2-13-26661/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Krista Kirspuu ja

Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-26661

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

U.N. hagi A.S. vastu A. S. tagasikutsumiseks

Pergo Hotels AS nõukogust ja nõukogu liikme

tahteavalduse

asendamiseks

ning

A.

S. tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04.06.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

U.N. apellatsioonkaebus

16.12.2014

Hageja U.N. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX X, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tambet

Laasik ja Britta Oltjer

Kostja

A.S.

(IK

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXXXX

X,

XXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Anton Sigal

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 04.06.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta U.N. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja menetluse käik

1. U.N. esitas 25.06.2013 Pärnu Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-13-26661) A.S. vastu

tema tagasikutsumiseks AS Pergo Hotels (edaspidi Pergo) nõukogust ning A. S.

tahteavalduse juhatuse liikme S.E. tagasikutsumiseks kohtulahendiga asendamiseks.

U.N. esitas 10.06.2013 Pärnu Maakohtule hagi A.S. vastu A. S. tagasikutsumiseks OÜ

Hotell Pärnu juhatusest (tsiviilasi nr 2-13-29062). 23.09.2013 maakohus liitis

tsiviilasjad ühte menetlusse.

2. Hageja omandis on ½ ja kostja omandis ½ OÜ Hotell Pärnu osakapitalist, A. S. ja

U.N. on OÜ Hotell Pärnu suhtes võrdsete õigustega juhatuse liikmed ja võrdväärsed

osanikud. OÜ-le Hotell Pärnu kuulub samanimeline Pärnu linnas Rüütli tn 44 asuv

hotell. OÜ Hotell Pärnu ning Pergo vahel sõlmitud rendilepingu alusel tegeleb Pergo

hotelli igapäevase majandustegevusega ning maksab selle eest OÜ-le Hotell Pärnu

renditasu. Pergo kuulub samuti ½ ulatuses hagejale ja ½ ulatuses kostjale. Pergo

peamiseks varaks on hotelli numbritubade ning restorani sisustus ja inventar. Kogu

Pergo vara väärtus on ca 450 000 eurot. Hotelli töötajad töötavad Pergo-ga sõlmitud

töölepingute alusel. Pergo nõukogu esimees on kostja, liikmed on A.S. abikaasa E. S.

ning M.N., kes on U.N. abikaasa.

3. Kuni 2012.a oktoobrini tegelesid pooled Pergo igapäevase juhtimisega ühiselt.

Vajalikud dokumendid allkirjastas U.N. kui juhatuse liige, omades selleks A.S.

heakskiitu. Mõned kuud enne hagi esitamist distantseeris A.S. end ettevõtte senisest

juhtimismudelist ning rõhutas, et soovib jätta kogu majandustegevusega potentsiaalselt

kaasneva

riski

üksnes

hageja

kanda,

taandudes

ise

ettevõtte

reaalsest

majandustegevusest.

4. Hageja oli Pergo juhatuse liige 07.05.1996 - 09.05.2013, mil nõukogu kutsus ta

juhatusest tagasi. U.N. tagasikutsumise otsuse poolt hääletasid A.S. ja E. S..

Äriregistri kanne U.N. tagasikutsumise kohta tehti 13.05.2013. Tagasikutsumise

põhjuseks toodi üldsõnaliselt, et ettevõtte majandustulemused ei olnud piisavalt head.

Ettevõte on tegelikkuses edukas ja kasumlik. Ettevõtte majandustegevust auditeeriv

audiitorfirma Klea ei ole tuvastanud ettevõtte juhtimises mistahes vigu.

5. Pergo nõukogu nimetas 09.05.2013 sama otsusega U.N. asemel uueks juhatuse

liikmeks S.E., keda on avalikus meedias käsitletud kui kohtusüsteemile ja

uurimisasutustele tuntud variisikut. S.E. andis 10.05.2013 nõukogu esimehele A.S. le

kirjaliku volikirja, millega volitas teda teostama kõiki juhatuse liikme ülesandeid.

Volikiri kehtis kuni 30.06.2013. Suuliselt teatas A.S. hagejale kavatsusest anda OÜ-le

Pärnu Hotell kuuluv hotell rendilepingu alusel OÜ Linden Hotell (edaspidi Linden)

kasutusse, mis on äriregistrisse kantud alles 12.05.2013 ning mille ainuomanikuks on

A.S. abikaasa E. S.. Kuna Linden on asutatud ilma osakapitali sissemakseta samal ajal

hageja Pergo juhatusest tagasi kutsumisega ning asendamisega A.S. kasuks tegutseva

variisikuga, on hagejal põhjendatud kahtlus, et A.S. kavatseb viia Pergo vara

Lindenisse, tehes seda kas tasuta või alla turuhinna.

6. Maakohtu 31.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-26661 määrati hageja Pergo

juhatuse asendusliikmeks. Hageja saatis S.E.- le ning A.S.- le enda lepingulise

esindaja vahendusel järelepärimised, et saada informatsiooni kostjate tegevuse kohta

Pergo nimel ning kostja tegevuse kohta OÜ Hotell Pärnu nimel. A.S. deklareeris, et ta

dokumente üle ei anna ning informatsiooni ei avalda, kuivõrd väidetavalt on hagejal

niigi kõigile dokumentidele juurdepääs. Tegelikkuses ei olnud hagejal sel hetkel

dokumentidele juurdepääsu ning Pergo kontoriruumides vastavaid dokumente ei

olnud.

7. S.E. ning Lindeni juhatuse liige E. S. on saatnud kõigile Pergo töötajatele kirjad, mille

kohaselt toimub 01.06.2013 ettevõtte üleminek, millega Pergo asemele astub Linden

ning vormistanud ettevõtte väidetavast üleminekust lähtuvalt ümber ka töötajate

töölepingud Lindenisse. Kuna ettevõtte ülemineku õiguslikuks eelduseks on

ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleandmine omandavale äriühingule, on

teatisest ilmne, et A.S. kavatsus on võõrandada Pergo vara Lindenile. S.E. teatas

hagejale, et OÜ Hotell Pärnu kavatseb realiseerida enda kui üürileandja pandiõigust

ning müüa Pergo vara maha enampakkumisel. Hagejale esitati teade Pergo vara

enampakkumisel müümise kohta 10.06.2013 kell 19:21, vara enampakkumine oli

kavandatud järgmiseks hommikuks kell 8:00. Hageja esitas kohe vastuväite, et niivõrd

lühikese etteteatamisega on vara enampakkumine lubamatu ning see rikub maakohtu

poolt 31.05.2013 seatud Pergo vara võõrandamise keeldu. Samal õhtul sõlmisid Pergo

ja OÜ Hotell Pärnu kokkuleppe (mõlemaid esindas U.N.), et Pergo vara võõrandamine

alla turuhinna on keelatud ning teavitasid sellest kostjat. Sellest hoolimata viisid S.E.

ja A.S. enampakkumise järgmisel päeval läbi ning võõrandasid kogu Pergo vara OÜ-le

Hotell Pärnu. Vara võõrandati hinnaga ca 127 000 eurot, seega ca kolm korda selle

tegelikust väärtusest odavama hinnaga. Kostja põhjustas sellega Pergole vähemalt

300 000 eurot kahju.

8. Hageja peab tõenäoliseks, et 11.06.2013 hagejani jõudnud, 10.05.2013 kuupäeva

kandvad teatised vara suhtes pandiõiguse teostamisest ja üürilepingu ülesütlemise

kohta on vormistatud hiljem tagantjärele eesmärgiga õigustada Pergo varade

käsutamist, hoolimata kohtu poolt seatud käsutamiskeelust. Kostja on Lindeni nimele

vormistanud ka Pärnu hotelli poolt kasutatavad kaardimakseterminalid, Pergo

kasutuses olnud kaardimakseterminalid on krediidiasutuse poolt tagastatud. See

tähendab, et kogu Pärnu hotelli tulu ning sissetulevad rahavood pööratakse vahetult

Lindeni kasuks, kes on eelduslikult sõlminud uued lepingud kaardimakseterminalide

kasutamiseks. OÜ Hotell Pärnu peamiseks varaks on Pärnus, Rüütli tn 44 asuv

kinnistu ning sellel asuv Pärnu hotell. Kinnistusraamatu registriosa III jakku on

17.05.2013 kinnistamisavalduse alusel kantud märkus üürilepingu kohta tähtajaga

30.12.2030. Hageja sai 11.06.2013 enda valdusesse ka koopia Lindeni ja OÜ Hotell

Pärnu vahel 17.05.2013 hageja teadmata sõlmitud üürilepingust, millega on Rüütli 44

kinnistu koormatud järgmiseks 17 aastaks Lindeni kasuks.

9. Ülalkirjeldatud tegevusega on A.S. saanud Pergo üle ebaseadusliku mõjuvõimu, mida

ta kavatseb kasutada äriühingu huvide vastaselt, eelistades oma erahuve ettevõtte

huvidele. A.S. on rikkunud juhtorgani liikme lojaalsuskohustust, tegutsedes ettevõtte

huvide vastaselt. A.S. on seadnud ettevõtet juhtima variisiku ning saanud selle kaudu

ettevõtte üle täieliku, õigusvastase ja keelatud kontrolli, eesmärgiga viia äriühingu

vara sellest välja. A.S. poolt vastav kohustuste rikkumine on käsitletav mõjuva

põhjusena ÄS § 319 lg 5 mõttes. Samuti rikkus A.S. OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme

lojaalsuskohustust, koormates osaühingu põhivara pikaajaliselt enda abikaasa ettevõtte

kasuks ning varjates vastavat asjaolu. See on mõjuv põhjus A. S. juhatusest

tagasikutsumiseks ÄS § 184 lg 5 alusel.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagidele vastu. Hageja on ebaõigesti kajastanud hagi aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid. Kõik hageja esitatud väited kostja lojaalsuskohustuse rikkumise

kohta on alusetud ja tõendamata.

11. Hageja tegutses Pergo juhatuse liikmena 07.05.1996 - 09.05.2013, mil Pergo nõukogu

kutsus hageja juhatusest tagasi. Nõukogu protokolli kohaselt oli hageja juhatusest

tagasikutsumine tingitud sellest, et 1) ÄS § 292 lg 1 p 11 ja § 306 lg 31 nõudeid

rikkudes hageja ei kutsunud enda ametisoleku ajal kokku üldkoosolekut negatiivse

omakapitali probleemi lahendamiseks ega esitanud ka pankrotiavaldust, kuigi Pergo

omakapital on negatiivne juba aastast 2011 ja aktsiaselts ei olnud võimeline täitma

nõuetekohaselt kõiki kohustusi; 2) hageja rikkus ÄS §-s 331 ja RPS § 25 lg-s 1

sätestatud äriühingu majandusaasta aruandluse täielikkuse ja õigsuse kohustust.

Hageja, kes on tsiviilasja raames nimetatud Pergo juhatuse asendusliikmeks, rikub

jätkuvalt oma juhatuse liikme kohustusi seoses üldkoosoleku kokkukutsumisega.

Eeltoodu tõendab, et hageja ei ole pädev täitma seadusest tulenevaid juhatuse liikme

ülesandeid ning tema vabastamine juhatuse liikme ülesannetest oli põhjendatud.

12. Pergo nõukogu võttis 09.05.2013 vastu otsuse valida juhatuse liikmeks hageja asemel

S.E., kellel on olemas teadmised ja kogemused keerulises majanduslikus olukorras

oleva Pergo majandustegevuse võimalikuks reorganiseerimiseks või vajadusel

likvideerimiseks ja/või pankrotimenetluse alustamiseks.

13. Pergo ja OÜ Hotell Pärnu vahel sõlmiti 31.10.2003 äriruumi üürileping Rüütli 44,

Pärnus asuva Hotell Pärnu kasutamiseks ja opereerimiseks. Alates 2012 detsembrist

lõpetas Pergo üüri maksmise lepingu alusel ja 10.05.2013 seisuga oli Pergo

üürilepingust tulenev võlgnevus juba 89 370,24 eurot, millele lisandusid viivised

8782,28 eurot. Kuna Pergo ei suutnud üürilepingust tulenevaid kohustusi täita, siis

ütles OÜ Hotell Pärnu üürilepingu üles ning teostas üürilepingust tuleneva võlgnevuse

katteks üürileandja pandiõigust.

14. A.S. volitused peatati alates 14.06.2013 tsiviilasja nr 2-13-29062 raames. Seega oli

kostja õigustatud OÜ Hotell Pärnu nimel teostama 11.06.2013 üürileandja pandiõigust

ja esitama OÜ Hotell Pärnu nimel pakkumise. Kuna vara käsutamine ei toimunud

Pergo poolt, siis ei puutu asjasse 31.05.2013 tehtud kohtumäärusega kehtestatud Pergo

esindusõiguse ja vara käsutuspiirangud. Samuti ei muuda vara käsutust kehtetuks

Pergo ja OÜ Hotell Pärnu poolt 10.06.2013 hageja isikus sõlmitud kokkulepe

üürileandja pandiõiguse teostamisele täiendavate tingimuste kehtestamiseks.

15. Kooskõlas AÕS § 293 lg-ga 1 teavitas OÜ Hotell Pärnu Pergot üürileandja

pandiõiguse teostamiseks avaliku enampakkumise toimumise ajast ja kohast. Samuti

avaldati enampakkumise teade kuulutusteportaalis www.soov.ee. Pergo kogu Hotell

Pärnu ruumides asuva vallasvara võõrandati ainsana pakkumise teinud OÜ-le Hotell

Pärnu pakkumishinnaga 129 500 eurot. AÕS § 294 lg 3 kohaselt OÜ Hotell Pärnu

tasaarvestas oma müügihinna tasumise kohustuse üürilepingust tuleneva võlgnevusega

89 370,24 eurot, millele lisandusid viivised 8782,28 eurot, ning ülejäänud müügihind

31 347,48 kuulus tasumisele Pergole.

16. Pergo vara müük toimus parima võimaliku hinnaga. Hotelli inventar ja sisseseade

sobib reeglina ainult konkreetselt sama hotelli jaoks ning väga raske on leida huvilisi,

kes sooviksid omandada suures koguses ühesugust kasutatud mööblit ja

amortiseerunud olmetehnikat. Hageja etteheited vara ebaseadusliku väljakantimise

kohta alla turuhinna on alusetud ja tõendamata.

17. Äritegevuse jätkamiseks sõlmis OÜ Hotell Pärnu 17.05.2013 Lindeniga uue

üürilepingu, mille p 3.1 kohaselt tasub OÜ Linden Hotell üüri 14 000 eurot kuus

(lisandub käibemaks). Seega on uue üürilepingu tingimused OÜ Hotell Pärnu jaoks

soodsamad kui Pergoga sõlmitud üürilepingus.

18. Kostja ei ole keeldunud hagejale dokumentide ja informatsiooni andmisest. Hageja

pöördus kostja poole oma esindaja kaudu 05.06.2013, milles palus infot ja dokumente

Pergoga üürilepingu lõpetamise kohta ning Lindeniga uue üürilepingu sõlmimise

kohta. Kostja vastas järelepärimisele, et kogu OÜ-d Hotell Pärnu puudutavale

dokumentatsioonile on hagejal juhatuse liikmena olemas juurdepääs OÜ Hotell Pärnu

kontoriruumidesse, mis asuvad äriühingu registreeritud aadressil Rüütli 44, Pärnu.

Seda, et hagejal oli olemas palutud dokumentidele juurdepääs, tõendab ka see, et

viidatud dokumendid olid lisatud hagiavaldusele.

19. Kostjal ei ole olnud plaanis OÜ Hotell Pärnu kinnistut võõrandada, mida kinnitab

üürilepingu sõlmimine nimetatud kinnistu osas Lindeniga ja vastava üürimärke

seadmine kinnistusraamatusse. Kostja tahe oli üksnes leida kinnistule ja sellel asuvale

hotellihoonele usaldusväärne ja maksejõuline üürnik.

Esimese astme kohtu otsus

20. Pärnu Maakohus jättis 04.06.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

21. Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb eristada hageja ja kostja kui

kaasaktsionäride

ja

–osanike

omavahelisi

suhteid,

hageja

ja

kostja

kui

aktsionäride/osanike suhteid aktsiaseltsi/osaühinguga ning poolte kui äriühingu

juhatuse või nõukogu liikme suhteid vastava äriühinguga.

22. Aktsiaseltsi ja osaühingu juhtorgani iga liige on eraldiseisvas seaduse ja põhikirjaga

reguleeritud õigussuhtes juriidilise isikuga, mille juhtorganisse ta kuulub. Juriidilise

isiku ja tema juhtorgani liikme vaheline õigussuhe on käsitletav käsundilaadse

lepingusarnase

õigussuhtena.

Juhtorgani

liikmele

seadusest

tulenev

üldine

lojaalsuskohustus tähendab, et juriidilise isiku juhtorgani liige peab eelistama oma

tegevuses juhtorgani liikmena juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute

huvidele. Lisaks tuleneb üldine lojaalsus- ja hoolsuskohustus VÕS §-st 620.

23. Kohus leidis, et asjas esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid kostja poolt

lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Hageja tõi esile, et kostja Pergo nõukogu

liikmena vahetas hageja kui eduka juhatuse liikme välja teise isiku vastu, kes on

ajakirjanduses ja õiguskaitseorganites tuntud variisik. ÄS § 322 lg 1 järgi on nõukogu

otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu

liikmetest. Pergo 09.05.2013 otsust nr 1 ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud

ega tühistatud. Pergo nõukogu on kolmeliikmeline ning hageja tagasikutsumise poolt

hääletasid kaks nõukogu liiget. Kollegiaalse organi otsust ei ole alust lugeda kostja

ainuisikuliseks tegevuseks sellele vaatamata, et hageja tagasikutsumise poolt

hääletanud nõukogu liikmeteks olid kostja ja tema abikaasa.

24. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid uueks juhatuse liikmeks valitud S.E.

kuvandit tuntud variisikuna. S.E.st loodud võimalik negatiivne meediapilt ei oma asjas

tähtsust. Kohtule teadaolevalt on S.E. kõrgema juriidilise haridusega, ta on olnud

tegev äriühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluses. Puuduvad andmed, et S.E. ei

vasta ÄS §-s 308 juhatuse liikmele kehtestatud nõuetele. Asjas esitatud tõendid -

2011.a majandusaasta aruanne, hageja enda e-kiri kostjale Pergo tasumata arvete

kohta, kinnitavad kostja väidet, et Pergo majanduslik seisund on raske: omakapital on

2011 majandusaasta tulemist alates negatiivne ja see tendents süveneb. Seisuga

31.12.2011

oli

omakapital

miinus

164 364

eurot,

20.03.2013

koostatud

raamatupidamisbilansist ja kasumiaruandest nähtuvalt oli 31.12.2012 seisuga

omakapital miinus 145 550,39 eurot ja 28.02.2013 seisuga miinus 214 207,86 eurot.

Kostja 20.03.2013 kirjast audiitorile nähtub, et kostja eesmärk oli päästa Pergo

pankrotist ning selleks ühe lahendusena nägi kostja ette omanike vahetust, kui

omanikud ei nõustu ettevõtet müüma, siis soovis kostja kindlustada ettevõtte vara

võimalikult suures ulatuses säilimise ja tagada, et maksejõuetu ettevõte ei osaleks

majandustegevuses ega tekitaks juurde kohustusi, mida ei suudeta täita. Eeltoodu

alusel on eluliselt usutavad kostja väited, et S.E. kutsuti juhatuse liikmeks eesmärgiga

majandustegevus reorganiseerida ning alustada vajadusel likvideerimismenetlus ja/või

pankrotimenetlus. Seega ei saa hageja tagasikutsumist Pergo juhatusest ja S.E. uueks

juhatuse liikmeks valimist nõukogu liikmetele, sh kostjale, ette heita.

25. Kohus leidis, et S.E.ga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tähtaeg, kokkulepitud tasu

maksmise tähtaeg ning S.E. poolt juhatuse liikmeks saamise järel kostjale volikirja

andmine Pergo esindamiseks, võisid tekitada kahtlusi, et kostja kasutab S.E. ettevõtte

üle võimu saamiseks. Samas ei ole kostja alates volituste 10.05.2013 saamisest kuni

31.05.2014 kohtumäärusega S.E. ja kostja volituste peatamiseni teinud mingeid

tehinguid, mis selliseid kahtlusi kinnitaksid. Hageja ei ole ümber lükanud kostja

väiteid,

et

kostja

täitis

ainult

ettevõtte

igapäevase

administreerimise

ja

kliendisuhtlusega seotud ülesandeid. Volikiri ei võimaldanud kostjal taotleda kannete

muutmist äriregistris, kostjal puudus juurdepääs Pergo pangakontole.

26. Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid hageja väidet, et Pergo omakapitali negatiivsus

oli igal ajahetkel kõrvaldatav ning enne 09.05.2013 nõukogu koosolekut oli poolte

ühine eesmärk suunatud sellele, et müüa Pergo üürilepingu perioodi lõpul Pergo vara -

hotellitubade ja restorani sisustus väärtusega ca 450 000 eurot - OÜ-le Hotell Pärnu,

viia selle kaudu aktsiaseltsi omakapital positiivseks ning ühtlasi täita Pergo

lepingulised kohustused OÜ Hotell Pärnu ees. Hageja väited hotellisisustuse väärtuse

kohta tuginevad Pergo põhivara inventuuri ja väikevahendite analüütilise konto käibe

andmetele 01.07. – 31.07.2013, milles kajastatud põhivara raamatupidamislik

jääkväärtus ja väikevahendite soetamisväärtus. Muid tõendeid vara turuväärtuse kohta

esitatud ei ole. Üürileandja pandiõiguse teostamiseks 11.06.2013 korraldatud

enampakkumisel on OÜ Hotell Pärnu ostnud sama vara hinnaga 129 500 eurot. Hageja

ei ole tõendanud vara turuväärtust 450 000 eurot. Samuti ei ole tõendeid, et Pergole on

vara selle hinnaga müümise tõttu tekkinud kahju. 10.06.2013 Pergo ja OÜ Hotell

Pärnu vahel vormistatud kokkulepe pandiõiguse teostamise avaliku enampakkumise

teel välistamise kohta on mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on

kokkuleppe allkirjastanud ainuisikuliselt, mõlema poole seadusliku esindajana.

Kokkulepe lähtub eeldusest, et Pergo ja OÜ Hotell Pärnu vaheline üürileping kehtib,

kuigi leping oli juba 10.05.2013 üles öeldud ja ülesütlemist hageja ei vaidlustanud,

samuti

räägitakse

kokkuleppes

tinglikust

tulevikus

tekkivast

üürimaksete

võlgnevusest, kuid kokkuleppe vormistamise ajal võlgnes Pergo OÜ-le Hotell Pärnu

ca 100 000 eurot üüri. Nendel asjaoludel ei saa üürileandja pandiõiguse teostamise

viisi valiku piiramist ja pandiõiguse teostamisest kahekuulise etteteatamise tähtaja

kokku leppimist pidada mõistlikuks. VÕS § 6 lg 2 alusel tuleb kokkulepe võlasuhtele

jätta kohaldamata.

27. Kohus leidis, et kostjal OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena oli volitus enampakkumine

läbi viia. Kostja juhatuse liikme volitused peatati alles 14.06.2013 kohtumäärusega.

Enampakkumise korraldas OÜ Hotell Pärnu. Maakohtu 31.05.2013 määrusega keelati

Pergo vara võõrandamine Pergo nõukogul ja juhatusel, see keeld ei laienenud OÜ

Hotell Pärnu kui üürileandja pandiõiguse teostamisele. Kostja kui Pergo nõukogu

liikme lojaalsuskohustuse rikkumise hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et nii

Pergo, kui ka OÜ Hotell Pärnu kuuluvad võrdsetes osades hagejale ja kostjale. Kostja

on Pergo nõukogu liige ja OÜ Hotell Pärnu juhatuse liige. Kostjal on

lojaalsuskohustus mõlema äriühingu ees ning kahe äriühingu omavaheliste suhetega

seoses on kostja huvide konflikt seega vältimatu.

28. Kohtu hinnangul puudus alus kahtlusteks, et kostja oleks tahtlikult tegutsenud

eesmärgiga viia vara Pergost välja. Pooled ei vaielnud selle üle, et OÜ Hotell Pärnu on

kasumit teeniv ettevõte. Samas Pergo omakapital on mitmeid aastaid olnud negatiivne,

pikemat aega ei ole äriühing suutnud nõuetekohaselt täita oma rahalisi kohustusi.

Vaidlusalune vara koosnes Rüütli 44 hoones asuvast hotelli ja restorani sisustusest.

Enampakkumise toimumise ajaks oli Pergoga äriruumi üürileping lõpetatud, seega

Pergo ise ei saanud enam Rüütli 44 hoones hotelliteenust osutada ja vara

otstarbekohaselt kasutada. Kohus leidis, et äriühingute juhtorganite liikme tegevus,

mille tagajärjel Pergo vabaneb kohustustest, mida ta täita ei suuda, ning OÜ Hotell

Pärnu omandab vara võimalikult soodsalt, tuleb lugeda majanduslikult põhjendatuks.

Sellised tehingud on ka hageja enda kui aktsionäri ja osaniku huvides.

29. Selle vaidluse lahendamisel ei ole kohtu pädevuses hinnata, kas Pergo jaoks oleks

olnud müümisest kasulikum jääda vara omanikuks ja see näiteks uuele

hotellioperaatorile välja rentida. Ei ole välistatud, et nõukogu ja/või juhatuse liikmed

teevad valesid majanduslikke otsuseid, kuid ka see iseenesest ei ole automaatselt

juhtorgani liikme tagasikutsumise aluseks, kui ta on järginud vajalikku hoolsust.

Praeguses asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduks, et kostja ei ole

Pergo või OÜ Hotell Pärnu juhtorgani liikmena tegutsenud heas usus ja korraliku

ettevõtja hoolsusega.

30. OÜ Hotell Pärnu poolt Pergoga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist ei ole vaidlustatud.

Üürilepingu ülesütlemise ajaks oli Pergol kogunenud vähemalt 5 kuu üürivõlg. Pergo

konto väljavõtted alates 01.01.2009 – 31.12.2012 ja üürimaksete koondarvestus ei

kinnita hageja väiteid, et praktikas väljakujunenud tava järgi maksis Pergo üürivõla

OÜ-le Hotell Pärnu pärast suvehooaja lõppemist. Tõenditest nähtuvalt on üüriarveid

tasutud igakuuliselt, ainult aastal 2011 ei ole makset tehtud aprillis-mais ja 2012

veebruaris ja mais. Üürivõlglasega lepingu lõpetamine ja uue üürnikuga üürilepingu

sõlmimine oli OÜ Hotell Pärnu huvides ja majanduslikult põhjendatud ka Pergo

suhtes. Tänaseks on selge, et Linden täidab kohustusi nõuetekohaselt, lisaks on üür

mõnevõrra kõrgem. Seega kostja ja uue juhatuse liikme S.E. tegevus oli nii Pergo kui

ka OÜ Hotell Pärnu huvidega kooskõlas. Hageja väited selle kohta, et uue üürniku

leidmiseks avaliku konkursi korraldamise teel oleks olnud võimalik saada paremat

üürihinda, on oletuslikud. Mingeid konkreetseid andmeid, millele oletused tuginevad,

kohtule esitatud ei ole.

31. Hageja heitis kostjale ette, et OÜ Hotell Pärnu sõlmis Pergo asemel üürilepingu

vastloodud äriühinguga Linden, mis kuulub kostja abikaasale ning millel puudub

hotelli käitamiseks vajalik vara, töötajad ja oskusteave. Lindeni ainuosanik ja juhatuse

liige E. S. on Pergo nõukogu liige ning seeläbi on tal hotelli käitamiseks vajalik

informatsioon, kostja sõnul E. S.- l oli ka varasem hotelli majandamise kogemus.

Asjaolu, et E. S. nõukogu liikmena on kohustatud hoiduma konkureerivast tegevusest,

ei anna alust väita, et kostja A.S. on lojaalsuskohustust rikkunud. Praeguses asjas ei

anna äriühingu juhtorgani liikme tagasikutsumiseks alust üksnes see asjaolu, et hotelli

üürileping on sõlmitud ja hotellisisustus on üle antud ühe osaniku/aktsionäri

abikaasaga seotud firmale. Nimetatud tehingud ei tähenda automaatselt, et tehingud

kahjustavad OÜ Hotell Pärnu või Pergo huvisid ning et kostja eelistab enda või oma

abikaasa huve äriühingute huvidele. Kostja ei ole välja toonud, et Pärnu hotelli

opereerimise üleandmine kostja abikaasa äriühingule kahjustas OÜ Hotell Pärnu või

Pergo majanduslikke huve. Kuna hageja ei ole nõude alusena tuginenud talle kui

aktsionärile või osanikule kahju tekitamisele, siis kohus ei analüüsinud, kas ja mil

määral eelviidatud tehingud mõjutavad OÜ Hotell Pärnu ja/või Pergo väärtust.

32. Lindenil ei pidanud olema hotelli teenindamiseks vajalikke töötajaid enne üürilepingu

sõlmimist. Linden võis mõistlikult arvestada võimalusega võtta tööle töötajad, kes

varem töötasid Pärnu hotellis Pergoga sõlmitud töölepingute alusel, kuivõrd hotelli

üürilepingu lõpetamise järel Pergo neid töötajaid enam ei vajanud. Lindeniga

üürilepingu sõlmimine ei olnud põhjendamatu äririski võtmine OÜ Hotell Pärnu jaoks

ning seega sellise üürilepingu sõlmimisega kostja juhatuse liikme lojaalsuskohustust

OÜ Hotell Pärnu suhtes ei rikkunud. Sellest, et lepingus puudub üüri regulaarse

tõstmise instrument, ei saa järeldada üürilepingu kahjulikkust OÜ Hotell Pärnu jaoks

ega seda, et kostja on abikaasa äriühinguga üürilepingu sõlminud põhjendamatult

soodsatel tingimustel.

33. Kohus leidis, et kostja tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest ei anna alust

kostja võimalik keeldumine anda hagejale kui OÜ Hotell Pärnu osanikule ja juhatuse

liikmele informatsiooni ja dokumente. Hageja on ise esile toonud, et kostja keeldumise

põhjuseks oli asjaolu, et hageja on ka ise juhatuse liige ja kõik dokumendid on talle

Pärnu hotelli bürooruumides kättesaadavad. Võlaõigusseadus annab õigusliku aluse

nõuda dokumente välja kohtu kaudu, kui dokumentide valdaja sellest põhjendamatult

keeldub. Hageja ei ole seda õigust kasutanud.

34. Põhistamata olid hageja väited selle kohta, et kostja lõi põhjendatud kahtluse, et on

teinud ettevalmistavaid samme OÜ Hotell Pärnu vara, sh hotelli sisustuse ja Rüütli 44

kinnistu, võõrandamiseks. Hageja ei ole konkretiseerinud, millise kostja tegevuse

põhjal selline kahtlus tekkis. Kõige eeltoodu alusel kohus leidis, et kostja poolt

äriühingute huvide vastane tegutsemine ja oma huvide ettevõtte huvidele eelistamine,

s.t äriühingu nõukogu liikme ja juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumine, ei ole

tõendamist leidnud.

Apellatsioonkaebus

35. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või

alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud

jätta vastustaja kanda.

36. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 436 lg-t 1, § 438 lg-t 1, § 442 lg-t 8, mis tõi kaasa

ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, eelkõige ÄS §-des 185, 186, 187, 312, 313 ja

§-s

sätestatud

äriühingu

juhtorgani

liikme

hoolsus-,

lojaalsus-,

ja

konfidentsiaalsuskohustuste sisustamise ja rikkumise kontekstis ning ebaõige

kohtuotsuse tegemise.

37. Maakohus leidis ekslikult, et poolte vahel ei olnud vaidlust, et hotelli numbritubade ja

restorani sisustus ning inventar kuulus Pergole. Nimetatu on ebatäpne, kuivõrd hotelli

numbritubade ja restorani sisustus kuulub jätkuvalt Pergole. Hotelli ja restorani

sisustuse ning inventari omandiõigus on ilmselgelt poolte vahel vaidluse all. Hageja

on korduvalt selgitanud, et enampakkumine oli ilmselgelt näilik, kuivõrd see

korraldati tingimustel, millel selles ei olnud ühelgi kolmandal isikul võimalik osaleda,

selle eesmärgiks oli varjata maakohtu 31.05.2013 määrusega seatud Pergo vara

käsutamiskeeldu eiravat vara müüki ning enampakkumine on vastavalt TsÜS § 88 lg 1

alusel tühine.

38. Hageja on korduvalt selgitanud, et OÜ Hotell Pärnu ei ole sõlminud Lindeniga

lepingut, millega viimasele oleks antud õigus vara kasutamiseks, mis oleks ühtlasi

pidanud eelduslikult toimuma tasu eest. Sellest on võimalik vaid järeldada, et A.S. on

isiklikult andnud Pergole kuuluva hotelli ja restorani sisustuse ja inventari tasuta enda

abikaasa äriühingu valdusse ning viimane kasutab seda ilma õigusliku aluseta.

39. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja poolt esile toodud kostja juhtorgani

liikme

kohustuste

rikkumise

suhtes.

Hageja

tõi

maakohtule

esitatud

menetlusdokumentides esile A.S. poolt 11 rikkumist Pergo nõukogu liikmena ning 9

rikkumist OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena. Hageja poolt esile toodud 20

rikkumisest on maakohus käsitlenud vaid kuut ning 14 rikkumist on maakohtu poolt

jäänud lihtsalt tähelepanuta.

40. Pergo nõukogu 09.05.2013 otsusega nimetas A.S. Pergo juhatusse tuntud variisiku.

Maakohus leidis, et kollegiaalse organi otsust ei ole alust lugeda kostja ainuisikuliseks

tegevuseks sellele vaatamata, et hageja tagasikutsumise poolt hääletanud nõukogu

liikmeteks olid kostja ja tema abikaasa. Kostja abikaasa oli ka isikuks, kes lõi

12.05.2014 Lindeni ning asus sellest hetkest peale Pergoga aktiivselt konkureerima.

09.05.2013 otsuse eesmärgiks oligi kõrvaldada takistus sellele, et A.S. saaks Pergo

enda kontrolli alla läbi enda abikaasa vastloodud äriühingu. A.S. ning tema abikaasa

tegevusi ei ole võimalik vaadelda lahus.

41. Kohus ei põhista, miks ta leiab, et S.E.-st avalikkusele teadaolev negatiivne meediapilt

on kolmandate isikut poolt loodud, mitte ei kajasta S.E. üldtuntud tegevusmudelit ja -

kuvandit.

42. Hagejale ei ole teada ning kohus ei ole esile toonud, mida täpselt on S.E. Pergo

majandustegevuse reorganiseerimiseks ette võtnud. Kostja ei ole suutnud tõendada

S.E. poolt mistahes tegevust ettevõtte huvides ja nimel. A.S. kasutas S.E.- lt saadud

volitusi aktiivselt Pergo huvide vastaselt, mh andis A.S. enda abikaasa ettevõttele

tasuta üle Pergo domeeninimed ning raamatupidamisprogrammid. Kohus on vastavaid

tehinguid ignoreerinud.

43. Kostja müüs Pergo vara oluliselt alla selle turuhinna. Maakohus eiras hageja poolt

vara väärtuse kohta esitatud tõendeid, mis nimetatud asjaolu kinnitavad.

44. Kohus leidis, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid hageja väidet, et Pergo

omakapitali negatiivsus oli igal ajahetkel kõrvaldatav. Kostja lõpetas Pergo

üürilepingu 10.05.2013 ehk just enne suvise kõrghooaja algust, võttes selle sammuga

Pergolt teadlikult nii võime viia omakapital positiivseks kui maksta tekkinud

üürivõlgnevus senise praktika ja kokkuleppe kohaselt pärast suveperioodi.

45. Maakohus ei võtnud seisukohta hageja argumendi suhtes, et 11.06.2013 läbi viidud

enampakkumine oli näilik, eesmärgiga varjata Pergo vara müüki, eirates maakohtu

poolt seatud käsutuskeeldu, ning seetõttu tühine. OÜ Hotell Pärnu ei teavitanud Pergot

kordagi sellest, et viimasel oleks tema ees üürivõlgnevus või et selle võlgnevuse

likvideerimiseks on vajalik asuda viimase vara müüma. Hagejat teavitati vara müügist

esmakordselt enampakkumise eelõhtul.

Enampakkumise teade sõnastati

nii

üldsõnaliselt ning ilma müüdava vara nimekirja esitamata, et mitte ühelgi kolmandal

isikul ei olnud võimalik teha enampakkumisel pakkumist, kuivõrd ühegi võimaliku

osaleja jaoks ei olnud teada ei see, mida müüakse, ega see, mis võiks selle väärtus olla.

Kostja, kel oli sel hetkel õigus OÜ Hotell Pärnu esindamiseks, ei maksnud Pergole

enampakkumise aktis sedastatud ostuhinna osa 31 347,48 eurot ega teinud vastava

makse tegemist ülesandeks ka äriühingu raamatupidajale. Vaidlus puudus selles, et

kohe pärast väidetava enampakkumise läbiviimist andis kostja kogu enampakkumisel

justkui omandatud vara tasuta enda abikaasa äriühingu kasutusse, kes kasutab seda

tänaseni selle eest sentigi maksmata.

46. Kohus jättis tähelepanuta, et Pergo nõukogu liikmena oli E. S. jaoks ÄS § 324 lg 1 p 3

kohaselt keelatud olla samaaegselt aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu

juhtorgani liikmeks.

47. Kostja kahjustas nii OÜ Hotell Pärnu kui Pergo majanduslikke huve, kuivõrd sõlmis

järgmiseks ca 17 aastaks üürilepingu, milles ei ole ette nähtud hinna tõstmist ning

andis selle lepingu täitmise võimaldamiseks Lindenile tasuta kasutada kogu Pergo

vara.

48. A.S. sõlmis enda abikaasa äriühinguga OÜ Hotell Pärnu nimel pikaajalise üürilepingu

sellest teisi juhatuse liikmeid teavitamata, rikkudes konkurentsikeeldu. Maakohtu

seisukoht, et Lindeniga tehingu sõlmimine ei tähenda automaatselt OÜ Hotell Pärnu

huvide kahjustamist, on õige, kuid lähedasega tehingu tegemise korral eeldatakse, et

see on äriühingut kahjustav. Kui tehing on juba tehtud, on tehingu teinud juhtorgani

liikme ülesanne tõendada, et see tehti majanduslikult ekvivalentsetel tingimustel.

49. Juhul, kui eitada A.S. ja E. S. kooskõlastatud ning ühist tegevust, on arusaamatu, kust

sai vastloodud varatu äriühing Linden informatsiooni, et OÜ Hotell Pärnu otsib

hotellile uut operaatorit, millistel tingimustel ning millisteks tähtaegadeks. Nimetatu

näitab selgelt, et Lindeni loomise ainsaks mõtteks ja eesmärgiks oli A.S. poolt luua

uus täielikult enda kontrolli all olev operaator.

50. Hageja on nii Pergo kui OÜ Hotell Pärnu nimel korduvalt nõudnud Lindenilt vara

kasutamise eest tasu maksmist ning nõuab seda ka kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-

13-49323. Kohtu viide, et Linden on justkui kinnitanud soovi tasus kokku leppida, on

meelevaldne, kuivõrd Linden on seniajani nõudeid vara kasutamise eest tasu

maksmiseks ignoreerinud. Tegemist on klassikalise konkurentsikeelu rikkumisega,

milles juhatuse liige on teinud enda abikaasaga äriühingu jaoks kahjuliku

mitteekvivalentse tehingu, millega on jätnud äriühingu tulu saamise võimalusest ilma.

51. Kostja rikkus enda kui juhtorgani liikme kohustust anda enda tegevuse kohta

informatsiooni. Hagejal puudus 2013 mais ja juunis võimalus Pärnu hotelli

bürooruumides dokumentidega tutvuda. Kostja ja tema abikaasa korraldasid samal ajal

hotelli ülevõtmist Lindeni poolt ning hagejat hoiti kõigist toimingutest teadmatuses.

Arvestades, et kostja korraldas nii Pergo kui OÜ Hotell Pärnu tegevust

fundamentaalselt ümber, muutes täielikult ära senise majandusmudeli ning tõi sinna

sisse enda abikaasa äriühingu, andes sellele koheselt ning tasuta üle Pergo hotelli ja

restorani sisustuse, koormas selle kasuks ebamõistlikult pikaks ajaks ning hinna

muutmise võimaluseta OÜ Hotell Pärnu omandis oleva kinnistu ning andis viimasele

mõlema äriühingu kõik dokumendid, on ilmne, et kostja järgmine samm oleks olnud

ka kinnistu võõrandamine enda abikaasale.

52. Maakohus jättis käsitlemata asjaolu, et A.S. andis lisaks Hotell Pärnu ja restoran

Embecke sisustusele Lindenile tasuta üle ka kõik Pergo dokumendid, sh dokumendid

tellijate, koostööpartnerite, klientide, vara koosseisu ja väärtuse jms. kohta; Pergo

domeeninimed

pergohotels.ee,

embecke.com,

hotelparnu.com;

kassasüsteemi

Compucash, raamatupidamistarkvara VERP, hotelli haldamise tarkvara Fidelio Suite 8

ning selle litsentsid. Tasuta üle antud tarkvara väärtus on ca 16 000 eurot. Linden sai

enda valdusse kogu Pergo informatsiooni, sh ärisaladuse. A.S. on seega rikkunud

konfidentsiaalsuskohustust.

53. A.S. jättis Pergo ilma ka viimase kontoriruumidest aadressil Rüütli 44, andes need

Lindeni kasutusse ning Linden võttis üle kõik Pergo töötajad, väites, et tegemist on

ettevõtte üleminekuga.

54. Maakohus jättis hindamata kostja tegevuse kui ühtsest eesmärgist kantud terviku. A.S.

tegevuste kogumist nähtub selle sisuline õigusvastane eesmärk – saavutada kontroll

Pergo ja OÜ Hotell Pärnu varade üle, viia varad Pergost õigusvastaselt välja enda

kontrolli all olevasse äriühingusse ja muuta Pergo varatuks ning U.N. osalus sisuliselt

väärtusetuks, koormates samal ajal OÜ Hotell Pärnu kinnistu pikaajaliselt ning

mitteekvivalentselt enda abikaasa äriühingu kasuks. Samal ajal on A.S. säilitanud enda

isikliku kontrolli Hotell Pärnu üle enda abikaasa ettevõtte kaudu, kuid teostades ka

isiklikult hotelli igapäevase juhtimisega seotud ülesandeid. A.S. poolt teostatud

tehingud on ka eraldiseisvalt tühised, kuivõrd need on tehtud hea usu põhimõtet

tahtlikult rikkudes. Maakohus oleks pidanud iga hageja poolt esile toodud tehingu ja

toimingu suhtes hindama, kas see oli hea usu põhimõttega kooskõlas või selle

rikkumise tõttu tühine.

55. 22.10.2013 eelistungil määras maakohus, et kostja esitab oma täiendava vastuse hageja

14.10.2013 seisukohtadele 10 päeva jooksul pärast tahteavalduse asendamise nõude

osas tehtava määruse jõustumist. Kostja tähtaegselt vastust ei esitanud. 27.12.2013

pikendas kohus tagantjärele kostja vastamistähtaega 06.01.2014. Hageja esitas kohtu

tegevusele vastuväite ning selgitas, et kohus on eksinud menetlusõiguse kohaldamisel.

Kostja ei esitanud TsMS § 64 lg 1 kohast mõjuvat põhjust, mis on tähtaja pikendamise

vältimatu eeldus ning kohus ei saa tagantjärele pikendada juba möödalastud

menetlustähtaega, vaid seda saab vaid ennistada TsMS § 67 lg 1 alusel mõjuva

põhjuse olemasolul.

Vastustaja seisukoht

56. Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

57. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja

materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on oma

seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

58. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,

kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

59. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus asja menetlemisel menetlusõiguse

norme, mis annaks alust otsuse tühistamiseks. Maakohus ei eksinud vaidluse all

mitteolevate asjaolude kirjeldamisel. Maakohus leidis, et vaidluse all ei olnud asjaolu,

et hotelli sisustus kuulus Pergole. Selle üle polnudki vaidlust. Vaieldav on see, kas

sisustus kuulub jätkuvalt Pergole või mitte. Kohus analüüsis mõlema poole väiteid ega

lähtunud eeldusest, et sisustuse kuuluvus on väljaspool vaidlust. Samuti analüüsis

maakohus hageja väidet 11.06.2013 enampakkumine näilikkuse kohta ega lähtunud

eeldusest, et tegemist on kehtiva tehinguga. Järeldusele, et enampakkumine on

toimunud kooskõlas seadusega, jõudis kohus tõendeid hinnates. Vaidlust pole olnud

ka selles, et hotelli ja restorani sisustust, mis asub Hotell Pärnu ruumides, kasutab

osaliselt käesoleval ajal hotelli uus operaator Linden.

60. Maakohus käsitles kostjale etteheidetud rikkumisi vajalikus ulatuses. Hageja väide, et

ta tegi kostjale kokku 20 erinevat etteheidet, millest maakohus on käsitlenud üksnes

kuute, ei vasta tegelikkusele. Maakohus ei ole käsitlenud kõiki etteheiteid eraldi, vaid

koondas need otsuses 6 suurema teema alla ning käsitles neid kompleksselt. Maakohus

andis hinnangu kostja tegevusele tervikuna, lähtudes sellest, et vaidluse peamiseks

küsimuseks oli see, kas kostja tegutses iseenda huvides Pergo ja Hotell Pärnu huvide

arvelt.

61. Asjas esitatud tõendeid hinnates tuvastas maakohus asjaolud ja jõudis järgmistele

järeldustele:

-

Pergo omakapital oli negatiivne ning tegemist ei olnud ajutise formaalse

probleemiga;

-

Pergo tasus hotelli üüri viimastel aastatel kaootiliselt ja tema võlad tarnijatele

järjest suurenesid. Sellest järeldas kohus, et Pergo tegevus tõenäoliselt ei olnud

jätkusuutlik;

-

Pergo üürileping Hotell Pärnuga lõppes õiguspäraselt, kuna Pergo ei suutnud

tasuda üüri ning Pergo ei ole lepingu lõppemist vaidlustanud.

-

Pergo ainus vara – hotelli sisustus – realiseeriti Hotell Pärnu poolt üürileandja

pandiõigust teostades õiguspärasel enampakkumisel. On usutav, et Pergo sai vara

eest enampakkumise tagajärjel õiglase hüvitise.

-

Pergol ei olnud lepingu lõppemise järel vaja töötajaid ning sisuliselt leidis aset

hotelli opereerimise ettevõtte üleandmine Pergolt Lindenile, mille tulemusena

Pergo vabanes kohustustest, mida ta ei oleks suutnud täita;

-

Lindeni juht E. S. on piisavalt kogenud; Linden maksab Hotell Pärnule üüri

korrektselt, igakuiselt ja suuremas summas kui Pergo; Linden on olnud nõus

tasuma hotelli vallasvara eest, mille osas kokkulepe veel puudub. Sellest järeldas

kohus, et Lindeniga sõlmitud üürileping ei ole sõlmitud põhjendamatult soodsatel

tingimustel.

62. Neid maakohtu järeldusi pole hageja ümber lükanud.

63. Ülaltoodud analüüsi tulemusena jõudis maakohus siseveendumusele, et kostja tegevus

ei olnud pahatahtlik ega kantud eesmärgist ise hageja, Pergo või OÜ Hotell Pärnu

arvelt rikastuda. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti ja jõuda

teistsugusele järeldusele, kui seda tegi maakohus.

64. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et S.E. nimetamine Pergo juhatuse

liikmeks oli juba iseenesest käsitletav kostja kohustuste rikkumisena Pergo nõukogu

esimehena. Hageja arvates andis selleks alust S.E. halb maine ning tema tegevus

juhatuse liikme ametikohal. Maakohtus ei olnud vaidlust, et S.E. l on juriidiline

kõrgharidus ning juhtimiskogemus ning mingit seaduslikku takistust tema juhatuse

liikmeks nimetamiseks ei olnud. Ringkonnakohtul pole alust kahelda maakohtu

seisukohas, et on eluliselt usutav, et S.E. ülesanne oli reorganiseerida Pergo tegevust

ning alustada vajadusel likvideerimis- või pankrotimenetlust. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et hageja poolt väljatoodud asjaolud Pergo omakapitali negatiivsuse

kõrvaldamiseks - hotelli sisustuse müük ja piisava tulu teenimine 2013. suvehooajal –

ei tõenda pikas perspektiivis Pergo jätkusuutlikkust. Kohtule esitatud tõendid näitasid,

et Pergo maksehäired süvenesid. Seetõttu leidis kohus põhjendatult, et Pergo tegevuse

lõpetamine S.E. poolt oli majanduslikult loogiline.

65. Hageja ei ole tõendanud, et üürilepingu sõlmimine Lindeniga oli õigusvastane.

Asjaolu, et Lindeni omanik ja juht on kostja abikaasa, ei tähenda, et OÜ Hotell Pärnu

ei võinud teha Lindeniga turutingimustel tehinguid. Kohus võrdles tehingute

tingimusi ning jõudis järeldusele, et Linden on objektiivselt parem üürnik, kui seda oli

Pergo. Ebaõige on hageja etteheide, et Lindeniga sõlmitud üürileping ei võimalda

tõsta üüri. Üüri tõstmise mehhanism on lepingus p-s 3.2 olemas.

66. Kostja ei andnud hotelli sisustust Lindeni tasuta kasutusse. OÜ Hotell Pärnu ja Linden

ei jõudnud sõlmida hotelli sisustuse osas kokkulepet, kuna 3 päeva pärast

enampakkumist peatati kostja volitused OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena. Alates

hagi tagamisest oli hotelli sisustuse kasutamise kokkuleppe sõlmimine hageja

võimuses. Linden on korduvalt väljendanud, et on nõus hotelli sisustuse eest tasuma,

kuid hageja on keeldunud pidamast läbirääkimisi vara kasutustasu osas, kuna hageja

on seisukohal, et OÜ Hotell Pärnu ei ole saanud hotelli sisustuse omanikuks, mistõttu

ei ole hageja soovinud sõlmida sisustust puudutavaid kokkuleppeid OÜ Hotell Pärnu

ja Lindeni vahel.

67. Hagi rahuldamiseks ei anna alust see, et Lindenile läksid üle ettevõtte üleminekul ka

Pergo domeenid, e-posti aadressid, litsentsid ja lepingud. Ilma hotelli opereerimiseta ei

omanud need Pergo jaoks eraldiseisvat väärtust.

68. Hagi rahuldamiseks ei anna alust ka kostja võimalik keeldumine anda hagejale kui

Hotell Pärnu teisele juhatuse liikmele informatsiooni ja dokumente. Hageja on

nõudnud kostjalt Lindeni majandustegevusega seotud dokumente, mis on Lindeni,

mitte kostja valduses.

69. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus õigesti, et kostja tegevus OÜ Hotell Pärnu juhatuse

liikmena ja Pergo nõukogu liikmena oli õiguspärane ja puudub alus kostja

tagasikutsumiseks Pergo nõukogust ja OÜ Hotell Pärnu juhatusest.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

70. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust

selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

71. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib mE.tlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult mE.tluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Krista Kirspuu Kaupo Paal Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/