2-14-10648/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Tsiviilasi nr: 2-13-560

1 (4)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-14-10648

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2014, Pärnu

Tsiviilasi

Credit Plus Osaühingu hagi T. B. vastu põhivõla

1549,03 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3880,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Credit Plus OÜ (registrikood 12041300,

asukoht Tammsaare tee 47, Tallinn 11316);

Hageja

seaduslik

esindaja

P.

P. (e-post:

P.@ckeoigusbyroo.eu )

Kostja: T. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

hagiavalduses ja registris: xxx xx xxx-xx, xxxxx xxxxx,

töökoht xxxxxx xxxxxxx xx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2. Välja mõista T. B.lt (B.) Credit Plus OÜ kasuks 2016,91 € (kaks tuhat kuusteist eurot ja

91 senti, millest põhivõlg 1549,03 €, meeldetuletuskirjade eest tasu 30,00 € ja seisuga

10.03.2014 sissenõutavaks muutunud lepingujärgses määras arvestatud viivis summas

437,88 €).

3. Välja mõista T. B.lt (B.) Credit Plus OÜ kasuks viivis põhivõlalt (otsuse tegemise seisuga

1549,03 €) 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) tasumata põhinõudest päevas

alates 11.03.2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Credit Plus OÜ hagi T. B.lt leppetrahvi 449,71 € väljamõistmiseks.

5. Menetluskuludest jääb T. B. kanda hagi rahuldatud osa järgi määratavale hagihinnale

3430,29 € vastav riigilõiv, ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

6. Välja mõista T. B.lt Credit Plus OÜ kasuks menetluskulude katteks 250,00 € (kakssada

viiskümmend eurot).

7. Välja mõista T. B.lt Credit Plus OÜ kasuks viivis tasumata menetluskulult (otsuse

tegemise seisuga 250,00 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-13-560

2 (4)

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpule viimiseks vajalik, sh Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik

vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a

EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides

selgituseks: „kaja kautsjon, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasutakse“.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

10.03.2014 kohtule esitatud hagiavalduses Credit Plus OÜ taotleb kostjalt välja mõista 2466,62 €,

s.o põhivõla 1549,03 €, leppetrahvi summas 449,71 €, meeldetuletuskirjade eest 30 €,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 437,88 € ning põhinõudelt viivist 0,25% päevas alates

11.03.2014. Menetluskulud, s.o riigilõivu 275 € ja kulutused õigusabile 100 € palub hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 18.10.2013 lepingu pealkirjaga „Võlatunnistus nr

2013/080M“, mis sisaldab võlatunnistust ja võlgnevuse ajatamise kokkulepet ning mille järgi kostja

tunnistas rahalist kohustust summas 1499,03 ning kohustus koos lepingutasuga (50,00 €) tasuma

hagejale kokku 1549,03 € alates 05.11.2013 igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul, osamakse

suurus oli 20 € ja viimase, 05.10.2014 tasutava osamakse suurus 1329,03 €. Kohustuse täitmisega

viivitamise korral kohustus kostja lepingu p 3.1 kohaselt tasuma viivist 0,5% võlgnetavalt summalt

päevas ning kohustuste tähtaegselt täitmata jätmisel lepingu punkt 3.2. järgi leppetrahvi 30%

võlgnetavalt summalt. Samuti kohustus kohustuse mittetähtaegse täitmise tõttu temale saadetud

meeldetuletuskirja eest tasuma 15€ (lepingu p 3.1.1). Kostja ei täitnud lepingut kohaselt ning jättis

tasumata kõik lepingujärgsed maksed, kogusummas 1549,03 €.

Hageja ütles lepingu üles 07.01.2014 ning nõudis kostjalt kogu põhinõude, intressi, viivise ja

leppetrahvi tasumist hiljemalt 14.01.2014. Kostja hageja nõuet ei täitnud, mistõttu hageja nõuab

kohtu kaudu kostjalt 2466,62 €.

KOSTJA VASTUS

Kostjale on 23.04.2014 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte toimetatud töökohe

kaudu isiklikult allkirja vastu 19.06.2014. Kohtumäärusega kostjale hagile vastamiseks antud 20

päeva möödus seega 09.07.2014. Kostja hagile ei ole vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr: 2-13-560

3 (4)

1. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava osaga ning § 444

lg 2 alusel piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjendustega.

2. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on tagaseljaotsuse tegemist taotlenud ning kostja ei ole kohtule

kirjalikku vastust ettenähtud tähtaja jooksul esitanud. 23.04.2014 määruses kostjat hoiatati hagile

tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgede eest. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt, asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses:

põhinõude 1549,03 €, meeldetuletuskirjade tasu 30 € ning viivise nõude osas. Põhjendatud ei ole

hageja leppetrahvi nõue.

4. Hagiavalduses toodud asjaolude alusel, arvestades, et võla ajatamise kokkulepe sõlmiti Credit

Plus OÜ kui majandus-või kutsetegevuses krediidiandja ning kostja kui eraisiku vahel eesmärgiga

võimaldada kostjal tasu eest (lepingutasu 50 €) lükata võla tasumine teatud perioodiks edasi, vastab

poolte kokkulepe võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-s 2 ja § 402 sätestatud tarbijakrediidilepingu

tunnustele.

5. Kostja ei ole täitnud 18.10.2013.a krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Seda tõendavad

08.10.2012 kostjale 20.11.2013 ja 09.12.2013 saadetud meeldetuletuskirjad (lk 13-14). Lepingu

täitmise tähtaeg pidi saabuma 05.10.2014, kuid kuna kostja oli maksete tasumise viivituses rohkem

kui 15 päeva, ütles hageja lepingu p 4.1 ja 4.2 alusel lepingu üles 07.01.2014 kohustuste lõpliku

täitmise nõudega alates 14.01.2014, millega muutus sissenõutavaks kogu võlg 1499,03 € ja

lepingutasu 50 €. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt

rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigus nõuda ka rahalise

kohustuse täitmisega hilinemise eest viivist. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista

kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1549,03€ ja lepingu p. 3.1.1 alusel tasu 2 meeldetuletuskirja eest

summas 30 €.

6. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi hageja võib kostjalt nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lause järgi on viivisemääraks lepingus kokkulepitud viivisemäär. Pooltevahelise lepingu

(võlatunnistus nr 2013/080M) punktis 3.1. lepiti kokku viivisemäär 0,5% tasumata summast päevas

ja selles määras on hageja arvestanud viivist hagi esitamise seisuga. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid protsendina

põhivõlast. Hageja taotlebki viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest määraga 0,25% tasumata

summast päevas. Hageja viivisenõue kokkulepitust väiksemas määras on mõistlik ja tuleb

rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise summas 437,88 € ja edasi alates 11.03.2014 viivise 0,25% põhinõudest päevas.

7. Õiguslikult ei ole põhjendatud hageja leppetrahvi 449,71 € väljamõistmise nõuet.

Tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg 1.

Nimetatud säte näeb täitmisega viivitamisel ette üksnes viivise ja kahju hüvitamise nõude esitamise

võimaluse. Leppetrahvi tarbijalt nõuda ei saa – sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu

Tsiviilkolleegium oma 14.01.2009.a otsuses (RKL nr 3-2-1-120-08).

7. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suuruse kindlaksmääramine

7.1. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad menetlusosalised

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas

hageja 2466,61 € suuruse nõude summas 2016,91 €, samuti kohus rahuldas lisanduvat viivise

nõude. Seega kohus rahuldas hagi enam kui 82% ulatuses. Menetluskulude jaotamisel kohus võtab

Tsiviilasi nr: 2-13-560

4 (4)

arvesse, mil määral hagi rahuldatud ulatuses esitamisel oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu, ning

hageja õigusabikulude põhjendamatust. Kohus jätab rahuldatud hagisumma järgi arvutatavale

hagihinnale vastava riigilõivu kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud jäävad iga

menetlusosalise enda kanda.

7.2. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel praeguses tagaseljaotsuses

kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja esitas hagiavalduse lisana kulunimekirja ja

tõendid ning taotleb kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 275 € ning õigusabi kulud lepingulisele

esindajale summas 100 € (käibemaksuta). Õigusabi kulude tõendamiseks esitas hageja esindaja

volikirja ja menetluskulude nimekirja.

7.3. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt on põhjendatud välja mõista hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv. Hageja tasus riigilõivu 275 €. Leppetrahvi võrra väiksema

nõude puhul oleks hagi hind olnud 3430,29 € ja sellelt nõutav riigilõiv 25 € võrra väiksem, kui

hageja tasus. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks 250 €.

7.4. Kohus ei pea põhjendatuks hageja õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg 1 ja

2 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui

lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust, kusjuures lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindava

töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Samuti on Riigikohus 12.10.2011

lahendis nr 3-2-1-80-11 punktis 23 selgitanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses

hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva

kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga.

7.5. Kohus leiab, et hageja kulutus lepingulise esindaja õigusabi tasule on põhjendamatu. OÜ Credit

Plus nimel lepingulise esindajana hagiavalduse allkirjastanud ja 10.03.2014 kohtule esitanud P. P.

on äriregistri teabesüsteemi kehtivatel andmetel alates 13.01.2011 kuni tänaseni hageja OÜ Credit

Plus juhatuse liige. Menetlusosalise seaduslik esindaja ei saa samaaegselt esineda menetluses sama

menetlusosalise lepingulise esindajana ega nõuda teistelt menetlusosalistelt enda töötasu

hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud 28.03.2011 kuupäeva kandev tähtajatu volikiri (lk 18), millega

hagejaks oleva äriühingu üks juhatuse liige R. R. on volitanud teist juhatuse liiget, P. P.t, osutama

õigusteenust ja esindama hagejat võlgade sissenõudmisel võlgnike vastu, ei oma esindajakulude

hüvitamisel tähtsust, kuna P. P. õigus hagejat kohtumenetluses esindada tuleneb seadusest. Juhatuse

liikme vormistamine lepinguliseks esindajaks eesmärgiga nõuda kostjalt õigusabikulude

hüvitamist, on ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus võtab arvesse, et vaidlus ei ole õiguslikult

keerukas ning on seotud hageja põhitegevusalaga.

7.6. TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik