2-11-5412/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2014.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-5412

Tsiviilasi

XxxOÜ hagi MTÜ Xxxja OÜ Xxxvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

16 571,01eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XxxOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räpp (Kaimo

Räppo Advokaadibüroo, e-post kaimo@rappo.ee)

Kostja 1: MTÜ Xxx(asukoht xxx, e-post: xxx)

Kostja 2: OÜ Xxx(registrikood xxx, asukoht xxx)

Kostjate 1 ja 2 esindaja: advokaat Karl-Morten Jõgi

(Advokaadibüroo RASK, Toompuiestee 33A, 10149

Tallinn, e-post menetlus@rask.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

25.11.2014

XxxOÜ hagi MTÜ Xxx ja OÜ Xxx vastu võla nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Xxx OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

Xxx OÜ esitas hagi MTÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx vastu võla nõudes. Hageja on seisukohal,

et MTÜ Xxx on OÜ-lt Xxx võtnud üle OÜ Xxx ja koos sellega ka lepingulised kohustused

hageja ees, kuid jätnud vara kasutamise eest tasumata hageja arved kokku summas 259 280.-

krooni. Kohus asus seisukohale, et antud juhul esitatud asjaolude pinnalt puudub hagejal

nõudeõigus kostja OÜ Xxxvastu ning jättis 10. oktoober 2013 määrusega hagi OÜ Xxx vastu

läbi vaatamata.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 15.11.2006 sõlmiti OÜ Xxx ja OÜ Xxx vahel

leping nr XXX, millega rendileandja OÜ Xxx andis rentnikule OÜ Xxx rendile Xxx majade

veega varustamiseks vajaliku veekaevu ja selle aluse maatüki aadressil Xxx ning

kanalisatsiooni utiliseerimiseks vajaliku kanalisatsiooni mahuti ja selle aluse maatüki aadressil

Xxx. Rendilepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus rentnik tasuma Xxx maatüki ja sellel asuva

veekaevu kasutamise eest renti igakuiselt 5000.- krooni, millele lisandub käibemaks ning Xxx

asuva maatüki ja sellel asuva kanalisatsiooni mahuti rentimise eest 10695.- krooni, millele

lisandub käibemaks. Rendilepingust tulenev rendisumma kokku koos käibemaksuga 18 520.-

krooni kuus. Rendilepingu punkti 3.2 kohaselt arvestatakse tasumata arvetelt viivist 0,5 %

päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, so 78,5 krooni päevas ja 2355.- krooni kuus.

Rendilepingu punkti 4.1 kohaselt vara kasutaja muutmise juhul kõik käesoleva lepinguga

sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle uuele kasutajale. Rendilepingu punkti 5 kohaselt

kehtib Rendileping alates 01.12.2006.

01.04.2008 sõlmisid OÜ Xxx ja MTÜ Xxx(edaspidi kostja 1) Tallinna notari Maive Ottase

juures gaasi- vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu nr xxx, millega OÜ Xxx

võõrandas trassid MTÜ-le Xxx 3,54 krooni eest, s.t iga trassi maksumuseks eraldi 1,- kroon,

millele lisandus käibemaks 18%. Samuti omandati OÜ Xxx juhatuse liikmelt kinnistud, millel

trassid asusid. Kõnealused trassid moodustasid ühtlasi OÜ Xxx põhivara ning olid OÜ Xxx

majandusüksuseks, mille kaudu osutati teenust Xxx elamurajooni elanikele. Koos 01.04.2008

trasside võõrandmisega läks Xxx OÜ-le kuuluv ettevõte tervikuna üle MTÜ-le Xxx (vara,

kliendid, lepingud). Kostja 1 mitte üksnes ei omandanud Xxx OÜ vara, vaid jätkas vahetult

täpselt sama teenuse osutamist OÜ Xxx klientidele. OÜ Xxx kuulub 100 % MTÜ-le Xxx.

Kostja 04.04.2008 koosolekul nr 4 otsustati asuda läbirääkimistesse hageja juhatuse liikmega

hageja kinnistul asuva kanalisatsioonipaagi ja kaevu tähtajatu kasutusõiguse saamiseks.

Otsustati, et MTÜ maksab mitterahalise sissemaksena kõik trassid (gaas, vesi, kanalisatsioon)

ja pumpla osaühingutesse. OÜ Xxx põhikirjast nähtub, et äriühing asutatigi 13.05.2008

mitterahalise sissemaksega ja osakapitali miinimumsuuruseks nähti ette 3 miljonit krooni.

Kuna OÜ Xxx tegutseb Xxx, siis sa saab ta teenust osutada ainult varasema äriühingu Xxx OÜ

klientidele ja OÜ-le Xxx kuulunud võrkude ja seadmete kaudu, mis ta sai mitterahalise

sissemaksena MTÜ-lt Xxx. Asjaolu tõttu, et Xxx OÜ asemel kasutas lepingu nr XXXesemeks

olevat vara Xxx OÜ-ga samas mahus kostja, hakkas hageja edaspidiselt esitama teenusarveid

alates 25.03.2008 kostjale. Seejuures 2008.a märts esitati arve poole kuu eest summas 8026.-

krooni. Edasiselt esitati perioodil kuni aprill 2008.a kuni mai 2009.a arved kogu kuu eest

igakuises summas 18250.- krooni (koos käibemaksuga), kokku 14 kuu eest summas 259280.-

krooni.

Hageja leiab, et kostjad vastutavad hagejale võlgnevuse tasumise eest ettevõtte ülemineku

sätete alusel. Käesoleval juhul on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga OÜ-lt Xxx

kostjatele. Hagejal ei ole seisukohta, kas pooltel oli ettevõtte ülemineku varjamine taotluslik.

Oluline on majandusüksuse faktiline üleminek. Võrreldes OÜ Xxx majandusüksust enne selle

üleminekut ja MTÜ Xxx ettevõtet kui majandusüksust peale üleminekut, on näha, et üle läinud

ettevõtte struktuur on säilinud, ning varem OÜ Xxx põhikapitali moodustanud ettevõte ja

klientuur moodustas pärast üleminekut MTÜ Xxx põhikapitali ja klientuuri. Arvestades vee- ja

kanalisatsiooniettevõtte olemust, on õiguslikus tähenduses ettevõtte üleminek ka vältimatu.

Ettevõtte tegevuskoht on jäänud samaks. Vaidlusalusel juhul on ettevõtte ülemineku

kinnituseks ka asjaolu, et Xxx OÜ-lt omandatud ettevõtet sai kasutada OÜ Xxx asutamisel

mitterahalise sissemaksena. Kostja omandas ettevõtte kinkeiseloomiga müügitehingu kaudu.

Kostjal enne tehingut vara puudus.

Vaidlusalusel juhul kostja 1 ja OÜ Xxx majandustegevus tekkiski OÜ-ga Xxx tehtud

tehinguga. Ettevõte, ehk majandusüksuse tuumik, mis kuulus enne OÜ-le Xxx ja läks esmalt

üle kostjale 1, koosneb gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassidest, nende trassidega ühendatud

klientidest ning hagejaga sõlmitud lepingust. Kostja 1 muutus OÜ Xxx asemel kohalikuks

võrguettevõtteks. Kostjal ei olnud võimalik oma tegutsemist ilma OÜ-le Xxx kuulunud

ettevõtte ülevõtmiseta alustadagi. OÜ-lt Xxx omandatud vee- ja kanalisatsioonivõrku ei olnud

võimalik mujale teisaldada. Ilma OÜ Xxx vee- ja kanalisatsioonivõrguta ei ole võimalik

kostjatel tegutseda. Kostjad pakuvad oma teenuseid samade vahenditega, samadele isikutele,

samas kohas oma teenuseid, nagu seda tegi enne tehingut OÜ Xxx. Kostjad ei oleks olnud

võimeline Xxx elanikele teenuste pakkumist jätkama ilma, et OÜ-lt Xxx oleks ettevõtet

omandatud.

MTÜ Xxx on OÜ-lt Xxx võtnud üle OÜ Xxx ja koos sellega ka lepingulised kohustused hageja

ees, kuid jätnud vara kasutamise eest tasumata hageja arved kokku summas 259 280.- krooni.

Käesoleval juhul on kostja jätkanud esialgselt vahetult ning seejärel oma funktsioonide

täitmiseks asutatud OÜ Xxx kaudu OÜ Xxx tegevust selle klientide teenindamisel ja lepingu nr

XXX esemeks oleva vara kasutamist, kuid jätnud vara kasutamise eest tasumata hageja arved

kokku summas 259 280.- krooni, so 1 6571,01 eurot. Seega on uuteks võlgnikeks hageja ees

kostjad.

Rendilepingu punkti 3.2 kohaselt arvestatakse tasumata arvetelt viivist 0,5 % päevas iga

tasumisega viivitatud päeva eest, so 78,5 krooni päevas ja 2355.- krooni kuus. Kostjate

viivisevõlgnevus perioodi 25.03.2008 kuni 17.12.2010 eest 1047225 krooni ja 25 senti ehk

66929 eurot ja 89 senti. Hageja palub kohtul kostjatelt viiviste väljamõistmist kohtuotsuse

tegemise aja seisuga täielikult kindla summana hagi põhivõla suuruses summas (16 571,01

eurot) ning edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni arvestusega 0,05 % päevas.

Juhul kui kohus asub seisukohale, et OÜ Xxx ettevõte ja sellest tulenevalt ka haginõude

aluseks olevast lepingust tulenevad kohustused ei ole kostjatele üle läinud, vastutavad kostjad

hageja ees alusetu rikastumise sätete alusel ja kostjatel on hagejale tasu maksmise kohustus.

Kostjad kasutasid hagejale kuuluvast varast saadavaid hüvesid perioodil märts 2008 kuni mai

2009. Kostja 1 tasus hagejale aga üksnes puurkaevu elektri eest. Hageja vara kasutamise eest

kostjad tasunud ei ole. VÕS § 28 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui hinda ei

ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene

lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu

täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle

puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Käesoleval juhul saab lähtuda hageja ja

OÜ Xxx vahel kehtinud 15.11.2006 lepingust nr XXX. Nimetatud leping sobib seda liiki

lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutava hinna määramise aluseks põhjusel, et

nimetatud lepingu alusel kasutati sama vara, samas kohas ja samal otstarbel, mida kasutavad

kostjad, kuid mille kasutamise eest ta keeldub maksmast. Hageja palub selliselt kohtul määrata

hagejale maksmisele kuuluvaks tasuks Xxx maatüki ja sellel asuva veekaevu kasutamise eest

igakuise tasuna 5000.- krooni, millele lisandub käibemaks ning Xxx asuva maatüki ja sellel

asuva kanalisatsiooni mahuti rentimise eest 10695.- krooni, millele lisandub käibemaks.

Rendilepingust tulenev rendisumma kokku koos käibemaksuga 18 520.- krooni kuus.

Alternatiivnõude rahuldamisel tuleb viiviste arvestamisel lähtuda Võlaõigusseaduse § 113

lõikest 1.

Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 259280.- krooni, so 16571,01 EUR ja

viivisevõlgnevus kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana hagi põhinõude suuruses

summas 16 571,01 EUR ning edasi protsendina kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega

0,05 % päevas ning alternatiivsel alusel nõude rahuldamisel mõista kostjatelt välja

põhivõlgnevus 259 280.- krooni, so 16 571,01 EUR ja viivisevõlgnevus kohtuotsuse tegemise

aja seisuga kindla summana 2 976,59 eurot ning edasi protsendina kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni arvestusega 0,0219 % päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kostjate seisukoht

Kostjad ei tunnista hagi ja vaidlev sellele täies ulatuses vastu.

Kostjad on seisukohal, et kostjad ei ole Xxx OÜ (pankrotis) õigusjärglased, kuna OÜ Xxx kui

ettevõte ei ole eri- ega üldõigusjärgluse korral üle läinud kostjatele, mistõttu ei ole võimalik

OÜ Xxx kohustusi kostjatele omistada. Samuti leiavad kostjad, et hageja nõude on alusetu,

kuna hageja ei ole enda nõude aluseks olevaid arveid kunagi kostjatele ega Xxx esitanud,

mistõttu on kostjad veendumusel, et kõnealused arved on võltsitud ning arvete aluseks olev

leping on vormistatud tagantjärele. Kostjad on seisukohal, et kõnealune gaasi-, vee –ning

kanalisatsioonitrass ei ole kunagi OÜ Xxx omandis olnud, kuuludes Xxx, mistõttu ei ole OÜ

Xxx kui ettevõte kunagi eri- ega üldõigusjärgluse korras kostjatele üle läinud. Et hagejate

nõude aluseks on just nimelt OÜ Xxx kui ettevõte ning sealt tulenevalt ka OÜ Xxx kohustuste

üleminek kostjatele, on hageja nõue alusetu.

Hageja nõude aluseks on väidetavalt 15.11.2006.a sõlmitud rendileping. Kostjad on

veendumusel, et kõnealune leping on sõlmitud tagasiulatuvalt/on võltsitud. Kostjatele ei ole

kõnealuse lepingu aluseks olevaid arveid kunagi kätte toimetatud, samuti ei ole kõnealused

arved kunagi leidnud kajastust OÜ Xxx raamatupidamises. Hageja pole varasemas

kirjavahetuses kostjatele lepingut ega ka lepingust tulenevat nõuet maininud, oluligi, et

kirjavahetus on toimunud enam kui 2 aastat pärast hageja nõude lauseks oleva esimese arve

väljastamisest sellisele võlgnevusele osutanud.

15.11.2006.a leping on sõlmitud ilmselgelt ebaharilikel tingimustel – nii igakuine rendimakse

summas 18 520 EEK ega ka viivisemäär 0,05 % päevas ei vasta turutingimustele ega ei ole

vastav hageja põhikohustustega (settepaak võtab enda alla u 20 m2 kogu kinnistu 1200 m2

pindalast).

Kostjad leiavad, et hageja kõnealused arved on võltsitud ning arvete aluseks oleva leping on

sõlmitud tagasiulatuva kuupäevaga, mistõttu paluvad kostjad jätta kõnealused arved ning

leping tõendina arvestamata.

Kostjad leiavad, et hagejal puudub kasutuseeliste instituudist tulenev nõue, kuna kostjad ei ole

saanud kaevu/mahutiga kasutuseeliseid, mille hüvitamist oleks hagejal õigus kostjatelt nõuda,

sest hageja kinnistul paikneva salvkaevu ja mahutite kasutamine on toimunud kokkuleppel

hagejaga. Kostjad juriidiliste isikutena ei ole saanud hageja arvelt mis tahes kasutuseeliseid –

salvkaevu vett on kasutanud Xxx elamurajooni külaelanikud ning samuti on reovee

kogumiseks kasutatud settepaaki (kanalisatsioonimahutit) üksnes külaelanike poolt. Asjaolu, et

üks külaelanikest, s.o Andrus Luht, kes on ühtlasi kostja 1 ja kostja 2 juhatuse liikmeks, on

kogunud külaelanikelt kokku settepaagi tühjendamise kulude katteks raha, ei tähenda, et

kostjad oleks nö kasutuseeliste (kui sellised eelised ka eksisteeriks) saajaks. Seda järeldust ei

muuda ka asjaolu, et salvkaevu pumba elektrikulud tasuti hagejale kostja 1 poolt. Nii salvkaevu

kui ka settepaakide kasutus on toimunud hageja nõusolekul, mis juba iseenesest välistab VÕS §

1037 lg 1 järgse kasutuseeliste hüvitamise nõude. Vastavalt kokkuleppele hagejaga varustati

Xxx elamurajooni elanikke salvkaevu veega kuni elamurajooni kanalisatsiooni trasside

rekonstrueerimiseni (millised tööd lõppesid mais 2009.a) ja uue kaevu rajamiseni (mis valmis

mais 2009.a). Kokkuleppe kohaselt lubas hageja võtta salvkaevust vett ning külaelanikud

kohustusid katma salvkaevu elektripumba elektrikulu, millises osas esitas hageja arve kostjaks

1 olevale mittetulundusühingule, mille liikmeks olid Xxx elamurajooni elanikud. Ka

settepaakide kasutamiseks oli hageja nõusolek ning hageja lubas neid kasutada - reovee

äraviimiseks sõitis vastav sõiduk hageja kinnistule ning tühjendas settepaagi. Külaelanikud

katsid reovee äraviimise kulu, tasudes paakauto juhile teenuse eest sularahas. Nii settepaagi kui

ka salvkaevu kasutus on toimunud seega hageja nõusolekul. Salvkaevu ja settepaakide

kasutamine ilma hageja nõusolekuta ei oleks olnud reaalsuses ka võimalik, kuna salvkaev ja

settepaak asusid hageja valduses ja omanduses oleval kinnistul. Lisaks oli hagejal igati huvi

selline nõusolek ka anda, kuna hageja oli Xxx(xxx) kõrval isikuks, kes oli müünud paljudele

Xxx elamurajooni elanikele kinnistud ning võtnud lepingus endale kohustuse tagada vee- ja

kanalisatsioonivarustuse olemasolu – kui hageja oleks keelanud vee ja/või settepaakide

kasutamise, oleks külaelanikud esitanud tema vastu koheselt müügilepingu rikkumise nõude.

Salvkaevust vee juhtimise tõttu kostjatele kuuluvasse veetrassi või kanalisatsioonitrassist

hageja kanalisatsioonimahutisse reovee juhtimise tõttu ei jäänud hageja ilma mis tahes

kasutuseelistest

–

hagejal

ei

olnud

takistatud

salvkaevust

vee

kasutamine

või

kanalisatsioonimahutisse reovee juhtimine.

Samuti leiavad kostjad, et vana vabariigi aegse salvkaevu kasutamise eest on igakuine tasu 18

502 EEK põhjendamatu. Settepaak oli kinnistu u 1200 m2 pindalast 20m2. Eeldatavasti võib ka

nt pumpla võtta enda alla sama pindala. Nii on 40 m2 1200 m2 u 3,33% kogupindalast.

Eeldades, et 18 520 EEK on kasutustasu kogu kinnistu kasutamise eest, on seega kohane tasu

kasutamise eest 616,716 EEK kuus (18 520 EEK x 3,33%). Sisuliselt ei tekitanud nimetatud

objektidega seonduv hagejale mingeid kulusid: salvkaev pärines II maailmasõja eelsest ajast

(ehk nö vana Nurme talu), pumba elektri eest tasuti niikuinii.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus ja kohtule esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et

01.04.2008 sõlmisid OÜ Xxx ja MTÜ Xxx Tallinna notar Maive Ottase juures gaasi-, vee- ja

kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu nr xxx, millega OÜ Xxx võõrandas trassid MTÜ-le

Xxx3,54 krooni eest, s.t. iga trassi maksumuseks eraldi 1.- kroon, millele lisandus käibemaks

18%. Sama lepinguga omandas MTÜ Xxx Xxx kinnistud nimetusega Xxx , Xxx , Xxx , Xxx

, Xxx ja Xxx , millel asusid eelnimetatud trassid (I kd tlk 44-54). Hageja nõude kohaselt

05.11.2006 sõlmiti OÜ Xxx ja OÜ Xxx vahel leping nr XXX, millega rendileandja OÜ Xxx

andis rentnikule OÜ Xxx rendile Xxx majade veega varustamiseks vajaliku veekaevu ja selle

aluse maatüki aadressil Xxx ning kanalisatsiooni utiliseerimiseks vajaliku kanalisatsiooni

mahuti ja selle aluse maatüki aadressil Xxx ning nimetatud rendilepingu kohaselt kohustus

rentnik tasuma Xxx maatüki ja sellel asuva veekaevu kasutamise eest renti igakuiselt 5000.-

krooni, millele lisandub käibemaks ning Xxx asuva maatüki ja sellel asuva kanalisatsiooni

mahuti rentimise eest 10 695.- krooni, millele lisandub käibemaks. Rendilepingust tulenev

rendisumma kokku koos käibemaksuga 18 520.- krooni kuus. Hageja on seisukohal, et on

toimunud OÜ-le Xxx kuulunud ettevõtte üleminek MTÜ-le Xxx, OÜ-le Xxx ja OÜ-le Xxx

ning kostjad on jätkanud esialgselt vahetult ning seejärel oma funktsioonide täitmiseks asutatud

OÜ Xxx ja OÜ Xxx kaudu OÜ Xxx tegevust selle klientide teenindamisel ja rendilepingu

esemeks oleva vara kasutamist. Hageja leiab, et 15.11.2006 hageja ja OÜ-ga Xxx sõlmitud

rendilepingust nr XXX tulenevad kohustused on üle läinud kostjatele. Hageja palub kostjatelt

välja mõista võlgnevuse perioodi märts 2008 kuni mai 2009 eest summas 259 280 krooni so 1

6571,01 eurot. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjatelt välja mõista viivise kohtuotsuse

tegemise aja seisuga kindla summana hagi põhinõude suuruses summas 16 671,01 eurot ning

edasi protsendina kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,055 päevas.

Pooled vaidlevad käesolevas asjas, kas kostjad on OÜ Xxx õigusjärglased ning kas OÜ Xxx

väidetavad kohustused on kostjatele üle läinud. Pooled vaidlevad ka selle üle kas hagejal on

nõue kostjate vastu hageja ja OÜ Xxx vahel väidetavalt 15.11.2006 sõlmitud lepingust VKI-1

tulenevalt.

Vaidluse lahendamisel hindab kohus kõigepealt kas vaidlusalused gaasi-, vee- ja

kanalisatsioonitrasside näol on tegemist OÜ-le Xxx kuulunud ettevõttega. Seejärel analüüsib

kohus kas hagejal on kostjate vastu rahaline nõue seoses hagejale kuuluvatel kinnistutel asuva

salvkaevu ja settepaagi kasutamisega.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 01.04.2008 sõlmisid OÜ Xxx ja MTÜ Xxx Tallinna notar

Maive Ottase juures gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu nr xxx, millega

OÜ Xxx võõrandas trassid MTÜ-le Xxx3,54 krooni eest, s.t. iga trassi maksumuseks eraldi 1.-

kroon, millele lisandus käibemaks 18%. Sama lepinguga omandas MTÜ Xxx Xxx kinnistud

nimetusega Xxx , Xxx , Xxx , Xxx , Xxx ja Xxx , millel asusid eelnimetatud trassid

01.04.2008 OÜ Xxx ja MTÜ Xxxvahel sõlmitud lepingu punkt 1.1 kohaselt Xxx asuv

gaasitrass on rajatud 2003, 2006 ja 2007, lepingu punkt 1.2 kohaselt Xxx asuv veetrass on

rajatud 2002, 2004 ja 2006 ning lepingu punkt 1.3 kohaselt Xxx asuv kanalisatsioonitrass on

rajatud 2002, 2004 ja 2007 (I kd tlk 44-54). Kostjate väidetele, et vaidlusalused trassid olid

rajatud ilma projekti ja ehitusloata ning nende kasutamiseks puudusid ettenähtud kasutusload,

ei ole hageja vastu vaielnud mistõttu loeb kohus nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 4 kohaselt

tõendatuks.

TsÜS § 53 lg 2 kohaselt asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. TsÜS § 54 lg 2

teine lause sätestab, et kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale

asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja

osa. Tulenevalt AÕS RakS §-st 14 on maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ehitis või

selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, maatüki oluline osa. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid, et 01.04.2008 lepingu esemeks olnud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid olid

ehitatud Virgo-Jürgen Lipsile kuulunud kinnisasjadele asjaõiguse alus või kehtis kinnisasja

omanikul nende suhtes seadusest tulenev talumiskohustus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

vaidlusaluse 01.04.2008 lepingu esemeks olnud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid olid

01.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu esemeks olevate kinnistute

olulisteks osadeks ning kuulusid kinnistute omanikule Virgo-Jürgen Lipsile, mitte OÜ-le Xxx,

mistõttu ei saanud nad moodustada OÜ Xxx ettevõtet. Asjaolu, et 01.04.2008 Tallinna notar

Marive Ottase juurs sõlmitud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu nr xxx

on OÜ Xxx kinnitanud, et eelnimetatud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid on OÜ Xxx

seaduslikus omandis ning eelnimetatud trassid olid kantud OÜ Xxx bilanssi ei tähenda, et nad

oleksid olnud OÜ Xxx omandis. Kostjad on selgitanud, et 01.04.2008 OÜ Xxx ja MTÜ Xxx

vahel lepingu sõlmimisel vaidlusalused trassid ei olnud kantud ehitusregistrisse ja nende

omandõiguse koha ei olnud esitada muid dokumente kui Xxx bilansi tõendi, seetõttu vormistati

01.04.2008 lepingu riskide vältimiseks selliselt, et lisaks Virgo –Jürgen Lipsult kinnistute

omandamisele sõlmiti OÜ-ga Xxx müügileping gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside

omandamiseks.

Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et vaidlusalused gaasi-, vee- ja kanalisatsioontrassid ei

olnud OÜ Xxx omandis, siis ei saanud nad seetõttu moodustada OÜ Xxx ettevõtet. Sellest

tulenevalt ei saanud toimuda OÜ Xxx üleminekut MTÜ-le Xxx ja OÜ-le Xxx. Eeltoodust

tulenevalt ei ole võimalik Xxx OÜ väidetavaid kohustusi hageja ees kostjatele omistada.

Hageja on esitanud kostjate vastu 15.11.2006 väidetavalt hageja ja OÜ Xxx vahel sõlmitud

rendilepingust tuleneva rahalise nõude. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole enda nõude

aluseks olevaid arveid kunagi kostjatele ega OÜ Xxx esitanud, mistõttu on kostjat

veendumusel, et kõnealused arved on võltsitud ning arvete aluseks olev leping on vormistatud

tagantjärele.

Kohus asub seisukohal, et isegi kui saaks asuda seisukohale, et vaidlusalune gaasi-, vee- ja

kanalisatsioonitrass kuulus OÜ-le Xxx ja moodustas OÜ-le Xxx kuulunud gaasi-, vee-ja

kanalisatsiooniettevõtte ning on toimunud nimetatud ettevõtte üleminek kostjatele, siis kohtu

hinnangul 15.11.2006 hageja ja OÜ Xxx vahel sõlmitud rendilepingu on sõlmitud tagasiulatuva

kuupäevaga ning sellest ei ole tekkinud ei OÜ-le Xxx ega kostjatel hageja ees rahalise

kohustusi.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on tasunud veega varustamisega kaasneva pumbajaama

elektrikulu eest. Kostjate väidete kohaselt ei ole hageja kunagi vaidlusaluseid arveid kostjatele

esitanud ja kostjad said hageja nõudest kostjate vastu teada alles hageja 07.01.2010

nõudekirjast ja hageja ning kostjate varasem kirjavahetus on olnud seotud üksnes poolte

vahelise kokkuleppega kaevu kasutamisel tarbitud elektri tasumise osas ning nimetatud

kirjavahetuses ei ole hageja eelnimetatud lepingut ega lepingust tulenevat nõuet maininud,

olgugi, et kõnealune kirjavahetus on toimunud enam kui 2 aastat pärast hageja nõude aluseks

oleva esimese arve väljastamist (vastavalt 06.01.2009 ning 01.12.2006). Hageja ei ole

tõendanud, et ta oleks kostjatele 15.11.2006 rendilepingu alusel väljastatud arveid kunagi

esitanud.

25.11.2014 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate Laura Koduste, kes töötas OÜ-s

Xxx raamatupidajana ja Kaie Lips, kes oli OÜ Xxx juhatuse liige, ütluste kohaselt OÜ Xxx ei

ole sõlminud lepingut OÜ-ga Xxx ja Xxx ei ole OÜ-le Xxx arveid salvkaevu ja kanalisatsiooni

eest esitanud. Tunnistajate ütluste kohaselt juhul kui OÜ Xxxja Xxx OÜ vahel oleks olnud

leping sõlmitud, siis tunnistajad oleksid nimetatud lepingust teadlikud olnud. Tunnistaja Kaie

Lips on kinnitanud, et kõik andmed jõudsid alati OÜ-Xxx raamatupidamisse ning 2006-2008

oli OÜ Xxx raamatupidamine korrektselt korraldanud. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt tegi

tema igakuiselt külaelanikele arveid vastavalt AS-i Xxxja AS-i Xxx poolt tulnud mahtude

alusel ja elanike näitude alusel. Elanikud tasusid OÜ-le Xxx, XxxAS-le tasusime purgimise

eest. Elanikele ei esitatud arveid vee tarbimise eest, vesi tuli vanast kaevust, kaevu eest

elanikelt raha ei küsitud, kui OÜ Xxx oleks pidanud maksma iga kuu üle 18 00 krooni kaevu

kasutamise ja fekaali mahuti kasutamise eest, siis OÜ Xxx ei oleks ise seda maksnud, vaid raha

oleks tulnud elanike käest (II kd tlk 196-197). Kohtu hinnangul on kohtuistungil tunnistajana

üle kuulatud Xxx(endise nimega xxx) ütlused vastusolus teiste asjas kogutud tõenditega, mis

tõttu on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Xxx on küll kinnitanud, et sõlmis lepingu, et

puurkaevu kasutamise eest maksab OÜ Xxx OÜ-le Adelan KVH, kuid Xxx elanikele selle eest

arveid ei esitatud ja kulud kandis OÜ Xxx. Samas tunnistaja Xxxütluste kohaselt, kui OÜ Xxx

oleks pidanud maksma iga kuu üle 18 00 krooni kaevu ja fekaali mahuti kasutamise eest, siis

OÜ Xxx ei oleks ise seda maksnud, vaid raha oleks tulnud elanike käest. Kohtu hinnangul on

ebausutav, et olukorras milles OÜ Xxx esitas küll Xxx elamurajooni elanikele arveid AS Xxxja

AS Xxxpoolt esitatud teenuste eest otsustas jätta esitamata Xxx elamurajooni elanikele arved

esitamata salvkaevu ja settepaagi kasutamise eest ja pidi enda vahendite eest nimetatud arved

OÜ-le Xxxtasuma. Vaidlust pole selle üle, et OÜ Xxx ühtegi arvet OÜ-le Xxxtasunud ei ole.

15.11.2005 rendilepingu sõlmimist hilisemalt kinnitavad kohtu hinnangul ka hageja juhatuse

liikme Xxxpoolt kohtuistungil vande all antud ütlused. Kuigi 15.11.2006 hageja ja OÜ Xxx

vahel väidetavalt sõlmitud rendilepingu punkt 2.2. kohaselt rentnik kohustub tasuma kõik

varaga seotud kulud, sh elektrienergia eest on 25.11.2014 toimunud kohtuistungil hageja

juhatuse liige Xxxise kinnitanud, et enne OÜ Xxx pankrotimenetlust ei küsinud hageja OÜ-lt

Xxx elektri eest raha ( II kd tlk 193). Kohus ei pea usutuavaks, et OÜ Xxxoli nõus 2 aasta

jooksul ise tasuma salvkaevu pumba elektri eest ja ei pidanud vajalikuks küsida salvkaevu

pumba elektri eest hüvitist OÜ-le Xxx.

Kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et 01.04.2006

kuupäeva kandev rendileping on sõlmitud ilmselgelt tagantjärele ning tõenäoliselt sõlmitud

eesmärgiga tekitada OÜ Xxx maksejõuetus ning seeläbi esitada OÜ Xxx vastu tagasivõtmise

hagi ning lisaks nõuda näilike võlgnevuste tasumist kostjatelt.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 01.04.2006 sõlmitud rendilepingu näol on

tegemist ebausaldusväärse tõendiga ja kohus jätab eelnimetatud tõendi TsMS § 238 lg 3 p 1

ning TsMS § 238 lg 5 aluse tõendina arvestamata. Kuna VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib

tekkida lepingust, mitte aga arve esitamisest, siis tulenevalt asjaolust, et kohus on asunud

seisukohale, et tõendamist pole leidnud OÜ Xxxja OÜ Xxx vahel rendilepingu sõlmimine, siis

jätab kohus tähelepanud hageja poolt kohtule esitatud arved, mida hageja on väidetavalt

esitanud nii OÜ-le Xxx kui MTÜ-le Xxxväidetava rendilepingu alusel.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus 15.11.2006 väidetavalt hageja ja OÜ Xxx vahel sõlmitud

rendilepingust tuleneva võlgnevuse nõude rahuldamata.

Hageja alternatiivse nõude kohaselt juhul kui kohus asub seisukohale, et OÜ Xxx ettevõte ja

sellest tulenevalt hageja nõude aluseks olevast lepingust tulenevad kohustused ei ole kostjatele

üle läinud palub hageja alusetu rikastumise sätete alusel kostjatelt välja mõista Xxxmaatüki ja

sellel asuva veekaevu kasutamise eest igakuise tasuna 5000.- krooni, millele lisandub

käibemaks ning Xxx asuva maatüki ja sellel asuva kanalisatsiooni mahuti rentimise eest

10 695.- krooni, mille lisandub käibenaks. Hageja põhinõue kokku on 259 280 krooni. Hageja

palub lisaks põhinõudele välja mõista viivise 29 76,59 eurot ja edasi protsendina kui

põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,0219 % päevas.

Kohus leiab, et ka hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata.

TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadavaks kasuks eseme viljad ja eseme kasutamisest

saadavad eelised (kasutuseelised). VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta

tema omandit kasutanud isik hüvitama isikule rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS §

1037 lg 1 alusel on isikult võimalik nõuda mh kasutuseeliseid. Kohus leiab, et nii hagejale

kuuluva salvkaevu kui settepaakide kasutamine on toimunud hageja nõusolekul, mis välistab

VÕS § 1037 lg 1 järgse kasutuseelise hüvitamise nõude. Kohtule esitatud tõendeid kogumis

hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et vastavalt hageja ja kostjate

suulisele kokkuleppele hagejale kuuluval kinnistul asuvast salvkaevust varustati Xxx

elamurajooni elanike salvekaevu veega

kuni elamurajooni kanalisatsiooni trasside

rekonstrueerimiseni ja uue kaevu rajamiseni. Vaidlust pole selle üle, et kanalisatsiooni trasside

rekonstrueerimine lõppes mais 2009 ja uus kaev valmis 2009. mais. Vaidlust pole ka selle üle,

et Xxx elamurajooni elanikud hüvitasid hagejale salvkaevu elektripumba elektrikulu, mille osas

esitas hageja arve MTÜ-le Xxx, mille liikmeks on Xxx elamurajooni elanikud. Samuti pole

vaidlust selle üle, et reovee äraviimiseks sõitis vastav sõiduk hageja kinnistule ning tühjendas

settepaagid. Xxx elamurajooni elanikud katsid reovee äraviimise kulu, tasudes paakatu juhile

teenuse eest sularahas. Asjaolu, et salvkaevu ja settepaagi kasutamine on toimunud hageja

nõusolekul on tõendatud ka sellega, et MTÜ Xxxjuhatuse liige Andrus Luht on edastanud

hagejale puurkaevu elektri kasutamise arvestuse ja hageja esitas MTÜ-le Xxxpumba

elektrikulu eest arveid (I kd tlk 163-164). Juhul kui poolte vahel poleks olnud sõlmitud

kokkulepet salvkaevu kasutamise kohta, siis ei oleks Andrus Luhtil olnud mingit alust esitada

hagejale salvkaevu kasutamisega seotud elektrinäite ja tasuda salvekaevu elektri eest. Kohus

nõustub kostjate seisukohaga, et salvkaevu ja settepaakide kasutamine ilma hageja nõusolekuta

ei saanud olla võimalik, sest salvkaev ja settepaak asusid hageja omandis ja valduses oleval

Xxx tee 51, Rae külas asuval kinnistul. Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 389 mõistes tasuta

kasutamise lepinguga.

Isegi kui asuda seisukohale, hageja ja kostjate vahel puudus kokkulepe salvkaevu ja settepaagi

tasuta kasutamiseks, siis jääb hageja alternatiivne nõue kostjate vastu rahuldamata põhjusel, et

hageja ei ole tõendanud kostjate poolt väidetavalt saadud kasutuseelise väärtust. Riigikohus on

korduvalt rõhutanud, et kasutuseelise suuruse määramisel tuleb võtta lähtekohaks kasu, mida

nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 13, Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05,

p 16). Kohus on 10.10.2013 kirjas teinud hagejale ettepaneku VÕS § 1037 lg 1 koosmõjus

TsÜS 62 lg 1 järgi hüvitise suuruse kohta tõendite esitamiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule

hageja kostjate poolt väidetava kasutuseelise suuruse kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et olukorras, kus kostjad ei oleks kaevu ning

kanalisatsioonipaaki kasutanud, oleks hagejal olnud võimalus saada mingisugust tulu. Vaidlus

ei ole selle üle, et salvkaev ja settepaak olid ühendatud suletud Xxx elamurajooni veevarustus-

ja kanalisatsioonitrassidega ning vaidlusalust salvkaevu ja settepaaki oli võimalik vaid hagejal

endal kasutada ning ei olnud tegelikkus võimalik üldse kolmandatel isikutel kasutada.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ka hageja alternatiivse nõude rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, TsMS § 133 lg-s 1

sätestatust, mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja lg-s 2

sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud

intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva

nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi

hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on

põhinõudest suurem. Seega on tsiviilasja hind antud juhul 16 571,01 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi

täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta hageja

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik