2-14-9009/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2014 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-9009

Tsiviilasi

Express Credit AS hagi Maarek Lilleaed vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Express Credit AS; registrikood 12338141;

asukoht Lai 6, Tartu linn, 51005, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Anne

Talviste;

e-post

anne@condorinkasso.ee

• Kostja: Maarek Lilleaed; isikukood 38207296520,

elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Express Credit AS hagi Maarek Lilleaed vastu

2.09.2013 sõlmitud laenulepingu nr 20130902005 alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Maarek Lilleaialt (Lilleaed) (isikukood 38207296520) Express Credit AS

(registrikood 12338141) kasuks välja 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 55 senti (sh

põhivõlg 200 (kakssada) eurot, võla sissenõudmise kulu 10 (kümme) eurot ning viivis

perioodi 4.10.2013 – 12.09.2014 eest 20 (kakskümmend) eurot ja 55 senti).

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib intressi väljamõistmist,

võla sissenõudmise kulude väljamõistmist suuremas ulatuses kui 10 eurot ning viivise

väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgset määra ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Maarek Lilleaialt (Lilleaed) Express Credit AS kasuks välja menetluskulu 89 eurot

90 senti.

8. Mõista Maarek Lilleaialt (Lilleaed) Express Credit AS kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid

ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale kätte toimetatud 17.11.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Express Credit AS ja Maarek Lilleaed 2.09.2013

interneti vahendusel laenulepingu nr 20130902005, mille kohaselt kohustus hageja andma

kostjale laenu 200 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 2.10.2013

(edaspidi: laenuleping). Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud. Sellest tulenevalt palub

hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 200 eurot, intressid 20 eurot, seisuga

12.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 155 eurot ja võla sissenõudmisega seotud

kulud 25 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 200 euro osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud.

Hagis välja toodud asjaolude kohaselt tulenes põhivõla tasumise kohustus hageja ja kostja

vahel sõlmitud laenulepingust. Kuivõrd laenu tagasimaksmise kohustus on muutunud

sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda selle täitmist.

6. Kohus leiab, et hageja intressi ning viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse

aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul

omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a

otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on

seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale sooduslaen, mistõttu kostja ei olnud kohustatud

tasuma intressi juhul, kui kostja tagastab laenulepingu alusel saadud laenu tähtaegselt, so

hiljemalt 2.10.2013. Samas kui kostja ei tagasta laenu tähtaegselt, tuleb kostjal tagastada

saadud laen koos intressiga summas 20 eurot, so 10% laenusummast. Hagiavalduse kohaselt

tuleb intressi maksmise kohustus laenulepingu osaks olevast Express Credit AS

üldtingimustest (edaspidi: üldtingimused). Üldtingimuste p 6.3.1 näeb ette, et kui laenusaaja

ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks, loetakse laen väljastatuks püsikliendi

tavatingimuste alusel, st tähtaja ületamisel lisandub laenuintress laenu kasutamise eest

perioodil laenusumma kasutusse võtmisest kuni laenusumma tagasimaksmise tähtpäevani

vastavalt püsikliendi tavatingimustes kehtivale hinnakirjale.

9. Kohus leiab, et üldtingimuste p 6.3.1 näeb sisuliselt ette laenu tagastamise kohustuse

täitmisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Laenuintress on oma olemuselt

laenulepingus kokkulepitud tasu laenu kasutamise eest, mida võlgnik on kohustatud

maksma sõltumata sellest, kas võlgnik on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust.

Laenuintressi eesmärk on seega võimaldada laenuandjal saada tasu laenu andmise eest.

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on

lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku

kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingu järgi kohustatud tasuma

intressi laenu kasutamise eest ning intressi tasumise kohustus tekib laenulepingu alusel

ainult juhul, kui kostja rikub laenu tagasimaksmise kohustust, siis ei ole sellise kokkuleppe

eesmärk võimaldada laenuandjal saada tasu laenu andmise eest, vaid lihtsustada laenu

tagastamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku

laenu tähtaegselt tagastama, st tegemist on seega olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega

laenu tagastamisega viivitamise puhuks, mitte intressikokkuleppega.

10. Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja viivist vastavalt lepingus kokkulepitud

viivisemäärale 0,33% päevas alates 3.10.2013 – 12.09.2014.

11. Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus üldtingimuste p-st 6.3.1 ning

lepingujärgne viivise määr 0,33% päevas laenulepingu põhitingimustest, st tegemist on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt

on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu

teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine

tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste

tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

12. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks

ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes

sätestatud leppetrahvi- ja viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel

tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt

tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi- ja viivisenõude

summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma. Sisuliselt on praeguses asjas leppetrahvi-

ja viivisenõude puhul tegemist hageja tüüptingimustes seatud õiguskaitsevahenditega, mis

mõlemad on mõeldud juhuks, kui kostja rikub oma kohustust laen õigel ajal tagastada.

Seetõttu tuleb neid VÕS § 42 lg 3 p 5 kontrollimisel käsitleda koos.

13. Praegusel juhul on leppetrahv ning viivis ette nähtud hageja ja kostja, kes on tarbija, vahel

sõlmitud laenulepingus. Laenulepingust tulenev leppetrahv on 20 eurot ehk 10%

laenusummast. Lepingust tulenev viivise määr on 0,33% päevas ehk 120,45% aastas.

Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks

tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks põhivõla õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka

võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa kahju olla suurem,

kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses

täiendavat kapitali. Arvestades laenatud summa suurust ning asjaolu, et hageja on

kiirlaenude andmisega tegelev aktsiaselts, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja

võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 130,45%.

Hageja ei ole ka hagis välja toonud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada talle sellise kahju

tekkimist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise ja

leppetrahvi nõude suurusega.

14. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ning viivisemäär põhjendatud ka

arvestades leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust

täitma. Nõutud viivise määr ületab enam kui neliteist korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise

eesmärkide saavutamiseks. Sellele lisandub ka leppetrahv, mis juba iseenesest ületab

aastast seadusejärgset viivisemäära. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest

võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus.

Seega on hageja tüüptingimustes sisalduv viivis ja leppetrahv ebavajalikult suur ka

leppetrahvi ja viivise teisese eesmärgi saavutamiseks.

15. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul lepingutingimused, mis sätestavad leppetrahvi

määraks 10% laenusummalt, koostoimes tingimustega, mis sätestavad viivise määraks

0,33% päevas, VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühised tüüptingimused. Kuivõrd leppetrahvi

kokkulepe on tühine, siis ei ole leppetrahvi väljamõistmine õiguslikult põhjendatud.

Kuivõrd lepingust tulenevad viivise määra sätted on tühised, siis tuleb kohaldada VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära ning hageja viivisenõue seda ületavas osas

ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis perioodi 4.10.2013-12.09.2014 eest on

20 eurot ja 55 senti.

16. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmise kulude nõue on üksnes osaliselt õiguslikult

põhjendatud. Hageja väitel tekkis tal võla sissenõudmise kulu kostjale meeldetuletuskirja ja

lepingu ülesütlemise teatise saatmise tõttu, vastavalt 10 eurot ja 15 eurot. Laenulepingu

ülesütlemise teatise on hageja kostjale edastanud 13.11.2013, so 9 päeva pärast laenu

tagasimakse tähtaja möödumist ehk laenu sissenõutavaks muutumist. Hageja on

hagiavalduses möönnud, et laenulepingu sisulist ülesütlemist ei toimunud, kuna laenu

tagastamise tähtaeg oli laenulepingu ülesütlemise teatise kostjale edastamise ajaks juba

möödunud. Kuivõrd laenulepingu ülesütlemise teatise kostjale saatmine ei olnud vajalik

laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

laenulepingu ülesütlemise teatise kulude kostjalt väljamõistmine. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulu 10 eurot.

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 58% ulatuses.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 171 eurot, sh riigilõiv

summas 75 eurot ja esindajakulu summas 96 eurot. Hageja poolt kohtule 12.12.2014

esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus

nõudedokumentidega tutvumist, hagi koostamist ning selle kohtule saatmist. Hageja

esindajakulu summas 96 eurot sisaldab käibemaksu.

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab

kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so

16 euro, ulatuses.

20. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 155 eurot (75 + 80). Kohus jätab

hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt

välja mõista hageja menetluskulu 89 eurot 90 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus

kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud,

ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik