1-14-8625/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

30. detsember 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-8625 (kohtueelses menetluses nr 14284000213) riik G.J versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

G.J

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust; tõkend elukohast lahkumise keeld) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.J (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 5 (viis) kuud; KarS 65 lg 2 alusel suurendada oleva kohtu- § käes

otsusega G.J-ile Tartu Maakohtu 28. augusti 2013 mõistetud karistust

otsusega G.J-ile kandmata osa mõistetud karistuse ära

2 kuud 27 päeva vangistust G.J-ile karistus vangistusena 7 (seitse) kuud võrra ning mõista liit

27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 69 alusel asendada

G.J-ile mõistetud

vangistus

tundi ja

7 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga 474 (nelisada seitsekümmend neli) määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel allutada

14. juuli 2016

G.J

75 lg-s KarS §

1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx - ; KarS p § 50 lg 1

1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus G.J-ilt (neljaks) kuuks G.J-ile datud elukohast lahkumise ; tühistada tõkendina kohal keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1

532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot välja mõista

ndraha G.J-ilt su

senti eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 , riigi õigusabi tasu 24 (kakskümmend neli)

(kaks) eurot 70 senti riigi kasuks;

559 (viissada määrata kriminaalmenetluse kulud

viiskümmend üheksa järgmiselt: 1) alates ) eurot 20 senti sumisele ositi aasta jooksul ta

2015.a. jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa eurot 60 senti

46 (nelikümmend kuus)

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa tasumata

jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg tasumise , saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2

ajatasu ja 117,60 G.J-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda;

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

-des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS

§ 128 lg 2);

3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.7 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.8 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koop ; ia või väljatrükk

3.9 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE

KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona mootorsõiduki

on G.J juhtimise joobeseisundis selles, et tema KarS § 424 järgi, mis seisnes juhtis 03.10.2014 kell 11:30

Viljandimaal Suure-Jaani linnas Tallinna juures mootorsõidukit Hyundai Elantra

registreerimismärgiga tõendusliku alkomeetri Lion Intoxilyzer 8000 XXX XXX joobeseisundis - näit lõpliku mõõtetulemusena 1,06 mg/l.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on õustunud n kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.08.2013 mõistetud ärakandmata karistuse

- 2 kuud 27 päeva vangistust võrra, mõistes

7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 - liitkaristuseks ja § 69 alusel asendada karistus 7 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 474 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel allutada G.J KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 4 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaalt et oimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § htul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud ko -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

-

kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on G.J-ina

määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel na kantud kulud 141,60 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus G.J-ilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 24 eurot. G.J-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu

117,60 eurot ( tuleb s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s G.J arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale kokku: sundraha 532,50 eurot

24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 , riigi õigusabi tasu eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku korda määrata tal menetluskulud olu e tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik