiani ei

ole kaitsjat ning et A. Maksimov ootab kaitsjat, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a

määruse resolutsiooni p 2 osas. Halduskohus on 05.01.2015. a määruses õigesti leidnud, et

kuivõrd kaebaja palus 26.11.2014. a avalduses vabastada ta riigilõivu tasumisest, siis võib

eeldada kaebaja soovi vaidlustada halduskohtu 16.10.2014. a määrust ka resolutsiooni p 1

osas, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse. Seega on Tartu Halduskohus

05.01.2015. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

13. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis A. Maksimovi riigi

õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi

õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole

esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

15. Tartu Halduskohus tagastas 16.10.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 18.09.2014. a määruses

selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus

menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud

26.09.2014 (tl 7) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 06.10.2014. Kuna A.

Maksimov ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud

puudusi, siis ei saanud halduskohus tema kaebust menetlusse võtta. Kaebaja ei ole

halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei

olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd

kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul

A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab rahuldamata ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse

ja muutmata Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määruse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel