2-13-54869/34 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05. jaanuaril 2015

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-54869

Kohtuasi

XXX hagi Salva Kindlustuse vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kostja: Salva Kindlustuse AS, (registrikood: 10284984,

asukoht: Pärnu mnt. 16, Tallinn 10141 lepinguline esindaja

Elar Simmo

Menetluse liik

Kohtuistung 20. oktoobril 2014

Resolutsioon

Jätta XXX hagi Salva Kindlustuse vastu kahju hüvitamiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Eelnev menetluskäik ja vaidluse asjaolud

1. Kindlustuse vaidluskomisjon tegi 11.11.2013 kaebuses nr 7-1/11/4 otsuse, millega rahuldas

hageja kaebuse, tunnistades 29.09.2010 toimunud liiklusõnnetuse, milles osalesid sõiduautod

Mercedes-Benz 260 E reg. märk XXX (edaspidi ka: MB I) ja sõiduk Mercedes-Benz E420

reg. märk XXX(edaspidi ka: MB II) liikluskindlustuse seaduse § 26 vastavaks

kindlustusjuhtumiks ning kohustas kostjat Salva Kindlustuse AS-i hüvitama sõiduki MB I

omanikule (hagejale) tekkinud kahju.

2. Kostja sai vaidluskomisjoni otsuse kätte 11.11.2013. Kostja ei nõustu vaidluskomisjoni

otsusega ning leiab, et vaidlusalune liiklusõnnetus oli lavastus, st. tegemist oli

liiklusõnnetuses osalenud sõidukitega seotud isikute teadliku tegevusega sõidukite

kahjustamisel, eesmärgiga saada kostjalt liikluskindlustuse kindlustushüvitist. Kostja on

seisukohal, et vaidlusalusel juhul ei ole tegemist LKindlS § 26 sätestatud liikluskindlustuse

kindlustusjuhtumiga, mis annaks hagejale aluse kostjalt kindlustushüvitise saamiseks.

Juhindudes liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-st 58 lg 4, 7 palub kostja kohtul läbi

vaadata hageja poolt kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras

hagina.

Hagiavalduse asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt liikus hageja 29.09.2010.a isikliku sõiduautoga Mercedes-Benz E420

reg nr XXX Tallinnas Puhangu tänaval Sõle tänava suunas ja parkis sõiduki tee paremal

poolel maja nr 53 juurde. Lahkudes autost ei lülitanud ta mootorit välja, sest vestles sõiduki

läheduses oma tuttavaga. Samal ajal liikus Sõle tänavalt Pelguranna tänava suunas sõiduauto

Mercedes-Benz 260E. reg nr XXX, mille juht ei tulnud toime sõiduki juhtimisega sõites

pärast kurvi vastas suunda ja põrgates kokku hageja sõidukiga.

4. Kostja keeldus kahju hüvitise maksmisest põhjusel, et tal olid kahtlustused kindluspettuse

katse toimepanemises. Hagiavalduse kohaselt on need alusetud. Hageja omandas sõiduki

Mercedes-Benz E420, reg nr XXX Leedus 2000 euro eest. Liiklusõnnetuse momendil maksis

samasugune sõiduauto Eestis 2300 eurot. Kahjustatud auto realiseeris hageja 600 euro eest,

esitatud hagis palub kostjalt välja mõista 1700 eurot ja menetluskulud.

Kostja vastuväited

5. Kostja on seisukohal, et liiklusõnnetuse puhul oli tegemist kindlustuskelmuse katsega,

mistõttu tehti avaldus kriminaalasja alustamiseks. Kindlustuspettusele viitab alljärgnev:

samad isikud osalevad regulaarselt liiklusõnnetustes viisil, kus liiklusõnnetuse põhjustajaks

on äsja soetatud väikese väärtusega ja küsitava tehnilise seisukorraga sõidukid;

liiklusõnnetuste käigus toimub väärtuslikuma sõiduki nö. „mahakandmisele sõitmine“, kus

hüvitamisele ei kuulu mitte sõiduki remondikulu, vaid sõiduki turuväärtus; sellised rasked

liiklusõnnetused tuttavate isikute vahel erinevates Tallinna piirkondades ei ole eluliselt

usutavad, vaid tegemist on regulaarsete sündmustega, millel on sarnane muster. 19.03.2013

lõpetati kriminaalasjas nr 11230100473 kriminaalmenetlus. Määrusele esitatud kaebus jäeti

rahuldamata,

kuna

Riigiprokuratuur

ei

pidanud

võimalikuks/otstarbekaks

uurida

kahtlusaluste isikute seoseid läbi teiste kahjujuhtumite, mis ei olnud registreeritud kostja

poolt.

6. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud LKindlS 26 vastava kindlustusjuhtumi koosseisu

esinemist. Antud juhul on tähelepanuväärne, et sõiduk MB I ei olnud 27.09.2010 (s.o. 2

päeva enne deklareeritud liiklusõnnetust) ostu-müügi lepingu sõlmimisel sõiduvõimeline,

sõidukit käidi ostmas Rakveres, sõiduki müünud isiku XXX hinnangul ei huvitanud sõidukit

MB I ostnud isikuid (XXX ja XXX) sõiduki seisukord, sõidukite MB I ja MB II omanikud

XXX (endise nimega XXX) ja hageja on head tuttavad; liiklusõnnetuse toimumine

tavaolukorras on äärmiselt ebatõenäoline, kuna üks sõiduk seisis, sündmuskoht asus piisavalt

kaugel pärast kurvi, sõidukiga MB I sõideti teisele sõidukile MB II piirkonda, mis tagab, et

sõiduk ei ole majanduslikus mõttes enam taastatav. Liiklusõnnetuse järgselt läbiviidud

ekspertiisi käigus välja selgitatud asjaolud olid vastuolus hageja poolt deklareerituga, et MB I

sõitis otsa pargitud sõidukile MB II, mille juhti (hagejat) ennast sündmuskohal ei olnud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. 29.09.2010 kehtinud LKindlS § 26 lg 1 sätestas, et liikluskindlustuse kindlustusjuhtum

(liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult

siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju

kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise

tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel;

4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.

8. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu

põhimõttest lähtuvalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi toimumist

peab tõendama kannatanu. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluses kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Seega on kriminaalasja menetlemisel antud ütlused käsitletavad tõenditena.

9. Kostjale deklareeritud asjaoludel toimus 29.09.2010 õhtul kella 20.30 ajal Tallinnas Puhangu

tn 53 maja juures liiklusõnnetus, mille käigus sõitis XXX XXX(varasem nimi XXX) kuuluva

sõidukiga Mercedes-Benz 260 E 1988 reg. märk XXX (MB I) otsa sõidutee äärde pargitud

sõidukile Mercedes-Benz E420 reg. märk XXX (MB II), mille omanikuks ja kasutajaks oli

hageja Dmitri Badmajev. XXX tunnistas kohapeal oma süüd. Sõiduki MB I valdaja

tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud kostja poolt.

10. Pooltel on vaidlus selles, kas antud liiklusõnnetuse puhul on tegemist õnnetusega LKindlS §

26 lg 1 mõttes või on see põhjustatud kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

11. 03.06.2011 kriminaalmenetluse käigus antud hageja ütlustest (krim. toimik, lk 289-292)

nähtuvalt parkis ta sõiduki Puhangu tänavale 20.15 paiku, väljus autost, ilmselt lukustas

uksed ja suundus oma tuttavat Arturit otsima. Hageja otsis Arturit majade vahel tükk aega,

kuna ta ei mäletanud maja numbrit ja seejuures olid auto võtmed kogu aja tema juures.

Samas väidab ta oma ütlustes ka seda ka seda, et tal on komme jätta võtmed autosse ja uksed

lukustamata ning ta ei mäleta, kas antud juhul oli sõidukil süüde sees või mitte. Umbes poole

tunni pärast auto juurde tagasi minnes nägi ta, et on juhtunud liiklusõnnetus selliselt, et tema

sõidukile oli otsa sõitnud MB I ning hageja sõiduk oli paiskunud saadud löögist teisele poole

teed. XXX väitis hagejale sündmuskohal, et avarii põhjuseks olid suur kiirus ja kogenematus

auto juhtimisel. Hageja järeldas XXX jutust, et viimane oli sõiduki alles hiljuti ostnud ja

seetõttu tundis ennast roolis ebakindlalt. Hageja ütluste kohaselt ei ole XXX rääkinud talle

tutvusest XXX ja nende ühisest autoostust. Samuti ei rääkinud talle sellest XXX. Hageja on

kinnitanud kahtlustatava ülekuulamise protokollis (krim. toimik lk 291), et tema selgitused

vastavad tõele.

12. Sõiduki MB I omaniku XXX ütlustest (krim. toimik lk 294-297) nähtub, et avarii teinud

sõiduki MB I ostis ta seetõttu, et tema teine sõiduk, samuti Mercedes-Benz, on üliheas korras

ja ta ei tahtnud sellega talvistel teedel sõita. Sõiduki MB I sõidukorda viimise kohta andis

XXX ütlusi, et tal oli 6-7 aastat tagasi sõiduauto Mercedes-Benz 230E, millest oli säilinud

mitmed varuosad, sh käigukasti juhtblokk. Peale auto ära toomist proovis ta seda varuosa

ostetud autole, see sobis ja sõidukiga oli võimalik sõita. Remondi teostas ta ise. XXX juhiloa

koopiaga (lk 25) on tõendatud, et kehtiv juhiluba on talle väljastatud 04.08.2006.

13. Kriminaalmenetluse käigus antud hageja (sõiduki MB II omanik) ütlustest (krim. toimik lk

289-292) ja XXX(sõiduki MB I omanik) ütlustest (krim. toimik lk 301-303) nähtuvalt on nad

omavahel head tuttavad juba varasemast ajast. XXX ütlustest nähtuvalt tahtis XXXsügisel

2010 tema abi sõiduki MB I ostmisel, kuna müüja oli eestlane ja XXX ei osanud eesti keelt.

XXX ütluste kohaselt ta teadis, et XXX oli varem sõitnud erinevate sõiduautodega ja nende

hulgas oli igasuguseid marke – nii Audi-sid, BMV-sid, Opel-eid ka Mercedes-Benz-e.

Eeltoodud XXX ja XXX ütlustega ning juhiloa koopiaga on tõendatud, et XXX oli avarii

toimumise ajaks nii aastate pikkune sõiduki juhtimise luba kui ka sõidukogemus, mistõttu

hageja ütlused selle kohta, et XXX põhjustas liiklusõnnetuse vähese sõidukogemuse tõttu, on

eeltoodud tõenditega vastuolus.

14. Ekspert XXX 01.12.2010 arvamusest 10/149 (krim. toimik lk 298-300) nähtub, et sõiduki

MB II juhiistme turvavöö oli rakendunult kinnikiilununa juhiistme seljatoes, kõrvalistuja

turvavöö rakendunud ei olnud, avanenud olid juhi ja kõrvalistuja turvapadjad. Eksperdi

hinnangul

on

turvasüsteemide

rakendumine

tehniliselt

võimalik

olukorras,

kus

turvasüsteemide elektrooniline juhtmoodul on auto elektriahela poolt pingestatud (süüde on

sisse lülitatud). Turvasüsteemide rakendumine vooluahelat pingestamata (süütevõtit

keeramata) pole tehniliselt võimalik. Järelikult on eksperdi arvamusega tõendatud, et hageja

antud ütlused selle kohta, et ta lülitas pärast sõiduki parkimist süüte välja, ei vasta

tegelikkusele. Ekspert ei välistanud olukorda, kus sõiduki turvasüsteemid olid juba eelnevalt

või avariijärgselt lahti lastud, st aktiveeritud väliste vahenditega turvasüsteemide juhtploki

väliselt, seega ei ole välistatud sõiduki õhkpatjade avanemine mõne varasema avarii ajal.

15. OÜ-s Roheline Laine töötanud Jaak Lõokese ütluste (krim. toimik lk 311-313) kohaselt

teenindas ta 2010 septembrikuus ühel õhtul Puhangu tänaval asuvat sündmuskohta, kus oli

põrganud kokku kaks Mercedes-Benz marki sõidukit. Üks sõidukitest seisis tänaval

purunenud esiosaga, teine oli liikunud 15 m kaugusel asuva puu juurde, mis viitas suurele

kiirusele. Tema mäletamist mööda oli sündmuskoht tavapärane, maas vedeles plastmassiosi,

ilmselt oli ka puul vigastusi, kuid pimeduse tõttu ta sündmuskohta ei fotografeerinud.

16. Kostja kahjukäsitleja XXX ütlustest (krim. toimik lk 12-15) nähtuvalt andis hageja peale

avariid seletuse, mille kohaselt ta väljus pärast avariid lähedalasuvast kortermajast ja kuna

avarii

põhjustajaga

avarii

asjaolude

osas

probleeme

ei

olnud,

siis

vormistati

liikluskindlustuse teade. Avariilised sõidukid vedas ära puksiirifirma Roheline Laine. XXX

ütluste kohaselt puudusid avarii sündmuskohal sõidukite keredetailid või osad, puud olid

sündmuskohast kaugel ning nendel puudusid vigastused. Puud, mille otsa sõiduk väidetavalt

paiskus, sündmuskohal ei olnud.

17. Kostja kahjukäsitleja-ekspert XXX ütluste (krim. toimik lk 16-19) kohaselt käis ta

sündmuskohal Puhangu 53 Tallinnas maja juures 01.10.2010 päevasel ajal ega leidnud

mingeid viiteid avarii toimumisele. XXX ütluste kohaselt lekib tavaliselt selliste avariide

puhul, kus tegemist on frontaalkokkupõrkega nii tosooli kui ka õli ja arvestades sõidukite

vigastusi – puruks olid esituled ja esistange, siis oleks pidanud olema sündmuskohal piisavalt

avarii jälgi – klaasi ja plastmassikilde. Teeäärsetel puudel puudusid vigastused.

18. Eelnevast nähtub, et XXX ütlused liiklusõnnetuse sündmuskoha kohta on vastuolus XXX ja

XXX ütlustega. Kuna ekspert XXX ei välistanud sõiduki varasemat avariilisust, siis asub

kohus seisukohale, et asjas ei ole usaldusväärselt tõendatud, et 29.09.2010 õhtul kella 20.30

ajal toimus Tallinnas Puhangu tn 53 maja juures liiklusõnnetus.

19. Sõiduki MB I müünud isiku XXX ütluste (krim. toimik lk 262-275) kohaselt ei huvitanud

sõidukit MB I ostnud isikuid (XXX ja XXX) sõiduki seisukord ning selle kohta ei küsitud

temalt ühtki küsimust. Ostjad vaatasid ainult rehve ja korraks sõiduki mootorit.

Sõiduvõimetut sõidukit MB I käidi ostmas Rakveres, sõidukil oli palju tehnilisi vigu, näiteks

ei läinud automaatkäigukastil käigud sisse, mistõttu ei saanud sõidukit liikuma.

Automaatkäigukasti remont oleks olnud XXX hinnangul tema jaoks liiga kallis. XXX

ütlustest nähtub veel, et ostjatel ei olnud kaasas isikuid tõendavaid dokumente ja sõidukit

taheti osta ilma lepinguta, kuid XXX sellega ei nõustunud. Esialgselt pidi ostjaks olema

XXX, kuid dokumendi puudumise tõttu vormistas sõiduki enda nimele XXX. XXX esitas

XXX XXX nimele väljastatud ID-kaardi, millel oli nurk ära lõigatud. Lepingusse lisati ostja

kohustus vormistada sõiduk ostja nimele hiljemalt 04.oktoobriks 2010. Sõiduk MB I ostnud

isikud viisid selle ära teise sõiduki järel vedades. 05.oktoobril 2010 teatati XXX

kindlustusest avarii toimumisest. Eeltoodud XXX ütlustest saab kohus järeldada, et

tegelikkuses puudus sõiduki MB I ostjatel huvi sõiduki liikluses osalemise võimelisuse vastu.

20. 10.01.2014 ja 03.02.2014 esitatud hagiavalduste kohaselt liikus hageja 29.09.2010

sõiduautoga MB I Tallinnas Puhangu tänaval Sõle tänava suunas ja parkis sõiduki tee paremal

poolel maja nr 53 juurde. Lahkudes autost ei lülitanud ta mootorit välja, sest vestles sõiduki

läheduses oma tuttavaga. Samal ajal liikus Sõle tänavalt Pelguranna tänava suunas sõiduauto

MB II, mille juht ei tulnud toime sõiduki juhtimisega sõites pärast kurvi vastassuunda ja

põrgates kokku hageja sõidukiga. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt oli hageja sõidukist

õnnetuse toimumise ajal 20-30 meetri kaugusel, kuid autode kokkupõrget ta ei näinud ega

kuulnud. Eelnevast nähtuvalt on hageja kohtule esitatud hagiavaldustes oma varasemalt

kriminaalmenetluses antud ütlusi liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduki süüte väljalülitamise

ja oma viibimiskoha kohta oluliselt muutnud. Seejuures on hageja kirjeldatud olukord, et ta

jättis oma sõiduki pargituna tänavale töötava mootoriga, läks 20-30 meetri kaugusele

tuttavaga juttu ajama ning ei näinud ega kuulnud õnnetuse toimumist, eluliselt ebausutav.

Asjaosaliste kirjelduste järgi oli sõiduk MB II paiskunud avarii tagajärjel tagumise otsaga

vastu ca 15 m kaugusel asuvat puud, seega pidi avarii heli olema väga tugev ja igal juhul

kuuldav 20-30 meetri kaugusele. Arvestades eelpool toodut ja hageja kinnitust kriminaalasjas

antud ütluste tõele vastavuse kohta, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole käitunud heas

usus ja on esitanud kindlustushüvitise taotlemisel omavahel vastuolus olevaid, ebaõigeid

andmeid.

21. Kriminaalmenetluse toimikus sisalduvast AS If P&C Insurance kahjutoimikust nr E4209-

3244 (krim. toimik lk 128-170) nähtub, et hageja ja XXX(siis XXX) on ka varem sattunud

omavahel avariisse. Kindlustusele esitatud andmetel toimus avarii 19.09.2009.a. kell 00.09

Harju maakonnas Vana-Tartu maantee ja Kindluse tee ristmikul. Hagejale kuuluvale

sõidukile SAAB 9-5 reg märk XXX sõitis peateele ette XXX juhitud sõiduk Audi 100 Avant

reg märk XXX. Liiklusõnnetus sarnanes vaidlusaluse juhtumiga: väheväärtusliku sõidukiga

Audi (1987.a.) kahjustati sõidukit SAAB (2000.a.), mille kindlustusjuhtumi eelne väärtus oli

62 000 krooni. Materjalidest nähtuvalt oli tegemist tehniliselt raske avariiga, kus

liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ei kuulunud taastamisele. Sõiduki omanik oli XXX OÜ ja

juhatuse liige 2009.a. oli XXX. Auto oli ostetud 31.08.2009. Kannatanu liiklusõnnetuses oli

hageja, kelle sõiduk Saab 9-5oli ostetud 08.10.2008. Menetluse järel hüvitati hagejale 4072

EUR.

22. Kriminaalmenetluse toimikust (krim. toimik lk 60-100) nähtub, et 24.02.2010.a. toimus

Salva Kindlustuse poolt registreeritud liiklusõnnetus Tallinnas Tähetorni hotelli lähistel

Harku terviseraja parklas, kus sarnastel asjaoludel sõideti otsa hagejale kuulunud sõidukile

BMW 530D reg. märk XXX ja sõidukile Hyundai reg. märk XXX, mille omanikuks oli

XXX(siis XXX). Sõiduki Hyundai registreerimistunnistus oli väljastatud 23.02.2010, seega

oli XXX omandanud sõiduki Hyundai liiklusõnnetusele eelnenud päeval. Liiklusõnnetuse

tagajärjel hävisid mõlemad kõrvuti pargitud sõidukid, kusjuures parklas olnud sõidukitele

sõideti otsa viisil, mis põhjustas nende maha kandmise. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk

BMW reg. märk XXX oli soetatud 22.02.2010, st 2 päeva enne liiklusõnnetust. Nimetatud

kahjud on hüvitanud Salva Kindlustuse AS.

23. Eelnevatest tõenditest nähtub, et lühikese ajavahemiku jooksul on toimunud kolm sarnast

liiklusõnnetust, millega on seotud nii hageja kui ka XXX, et liiklusõnnetused põhjustas alati

väheväärtuslik sõiduk, mille hävimine tõi kaasa minimaalse materiaalse kahju ning kus

kahjustada sai väärtuslikum sõiduk, et liiklusõnnetuste puhul oli tegemist tehniliselt raskete

liiklusõnnetustega, millega tagajärjel ei olnud otstarbekas sõidukeid taastada, vaid maha

kanti kokku seitse sõidukit, et sõidukite juhid ei ole saanud ise üheski avariis vigastusi, mis

oleks tinginud politsei sündmuskohale kutsumise ning et liiklusõnnetused on toimunud

samade isikute osalusel erinevates piirkondades, mis on vähetõenäoline.

24. Lisaks eelnevale on XXX olnud osaline alljärgnevates liiklusõnnetustes: 1) 26.11.2010 oli

alustatud kahjukäsitlust QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalis, toimik T04100491,

avarii oli toimunud 25.11.2010 Endla ja Suur-Ameerika tänavate ristmikul, kannatanu oli

XXX, sõidukil XX, Mercedes-Benz 250, mille omanik ta oli. Avarii põhjustaja oli sõidukil

XXX, mille rentnik oli XXX OÜ, 2) 10.09.2010 on toimunud liiklusõnnetus Tallinnas,

Toompuiestee 23 juures, kahjujuhtum L28101106, kannatanu oli XXX, sõidukil

registrinumbriga XXX, Mercedes-Benz 250. Kahjukäsitlus teostas Ergo Kindlustuse AS, 3)

19.08.2010 toimus avarii Tallinnas, Tööstuse tänaval, avarii põhjustaja oli XXX, sõiduk

registrinumbriga XXX Sephia, omanik Juta Paluvere. Kindlustushüvitis summas 1086 EUR

on välja makstud kannatanud XXX , 4) 16.03.2010 on If P&C Insurance AS menetluses

olnud kahjujuhtum XXX, kindlustushüvitise saaja oli XXX, sõiduki registrinumbriga 876

MBN, Hyundai Accent, eest, 5) 26.11.2009 on registreeritud kindlustusjuhtum If P&C

Insurance AS, kannatanu oli XXX, avarii põhjustaja sõidukil registrinumbriga XXX, Mazda

626 Inkishaf Mamedov.

25. Asjas kogutud tõendid viitavad liiklusõnnetuse lavastamisele hageja ja XXX või XXX poolt

alljärgnevatel põhjendustel: sõidukit MB I ostmas käinud XXX ja XXX ei tundunud huvi

sõiduki MB I seisukorra kohta, kuigi XXX ütlustest nähtub, et ta vajas sõidukit talvel

sõitmiseks. Selline käitumine ei ole sõiduki ostmisel tavapärane, sest kasutatud sõidukite

ostmisel on lisaks hinnale oluliseks tingimuseks sõiduki seisukord ning annab aluse

järeldada, et sõiduk MB I osteti eesmärgiga kasutada seda sõiduki MB II puruks sõitmiseks

kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Hageja kriminaalasjas antud ütlused 29.09.2010 õhtul

toimunud sündmuste kohta (tema viibimiskoht avariipaigast kaugel sõbra maja otsides poole

tunni jooksul, sõiduki süüte väljalülitamine ja uste lukustamine) on vastuolus hagiavalduses

esile toodud asjaoludega. Seejuures on eluliselt ebausutav hageja hagiavalduses esile toodu,

et ta jättis sõiduki järelevalveta lukustamata ustega, võtmed süütelukus Puhangu tänavale

ning rääkides sõbraga juttu 20-30 meetri kaugusel sõidukist ei kuulunud kui XXX tema

sõidukile nii suurel kiirusel otsa sõitis, et sõiduk tagumise osaga ca 15 m kaugusele puu vastu

põrkus. Liiklusõnnetuse lavastamisele viitavad XXX ütlused selle kohta, et liiklusõnnetuse

toimumise kohal puudusid klaasi- ja plastmassikillud ja tosooli või õlilekked ning

kahjustused puudel, samuti ekspert XXX arvamus, mis ei välistanud olukorda, et sõiduki

turvasüsteemid olid juba eelnevalt või avariijärgselt lahti lastud, st aktiveeritud väliste

vahenditega turvasüsteemide juhtploki väliselt. Järelikult ei välistanud ekspert sõiduki

varasemat avariilisust ega õhkpatjade avanemist mõne varasema avarii tõttu. Eluliselt

ebausutav on olukord, kus hageja satub lühikese ajavahemiku jooksul regulaarselt oma

sõidukitega sarnastesse avariidesse, kusjuures avariisid ei ole põhjustanud hageja halb

sõiduoskus või liikluskultuur või sõidukite juhtimine ebakaines olekus, vaid korduvalt on

sõidetud otsa tema poolt pargitud sõidukile. Ebausutav on võimalus, et liiklusõnnetustesse

erinevates Tallinna piirkondades satub hageja kas XXX või XXX tuttavate isikutega

juhuslikult. Pigem viitab see omavahel tuttavate isikute poolt sihilikult põhjustatud

avariidele.

26. Kohus nõustub kostjaga selles, et liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa

asjaolust, et kaks sõidukit on kahjustatud, vaid konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise

maksmise kohustuse tuvastamiseks peab olema tõendatud, et üks sõiduk on läbi

õnnetusjuhtumi toimumise teisele otsa sõitnud ning vähemalt kahjustatud isikul on puudunud

tahtlus sellise sündmuse saabumiseks (st. tegemist ei ole olukorraga, kus isikud osalevad

liiklusõnnetuse lavastamisel) ning samal ajal esinevad LKindlS § 26 sätestatud

kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused. Liiklusõnnetuse lavastamise korral ei ole

viidatud tingimused samal ajal täidetud.

27. Võttes kõiki tõendeid kogumis arvesse, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud,

et 29.09.2010 õhtul kella 20.30 ajal Tallinnas Puhangu tn 53 maja juures toimunud

liiklusõnnetuse puhul oli tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 1

mõttes. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja

kanda.

29. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

30. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik