2-13-13790/42 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-13790

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. detsember 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-13790

Tsiviilasi

Toomas Ojaste hagi Aili Annuki vastu 5375 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5791,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Toomas Ojaste (ik 36304152754; elukoht XXXX);

hageja esindaja advokaat Valli Murde (Objartel ja Partnerid

Advokaadibüroo; Riia 4, 51004 Tartu; vmurde@gmail.com);

kostja Aili Annuk (ik 46412302718; elukoht XXXX; e-post

XXXX);

kostja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Anne Vissak

(Advokaadibüroo Sirje Must; Õpetaja 9, 51003 Tartu; e-post

anne@sirjemust.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Toomas Ojaste hagi Aili Annuki vastu 5375 euro ja lisanduva viivise nõudes

rahuldamata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud täielikult Toomas Ojaste kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue

25.03.2013 esitas Toomas Ojaste (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Aili Annuki (kostja) vastu

15 003 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 14.11.2013 esitas hageja täpsustatud

hagiavalduse, kus vähendas põhinõuet 5375 euroni. 02.05.2014 teatas hageja, et põhinõude

vähendamist tuleb käsitada hagist osalise loobumisena.

2(5)

Täpsustatud hagiavalduse kohaselt lõpetati Tartu Maakohtu 02.12.2011 kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-10-44332 poolte ühisomand korteriomandile XXXX Tartu, korter jäeti hageja

ainuomandisse ning temalt mõisteti kostja kasuks välja hüvitis 15 000 eurot. Nimetatud

kohtuotsus jõustus 21.01.2013. Seega oli korteriomand kuni 21.01.2013 poolte ühisomandis,

kuid kostja on korteriomanikuna jätnud täitmata omapoolse kohustuse tasuda korteril lasuvad

maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja majandamise kulutused. Alates märtsist 2010

kuni novembrini 2012 (so 32 kuud) moodustab korteriühistu poolt esitatud arvete kohaselt

kohustuslike maksete suurus 5150,40 eurot, millest pool on 2575,20 eurot. Lisaks on kostja oma

kohustuse mittetäitmisega tekitanud hagejale varalise kahju summas 2800 eurot. Kahju

arvutamisel on hageja lähtunud korteriomandil lasuvate kohustuslike maksude ühe aasta

keskmisest (800 eurot), mis poolte osade võrdsust arvestades (800 : 2 = 400 eurot) teeb seitsme

aasta (märts 2003 kuni märts 2010) peale kokku 2800 eurot (400 × 7). Hageja oli kostjapoolse

kohustuse rikkumise tõttu sunnitud oma rahalisi vahendeid (pension) kasutama kostja kohustuse

täitmiseks ning seetõttu ei saanud hageja muretseda endale korralikku toitu ega lubada

hädavajalike ostude tegemist. Hageja vara vähenemine raha kulutamise tagajärjel toimus kostja

kohustuse täitmata jätmise tõttu.

Hageja arvates ei ole tema nõue kostja vastu aegunud. Korduva kohustuse täitmise nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kusjuures aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2575 euro

suurune nõue oleks aegunud 01.04.2013, aga hagi on kohtusse esitatud 25.03.2013. Kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud

isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja sai

21.01.2013 teada, et vaidlusalune korteriomand oli poolte ühisomandis ja et hageja oli kuni selle

ajani täitnud kohustusi ka kostja eest, ehkki ta polnud selleks kohustatud.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 5375 eurot (2575 + 2800) ja

lisanduva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni 5375 euro tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 11.03.2013 kinnisasja arestimisaktist,

23.01.2013 täitmisteatest võlgnikule, Tartu Maakohtu 02.12.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-

10-44332, kinnistusraamatu väljatrükist 28.01.2013 seisuga, korteriomandi müügikuulutusest,

korteriühistu poolt hagejale esitatud arvetest alates jaanuar 2010 kuni detsember 2012,

pangakonto väljavõttest perioodil 01.07.2002 kuni 01.08.2013 (I kd tl 16-61, II kd tl 87-109).

Kostja vastus

Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuse kohaselt jagati poolte ühisvara – vaidlusalune korteriomand – tsiviilasjas nr 2-10-

44332. Hageja ei esitanud selles menetluses kostja vastu tema poolt tasutud kommunaalkuludest

poole maksmise nõuet. Kuivõrd ühisvara, mille moodustasid nii õigused kui kohustused, on

poolte vahel jagatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole nõus hageja käsitlusega, et temal

tuleb kinni maksta hageja poolt tarbitud teenused – küte, prügivedu, vesi, hooldus jms. Kostja ei

ole nõus tasuma kulutuste eest ka põhjusel, et neid nõutakse aja eest, mil kostjal ei olnud

võimalik korteriomandit kasutada, kuigi tal oli selleks õigus ja vajadus. Kostja märgib, et ta oli

aprillis 1998 sunnitud korterist välja kolima, kuna elu hagejaga ühes korteris oli muutunud

võimatuks viimase alkoholilembuse ja agressiivse käitumise tõttu. Aastatel 2003 kuni 2006 üüris

kostja Tartus korterit, mille eest tuli tasuda üüri ja kommunaalmakseid kordades rohkem kui

hagejal. Aastal 2010 kolis poolte ühine tütar K.O hageja juurde seoses õppima asumisega Tartu

Kõrgemasse Kunstikooli. Ka tema oli sunnitud mõne kuu pärast korterist lahkuma hageja

alkoholilembuse tõttu. Kostjale teadaolevalt oli vaidlusaluse korteri teine tuba tihtipeale välja

üüritud, mistõttu ei ole põhjendatud tema käest kulusid nõuda ka sel põhjusel. Hageja on

2575 euro nõudes tuginenud korteriühistu poolt esitatud arvetele aastatel 2010 kuni 2012, kuid ei

ole tõendanud, et arved on tema poolt tasutud.

3(5)

Hageja konstruktsioon kahju hüvitamise nõudest summas 2800 eurot, kusjuures kahjuks on pool

korteriomandil lasuvatest seitsme aasta maksudest, on kostjale ootamatu. Kostjale jääb

arusaamatuks, milles seisneb väidetav kahju tekkimine, mille on hagejale põhjustanud kostja,

samuti on näitamata põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Perioodil

2003 kuni 2010 kasutas korterit hageja kas üksi või koos oma elukaaslase (praeguse abikaasa)

M.T. Samuti oli perioode, kus hageja üüris korterist ühte tuba välja. Seega oli hagejal korteri

kasutuseelis ning ta sai korterist vilja, aga kostja pidi endale üürima korteri ning tasuma lisaks

üürile ka kommunaalmaksete eest. Lisaks kahju hüvitamise nõude ainetusele on kostja arvates

hageja kahju hüvitamise nõue aegunud. Kostja palub kaaluda, kas hageja nõude esitamisel ei ole

tegemist hea usu põhimõtte mittejärgimisega. Hageja ei ole kostjalt kunagi varem alates kostja

väljakolimisest aprillis 1998 nõudnud kommunaalmaksetest poole tasumist. Kostja leiab, et

märtsis 2013 nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Kostja lisas vastusele koopiad 22.11.2011 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-10-44332,

20.05.2003, 23.03.2004 ja 20.02.2005 eluruumi üürilepingutest, 09.05.2007 kriminaalmenetluse

osalise lõpetamise määrusest, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.05.2013 õiendist,

üüriarvestuse väljavõttest (I kd tl 146-154, II kd tl 44-45).

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja

kirjalikus menetluses (II kd tl 119-120).

2. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

3. Hageja

nõuab

kostjalt

poolte

ühisomandis

olnud

korteriomandil

lasuvatest

kommunaalkulutustest poole tasumist ajavahemiku märts 2010 kuni november 2012 eest

(32 kuud) summas 2575 eurot ning ajavahemikul märts 2003 kuni märts 2010 (7 aastat) oma

kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 2800 eurot, kusjuures

kohustuse rikkumiseks on ühisomandis olnud korteriomandil lasuvate kohustuslike maksude

omapoolse osa tasumata jätmine.

4. Kohtule esitatud Tartu Maakohtu 02.12.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-44332 (I kd

tl 20-23) nähtub, et poolte ühisvara – XXXX Tartu korteriomand – jagati vana perekonnaseaduse

(PKS1995) sätete järgi. Kohus leidis, et korter oli omandatud abielu kestel (PKS1995 § 14 lg 1) ja

ajal, mil abielusuhted ei olnud lõppenud (PKS1995 § 15 lg 1). Kuna ühisvara jagati pärast abielu

lahutamist 22.01.1996, määrati ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga (PKS1995

§ 18 lg 2). Viidatud kohtuotsusega on tuvastatud, et poolte abielusuhted kestsid 1997. aasta

lõpuni.

Vana perekonnaseaduse kohaselt mõisteti ühisvara all nii õigusi kui kohustusi, kusjuures

kohustustena üksnes neid abielu ajal tekkinud kohustusi, mille eest abikaasad vastutasid kas

tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt (PKS1995 § 20).

5. Korteriomandi suhtes kehtib eelkõige korteriomandiseadus (KOS), reguleerimata küsimustes

kohaldatakse aga ka asjaõigusseaduse (AÕS) kinnisomandi sätteid (KOS § 1 lg 1).

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad

sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele

korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses.

6. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et hagejal tuli KOS §-st 13 tulenev kulutuste hüvitamise

nõue kostja kui ühisomaniku vastu esitada korteriomandi jagamise menetluses. Kuna

korteriomand kuulus ühisvara hulka, sai korteriomandiga seoses tekkinud kulutusi nõuda

ühisvara jagamise käigus. Kuivõrd hageja ei ole korteriomandi jagamisel KOS § 13 järgset

kulutuste hüvitamise nõuet kostja vastu esitanud, ei ole tal kohtu arvates võimalust sellele enam

tugineda. Hageja pidi korteriomandi jagamise menetluses arvestama võimalusega, et

4(5)

vaidlusaluse korteriomandi näol võib olla tegemist poolte ühisvaraga, mistõttu jagatakse koos

korteriomandiga (asjaõigus) ka sellel lasuvad kohustused.

7. Isegi kui nõustuda hageja õigusega esitada kostja kui korteriomandi ühisomaniku vastu

kulutuste hüvitamise nõue ühisvara jagamise menetluse väliselt, ei ole põhjendatud kostjalt

kulutuste tasumist nõuda ajavahemiku märts 2010 kuni november 2012 eest (I kd tl 28-60), mil

ühist korterit on kasutanud ehk selle kasulikke omadusi tarbinud ja asjalt vilju saanud vaid

hageja. Kohtu hinnangul oleks viidatud ajavahemiku eest kostjalt, kes hageja väitel elab kas

alates 1996. aastast (I kd tl 4, 189, II kd tl 72) või 1997. aastast (I kd tl 2, 188, II kd tl 71)

hagejast eraldi, kulutuste hüvitamise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kohus selgitab, et kahju hüvitamist saab nõuda võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral

sõltumata sellest, kas kohustus tuleneb lepingust või seadusest ning kas kohustus seisneb millegi

tegemises või tegemata jätmises. Nõude olemasoluks on vajalik kahju olemasolu ning põhjuslik

seos kahju ja rikkumise vahel. Kahju väljamõistmiseks peab kohustust rikkunud isik vastutama

rikkumise eest.

9. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist summas 2800 eurot poolte ühisomandis olnud

korteriomandil lasuvate kohustuslike maksude omapoolse osa tasumata jätmise eest 7 aasta

jooksul (märts 2003 kuni märts 2010). Hageja on selgitanud, et ta ei saa kahju täpset suurust

kindlaks teha, kuna korteriühistule raamatupidamise teenust osutanud firma vahetus ja seetõttu ei

ole võimalik piisava täpsusega kindlaks teha hageja poolt tervikuna teostatud makseid.

Kohus märgib, et VÕS § 127 lg 6 (TsMS § 233 lg 1) kohaldamiseks peab kahju täpse suuruse

tõendamine olema võimatu. Antud juhul on hageja esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte

perioodil 01.07.2002 kuni 01.08.2013 (II kd tl 87-109), millega on soovinud tõendada

kohustuslike maksete tasumist korteriühistule (II kd tl 84-85). Kohtu hinnangul on viidatud

pangakonto väljavõtte alusel (hõlmab perioodi märts 2003 kuni märts 2010) võimalik väidetava

varalise kahju suurus kindlaks teha eriliste raskusteta, kuid hageja on jätnud selle tegemata.

10. Kohtu arvates ei ole hagejale ka kahju tekkinud. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei elanud

vaidlusalusel perioodil poolte ühises korteris. Kostja väitel kasutas sellel ajal korterit hageja kas

üksi või koos oma elukaaslase (praeguse abikaasa) M.T, kusjuures vahepeal üüris hageja

korterist ühte tuba välja. Hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ega kostja poolt esitatut

ümber lükanud. Seega kasutasid vaidlusalusel perioodil poolte ühisomandis olevat

korteriomandit peale hageja ka teised pereliikmed ja/või üürnik. Hageja poolt arvete alusel

korteriühistule ainuüksi tema, elukaaslase (praeguse abikaasa) ja/või üürniku poolt tarbitud

teenuste ja kulutuste eest maksmine ei ole hageja kahju.

11. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on omapoolse kohustuse rikkumisega tekitanud

hagejale kahju 2800 eurot ning esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel, ei saa hageja

kohtu arvates tugineda kohustuse rikkumisele kostja poolt ega kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast

tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3).

Kostja vastuväidete kohaselt oli ta sunnitud vaidlusalusest korterist välja kolima hageja

alkoholilembuse ja agressiivse käitumise tõttu ning elama oma emale kuuluvas pooleliolevas

majas Elvas, aga ka üürima aastatel 2003 kuni 2006 korterit Tartus. Samuti oli poolte ühine tütar

K.O samal põhjusel sunnitud 2010. aastal isa juurest korterist lahkuma. Oma väidete

tõendamiseks on kostja esitanud 22.11.2011 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-10-44332

(I kd tl 146-148), millest tunnistaja U.R ütlustest nähtub, et hagi abielu lahutamiseks esitati

seoses alkoholi liigtarbimisega, ning 20.05.2003, 23.03.2004 ja 20.02.2005 eluruumi

üürilepingud (I kd tl 149-151) ja üüriarvestuse väljavõtte (II kd tl 44-45, kordub tl 46-47).

Eeltoodust järeldub, et kuigi kostjal oli korteri ühisomanikuna selle valdamise, kasutamise ja

5(5)

käsutamise õigus, ei olnud tal hageja käitumisest tulenevalt võimalik korterit vaatamata

vajadusele kasutada. Hagejal üksi oli ühisomandis oleva korteri kasutuseelis, samal ajal kui

kostja pidi endale üürima teise korteri.

12. Eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kostjalt 5375 euro

väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd hageja põhinõue jääb

rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue seadusjärgse viivise väljamõistmiseks

alates hagiavalduse esitamisest. Kohtu arvates ei ole olukorras, kus kohus on leidnud, et hagejale

ei ole kahju tekkinud, vajadust võtta seisukohta kahjunõude aegumise kohta.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-

le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse rahuldamata ja hagist osaline loobumine ei olnud

seotud nõude osalise rahuldamisega kostja poolt pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg 5), tuleb

menetlusosaliste menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik