3-14-52654/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52654 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus A.M.S.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– A.M.S. Kohtuistungi toimumise aeg 29.12.2014 Resolutsioon Anda luba A.M.S.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema väljasaatmiseni kuid mitte kauem kui 28.02.2015. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 01.11.2014. a kell 04.35 tabati Põlva maakonnas, Värska vallas, Matsuri küla läheduses kaks meessoost isikut. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Mali Vabariigi kodanikuks A.M.S.´iks, kes on sündinud xx xx xxxx. a. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel A.M.S. 01.11.2014. a kell 04.35 kuni 48-tunniks kinni ja võeti isik ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1030294797 ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. 02.11.2014 andis Tartu Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-14-52654 Politseija Piirivalveametile (edaspidi PPA) loa A.M.S.´i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2. 23.12.2014 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse A.M.S.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks VSS § 25 lg 1 alusel. PPA selgitab taotluses, et käesoleval juhul puuduvad A.M.S.’il dokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Guinea Vabariigi kodanik. Isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja on ebaseadusliku piiriületust tunnistanud ning ka kirjeldanud. Lisaks on isikul soov minna Rootsi või Norrasse, et seal siis õppida ja tööd teha. 07.11.2014 toimus isiku küsitlemine väljasaatmismenetluse raames. Isikule selgitati varjupaigamenetlusega seonduvaid õiguslikke tagajärgi ning isik võttis mõtlemisaega. 10.11.2014 ütles isik, et ei soovi varjupaika taotleda, kuna ei taha varjupaiga menetluse lõppemiseni viibida kinnipidamiskeskuses. 11.11.2014 tegi PPA päringu Välisministeeriumile palvega osutada abi isiku dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole veel PPA oma päringule vastust saanud. 14.11.2014 tellis PPA isikule vanuse määramise ekspertiisi. 17.12.2014 edastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut PPA-le isiku ekspertiisiakti nr 14E-PõI0220. Vastavalt eksperdi arvamusele on A.M.S.’i bioloogiline vanus rohkem kui 21 aastat. Eeltoodust tulenevalt ja põhjusel, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole isiku väljasaatmine käesoleval ajal võimalik, taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba pikendada A.M.S.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks VSS § 25 lg 1 alusel.

3. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

4. Kohtuistungil avaldas A. M. S., et ei ole nõus kinnipidamisega määramata aja jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

5. VSS § 25 lg 1 sätestab, et halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

6. VSS 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (punkt 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (punkt 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (punkt 3). PPA on kohtule esitatud taotluses selgitanud, et isikul puuduvad dokumendid ning PPA on pöördunud Välisministeeriumi poole palvega osutada abi isiku dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole päringule vastust esitatud. Lisaks märgib PPA, et A.M.S.’i puhul esineb põgenemise oht, sest isik on selgitanud, et soovib minna Rootsi või Norrasse ning on oma senise tegevusega, päritolu kohta valeandmete esitamine, takistanud isiku päritolujärgsesse riiki väljasaatmist. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks.

7. Kohus peab taotlust põhjendatuks ning nõustub Tartu Halduskohtu 02.11.2014 määruses nr 3-14- 52654 väljendatud seisukohtadega vabaduse võtmise aluse olemasolu kohta ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipidamise pikendamisel on oluline kontrollida, kas PPA viib väljasaatmismenetlust läbi nõuetekohaselt, kas pole ilmnenud väljasaatmist perspektiivituks ja kinnipidamist ebaproportsionaalseks muutvaid asjaolusid. Kuna PPA on 11.11.2014 pöördunud Välisministeeriumi poole, et viimane võtaks diplomaatilisi kanaleid pidi ühendust Guinea Suursaatkonnaga väljasaadetavale tagasipöördumist võimaldavate dokumentide vormistamiseks. Praeguseks pole vastust saabunud, mida ei saa Guinea puhul pidada ebaharilikuks ning tuleb arvestada, et selle riigiga diplomaatilisi kanaleid kaudu suhtlemine võib paratamatult olla aeganõudvam. Kuna keelduvat vastust pole veel tulnud, pole vabaduse võtmise pikendamine veel kahe kuu võrra ebaproportsionaalne. Isikul puudub Eestis elukoht, elatusallikas, mistahes sidemed, perekonnaelu. Kohtuistungil esitatud soovi kohta haridust saada märgib kohus, et EKEI 12.12.2014 ekspertiisiakti kohaselt on A.M.S. vanus rohkem kui 21 aastat, mistõttu pole ta koolikohuslane ja Eesti riik ei pea tagama talle hariduse omandamise võimalust. Kui isik soovib Eestisse õppima tulla, peab ta selleks taotlema elamisluba Eesti välisesindusest (välismaalaste seaduse § 165-175).

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa