2-10-16332/149 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-16332

Tsiviilasi

Erti

Kulbergi

hagi

OÜ

KVL

Ehitus

vastu

dokumentatsiooni väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks

OÜ KVL Ehitus vastuhagi Erti Kulbergi vastu tasu ning

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Erti Kulbergi apellatsioonkaebus 211 941,17 eurot

OÜ KVL Ehitus apellatsioonkaebus 89 426,09 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. mai 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

1. Erti Kulbergi apellatsioonkaebus

2. OÜ KVL Ehitus apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

25. november 2014

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (hageja/vastuhagis kostja): Erti Kulberg (isikukood

XXX), esindajad vandeadvokaadid Urmas Kõrgesaar ja

Tambet Laasik

Apellant II (kostja/vastuhagis hageja): OÜ KVL Ehitus

(registrikood 10737285), esindajad vandeadvokaadid Tauri

Sokk ja Tarmo Friedenthal

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. mai 2014 otsus osas, milles

jäeti rahuldamata Erti Kulbergi nõue leppetrahvi

väljamõistmiseks 71 572,08 krooni ulatuses (otsuse

resolutsiooni p 2.8.); rahuldati OÜ KVL Ehitus vastuhagi

viivise väljamõistmiseks osaliselt (otsuse resolutsiooni p 3)

ja vähendati Erti Kulbergilt väljamõistetava viivise

maksimaalmäära 5 protsendini lepingu maksumusest

(otsuse resolutsiooni p 3.4.); märgiti, et OÜ KVL Ehitus on

kohustatud dokumentide üleandmise nõude täitma

samaaegselt Erti Kulbergi poolt OÜ-le KVL Ehitus

võlgnetava summa tasumisega (otsuse resolutsiooni p 1.2.);

mõisteti välja Erti Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks

lepinguliste ja lepinguväliste tööde eest tasu 1 362 724,20

krooni (otsuse resolutsiooni p 3.1.).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

Erti Kulbergi leppetrahvi nõue täielikult summas

357 860,40 krooni (22 871,45 eurot), mõista välja Erti

Kulbergilt

viivis

summas

298,70

krooni

(79 205,62 eurot), mõista välja Erti Kulbergilt OÜ KVL

Ehitus kasuks lepinguliste ja lepinguväliste tööde eest tasu

1 431 889,80 krooni ja mitte siduda dokumentide

üleandmise nõude täitmist rahalise kohustuse täitmisega.

Seoses otsuse osalise tühistamisega muuta tasaarvestuse

tulemusena Erti Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks

väljamõistetava summa suurust.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 9. mai 2014 otsus

muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„4.1. Erti Kulbergi hagi OÜ KVL Ehitus vastu rahuldada

osaliselt.

4.1.1. Kohustada OÜ-d KVL Ehitus andma Erti Kulbergile

üle XXX elamu ehitusalane dokumentatsioon, mis sisaldab

endas ehitusprojekti koos muudatustega, ehitustööde

päevikut, kaetud tööde akte, tellija ehituskoosolekute

protokolle,

teostusjooniseid,

ehitise

geodeetilise

mahamärkimise

akti,

ekspertiisiakti,

ehitustoodete

vastavussertifikaate, sertifikaate ja kasutusjuhiseid (nn

hall ja sinine kaust).

4.1.2. Välja mõista OÜ-lt KVL Erti Kulbergi kasuks

27 065,79 eurot (423 487,57 krooni); sh kahjuhüvitis

1334,60 eurot (20 881,97 krooni), leppetrahv 22 871,45

eurot (357 860,40 krooni), AS Eesti Energia arve alusel 250

eurot (3912,80 krooni), OÜ Primit nõude loovutamise

alusel 2609,67 eurot (40 832,40 krooni).

4.2. OÜ KVL Ehitus hagi Erti Kulbergi vastu rahuldada

osaliselt.

4.2.1. Välja mõista Erti Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks

põhivõlgnevus 91 514,44 eurot (1 431 889,80 krooni) ja

viivis 79 205,62 eurot (1 239 298,70 krooni), maha arvata

AS Eesti Energia arvete alusel 818,60 eurot (12 808,40

krooni) ja lugeda lõplikuks väljamõistetavaks summaks

169 901,45 eurot (2 658 389,10 krooni).

4.3. Tasaarvestada Erti Kulbergi nõue OÜ KVL Ehitus

vastu summas 27 065,79 eurot ja OÜ KVL Ehitus nõue Erti

Kulbergi

vastu

summas

901,45

eurot

ning

tasaarvestuse tulemusena välja mõista Erti Kulbergilt OÜ

KVL

Ehitus

kasuks

835,66

eurot

(ükssada

nelikümmend kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend viis

eurot 66 senti).

4.4. Otsuse jõustumisel tagastada OÜ-le KVL Ehitus

kohtule esitatud nn hallis kaustas ja sinises kaustas

sisalduv dokumentatsioon ning Erti Kulbergile tagastada

kohtule esitatud ehitamise dokumentatsioon, mis asub

tsiviilasjas toimiku köidetes IVA ja IVB.“

Menetluskulude jaotus

1.Menetluskulud maakohtus jätta eksperditasu ja -kulude

osas 50% ulatuses Erti Kulbergi kanda ja 50% ulatuses

OÜ KVL Ehitus kanda.

Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda alates

kohtumenetluse algusest kuni 4. detsembrini 2013. Alates

4. detsembrist 2013 menetlkuskulud (v.a eksperditasu

ja -kulud) jäävad Erti Kulbergi kanda.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Erti Kulberg (hageja) esitas 7. aprillil 2010 hagi OÜ KVL Ehitus (kostja) vastu

dokumentatsiooni väljanõudmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. mail 2009 töövõtulepingu 1/XXX , mille objektiks oli

eramu ehitus Tartu maakonnas Kambja vallas Aakaru külas XXX kinnistul. Lepingu p-s 4.2 lepiti

kokku, et tööd peavad valmima ning saama üle antud hiljemalt 31.01.2010. Nimetatud kuupäevaks

tööd ei valminud. Hageja (tellija) taganes lepingust. 29.03.2010 andis kostja (töövõtja) objekti

hagejale üle, kuid keeldus ehitise tehniliste dokumentide üleandmisest. Ilma dokumentatsioonita

ei ole hageja ekspert K. Sahal võimalik ekspertiisi läbi viia. Hagejal on nõudeõigus AÕS § 80 lg

1, VÕS § 189 lg 1 ja § 1015 alusel.

2. OÜ KVL Ehitus vaidles hagile vastu. Dokumentide kinnipidamise aluseks on VÕS § 101 lg 1

p 2. Hageja ei ole kostjale teostatud tööde eest tasunud. VÕS §-le 1015 viitamine ei ole asjakohane,

kuna kostja ei ole takistanud hageja esindajatel dokumentatsiooniga tema asukohas tutvuda. Kostja

valdus pole ebaseaduslik AÕS § 80 lg 1 mõttes. VÕS § 189 lg 1 antud juhul ei kohaldu.

3. OÜ KVL Ehitus esitas 03. juunil 2010 E. Kulbergi vastu vastuhagi tasu ja viiviste

väljamõistmiseks.

Vastuhagi kohaselt on E. Kulberg jätnud täitmata poolte vahel 05. mail 2009 sõlmitud

töövõtulepingust tulenevad rahalised kohustused OÜ KVL Ehitus ees summas 1 201 737,50 krooni

(põhinõue) ja 183 345,19 krooni (viivise nõue). Leping on lõppenud OÜ KVL Ehitus poolse

ülesütlemisega 22.03.2010. 29.03.2010 ehitise üleandmise-vastuvõtmise aktis lepiti kokku, et

tööde teostamise mahu, kvaliteedi ja vastavuse töövõtulepingule ja projektdokumentatsioonile

selgitavad välja poolte nimetatud eksperdid K. Sahk ja R. Klaas ühiselt. R. Klaas esitas

ekspertiisiakti 28.04.2010.

OÜ KVL Ehitus esitas 28.12.2009 koostatud akti ja arve nr 107 parandused 13.01.2010

E. Kulbergile. Vastavalt lepingu p-le 6.1 sai E. Kulberg esitada vastuväiteid kuni 20.01.2010, kuid

ei teinud seda. Arve nr 107 tasumise tähtaeg oli 23.01.2010. E. Kulberg tasus nimetatud arvest

22.03.2010 770 590,95 krooni, tegi elektrienergia osas tasaarvestuse summas 12 608,40 krooni

ning ülejäänud summa 677 254,70 krooni jättis tasumata. OÜ KVL Ehitus esitas E. Kulbergile akti

jaanuaris ja veebruaris 2010 teostatud tööde eest summas 524 482,80 krooni. E. Kulberg ei

motiveerinud vastuväiteid nimetatud aktile ning OÜ KVL Ehitus esitas 15.03.2010 arve nr 7 samas

summas. E. Kulberg ei ole nimetatud arvet tasunud. Kõik tööd, mis nimetatud aktidel põhinevad,

on ekspertiisiaktist tulenevalt lepinguga vastavuses.

4. E. Kulberg vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt on E. Kulberg puudustega tööd

põhjendatult tagasi lükanud, kuid OÜ KVL Ehitus on keeldunud nii puudustega tööde

parandamisest kui põhjendamatute arvete ümbertegemisest. OÜ KVL Ehitus ei ole järginud

lepingus sätestatud vaidluste lahendamise korda. Tellija on kohustatud vastu võtma ning maksma

ainult reaalselt teostatud ning üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastu võetud tööde eest. Tellija

ei ole kohustatud vastu võtma ega maksma puudustega tööde eest (lepingu p 9.3.3, 9.4.1, 9.4.2;

VÕS § 637 lg 3). Isegi kui tööd saaks lugeda vastuvõetuks, ei võta see E. Kulbergilt õigust tugineda

OÜ KVL Ehitus poolsele lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mh VÕS § 111 lg 1 alusel tasu maksmise kohustuse täitmisest kuni puuduste kõrvaldamiseni

keelduda. OÜ KVL Ehitus taganemisavaldus on tühine.

5. E. Kulberg esitas 29. novembril 2010 hagi OÜ KVL Ehitus, Erkki Viitkari ja Tarmo Kääriku

vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-10-59518).

Tartu Maakohus liitis 11. märtsi 2011 määrusega E. Kulbergi hagi OÜ KVL Ehitus vastu

dokumentide väljanõudmiseks ja OÜ KVL Ehitus vastuhagi tasu ja viivise väljamõistmiseks

(tsiviilasi nr 2-10-16332) ning E. Kulbergi hagi OÜ KVL Ehitus, E. Viitkar ja T. Kääriku vastu

kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-10-59518) ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasjade numbriks jäi

2-10-16332. Tartu Maakohus võttis 16. jaanuari 2013 määrusega vastu E. Kulbergi poolt esitatud

hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse E. Kulbergi hagis E. Viitkari ja T. Kääriku vastu

kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb ekspert K. Saha 01.11.2010 arvamusest, et OÜ KVL Ehitus poolt

teostatud töödest oluline osa ei vasta lepingutingimustele. Hageja esitas kostja vastu protsessuaalse

hinna alandamise avalduse VÕS § 112 alusel ning alandas hinda 586 441,10 krooni ulatuses.

Lepingu p 16.3 alusel esitas hageja leppetrahvi nõude summas 357 860,40 krooni. Hageja esitas

leppetrahvi nõude esmakordselt 01.03.2010, mistõttu on täidetud VÕS § 152 lg-s 2 sätestatud

nõudest mõistliku aja jooksul teatamise kriteerium. E. Kulberg on pidanud OÜ KVL Ehitus poolt

tehtud vaegtööde kõrvaldamiseks tegema kulutusi 879 926,95 krooni ulatuses. Hageja on tasunud

AS Eesti Energia arve summas 3 912,80 krooni, mille tasumise kohustus lasus kostjal. Hageja on

nõude loovutamise teel omandanud OÜ Primit nõude kostja vastu summas 40 832,40 krooni.

Hageja oli sunnitud laskma OÜ-l Multigramm teha korda kinnistule viiva sissesõidutee, kuigi

vastav töö kuulus kostja ülesannete hulka (lepingu p 9.1.13). Hageja on kandnud kulutusi summas

78 516 krooni. Kokku on E. Kulbergi nõue OÜ KVL Ehitus vastu 1 947 489,65 krooni.

6. OÜ KVL Ehitus vaidles hagile vastu. Hageja ekspert K. Saha ja kokkuleppeväliselt kaasatud

Kuldar Käsperi allkirja kandev arvamus sai valmis alles 01.11.2010, mitte kokkulepitud ajal.

K. Sahk on ise kirjalikult välja toonud, et tema poolt esitatud akt ei saa olla käsitletav poolte

kokkuleppes määratletud ekspertiisiaktina, mistõttu ei ole õigustatud hageja tuginemine sellele

oma kahjunõude alusena. Leppetrahvi kohaldamiseks puudus alus olukorras, kus OÜ KVL Ehitus

taganes lepingust.

7. OÜ KVL Ehitus esitas 19. augustil 2010 hagiavalduse täiendamise avalduse. 28.04.2010

ekspertiisiaktist selgus, et OÜ KVL Ehitus ei ole kõiki teostatud töid akteerinud ning on teostanud

lisatöid. OÜ KVL Ehitus suurendas nõuet teostatud tööde eest 130 522,80 krooni võrra ning esitas

nõude lisatööde eest summas 285 851,40 krooni. OÜ KVL Ehitus suurendas viivise nõuet

10.08.2010 seisuga 139 426,84 krooni võrra.

8. E. Kulberg vaidles nõude suurendamisele vastu.

MAAKOHTU LAHEND

9. Tartu Maakohus tegi 9. mail 2014 otsuse, millega:

1. Rahuldas E. Kulbergi hagi OÜ KVL Ehitus vastu dokumentatsiooni väljanõudmiseks.

1.1 Kohustas OÜ-d KVL Ehitus andma üle E. Kulbergile XXX elamu ehitusalase

dokumentatsiooni, mis sisaldab endas ehitusprojekti koos muudatustega, ehitustööde päevikut,

kaetud tööde akte, tellija ehituskoosolekute protokolle, teostusjooniseid, ehitise geodeetilise

mahamärkimise

akti,

ekspertiisiakti,

ehitustoodete

vastavussertifikaate,

sertifikaate

ja

kasutusjuhiseid (nn hall ja sinine kaust).

1.2 Määras, et OÜ KVL Ehitus on kohustatud dokumentide üleandmise nõude täitma samaaegselt

E. Kulbergi poolt OÜ-le KVL Ehitus võlgnetava summa tasumisega.

2. Rahuldas E. Kulbergi rahalise nõude OÜ KVL Ehitus vastu osaliselt, mõistes OÜ-lt KVL Ehitus

E. Kulbergi kasuks välja kokku 351 915,49 krooni (koos käibemaksuga), sh:

2.1. Mõistis välja OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks kahjuhüvitise katteks 20 881,97 krooni.

2.2. Jättis rahuldamata E. Kulbergi nõude hinna alandamiseks 586 441,10 krooni ulatuses.

2.3 Jättis rahuldamata E. Kulbergi nõude kahju hüvitamiseks 859 044,98 krooni ulatuses.

2.4. Jättis rahuldamata E. Kulbergi nõude OÜ Multigramm arve 78 516 krooni hüvitamiseks.

2.5. Mõistis välja OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks AS Eesti Energia arve alusel

3 912,80 krooni (koos käibemaksuga).

2.6. Mõistis välja OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks OÜ Primit nõude loovutuse alusel

40 832,40 krooni (koos käibemaksuga).

2.7. Mõistis välja OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks leppetrahvi 286 288,32 krooni.

2.8. Jättis rahuldamata E. Kulbergi nõude leppetrahvi väljamõistmiseks 71 572,08 krooni ulatuses.

3. Rahuldas OÜ KVL Ehitus vastuhagi lepingujärgse tasu ja viivise väljamõistmiseks osaliselt,

s.o 1 707 776,20 krooni ulatuses (koos käibemaksuga), sh:

3.1. Mõistis välja E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks tasu lepinguliste ja lepinguväliste tööde

ning materjalide eest 1 362 724,20 krooni.

3.2. Arvas maha OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks väljamõistetud summast 12 808,40 krooni

AS Eesti Energia arvete õigeksvõtuga OÜ KVL Ehitus poolt.

3.3. Jättis rahuldamata OÜ KVL Ehitus hagi E. Kulbergilt tasu väljamõistmiseks 23 897,30 krooni

ulatuses.

3.4. Vähendas E. Kulbergilt välja mõistetava viivise maksimaalmäära 5 protsendini lepingu

maksumusest.

3.5. Mõistis välja E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks viivise 357 860,40 krooni.

4. Tasaarvestas E. Kulbergi ja OÜ KVL Ehitus vastastikused rahalised nõuded, mõistis välja

E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks 1 355 860,71 krooni, s.o 86 655,29 senti.

5. Tagastas OÜ-le KVL Ehitus kohtule esitatud nn hallis kaustas ja sinises kaustas sisalduv

dokumentatsioon pärast kohtuotsuse jõustumist.

6. Tagastas E. Kulbergile kohtule esitatud ehitamise dokumentatsioon, mis asub tsiviilasjas

toimiku köidetes IVA ja IVB, pärast kohtuotsuse jõustumist.

Maakohus jättis eksperditasu ja kulud 25% ulatuses OÜ KVL Ehitus kanda ning 75 % ulatuses

E. Kulbergi kanda. Muud menetluskulud jättis maakohus alates kohtumenetluse algusest kuni

4. detsembrini 2013 poolte endi kanda. Pärast nimetatud kuupäeva tekkinud menetluskulud

(v.a eksperditasu ja kulud) jättis maakohus E. Kulbergi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nõustunud maakohus hageja seisukohaga, et tellija on tarbijana

õigustatud saama seaduses sätestatud kaitset, kuna ehituse töövõtuleping ei saa olla

tarbijatöövõtuleping (RKTKo nr 3-2-1-80-08). Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud

töövõtuleping on lõppenud E. Kulbergi poolt lepingust taganemise tõttu alates 22.03.2010.

Tulenevalt VÕS § 635 lg-st 1 on OÜ-l KVL Ehitus õigus saada tasu tehtud tööde eest. Kuivõrd

tellija töövõtja viimaseid akte ei aktsepteerinud, siis nähtub saadaoleva tasu suurus kohtu poolt

määratud ekspertide arvamusest, mis läheb kokku ka poolte vahel lepingu p-s 11.3 kokkulepituga

selles osas, et vaidluse korral ütleb ekspert/eksperdid, kelle nõue või vastuväide on põhjendatud.

Ekspertide R. Klaasi ja T. Sepaste arvamused on sisult sarnased ning kohus lähtus tasu suuruse

kindlaksmääramisel nende poolt avaldatud seisukohtadest.

Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt on teostatud tööde rahaline maht 3 895 445 krooni, R. Klaasi

arvamuse kohaselt 3 914 893 krooni. OÜ KVL Ehitus on ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi

arvamustega tõendanud lepinguliste tööde valmiduse 2010 märtsikuu seisuga vähemalt

3 895 445 krooni ulatuses. E. Kulbergi poolt on tasumata 1 090 302,50 krooni, mille lisandub

käibemaks 20%, kokku 1 308 363 krooni.

OÜ KVL Ehitus suurendas 19.08.2010 oma nõuet 130 522,80 krooni võrra R. Klaasi arvamusele

tuginedes. Maakohus leidis, et nimetatud nõue tuleb rahuldada 106 625,50 krooni ulatuses,

st T. Sepaste poolt tuvastatud valmistööde mahu vahe ja OÜ KVL Ehitus poolt esitatud arvete vahe

ulatuses (1 308 363 – 1 201 737,50). 28 897,30 krooni ulatuses tuleb OÜ KVL Ehitus täiendav

nõue jätta rahuldamata, sest see ei ole kaetud ekspert T. Sepaste poolt tuvastatud valmistööde

mahuga.

OÜ KVL Ehitus nõue lisatööde eest oli hagi suurendamise avalduse kohaselt 285 851,40 krooni.

Maakohus leidis, et nimetatud nõue tuleb rahuldada 54 361,20 krooni ulatuses (s.o 4 050 + 34 016

+ 1 985 + 5 250 = 45 301 krooni + käibemaks 20%). 51 700 krooni drenaaži ehitamise eest jättis

maakohus E. Kulbergilt välja mõistmata. Töö oli tehtud ebakvaliteetselt, mille osas on üksmeelel

kõik eksperdid. OÜ KVL Ehitus ei ole tõendanud, kas ja millises osas oli nende ehitatud drenaaž

kasutuskõlbulik.

Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt hoonele uue 0.00=60.10 kõrguse määramine, vundamendi

alt pinnase väljakaevamine ja ehituskrundile kokku kogumine on muudatustöö. Maakohus leidis,

et tegemist oli muudatustööga ka töövõtja arvates, sest tööd tehti ehituspäevikute kohaselt 16. ja

17. juunil 2009 ning tööde maksumus oli esitatud nõude kohaselt suhteliselt suur summa

(28 480 krooni), kuid juunikuus tehtud tööde aktis tööd lisatööna ei kajastutud ja arvet selle kohta

ei esitatud. Sama kehtib uksealuse sõlme ümberehituse kohta teljel H. Eksperdiarvamuse kohaselt

on tegemist muudatustööga, mis tulenes ehitusprojekti puuduste parandamisest. Tala paigaldamine

paneeli toestuseks oli eksperdi hinnangul lisatöö, vajadus oli tingitud paneeli läbivate

tehnosüsteemide avade tõttu, mida lepingu sõlmimisel aluseks olnud ehitusprojektis ei olnud

kujutatud; tala paigaldati omanikujärelevalve tegija korraldusel. Töö maksumus on 4050 krooni,

teistsugust hinda ei ole E. Kulberg tõendanud. Ekspert on seisukohal, et katusetarvikud tuleb

lugeda lisatööks, sest nende mahtu ei olnud võimalik algsest ehitusprojektist välja lugeda; katuse

konstruktsioonide muutmine on aga projekti muudatusest tingitud muutmistöö. OÜ KVL Ehitus

nõude kohaselt oli lumetõkketorude töö maksumus 22 880 krooni, katuseluugi paigaldamine -

2 179 krooni, käigusild – 1 376 krooni, katuseaste - 3 456 krooni, linnutõke - 4 125 krooni, kokku

34 016 krooni. Tellija ehituskoosolekute (koosolekut juhatas tellija E. Kulberg) protokollides

kajastuvad katusetarvikute paigaldamise tööd, nt II kd tl 87, koosoleku protokoll nr 20 p 1.11.

Ventilatsioonitöödega seotud avade puurimine oli E. Kulbergi 14.07.2009 e-kirja kohaselt seotud

maakütte paigaldamisega. Maakütte ehitamist töövõtulepingus kokku lepitud ei ole, seega oli

tegemist lisatööga hinnaga 1 985 krooni. Sama seisukoht kehtib maakütte trasside hülsside

tihendamise töö maksumuse kohta, mis oli 5 250 krooni. Biopuhasti ja imbväljaku

ümberehitustööd ja sadevee- ning drenaažitoru väljaviik idapoolsel nõlval oli muudatustöö

eksperdiarvamuse kohaselt. Drenaaži ehitamine oli lisatöö, sest projekteerija ei ole pidanud

drenaaži ehitamist vajalikuks ja seda ei ole projekteeritud. Elektritööde muudatuste sisu on

teadmata, dokumentides on mainitud muudatusi ilma täpsemate selgitusteta. Ekspert ei ole

arvamust andnud. Kohus ei saa täpsustamata muudatust lugeda lisatööks. Nõrkvoolutööd olid

töövõtulepingu hinnapakkumises näidatud, mistõttu tegemist on eksperdi arvamus kohaselt

lepingujärgsete töödega, mitte lisa- või muudatustöödega. Tagasitäite maht suurenes seoses hoone

kõrguse muutumisega, kuid vastavate tööde tegelikku mahtu ja maksumust ei ole töövõtja üheski

dokumendis eksperdi arvates esitanud. Töövõtja tööde hulka kuulus ajutiste/ainult ehitamiseks

vajalike teede ehitamine. Ilma vastava kokkuleppeta ei saa nõuda ajutise tee ehitamist viisil, mis

võimaldaks seda kasutada alaliselt. Ehitusekspert T. Sepaste hinnangul ei olnud tellija ja töövõtja

vahel lepingulist kohustust tala paigaldamiseks paneeli toestamisel, katusetarvikute hulga osas

ning maakütte trasside ehitamise osas. Nimetatud tööd ei ole tunnistatud ebavajalikeks, vaid on

E. Kulbergi elamule vajaliku kandetugevuse säilitamiseks, katuse lisatarvikutega varustamiseks

ning maaküttetrassi rajamiseks vajalikud ja kasulikud. Tööd on läbi arutatud ehituskoosolekutel,

seega on tellija olnud kulutustest teadlik. Parenduste äravõtmine ei ole võimalik. Puuduvad VÕS

§-s 1042 lg 2 sätestatud alused nõude rahuldamata jätmiseks.

Kohus tunnustas VÕS § 637 lg 4 teise lause, § 1028 lg 1 ja § 1042 lg 1 alusel OÜ KVL Ehitus

õigust saada tellijalt tasu lepinguliste ja lepinguväliste tööde ning materjalide eest summas

(1 201 737,50+106 625,50+54 361,20) 1 362 724,20 krooni, s.o 87 093,95 eurot.

E. Kulbergi nõue OÜ KVL Ehitus vastu põhineb K. Saha ja K. Käsperi poolt 01.11.2010 esitatud

arvamusel. Eksperdid on tuvastanud täielikult tehtud tööd, mille üle vaidlust ei ole, puudustega

tööd, mis tuli ümber teha, ning tegemata tööd. Eksperdid on avaldanud, et nähtuvalt

ehituskoosolekute protokollidest ja kohapealsest ülevaatusest sisaldab väljakaevatud ning objekti

territooriumil ladustatud pinnas purustamata lammutusjääke. Seega ei saa töölõiku lugeda

lõpetatuks ning töövõtja nõue arves nr 107 täiendavalt 16 000 krooni tasumiseks

ettevalmistustööde eest on põhjendamata (kohus on ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi arvamuste

alusel lugenud tööd teostatuks; K. Sahk ka K. Käsper ei ole põhjendanud, miks on tegemata tööde

maht just 16 000 krooni). Vundamendi alt pinnase täiendav väljakaevamine seoses hoone

absoluutkõrguse muutumisega võis tekitada lisakulu 3515 krooni, mitte töövõtja nõutud

4070 krooni (kohus on nimetatud töö lugenud ekspert T. Sepaste arvamuse alusel muudatustööks,

mis tuli töövõtjal teha täiendava tasuta). Vundamendi tagasitäide ei ole teostatud projektijärgse

materjaliga, mistõttu töövõtja tasunõue tagasitäite ja kihtide kaupa tihendamise eest 17 050 krooni

ja 10 580 krooni ulatuses arvel nr 107 on põhjendamatu (ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt

võimaldas projekt teha tagasitäidet ka muu materjaliga kui ehitusliiv). Paigaldatud soojustus on

150 mm ja 100 mm 200 mm asemel, mistõttu tuli rõdu konstruktsioon lammutada ning tellijal on

õigus töövõtjalt nimetatud töölõigu eest saada ümberehitustööde maksumus (kohtu hinnangul

ümber lükatud ekspert T. Sepaste arvamusega).

E. Kulberg nõudis töövõtjalt rõdu puuduste tõttu 58716 krooni tagastamist ning leidis, et töövõtja

täiendav tasunõue summas 4860 krooni arve nr 107 kohaselt on põhjendamatu. Fibo seinad

100 mm on teostatud osaliselt, tellija poolt tasutud 20 000 krooni vastab tehtud tööle, täiendav

tasunõue arves nr 107 summas 3 800 krooni on põhjendamatu. Columbia-plokk seinad 90 mm on

teostatud puudustega, mistõttu makstud 17 523 krooni on kooskõlas tegeliku tööde mahuga ning

töövõtjal puudub alus tasu nõudmiseks 7 307 krooni ulatuses (K. Saha ja K. Käsperi arvamusest

ei nähtu, millises ulatuses on töö tehtud, st miks on põhjendamatu nimelt 7 307 krooni suurune

tasu nõue; ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt oli töö valmis 28 % ulatuses ning vastavas

ulatuses tasunõue on toodud tabelis). Sama kehtib Fibo korsten 160/180 osas, töövõtja nõue

täiendavalt 3 735 krooni ulatuses ei vasta tegelikult teostatud tööde mahule (ekspertide T. Sepaste

ja R. Klaasi arvamuste kohaselt olid tööd tehtud, milles seisnes tegemata töö, ei ole K. Sahk ja

K. Käsper välja toonud). Ehitatud katuse, varikatuste ja puitvahelagede konstruktiivne lahendus

erineb olulisel määral ehituskonstruktiivse osa põhiprojektis kirjeldatust. Puitkonstruktsioonide

projekti autori (OÜ GBD) poolt läbiviidud ekspertiis hindas kõrvalekalded projektlahendusest

olulisteks, mistõttu tuleb ehitatud katus, varikatused ja puitvahelaed demonteerida koos roovituse

ja katusekividega ning taastada projektis etteantud kujul. Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada

lammutus- ja ümberehituskulud. Puitvahelagi soojustusega 300 mm ehitustöö on tellija poolt

akteerimata ja seetõttu põhjendatult tasumata, tasunõue arvel nr 7 45 760 krooni ulatuses on

alusetu. Katuse puitkonstruktsioonide ehitamise eest tasutud 38 880 krooni tuleb tellijale

tagastada, sest töö oli oluliste puudustega. Varikatuste puitkonstruktsioonid olid samuti oluliste

puudustega, mistõttu tasutud 36 480 krooni tuleb tellijale tagastada, täiendav tasunõue arvel 107

summas 4560 on alusetu. Varikatuse teraspostid ei paikne projektijärgsel asukohal. Töövõtjal tuleb

hüvitada postide ümberpaigutusega seotud kulud. Töövõtja tasunõue summas 87 084 krooni arvel

nr 107 on alusetu. Aluskate Spanflex Fleece ja distantsliistud tuleb demonteerida, tulenevalt katuse

olulistest puudustest, mistõttu tellija nõuab tagasi tasutud 32 448 krooni ja leiab, et töövõtjal

puudub alus arvel nr 7 märgitud täiendava tasu saamiseks summas 32 448 krooni. Sama kehtib

aluskatte Diveroll Universal ja vastavate distantsliistude kohta; tellija nõuab tagasi makstud

8586 krooni. Tulenevalt katuse lammutamise vajadusest on tellijal õigus tagasi nõuda katusekivide

ja paigaldamise maksumus 89 800 krooni ja töövõtjal puudub täiendava tasu nõue arve nr 7

kohaselt summas 89 801 krooni (katuse ümberehitamise kulude ja kahju hüvitamise nõue on

põhjendamatu, lähtudes ekspert T. Sepaste arvamusest). Keraamilisest tellisest välisvooder Aseri

Terra Riff tuleb demonteerida vajaduse tõttu demonteerida kivivoodri taga paiknev tuuletõke ja

soojustus, pärast soojustuse ja tuuletõkke nõuetekohast paigaldust tuleb kivivooder uuesti laduda.

Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Tellija nõudis tasutud

109 225 krooni tagastamist ning oli seisukohal, et töövõtja täiendav tasunõue arvel nr 107 summas

87 380 krooni on alusetu. Soojustus Isover 565-KL 100 mm ja 50 mm on paigaldatud

mittetäielikult, paigaldamata on soojustus räästasõlmedes. Puudused soojustuse paigaldamisel ei

taga hoone välisseinte projektijärgset soojajuhtivustegurit, mistõttu soojustus koos mittevastava

roovitusega tuleb demonteerida. Töövõtjal tuleb tellijale hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud.

Tellija nõudis tagasi tasutud 25771 krooni ja vaidlustas töövõtja täiendava tasu nõude arvel nr 107

summas 25772 krooni kui alusetu. Tuuletõkke rullmaterjal Tyvec tuleb demonteerida. (K. Sahk ja

K. Käsper ei märgi oma arvamuses, et see tuleb uuesti paigaldada). Töövõtjal tuleb tellijale

hüvitada lammutus- ja ümberehituskulud. Tellija nõudis tasutud 13 944 krooni tagastamist ning

keeldus arve nr 107 alusel 13 044 krooni tasumisest (välisvoodri lammutuse põhjendatuse osas

tugines kohus ekspertide T. Sepaste ja R. Kaasi arvamustele; millega on tõendatud väide, et OÜ

KVL

Ehitus

poolt

paigaldatud

soojustus

ei

taganud

välisseinte

projektijärgset

soojusjuhtivustegurit, ei nähtu ei K. Saha ja K. Käsperi arvamusest ega K. Saha hilisemast

eksperdiarvamusest ning tema küsitlemisest kohtuistungil.) Hoone tagaküljele ehitatud monoliitne

tugimüür ei ole vastavuses projektlahendusega. Tugimüür on pinnasesse ankurdamata ja külgsurve

tõttu nihkunud. Tööde maksumusest tuleb maha arvata tugimüüri lahtikaevamise ja

ankurdamisega seotud kulud. Tellija keeldus arvel nr 107 esitatud tasu 104 640 krooni tasumisest,

leides, et tasutud 104 640 krooni katab puudusega tehtud töö maksumuse. Styrofoam 50 mm

soojustuse paigaldamine välistreppide ja panduste all on tegemata ca 20 m2 ulatuses, vastav

teostamata tööde maksumus on 2 820 krooni, mis tuleb tellijale tagastada. Tellija keeldus

täiendavalt 9 814 krooni tasumisest arve nr 107 alusel. Lepingu tingimustele vastava krohvitöö

maht on ca 90 m2, sellele vastav tööde maksumus on 9000 krooni. Tellija tunnistas töövõtja nõuet

selles ulatuses, mitte arvel nr 7 kajastuva 18 800 krooni ulatuses. Puhta vuugiga laotud seinte

värvimine ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele, vajalik on 1 x ülevärvimine. Teostatud tööde

orienteeruv maht on 25x185=4625 krooni, töövõtja nõue 12 210 krooni arvel nr 7 on alusetu.

Keldrikorruse lagede pahteldamine ja värvimine on nõuetekohaselt teostamata, sest värvitud laed

on eelnevalt pahteldamata, töövõtja nõue 9 188 krooni ulatuses on alusetu. Betoonpõrandate

lakkimine keldrikorrusel on teostatud ainult osaliselt, sest töö on tehtud pärast seadmete

paigaldust. Nimetatud kujul ei ole töö lepingutingimustele vastav, tasu nõue 2200 krooni on

alusetu. Kiviseinte krohvimine I korrusel ei ole lõpetatud ning töö ei vasta oma kvaliteedilt lepingu

tingimustele, tasu nõue 14 600 krooni on alusetu. Monol r/bet sisetrepp ilma astmeteta ei ole

100 % lõpetatud, tellija poolt on tasutud vastavalt reaalselt tehtule. Täiendav tasunõue 2520 krooni

on alusetu (vastab ekspert T. Sepaste arvamuses välja toodule, mille kohaselt ei ole nimetatud tööd

100%-liselt valmis). Põrandakütte töö on lõpetamata ja tehtud tööde lepingutingimustele vastavus

on töövõtjal tõendamata (samal arvamusel on ka ekspert T. Sepaste). Põrandakütte kontuur

saunaruumi trapi juures on defektne. Töövõtjal tuleb hüvitada kontuuri remondiga seotud kulud.

Tellija nõudis tasutud 98 000 kroonist tagasi 4032,50 krooni ja keeldus täiendavalt 28 000 krooni

maksmisest. Elektritööd on lõpetamata ja nende lepingutingimustele vastavus tellijale tõendamata,

piksekaitse täielikult välja ehitamata, orienteeruv maksumus vähemalt 10 000 krooni. Samal

seisukohal on K. Sahk töövõtja poolt teostatud nõrkvoolu- ja ventilatsioonitööde osas.

Sadeveekanalisatsiooni ja drenaaži teostus ei vasta kasutatud põhimaterjalide osas tootjate

tehnilistele tingimustele ja paigaldusjuhenditele.

Tuginedes VÕS § 646 lg-le 5, § 637 lg-le 4, § 76 lg-le 4 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-80-08

leidis maakohus, et E. Kulbergi hagi enamtasutu tagasinõudmiseks, st hinna alandamise nõue, on

tõendamata.

Maakohus leidis, et projektikohane, kuigi ebapiisav, soojustus ei olnud selline puudus, mille eest

peab vastutama ehitaja. Ehitajal ei pea olema projekteerija pädevust. Ehitaja peab ehitama

vastavalt projektile (EhS § 12 lg 1). Projekt oli läbinud ekspertiisi. Tellija ei ole tõendanud, et

töövõtulepingu lisaks olnud projekt ei olnud ehitamiseks sobiv. Kui projektijärgne ehitamine ei

vastanud tellija ootustele hoone soojapidavuse kohapealt, siis sellise puuduse eest töövõtja

vastutada ei saa. Hoone soojapidavuse arvutuse oskus ei ole igapäevateadmine. Tellija ei teinud

ise omanikujärelevalvet, selleks oli sõlmitud leping vastava ala spetsialist A. Peedoga. Nii ekspert

T. Sepaste kui ka ekspert K. Sahk on tuvastanud, et omanikujärelevalve oli puudulik. Kuivõrd

omanikujärelevalve teostaja ei ole tuvastanud ja esitanud praktiliselt mitte mingeid nõudmisi

seoses ehitamise kvaliteediga ning tellija temale seda ka ette ei heida, ei ole kohtul võimalik

kindlaks teha konkreetseid puudusi ehitamises selle toimumise ajal nendes piirides, millele

tähelepanu juhtimine oli omanikujärelevalvet teostava isiku seadusjärgseks kohustuseks.

Puuduste kõrvaldamiseks olid ekspert T. Sepaste hinnangul vajalikud järgmised tööd: drenaaži ja

sadeveesüsteemi ümberehitamine, kuid ilma liivast tehtud tagasitäiteta; I korruse terrassi trapi

avamine ilma järgnenud betoonist tasanduskihi lammutamise kuludeta; tööde puhul tuleb

arvestada põhjendatud tööjõumaksumust ning korrigeerida mehhanismide kasutamise kulu.

Ekspert T. Sepaste on tuvastanud, et OÜ Puhas Kodu tasunõuetel on töötunni hind algul oluliselt

suurem, samas kui tegemist oli kaeve- ja lammutustöödega ning hiljem, kui tehti juba ehituslikke

spetsiifilisi töid, on tunnihinna oluliselt väiksem. Kohus lähtus 175 krooni suurusest tunnihinnast,

sest millegagi ei ole põhjendatud enam kui 2-kordne erinevus kaevetöö tunnihinna ja kivide

ladumise tunnihinna vahel. Kohus on seisukohal, et töövõtjal tuleb hüvitada ka tugimüüri

parandamise kulud. Tellija ehituskoosolekute protokollidest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et

ehitatud tugimüüri parandamise vajadus oli olemas. Tugimüür ehitati lepingupoolte suulisel

kokkuleppel, seda ei ole ükski ekspert lugenud lisa- või muudatustööks, seega oli tegemist

lepingulise tööga. Tugimüür oli nihkunud ja pragunenud. Ka töö lõpuni tegemisel oleks OÜ KVL

Ehitus ilmselt pidanud seda vaegtööna parandama, mistõttu kohus loeb põhjendatuks OÜ Puhas

Kodu sellekohase töö tugimüüri lahtikaevamiseks ja tagasitäiteks 24 tunni ulatuses (24x175),

s.o 4200 krooni, koos käibemaksuga 5040 krooni. Killustikukulu tugimüüri, drenaaži ja

sadeveetorustiku tarbeks ei ole võimalik aktis eristada, mistõttu materjalide kulu ei ole võimalik

jätta OÜ KVL Ehitus kanda. Kaevetööde tasu soklite avamisel jääb välja mõistmata, sest samal

ajal parandati elamu soojusisolatsiooni, seega ei taastatud endist olukorda, vaid tehti muudatusi

elamu soojustuse osas. Elektritööd ei olnud ka ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi arvamuste

kohaselt täielikult lõpetatud, mistõttu OÜ Puhas Kodu sellekohased tööd ei saa olla tellijale kahju

tekitanud. Ekspert K. Sahk on avaldanud arvamust, et elektritööde lõpetamine maksab ca 10 000

krooni, OÜ Puhas Kodu arve on 93 139.02 krooni. Milline oli tellija poolt OÜ-ga Puhas Kodu

kokku lepitud tööde sisu, ei ole kohtule tõendatud. Töövõtulepingut, kokkulepitud tööde loetelu

jms ei ole kohtule esitatud. Kui uus töövõtja tegi töid rohkem, kallimalt või kallimate materjalidega

kui oli OÜ-ga KVL Ehitus kokku lepitud, siis ei ole hinnavahe katmine varasema töövõtja

kohustus ei lepingu ega seaduse järgi. IVA kd tl 183-184 oleva akti nr 9 kohaselt kulutas

OÜ Puhas Kodu drenaaži ehitusele 50 442.34 krooni koos käibemaksuga. OÜ KVL Ehitusega

sõlmitud töövõtulepingus drenaaži ehitamise (tasu)kokkulepe puudus, projekti ei ole,

töö-/teostusjooniseid ei ole. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd OÜ-l KVL Ehitus drenaaži ehitamise

osas tasunõue puudub, jääb OÜ-lt Puhas Kodu tellitud drenaaži ehituse kulu tellija kanda.

Millegagi ei ole põhjendatud tasuta drenaaži saamine tellija elamu juurde. Tugimüüri

korrigeerimiseks vajalik töö ja materjalide kulu oli 15 051.17 krooni, vastavalt IV kd tl 185 olevale

aktile nr 10. Tagasitäiteliiva kasutamist ei pea ekspert T. Sepaste põhjendatuks. IV kd tl 186 olevas

aktis on põhjendatud tihendaja transportimise kulu hüvitamine 484 krooni, koos käibemaksuga

580,80 krooni. Kohus luges tihendaja transportimise kulu hüvitamise kohustuse osaliseks, sest

kõikide lahtikaevamiste ja tagasitäidete tegemist, samuti drenaaži ehitamise kulu hüvitamist ei

pidanud kohus vajalikuks. Sokli korrigeerimise kulu jättis kohus tellija kanda. Kohtu jaoks ei ole

veenvalt ümber lükatud asjaolu, et sokli lahtikaevamisel kopaga võis soojustus saada kahjustatud.

Lisaks on tõendatud, et sokli soojustust muudeti selle parendamise suunas. Aktis nr 14 (kd IVA

tl 189) märgitud trapi avamise töö 1 tunni ulatuses, s.o 175 krooni, koos käibemaksuga 210 krooni,

tuleb OÜ-lt KVL Ehitus välja mõista. Trapp oli vigane, mis on tõendatud fotodega, tunnistajate

ütlustega ja ekspertide arvamustega. Remontimise kulud jäävad töövõtja kanda. Betooni

lõhkumine 16 töötunni ulatuses ei ole ekspertide T. Sepaste ja R. Klaasi arvamuste kohaselt

põhjendatud, sest terve I korruse terrass ei vajanud ümberehitamist ainuüksi katkise trapi pärast.

Aknaraamide demontaaži vajalikkust ei ole kohtule põhjendatud, samuti metallpostide

ümberpaigalduse

ja

pikendamise

vajadust.

E. Kulbergi

nõue

hinna

alandamiseks

586 441.10 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on ümber lükatud ekspertide

T. Sepaste ja R. Klaasi arvamustega, mille kohaselt olid tööd siiski tehtud.

Maakohus rahuldas E. Kulbergi kahju hüvitamise nõude VÕS § 127 lg-le 1 ning § 128 lg-le 3

tuginedes summas 20 881,97 krooni (koos käibemaksuga).

Maakohus leidis, et E. Kulbergi nõue dokumentatsiooni üleandmiseks on põhjendatud. EhS § 31

lg 1 kohaselt dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd ehitamist teostav isik. Kostja

seaduslik esindaja E. Viitkar on kinnitanud, et kostjal enam hageja elamusega seotud ehituslikku

dokumentatsiooni ei ole, kõik on üle antud kohtule seoses ekspertiisi määramisega. Eksperdid

K. Sahk ja T. Sepaste on leidnud, et kohtule on esitatud täielik dokumentatsioon.

Maakohus leidis, et kui töövõtja oli seaduse kohaselt kohustatud koostama või esitama veel mõne

dokumendi, mida ta seni teinud ei ole, on tellijal õigus dokument ise hankida ning nõuda töövõtjalt

dokumendi saamiseks vajalike kulutuste hüvitamist.

Maakohus tuvastas, et töövõtjal oli tasunõue tellija vastu, mistõttu kuulub kohaldamisele VÕS

§ 110 lg 1. Kohus ei saa väita, et töövõtja keeldus põhjendamatult omapoolse kohustuse täitmisest,

kui töövõtja nõue kokkulepitud ja valmis tehtud tööde eest tasu saamiseks summas vähemalt

1 201 737.50 krooni on tellija poolt täitmata. Hagi tagamist ei ole taotletud. Ükski ekspert ei ole

kohtule kinnitanud, et tellija esindajate väide, mille kohaselt iga aktiga tuli üle anda ka vastavas

ulatuses ehitamise dokumentatsioon, oleks õige ja vastaks seadusele või vähemalt praktikale.

Kohus kohustas OÜ-d KVL Ehitus andma E. Kulbergile üle nn halli ja sinise kausta XXX elamu

ehitusalase dokumentatsiooniga, mis sisaldab endas ehitusprojekti koos muudatustega,

ehitustööde päevikut, kaetud tööde akte, tellija ehituskoosolekute protokolle, teostusjooniseid,

ehitise geodeetilise mahamärkimise akti, ekspertiisiakti, ehitustoodete vastavussertifikaate,

sertifikaate ja kasutusjuhiseid. Selleks, et töövõtja saaks oma kohustust täita, tuleb kohtul

nimetatud dokumendid jm dokumentatsioon, mis sisaldub nn hallis ja sinises kaustas, töövõtjale

üle anda pärast kohtuotsuse jõustumist.

Maakohus leidis, et E. Kulbergi taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud ning vähendas

viivise summat 5%-ni lepingu kogumaksumusest, millega on lepingu mõlemad pooled kohustuse

täitmisega viivitamise puhuks võrdselt koheldud. Maakohus tugines lepingu p-dele 16.2 ja 16.3,

samuti VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1. Kohtumenetluse kestus neli aastat on kaasa toonud

olukorra, kus isegi hageja poolt vähendatud viivise summa on võrdne põhivõlaga, mis küünib

kümnete tuhandete eurodeni. Tegemist on ebamõistlikult suure viivise summaga. Maakohtu

hinnangul on 22 871 euro suurune viivis mõistlik ja põhjendatud ning võtab arvesse mõlema poole

majanduslikke võimalusi ja lepinguliste kohustuste senist täitmist.

Maakohus leidis, et E. Kulbergil on leppetrahvi saamise õigus alates lepingu täitmise tähtaja

saabumisest 31.01.2010 kuni objekti üleandmiseni 29.03.2010, s.o 8 täisnädala eest summas

18 297,16 eurot. Pärast objekti üleandmist tellijale ei saa töövõtja enam oma lepingulist kohustust

täita, sest õigust ja võimalust tööde jätkamiseks ei ole.

Maakohus jättis rahuldamata E. Kulbergi OÜ Multigramm arvest tuleneva nõude summas

78 516 krooni kinnistul asuva tee ehitamiseks. Ekspertide hinnangul olid kinnistul asuvad teed

ajutised ja kasutatavad ainult ehitamise teenindamiseks. Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt ei

ole E. Kulbergi juhendite järgi rajatud tee enam ajutine ehituse ajaks vajalik juurdepääsutee.

Alalise tee asukoha kohta projekti esitatud ei ole, tee puudub ka detailplaneeringul. Kohtule ei ole

esitatud tellija ja töövõtja kokkulepet alaliselt kasutatava tee ehitamiseks. Kokkuleppe puudumise

tõttu ei saa töövõtjale ette heita lepingu täitmata jätmist.

Maakohus rahuldas E. Kulbergi AS Eesti Energia arve ja OÜ Primit nõude loovutamise alusel

tekkinud nõuded summas 44 745,20 krooni OÜ KVL Ehitus poolse õigeksvõtu tõttu.

Maakohus tunnustas OÜ KVL Ehitus õigust saada tellijalt tasu lepinguliste ja lepinguväliste tööde

eest summas 1 362 724,20 krooni, millele lisandub viivis 357 860,40 krooni ja millest tuleb maha

arvata AS-i Eesti Energia arve OÜ KVL Ehitus poolt õigeksvõetud ulatuses 12 808,40 krooni,

kokku 1 707 776,20 krooni, s.o 109 965,40 eurot. Maakohus tunnustas E. Kulbergi õigust saada

kahju hüvitist 20 881,97 krooni, kostja õigeksvõtu alusel AS Eesti Energia ja OÜ Primit arvete

kohaselt 44 745,20 krooni ja leppetrahvi 286 288,32 krooni, kokku 351 915,49 krooni,

s.o 22 491,50 eurot. Tasaarvestades vastastikused nõuded, tuleb E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus

kasuks välja mõista 1 355 860,71 krooni, s.o 86 655,29 eurot.

Maakohus jättis TsMS § 163 lg-de 1 ja 2 alusel menetluskulud alates kohtumenetluse algusest kuni

04. detsembrini 2013 poolte endi kanda ning alates nimetatud kuupäevast tekkinud menetluskulud

(v.a eksperditasu ja kulud) E. Kulbergi kanda. Eksperditasu ja kulud jättis maakohus 25% ulatuses

OÜ KVL Ehitus ning 75% ulatuses E. Kulbergi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. E. Kulberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 09. mai 2014 otsuse

tühistamist osas, milles maakohus: 1. Kohustas OÜ-d KVL Ehitus täitma dokumentide üleandmise

nõude samaaegselt E. Kulbergi poolt OÜ-le KVL Ehitus võlgnetava summa tasumisega (p 1.2);

2. Jättis rahuldamata E. Kulbergi nõude hinna alandamiseks summas 586 441,10 krooni (p 2.2),

3. Jättis rahuldamata E. Kulbergi nõude kahju hüvitamiseks summas 859 044,98 krooni (p 2.3);

4. Jättis rahuldamata E. Kulbergi nõude OÜ Multigramm arve 78 516 krooni hüvitamiseks (p 2.4);

5. Jättis rahuldamata E. Kulbergi nõude leppetrahvi väljamõistmiseks 71 572,08 krooni ulatuses

(p 2.8); 6. Rahuldas OÜ KVL Ehitus vastuhagi lepingujärgse tasu ja viivise väljamõistmiseks

osaliselt, s.o 1 707 776,20 krooni ulatuses (koos käibemaksuga) (p 3), millest 1 362 724,20 krooni

kujutab tasu lepinguliste ja lepinguväliste tööde ning materjalide eest (p 3.1) ning

357 860,40 krooni E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks välja mõistetud viivist (p 3.5).

E. Kulberg palus teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada täies ulatuses E. Kulbergi

nõuded OÜ KVL Ehitus vastu ning jätta OÜ KVL Ehitus vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, sh:

1. Rahuldada E. Kulbergi nõue hinna alandamiseks summas 586 441,10 krooni; 2. Rahuldada

E. Kulbergi nõue kahju hüvitamiseks summas 859 044,98 krooni; 3. Rahuldada E. Kulbergi nõue

OÜ Multigramm arve summas 78 516 krooni hüvitamiseks; 4. Rahuldada E. Kulbergi nõue

leppetrahvi väljamõistmiseks täies ulatuses, sh 71 572,09 krooni osas, milles maakohus jättis

leppetrahvinõude rahuldamata.

Juhul kui ringkonnakohus ei pea maakohtu poolt olulise menetlusõiguse rikkumise tõttu

võimalikuks teha asja uut otsust, palus apellant saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Apellant

palus jätta menetluskulud OÜ KVL Ehitus kanda ning rahuldada 4. detsembri 2013 taotlus

menetluskulude jätmiseks kostja kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei põhine maakohtu käsitlus OÜ KVL Ehitus tasunõude osas asjas kogutud tõenditel. Kohus

eiras asjaolu, et OÜ KVL Ehitus poolt teostatud tööd olid olulises osas puudustega, jättes töödega

seotud kvaliteediprobleemid otsuses käsitlemata. Maakohus on jätnud arvestamata töövõtja tasu

sissenõutavaks muutumise eeldused. Tasu maksmise piisavaks eelduseks ei saa olla üksnes

asjaolu, et tööd on valminud akteerimiseks esitatud mahus. Vastupidine seisukoht on vastuolus

VÕS § 641, § 642 ning lepingu p-ga 9.4.1. Lepingus on sätestatud väga täpne tööde vastuvõtmise

ja teostatud tööde vaidlustamise kord. Ekspert T. Sepaste leidis, et akteerimistaotluses esitatud

tööde maht ei vastanud selleks hetkeks tegelikult tehtud töödele, samuti ei vastanud need ei

ehitusprojektile ega lepingutingimustele. Ei ole õige maakohtu käsitlus, nagu oleks

kohtumenetluses läbi viidud ekspertiis olnud lepingu p-s 11.3 sätestatud ekspertiis;

2) ei ole maakohus hinnanud kostja tasunõude sissenõutavaks muutumise hetke, mistõttu on

ebaõige ka maakohtu järeldus hagejal viivise maksmise kohustuse kohta. Töövõtja tasunõue (selle

olemasolu eeldades) ei ole sissenõutavaks muutunud ei seaduse ega lepingu kohaselt. Kostja

tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ka seetõttu, et kostja poolt on töö juurde kuuluvad

dokumendid kui oluline osa tööst seniajani hagejale üle andmata;

3) ei põhine kostja nõue lisatasu saamiseks lepingul ega seadusel. Kohtuotsusest ei ole võimalik

aru saada, kas kohtuotsus põhineb kostja lepingulisel õigusel saada lisatööde eest tasu (maakohtu

viide VÕS §-le 637) või lepinguvälisel õigusel (maakohtu viide VÕS §-dele 1028 ja 1042).

Lisatööde tegemise ja tasustamise eeldused on tellija kirjalik tellimus ning hinnakalkulatsiooni

koostamine (lepingu alapeatükk 14). Kõik eksperdid leidsid, et lepingus sätestatud korras ei ole

ühtegi lisatööd kokku lepitud. Protokollide kaudu ei ole hagejale kalkulatsiooni esitatud;

4) jättis maakohus hinna alandamise nõude ebaõigesti rahuldamata. Vastupidiselt maakohtu

seisukohale ei ole hageja tööd vastu võtnud. Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-80-08 tulenevalt

tähendab see vastupidist tõendamiskoormist – seni, kui tööd on tellija poolt vastu võtmata, on

töövõtja ülesanne tõendada, et ta on teostanud kõik tööd lepingutingimustele vastavalt. Maakohus

on käsitlenud kahte eraldiseisvat nõuet (hinna alandamise ning kahju hüvitamise nõue) omavahel

sisuliselt eristamata;

5) on maakohus ebaõigesti jätnud kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata. Maakohus on

põhjendamatult leidnud, nagu oleks töövõtja vastutus puudustega töö eest välistatud juhul, kui

puudused tulenevad projekteerimisvigadest. Töövõtja saab enda vastutusest vabanemiseks

kooskõlas VÕS § 641 lg-ga 3 tõendada, et ta projekti piisavalt kontrollis. Kostja ei ole isegi

väitnud, et ta on projekti piisavalt kontrollinud. Omanikujärelevalve tegevus ei välista töövõtja

vastutust puuduste eest. Maakohus on vastuolus VÕS § 646 lg-ga 5 ebaõigesti leidnud, et

OÜ Puhas Kodu mõistlikuks töötunni hinnaks tuleb lugeda 175 krooni tund. Maakohus on jätnud

olulise osa hageja poolt tehtud kulutustest käsitlemata;

6) on maakohus hageja nõude dokumentide saamiseks arusaamatult sidunud hageja kohustusega

tasuda kostjale tehtud tööde eest ilma, et kostja oleks kohtult taotlenud kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramist. TsMS-is puudub norm, mis võimaldaks kohtul määrata otsuse täitmise kord

kindlaks kohtu omal initsiatiivil. Kostja ei ole VÕS § 110 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit

kasutanud, vaid maakohus on seda teinud tema eest. Maakohus oleks pidanud ise hindama, millisel

hetkel pidi töövõtja tellija töö juurde kuuluvad dokumendid üle andma;

7) jättis maakohus hageja nõude ehitusaegse ajutise juurdepääsutee rajamise kulutuste hüvitamise

nõudes (OÜ Multigramm nõue) rahuldamata hoolimata sellest, et kostja ei ole vastavat nõuet

vaidlustanud;

8) puudus maakohtul faktiline alus leppetrahvi vähendamiseks. Kui leppetrahvi maksmise

kohustus on tekkinud enne lepingust taganemist, ei mõjuta lepingust taganemine leppetrahvinõuet

(VÕS § 188 lg 2). On põhjendamatu leppetrahvi maksmise kohustuse lõpu sidumine objekti

üleandmise kuupäevaga;

9) on maakohus oluliselt eksinud võistleva menetluse põhimõtete vastu. Kohus on kostja eest

kohaldanud õiguskaitsevahendeid, esitanud taotlusi ning sisulisi vastuväiteid. Kostja ei ole

hagiavaldusele sisuliselt vastanud ega esitanud enda seisukohti hageja nõuete suhtes ka menetluse

käigus. Esimest korda esitas kostja enda seisukohad kohtuvaidlustes. Kostja on esitanud hageja

rahalistele nõuetele täpselt ühe vastuväite (kostja 26. jaanuari 2011 vastus).

10) on maakohus jätnud lahendamata hageja 04. detsembri 2013 taotluse hageja menetluskulude

jätmiseks kostja kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest.

11. OÜ KVL Ehitus vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) pidi 29.03.2010 koostatud objekti üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt ekspertiisiakt

valmima 29.04.2010 ning kuni ekspertiisiakti valmimiseni oli uute töödega alustamine keelatud.

Asja materjalidest tuleneb, et OÜ Puhas Kodu alustas ehitustöödega 2010 aprilli lõpus. OÜ Puhas

Kodu poolt teostati valminud ehitise lammutustööd ja uued ehitustööd täiesti uute

projektlahenduste alusel, millega muudeti täielikult ehitustehnilisi lahendusi. K. Saha ja

K. Käsperi arvamus valmis 01.11.2010 ehk pärast OÜ Puhas Kodu ehitustööde teostamise lõppu;

2) ei ole kostja kunagi teinud takistusi ekspertiisiks vajalike dokumentidega tutvumiseks. K. Saha

tihe ajagraafik ei võimaldanud tal nendega tutvuda enne 2010 mai lõppu;

3) on ebaõige E. Kulbergi väide, et ekspertiisi läbiviimine ebaõnnestus kostjast tulenevatel

asjaoludel. Sisuliselt oleks saanud ekspertiisi teha ka projektdokumentatsiooni alusel, mis oli

hagejal olemas. Uskumatu on E. Kulbergi väide, et üksnes ehitise sisuliselt täielik lammutus andis

ekspertiisivastuse;

4) on kostja vastuväited esitatud 26.01.2011 menetlusdokumendis;

5) on E. Kulbergi seisukoht taganemise lubatavuse osas ebaõige. E. Kulberg lubas 01.03.2010

kirjas taganeda lepingust juhul, kui OÜ KVL Ehitus ei kõrvalda hiljemalt 22.03.2010 puudusi.

Vastavad puudused oli kõrvaldatud juba jaanuaris ja veebruaris 2010;

6) esitas kostja kogu ehitusdokumentatsiooni menetluse käigus nii kohtule kui ka hagejale;

7) oli viivise arvestamise alguseks teostatud tööde eest arvete tasumise kohustuse rikkumise

esimene päev. Teistsugune lähenemine oleks äärmiselt ebaõiglane OÜ KVL Ehitus suhtes, kes on

oodanud oma õigust saada teostatud tööde eest tasu enam kui 4,5 aastat;

8)

on

maakohus

õigesti

tuginenud

alusetu

rikastumise

sätetele,

kuna

E. Kulberg viitab ka ise, et lepingulist kokkulepet lisatööde osas justkui ei olnud;

9) on ebaõige E. Kulbergi väide, et teostatud tööd ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Ekspert

T. Sepaste on leidnud, et kostja poolt teostatud tööd vastasid mahtudele ja kvaliteedile, milles

pooled olid kokku leppinud;

10) on ebaõige E. Kulbergi väide, et projekteerimise eest pidi vastutama OÜ KVL Ehitus. Kostjal

puudub pädevus koostada iseseisvalt projektdokumentatsiooni ning isegi pädevus kontrollida

koostatud projektdokumentatsiooni vastavust kehtivatele normidele. Projekti tellijaks oli

E. Kulberg;

11) on maakohus kõike tõendeid analüüsinud. Kohtuotsuse rajamine ekspertide arvamusele on asja

keerukust arvestades õige ja ainuvõimalik. Lepingus on sätestatud, et olukorras, kus poolte poolt

määratud eksperdid ei jõua ühisele arvamusele, määravad nad kolmanda eksperdi, kelle

ekspertiisitulem on siduv. Kohtu poolt määrati kolmas, pooltega mitteseotud olnud, ekspert ning

kohtu tuginemine antud eksperdi arvamusele põhineb poolte kokkuleppel. Kaks eksperti, s.o

T. Sepaste ja R. Klaas, on jõudnud peaaegu samale tulemusele. K. Saha ekspertiisiakt on väga

raskesti mõistetav. Kohtumenetluse käigus selgus, et K. Sahk on ilma kohut ja kostjat teavitamata

iseseisvalt pidanud enne kohtuistungile ilmumist läbirääkimisi ja nõustamisi E. Kulbergi ja tema

esindajaga;

12) on ebaõige E. Kulbergi väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta kvaliteediga seonduvad

asjaolud. Eksperdid R. Klaas ja T. Sepaste on leidnud, et ehitustööd vastasid kokku lepitud

kvaliteedile;

13) on kostja menetluse kestel rõhutanud, et dokumentatsiooni väljaandmine saab toimuda siis,

kui hageja täidab oma tasu kohustuse.

12. OÜ KVL Ehitus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. mai 2014 otsuse

tühistamist osas, milles maakohus rahuldas leppetrahvi nõude, vähendas viivise nõuet ning jättis

vastuhagi rahuldamata. OÜ KVL Ehitus taotleb uue otsuse tegemist, millega jätta rahuldamata

E. Kulbergi taotlus viiviste vähendamiseks ning mõista välja E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks

viivised põhinõudega samas suuruses, s.o summas 79 205,62 eurot, jätta rahuldamata E. Kulbergi

nõue leppetrahvi saamiseks või alternatiivselt vähendada leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel nullini,

rahuldada vastuhagi täiendavalt 14 794,92 euro ulatuses tööde eest, mis on loetletud

apellatsioonkaebuse p-s 3.3.1. OÜ KVL Ehitus palus jätta kõik menetluskulud E. Kulbergi kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei ole maakohus kostja viivisenõude vähendamisel kaalunud kõiki asjaolusid ning on viiviseid

põhjendamatult vähendanud. Maakohus ei ole põhjendanud, milles seisnes viivise ebamõistlikkus,

kui kostja oli juba ise viivisenõuet vähendanud ning ei nõudnud seda suuremas ulatuses kui

põhinõue. Hageja oli rikkunud tasu maksmise kohustust tahtlikult. Kohtupraktika kohaselt ei ole

rahalise kohustuse rikkumise korral viivist üldjuhul võimalik vähendada alla seaduses sätestatud

määra (RKTKo 14.06.2005 nr 3-2-1-66-05). Kui kostja oleks esitanud viivisenõude VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras, oleks kostja õigustatud saama vähemalt 23 682,75 eurot (arvestamata

lisatööde eest tasumisega viivitamist);

2) on maakohus vääralt rahuldanud hageja leppetrahvi nõude ning jätnud selle ebaõigesti

vähendamata. Tähtaja ületamine oli tingitud hagejast ning VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt ei olnud

hagejal võimalik õiguskaitsevahendeid kasutada. Leppetrahvi nõude olemasolu korral oleks kohus

pidanud seda kooskõlas VÕS § 162 lg-ga 1 vähendama. Hageja käitumine oli vastuolus hea usu

põhimõttega. Hagejal ei saanud tekkida valmimistähtaja ületamisest mingit kahju ning ta

aktsepteeris elamu hilisemat valmimist soovi tõttu saavutada esialgsest ehitusprojektist

teistsuguste projektlahendustega elamu ehitamine;

3) on maakohus ebaõigesti jätnud vastuhagi muudatuste- ja lisatööde ulatuses rahuldamata

(s.o 14 794,92 eurot ehk 231 490,20 eurot). Otsuse resolutiivosa p 3.3 on ebatäpne (on ekslikult

märgitud rahuldamata nõudeks 23 987,30 eurot). Drenaaži ehitamiseks puudus projekt. On

tõenäoline, et drenaaži kahjustused tekkisid mitte selle ehitamise, vaid lahtikaevamise käigus.

Kaetud tööde aktidest puuduvad märkused drenaaži puuduste kohta;

4) on maakohus ekslikult leidnud, et hageja on töövõtulepingust õiguspäraselt taganenud. Hageja

hoiatas 01.03.2010 kirjas, et taganeb lepingust üksnes tingimusel, kui kõrvalda hiljemalt

22.03.2010 vaegtöid. Tegelikkuses olid vastavad vaegtööd kõrvaldatud juba jaanuaris ja

veebruaris 2010.

13. E. Kulberg vaidles OÜ KVL Ehitus apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata

jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kostja osaliselt valesti esile toonud menetluse käigu maakohtus (apellatsioonkaebuse p 2.2).

Kostja ei ole maakohtu menetluses asunud seisukohale, et tema nõude suuruse peaks määratlema

ekspert T. Sepaste ekspertarvamusega tuvastatu;

2) on maakohus põhjendatult rahuldanud hageja taotluse viivise vähendamiseks. Ringkonnakohtul

on piiratud võimalused maakohtu diskretsiooniõiguse teostamisse sekkumiseks. Kostja ei ole

maakohtus tuginenud väitele, et hageja rikkus kohustust tahtlikult ning, et hagejal oli soov saada

kostja kulul endale projekteeritust erineva ja paremate omadustega elamu;

3) kuna kostja ei esitanud maakohtu taotlust leppetrahvi vähendamiseks, ei saa ta seda esitada ka

ringkonnakohtus. Kohtul ei ole VÕS § 162 lg 1 alusel õigust leppetrahvi vähendamiseks omal

algatusel. Kostja peab esile tooma mõjuva põhjuse, mis ei võimaldanud tal taotlust esitada ca neli

aastat kestnud menetluse vältel maakohtus. Kostja ei ole maakohtus tuginenud VÕS § 101 lg-le 3.

Kahju võiks olla relevantne vaid juhul, kui kostja oleks leppetrahvi vähendamise taotluse

õigeaegselt esitanud. Kostja ei toonud maakohtus esile ühtegi objektiivset asjaolu ega põhjendust,

miks elamu 31. jaanuariks 2010 valmis ei saanud;

4) ei ole kostja vastuväide põhjendatud ka esile toodud muudatus- ja lisatööde kontekstis, kuna

nimetatud tööde tegemiseks puudus kokkulepe. Lisatööde tegemise aluseks oli lepingu p-de 14.2

ja 14.3 kohaselt vastava kirjaliku kokkuleppe ning p-de 14.2.1 ja 14.2.2 kohaselt lisatööde

kalkulatsiooni olemasolu, mis antud juhul puuduvad;

5) ei põhine kostja käsitlus hageja poolt lepingust taganemise asjaolude kohta tõenditel. Erinevalt

kostja väitest ei esitanud hageja mitte tingimuslikku taganemisavaldust, vaid tagamisavalduse,

mille p-s 3.1 andis hagejale VÕS § 114 lg 1 ja lepingu p 17.7 alusel kostjale täiendava tähtaja

vaegtööde ning puuduste kõrvaldamiseks. On ebaõige kostja väide, et puudused olid jaanuaris ja

veebruaris 2010 kõrvaldatud ning sellele ei ole kostja maakohtus ka tuginenud;

6) teostas kostja kokkulepitud töö puuduste ja hilinemisega. Tööde valmimise tähtajaks

31.01.2010 oli majast valmis vaid ca pool, hoolimata sellest, et kostjal puudusid ehitamiseks

igasugused takistused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 9. mai 2014 otsuse osas, milles jäeti rahuldamata E. Kulbergi nõue

leppetrahvi väljamõistmiseks 71 572,08 krooni ulatuses (otsuse resolutsiooni p 2.8.); rahuldati OÜ

KVL Ehitus vastuhagi viivise väljamõistmiseks osaliselt (otsuse resolutsiooni p 3) ja vähendati

E. Kulbergilt väljamõistetava viivise maksimaalmäära 5 protsendini lepingu maksumusest (otsuse

resolutsiooni p 3.4.); märgiti, et OÜ KVL Ehitus on kohustatud dokumentide üleandmise nõude

täitma samaaegselt E. Kulbergi poolt OÜ-le KVL Ehitus võlgnetava summa tasumisega (otsuse

resolutsiooni p 1.2.); mõisteti välja E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks lepinguliste ja

lepinguväliste tööde eest tasu 1 362 724,20 krooni (otsuse resolutsiooni p 3.1.).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab E. Kulbergi leppetrahvi nõude

täielikult summas 357 860,40 krooni (22 871,45 eurot), mõistab välja E. Kulbergilt viivise summas

1 239 298,70 krooni (79 205,62 eurot), mõistab välja E. Kulbergilt OÜ KVL Ehitus kasuks

lepinguliste ja lepinguväliste tööde eest tasu 1 431 889,80 krooni ja ei seo dokumentide üleandmise

nõude täitmist rahalise kohustuse täitmisega.

Seoses otsuse osalise tühistamisega muutub tasaarvestuse tulemusena E. Kulbergilt OÜ KVL

Ehitus kasuks väljamõistetava summa suurus.

Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega kohustati OÜ-d KVL

Ehitus andma Erti Kulbergile üle XXX elamu ehitusalane dokumentatsioon, mis sisaldab endas

ehitusprojekti

koos

muudatustega,

ehitustööde

päevikut,

kaetud

tööde

akte,

tellija

ehituskoosolekute protokolle, teostusjooniseid, ehitise geodeetilise mahamärkimise akti,

ekspertiisiakti, ehitustoodete vastavussertifikaate, sertifikaate ja kasutusjuhiseid (nn hall ja sinine

kaust) (otsuse resolutsiooni p 1.1.); mõisteti välja hüvitis OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks

20 881,97 krooni (otsuse resolutsiooni p 2.1.); mõisteti välja OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks

AS Eesti Energia arve alusel 3912,80 krooni (otsuse resolutsiooni p 2.5.); mõisteti välja

OÜ-lt KVL Ehitus E. Kulbergi kasuks OÜ Primit nõude loovutamise alusel 40 832,40 krooni

(otsuse resolutsiooni p 2.6.). Lähtudes TsMS § 651 lg-st 1 eelnimetatud osas ei kontrolli

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

15. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud

see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. See säte võimaldab tellijal

töövõtulepingu seega igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud.

VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei kohaldata aga selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu

üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

Vaidluse lahendamiseks on seetõttu eelkõige vajalik tuvastada, kas hageja on kehtivalt taganenud

05.05.2009 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust või mitte, s.o vajalik on tuvastada, kas hageja

on öelnud lepingu üles VÕS § 655 lg 1 kohaselt või taganes ta lepingust kostjapoolse rikkumise

tõttu.

Hageja väitel on ta kehtivalt taganenud lepingust seoses sellega, et kostja rikkus oluliselt lepingut.

Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja töövõtulepingust õiguspäraselt taganenud, sest 01.03.2010

kirjas teatas hageja, et taganeb lepingust üksnes tingimusel, kui ei kõrvaldata hiljemalt 22.03.2010

vaegtöid ning vastavad vaegtööd olid kõrvaldatud juba jaanuaris ja veebruaris 2010.

Nähtuvalt E. Kulbergi 19.03.2010 taganemisavaldusest (I kd tl 41-44) on hageja taganenud

töövõtulepingust seetõttu, et tööd ei ole valminud tähtaegselt 31. jaanuariks 2010 (lepingu p 4.2.)

ja olulises osas olid kõrvaldamata hageja poolt osundatud puudused (ka vaegtööd).

Taganemisavalduses ei ole märgitud neid konkreetseid puudusi (vaegtöid), millistele oli osundatud

väidetavalt 01. märtsi 2010 kirjas kostjale ning milliste kõrvaldamiseks anti kostjale täiendav

tähtaeg. Asja materjalide hulgas ei ole 01.03.2010 kuupäeva kandvat kirja, kuid on olemas hageja

vastus kostja 22. veebruari 2010 kirjale (I kd tl 31-35) ning selle sisust nähtuvalt on hageja oma

01.03.2010 kirja all silmas pidanud viidatud kirja. Hageja vastusest kostja 22.02.2010 kirjale on

märgitud, et „ Tellija teatab käesolevaga, et seoses Töövõtja käitumisega – juba tänaseks on tööde

valmimine viibinud ühe kuu võrra ning Töövõtja on suure osa töödest teinud oluliste puudustega

eelkõige katusekonstruktsioonide osas, mis on tuvastatud „XXX m/ü eramu katuse ja lae

puitkonstruktsioonide ehitusliku saepuidu tugevusklassi eksperthinnanguga“ ning seda ei ole

kõrvaldatud ka korduvatest tähelepanujuhtimisest hoolimata – on Tellija sunnitud siinkohal

tegema viite töövõtulepingu punktile 17.7. ning VÕS § 114 lõikele 1 ning andma Töövõtjale

täiendava mõistliku tähtaja kakskümmend üks päeva vaegtööde ning puuduste kõrvaldamiseks.

Juhul, kui Töövõtja seda ei tee, kasutab Tellija VÕS § 114 lg 4 ja § 116 lg 1 sätestatud õigust ning

taganeb pooltevahelisest töövõtulepingust Lepingu p 17.5.1, 17.5.4 ja 17.5.8 alusel. Arusaadavalt

on Tellija huvi tänaseks suunatud ainult vaegtööde kõrvaldamiseks ja pooleliolevate tööde

lõpetamisele ning ei soovi, et Töövõtja võtaks ette täiendavaid töölõike, milles töid alustatud ei

ole.“

Kostja 15.03.2010 kirja (I kd tl 36-40) kohaselt ta ei eita, et katusetööde osas tuvastati hageja

poolt viidatud ekspertiisiaktis 10,8% ulatuses vaegtöid, kuid neid asuti kohaselt kõrvaldama.

Samuti on kostja selgitanud viidatud kirjas, et eramu tähtajaks mittevalmimine on seotud ka

hagejapoolse lepingu rikkumisega (tööde eest tasumiskohustuse rikkumine).

Nähtuvalt ekspert T. Sepaste arvamusest (V kd) ei olnud märtsis 2010 (ajal, mil töövõtja katkestas

tööd objektil) katuse osas valmidusaste 100% järgmiste elementide osas: puitkonstruktsioonid

90%; varikatuste puitkonstruktsioonid 90%; katusekivi Protector Must, 50x50 roovitusel, lume

kaitse 99%. Samuti nähtub T. Sepaste arvamusest, et töös esines väheolulisi puudusi, mis olid

lihtsalt kõrvaldatavad (sh purunenud katusekivide vahetamine, katuse puitkonstruktsioonide

lahenduste parandamine) ning milliste esinemine tööde peatamise puhul on tavapärane. Ekspert

R. Klaas on oma eksperthinnangus (IV kd tl 95-100) asunud seisukohale, et tööde kvaliteet vastas

poolte poolt kokkulepitule.

Ringkonnakohus leiab, et kuna töövõtulepingust (lepingu p 11.1.) tulenes nõue fikseerida

puudused töös eraldi koostatavates aktides ning asja materjalide hulgas ei ole ühtki vastavat akti,

siis ei ole tõendatud selliste puuduste esinemine katusekonstruktsioonide osas, mis õigustaksid

hagejapoolset lepingust taganemist puuduste tõttu töös. R. Klaas on koostanud 28.04.2010

„E. Kulbergi eramu Aakaru külas Kambja vallas Tartumaal. Teostatud ehitustööde hinnang:“

(I kd tl 140-165), ning selles märgitu kohaselt olid ülevaatuse tegemise hetkeks kõrvaldatud Green

Building Development OÜ ekspertiisiaktis nimetatud katusekonstruktsioonide mittevastavused.

Kuna ei ole täpselt selged need katusekonstruktsioonide puudused, millised pidi töövõtja

kõrvaldama (lisaks Green Building Development OÜ ekspertiisiaktis märgitule) talle antud

puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, siis ei saa olla väidetavad katusekonstruktsioonide

puudused lepingust taganemise aluseks.

16. Küll aga oli hageja õigustatud taganema töövõtulepingust seetõttu, et tööd ei olnud valminud

tähtaegselt 31. jaanuariks 2010 (lepingu p 4.2.). Lepingu p-s 17.5.2. (I kd tl 27) lepiti kokku tellija

õiguses lepingust taganeda, kui töövõtja teeb töid aeglaselt ning tööde lõpetamine tähtajaks

muutub ilmselt võimatuks. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul on kostja oluliselt rikkunud töövõtulepingut

sellega, et ei suutnud töid lõpetada tähtaegselt, s.o tööandja on täitmisega viivitanud. Eramu

kokkulepitud tähtajaks ei valminud ning ehituskoosoleku protokollide kohaselt (II kd tl 44-180)

jäi OÜ KVL Ehitus pidevalt maha koostatud ja ka muudetud töögraafikutest. Kostja vastuväite

kohaselt rikkus hageja tööde eest tasumise kohustust ning selline hagejapoolne rikkumine tingis

omakorda kostjapoolse lepingu rikkumise.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, sest tähtajaks oli ekspertarvamuse järgi tehtud töid

ainult ligikaudu 50% ulatuses lepingu hinnast (ligikaudu 58 % lepingu kogumahust), kuid poolte

vahel valitsevatest lahkarvamustest tingitud tasu osaline mittemaksmine hageja poolt oli põhiliselt

alates jaanuarist 2010 (vt poolte kirjavahetus I kd tl 31-40), s.o ajast, mil eramu ehitus oleks juba

pidanud töövõtulepingu kohaselt juba olema lõppjärgus. Samuti ei õigusta kostjapoolset lepingu

rikkumist väidetav siseviimistlusprojekti puudumine. Hageja on väitele vastu vaielnud ning asjas

puuduvad tõendid selle kohta, et siseviimistlusprojekti puudumine oleks takistanud kostjal

lõpetada tööd tähtaegselt (eriti arvestades ehitustööde valmimisjärku lepingust taganemise ajal).

Seega oli kostja töövõtulepingut oluliselt rikkunud, eeldused lepingust taganemiseks olid täidetud

ja hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda. Taganemisavaldus on OÜ KVL Ehitus juhatuse

liikmele E. Viitkarile üle antud 22.03.2010, seega lõppes 05.05.2009 sõlmitud töövõtuleping

poolte vahel alates 22.03.2010 E. Kulbergi poolt lepingust taganemise tõttu.

Asjas on olemas ka OÜ KVL Ehitus töövõtulepingust taganemise avaldus (I kd tl 49), kuid see on

allkirjastamata ning sellest ei nähtu avalduse esitamise kuupäev. Nähtuvalt hageja 24.03.2010

vastusest (I kd tl 50-52) on hageja saanud kostja taganemisavalduse kätte 19.03.2010 e-posti teel.

Kuna taganemisavalduses on nõutud hagejalt rahalise kohustuse täitmist hiljemalt 22.03.2010, siis

lisaks sellele, et ei ole täidetud taganemise formaalsed eeldused (avaldus on allkirjastamata), ei ole

täidetud ka materiaalsed eeldused, sest kohustuse täitmiseks antud 3 päeva ei ole käsitletav

täiendava mõistliku tähtajana VÕS § 114 lg 1 mõttes. VÕS § 114 lg 1 viimase lause kohaselt kui

võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku

täiendava tähtajani. Antud juhul peaks täiendav kohustuse täitmise tähtaeg pikenema vähemalt

14 päevani, s.o kohustuse täitmise tähtpäevaks oleks saanud olla 02.04.2010, kuid selleks ajaks oli

juba töövõtuleping lõppenud hageja taganemise tõttu lepingust.

Hageja on kehtivalt taganenud töövõtulepingust ja vaidluse lahendamisel kohalduvad lepingust

taganemise üldsätted.

17. E. Kulberg on esitanud OÜ KVL Ehitus vastu maakohtule järgmised nõuded:

1) ehitusalase dokumentatsiooni väljanõudmine OÜ-lt KVL Ehitus;

2) hinna alandamine 586 441,10 krooni (alternatiivselt sama summa kahju hüvitamise nõudena;

3) kahju hüvitamise nõue 879 926,95 krooni;

4) leppetrahv 357 860,40 krooni;

5) AS Eesti Energia arve järgi tasutud 3912,80 krooni vastavalt VÕS §-le 1041;

6) loovutamise teel omandatud OÜ Primit nõue 40 832,40 krooni;

7) OÜ Multigramm arve järgi tasutud 78 516 krooni tee rajamiseks vastavalt VÕS §-le 1041.

Maakohus rahuldas punktides 1, 5 ja 6 märgitud nõuded täielikult ning p-des 3 ja 4 märgitud

nõuded osaliselt. P-des 2 ja 7 märgitud nõuded jättis maakohus täielikult rahuldamata. E. Kulberg

oma apellatsioonkaebuses vaidlustab maakohtu otsust osas, milles jäeti tema hagi rahuldamata ja

rahuldati OÜ KVL Ehitus vastuhagi 1 707 776,20 krooni.

OÜ KVL Ehitus on esitanud maakohtule E. Kulbergi vastu vastuhagis tasunõude

1 201 737,50 krooni ja viivisenõude 183 345,19 krooni. OÜ KVL Ehitus on 19.08.2010 põhinõuet

suurendanud 416 374,20 krooni võrra, samuti on suurendanud ta viivisenõuet. Seega on olnud OÜ

KVL Ehitus põhinõudeks E. Kulbergi vastu 1 618 111,70 krooni (1 201 737,50 + 416 374,20 =

1 618 111,70), mis koosneb väidetavalt enne lepingust taganemist sissenõutavaks muutunud

tasunõudest summas 1 201 737,50 krooni ja üleantu väärtuse hüvitamisest summas 416 374,20

krooni. Lisaks põhinõudele on esitanud OÜ KVL Ehitus viivisenõude.

18. Ringkonnakohus leiab, et E. Kulbergi apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu

otsus tühistada osas, milles jäeti rahuldamata E. Kulbergi nõue leppetrahvi väljamõistmiseks

71 572,08 krooni ulatuses ja osas, milles maakohus sidus dokumentide üleandmise nõude täitmise

rahalise kohustuse täitmisega.

Muus osas tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuseks E. Kulbergi apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

18.1. Lepingust taganemise tagajärg on lepingu kui võlasuhte muutumine lepingu tagasitäitmisele

suunatud nn lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest

vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist

tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 esimesele lausele võib

lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11 tehtud otsuse p-s 13 asunud seisukohale, et „Asja uuel

läbivaatamisel peab maakohus kontrollima, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud,

st eelkõige tuleb hinnata seda, kas kostja on tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Juhul

kui maakohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud, tuleb hageja nõue lahendada

lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu

väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel

arvestada ka selle lepingule mittevastavusega./…/ Hageja nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb

anda hinnang ka kostja väidetele, et ta on hageja nõude tasaarvestanud enda leppetrahvi ja kahju

hüvitamise nõuetega hageja vastu. Seejuures tuleb hinnata, kas on täidetud eeldused selleks, et

kostja saaks nõuda hagejalt kahju hüvitamist, mh tuleb arvestada VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3

sätestatuga. Leppetrahvi osas tuleb hinnata, kas pooled leppisid kokku leppetrahvis ning kas

leppetrahvi kohaldamise eeldused on sel juhul täidetud. Leppetrahvi nõude olemasolu korral tuleb

arvestada ka VÕS § 161 lg-ga 2, mille järgi juhul, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.“

18.2. Antud asjas on kostja esitanud maakohtule hagi hageja vastu tasu ja viivise väljamõistmiseks

03.06.2010 ning hageja on esitanud hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks 29.11.2010. Kuna hageja

oli kehtivalt taganenud töövõtulepingust 22.03.2010, siis on viidatud hagid esitanud kohtule pärast

seda, kui töövõtulepingust tulenev võlasuhte oli muutunud nn lepingu tagasitäitmise võlasuhteks.

Seega antud juhul saab kostja esitada üleantu väärtuse hüvitamise nõude VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi

ning üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada selle lepingule mittevastavusega. Hageja nõue

saab seisneda eelkõige lepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes (VÕS § 115

lg 2).

VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud

õiguste ja kohustuste kehtivust.

Seega tulenevalt seadusest lõpeb küll täitmisnõue, kuid muud lepingu rikkumisest tulenevad

nõuded, esmajoones kahju hüvitamise ja leppetrahvi või viivise nõuded säilivad. Kostja on

nõudnud hagejalt viivise väljamõistmist tasumata (kuid sissenõutavaks muutunud) tasunõudelt

ning kuigi tasunõue on muutunud lepingust taganemise tõttu üleantu väärtuse hüvitamise nõudeks,

siis arvestades VÕS § 188 lg-s 2 sätestatut tuleb viivise suuruse arvestamiseks kindlaks määrata,

mis ajast arvates ja kas üldse hageja rikkus tasu maksmise kohustust.

Kostja poolt vastuhagis märgitu kohaselt on viivise nõude arvestus järgmine:

1) arve nr 88 – tasumise tähtpäev 13.10.2009, tasutud 18.02.2010, viivis 10 347,96 krooni;

2) arve nr 107 – tasumise tähtpäev 23.01.2010, osaliselt tasutud 22.03.2010, viivis kokku

136 283,63 krooni;

3) arve nr 7 – tasumise tähtaeg 25.03.2010, viivis 36 713,60 krooni.

Hageja vastuväite kohaselt ei ole kostja poolt nõutav tasu muutunud sissenõutavaks ning seetõttu

ei ole põhjendatud ka viivisenõue.

Pooled on töövõtulepingu p-s 6 kokku leppinud maksete korras. Lepingu p 6.1. kohaselt „Töövõtja

esitab iga kuu kahekümne viiendaks (25) kuupäevaks Tellijale teostatud tööde mahtude

protsenteerimisakti (edaspidi nimetatud: Akt). Akti saamisel teostab Tellija esindaja vajadusel

aktis nimetatud töö ülevaatuse ja/või kontrollmõõtmised viie (5) tööpäeva jooksul arvates Akti

saamisest ning aktsepteerib selle või lükkab Akti koos argumenteeritud põhjendustega tagasi.“

Lepingu p 6.2. järgi „Töövõtja esitab Aktis loetletud töö kohta Tellijale arve pärast Akti

allkirjastamist Tellija poolt. Tellija kohustub arve tasuma kümne (10) päeva jooksul arvates arve

kättesaamisest.“

Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuhagi avaldusele ei ole lisatud sellist arvet nr 107, mis annaks

alust lähtudes töövõtulepingu p-des 6.1. ja 6.2. sätestatust asuda seisukohale, et arvel märgitud

tasunõue muutus sissenõutavaks alates 23.01.2010. Kostja enda väite kohaselt esitas ta hagejale

13.01.2010 akti ja arve parandused ning kuna vastuväiteid aktile ei esitanud 5 tööpäeva jooksul,

siis pidi hageja tasuma arve 23.01.2010. Asja materjalidest nähtub, et hageja on vastanud kostjale

21.01.2010 (I kd tl 222) ja esitanud vastuväited 13.01.2010 aktile. Kostjal oli õigus esitada arve

osas, milles aktile ei esitatud vastuväiteid ning osas, milles vastuväiteid esitati, lähtuma

töövõtulepingu p-st 11, s.o koostama puuduste kohta akti ja kokkuleppele mittejõudmisel anda

vaidlus lahendamiseks poolte poolt nimetatud sõltumatutele ekspertidele. Hageja väitel

aktsepteeris ta kostja tasunõuet summas 481 579,20 krooni ja palus esitada uue arve, kuid kostja

seda ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole pärast hageja poolt akti kinnitamist (ja

osalist vaidlustamist) arvet esitanud, siis ei ole arve nr 107 järgne nõue muutunud enne

sissenõutavaks kui ajal, mil hageja lepingust taganes, s.o alates 22.03.2010, ning tegemist on

üleantu väärtuse nõudega.

Kuna arve nr 7 tasumise tähtpäev oli 25.03.2010 ja hageja taganes kehtivalt töövõtulepingust

22.03.2010, siis muutus ka arve nr 7 järgne tasunõue üleantu väärtuse nõudeks ning viivist tuleb

arvestada lähtudes sellest olukorrast, mis oli kujunenud seoses hagejapoolse lepingust

taganemisega.

Hageja ei ole vastuväiteid esitanud seoses viivisega, mis tuleneb arvest nr 88 (tasumise tähtpäev

13.10.2009, tasutud 18.02.2010, viivis 10 347,96 krooni).

Siinkohal on ebaõige hageja väide, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks seetõttu, et kostja

poolt on töö juurde kuuluvad dokumendid olulises osas üle andmata. Pooltevahelise

töövõtulepingu p-s 6 on kokku lepitud tööde eest etapiline tasumine ning selline kord ei ole seotud

ehitusalase dokumentatsiooni üleandmisega.

Lähtudes eeltoodust on õige hageja väide, et arvetest nr 107 ja 7 tulenev tasunõue ei olnud

muutunud lepingust taganemise ajaks sissenõutavaks ja seetõttu tuleb lähtuda viivisenõude

rahuldamisel või mitterahuldamisel asjaolust, et pooltevaheline võlasuhte muutus seoses lepingust

taganemisega lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Vastava viivise suuruse arvestuse esitab

ringkonnakohus käesolevas otsuses vastates OÜ KVL Ehitus apellatsioonkaebuse põhjendustele

(viidatud apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu poolt väljamõistetud viivise suurust).

18.3. Apellandi seisukoha kohaselt olid OÜ KVL Ehitus poolt tehtud tööd ebakvaliteetsed ning

oluliste puudustega ning seetõttu oleks pidanud maakohus jätma vastuhagi rahuldamata.

VÕS § 189 lg 3 järgi kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi

lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.

Antud juhul on üleantu hind lepingus määratud ning seetõttu tuleb antud juhul üleantu väärtuse

määramisel lähtuda töövõtulepingus kokkulepitust.

Iseenesest õige on hageja väide, et üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada selle lepingule

mittevastavusega, s.o tuleb tuvastada see, kas OÜ KVL Ehitus poolt lepingust taganemiseni tehtud

tööd olid puudustega või mitte ja kui olid puudustega, siis millisel määral see mõjutas üleantu

väärtust. Maakohus on eelnimetatud küsimuse lahendamiseks (s.o teostatud tööde mahu ja

kvaliteedi kindlaksmääramiseks) määranud 03.10.2011 ekspertiisi (IV kd tl 8-10) ning

ekspertideks määranud ekspert T. Sepaste ja ehitusinseneri R. Klaasi. Maakohus on täiendavalt

07.11.2011 täiendanud ekspertide komisjoni ekspert K. Sahaga (IV kd tl 38-39).

Eksperdid on vormistanud oma arvamused eraldi, s.o asjas ei ole ekspertide komisjoni poolt antud

ühte arvamust, vaid tegemist on kolme eksperdi iseseisva arvamusega. Maakohus on asja

lahendamisel lähtunud ekspertide R. Klaasi ja T. Sepaste arvamustest, sest tegemist on sisult

sarnaste arvamustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning võtab samuti üleantu väärtuse

tuvastamisel aluseks ekspertide R. Klaasi (IV kd tl 95-110) ja T. Sepaste arvamused (V kd).

Ekspert K. Saha arvamusest (VI kd) ei nähtu, millised ja millises mahus lepingujärgsed tööd oli

lepingust taganemise hetkeks tehtud ning seetõttu ei ole võimalik selle arvamuse alusel kindlaks

teha üleantu väärtust.

Hageja väitel olid teostatud tööd puudustega (ei vastanud lepingutingimustele) ning seetõttu on tal

hageja vastu tagastusnõue summas 586 441,10 krooni (III kd tl 48-86). Oma nõude esitamisel on

hageja tuginenud K. Saha poolt koostatud eksperthinnangule (I kd tl 332-351). Analüüsides hageja

väidetavat tagastusnõuet seoses ekspertide R. Klaasi ja T. Sepaste arvamustega, nähtub, et väidetav

tagastusnõue sisaldab nii teostamata töid kui väidetavalt puudustega töid. Ekspert T. Sepaste on

tehtud tööde mahu määramisel arvestanud sellega, millised tööd olid tegemata ja samuti sellega,

et osa teostatud tööd ei olnud tehtud mahus 100%, s.o ekspert on arvestanud väidetava

lepingutingimuste rikkumisega (tööd olid valminud osaliselt või tegemata) ja kindlaks määranud

tehtud lepingujärgsed tööd ning tööde mahu alusel tööde väärtuse (lepingujärgse hinna). Siinkohal

märgib ringkonnakohus, et ekspert R. Klaasi arvamuse kohaselt töövõtja poolt kuni 20.03.2010

teostatud tööde kvaliteet vastas ehitusprojektile ja lepingutingimustele ning ekspert T. Sepaste

arvamuse järgi tuleb lugeda ebakvaliteetselt tehtud töödeks ehitatud drenaaži- ja sadeveesüsteem,

mille puhul on ebaselge tööde tegemise aluseks olnud ehitusprojekti olemasolu, teised puudused

on väheolulised, mis on lihtsalt kõrvaldatavad.

Drenaaži- ja sadeveesüsteemi ehitus oli lisatöö, lisatöö eest tasu nõuet käsitleb ringkonnakohus

käesoleva otsuse p-s 19.4.

Ekspert R. Klaasi ja ekspert T. Sepaste arvamused lepingujärgselt teostatud tööde rahalise mahu

kohta on mõnevõrra erinevad – T. Sepaste arvamuse kohaselt 3 895 445 krooni ja R. Klaasi

arvamuse kohaselt 3 914 893. Ekspert K. Sahk leidis oma arvamuses, et teostatud tööde rahalise

mahu kindlaksmääramine väljub eksperdile antud ülesande raamidest ning ei ole vastavat analüüsi

esitanud. Kuna kostja ise tugineb oma vastuhagis T. Sepaste arvamusele, siis võtab ka

ringkonnakohus selle aluseks.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et E. Kulberg on OÜ-le KVL Ehitus tasunud tehtud tööde eest

kokku 2 805 142,50 krooni (ilma käibemaksuta). Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt oli

lepingujärgsete tööde väärtus lepingust taganemise hetkel 3 895 445 krooni, seega võiks olla

põhjendatud kostja väärtuse hüvitamise nõue summas 1 308 363 krooni (3 895 445 – 2 805 142,50

= 1 090 302,50; lisandub käibemaks 20% = 1 308 363).

18.4. Kostja on vastuhagis taotlenud hagejalt 1 201 727,50 krooni väljamõistmist. Menetluse kestel

on kostja oma nõuet suurendanud ning palunud põhivõlgnevusena välja mõista hagejalt

1 618 111,70 krooni. Nõuet on kostja suurendanud akteerimisest väljajäänud tööde võrra summas

130 522,80 krooni ja lisatööde võrra 285 851,40 krooni.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades ekspert T. Sepaste arvamust, kuulub kostja

lepingujärgsete tööde põhivõlgnevuse nõue rahuldamisele summas 1 308 363 krooni. Ekspert on

kindlaks määranud tehtud lepingujärgsed tööd (sh ka kostja väitel akteerimisest väljajäänud tööd)

ning tööde mahu alusel tööde väärtuse 3 895 445 krooni. Lähtudes hageja poolt tasutud summast,

on tal tasumata üleantu väärtusest 1 308 363 krooni ning see tuleb hagejalt välja mõista kostja

kasuks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kostja poolt esitatud lisatööde nõue summas

285 851,40 krooni tuleb rahuldada osaliselt. Vastava üleantu väärtuse suuruse põhjenduse esitab

ringkonnakohus käesolevas otsuses vastates OÜ KVL Ehitus apellatsioonkaebuse põhjendustele

(viidatud apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu poolt väljamõistetud lisatasu suurust).

18.5. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja poolt esitatud tasu vähendamise nõude ning

ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale.

Tasu vähendamise nõude on hageja esitanud pärast seda, kui ta oli juba lepingust taganenud. Juhul,

kui tellija on lepingust taganenud, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue. Nagu

eelnevalt on korduvalt käesolevas otsuses märgitud, muutub leping kui võlasuhte pärast lepingust

taganemist nn lepingu tagasitäitmise võlasuhteks, ning kumbki lepingupool saab nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist. Lepingu poolel ei ole võimalik enam taotleda hinna alandamist,

vaid üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (sellisel

kujul peaks saama kompenseeritud tasu vähendamise nõue, kui selleks on alust).

Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et tasu vähendamise kui töö lepingutingimustele

mittevastavuse korral tekkiva tellija õiguskaitsevahendi üldised eeldused on reguleeritud VÕS

§-s 112. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkiva tasu vähendamise õiguse

tekkimise esmased eeldused on töö lepingutingimustele mittevastavus ning töövõtja vastutus selle

eest.

Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud 29.11.2010 maakohtule hagi kahju hüvitamiseks

(III kd tl 49-95). Hagiavalduse p 3.3.3. kohaselt esitas hageja nõude hinna alandamiseks summas

586 441,10 krooni ning selgituse kohaselt hageja alandas hinda selle võrra, millises ulatuses on ta

kostjale lepingu alusel maksnud, kuid mille osas on kostja poolt tehtud töö ebakvaliteetne.

Ringkonnakohus leiab, et ka sisuliselt hageja tasu vähendamise nõue ei vasta VÕS § 112 lg-s 1

sätestatule ja on ebaselge. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et kohase ja mittekohase

täitmise väärtusi peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hinna alandamist sooviv pool. Seejuures

hinnaalandust sooviva isiku enda hinnang mittekohase täitmise väärtuse kohta ei ole tõendina

käsitletav. Hageja on hagiavalduse p-s 2 loetlenud kostja poolt teostatud tööd ja lähtudes K. Saha

poolt koostatud eksperthinnangust hinnanud nende vastavust lepingutingimustele (lähtudes töö

kvaliteedist ja mahust) ning leidnud, et tal on tagasinõue kostja vastu summas 586 441,10 eurot

(selle summas osas on nõue tasu alandamiseks). VÕS § 112 lg 1 kohaselt võib alandada tasumisele

kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise

väärtusesse, kuid antud juhul ei ole hageja välja toonud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi

kohustuse täitmise aja seisuga ning seetõttu ei oleks ka sisuliselt võimalik tasu vähendamine.

18.6. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kui hinna alandamine ei ole kohane

õiguskaitsevahend, siis nõuab ta alternatiivselt sama rahasumma kostjalt tagasi VÕS § 115 lg 1

sätestatud kahju hüvitamise nõudena, sest hageja on tasunud tööde eest, mida kostja tegelikult ei

ole teostanud.

Ringkonnakohus leiab, et ka selline alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Lepingust

taganemise tõttu on võlasuhe muutunud lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Käesoleva otsuse

punktis 18.3. on ringkonnakohus selgitanud, et väidetav tagastusnõue sisaldab nii teostamata töid

kui väidetavalt puudustega töid. Ekspert T. Sepaste on tehtud tööde mahu määramisel arvestanud

sellega, millised tööd olid tegemata ja samuti sellega, et osa teostatud tööd ei olnud tehtud mahus

100%, s.o ekspert on arvestanud lepingutingimuste rikkumisega (tööd olid valminud osaliselt või

on tegemata) ja kindlaks määranud tehtud lepingujärgsed tööd ning tööde mahu alusel tööde

väärtuse (lepingujärgse hinna). Kuna hageja väidetava kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid on

ekspert juba arvestanud, siis tuleb jätta ka hageja alternatiivne kahjunõue rahuldamata.

18.7. Hageja on oma hagis muuhulgas nõudnud kostjalt kahju hüvitamist summas

879 926,95 krooni ning väidetav kahju seisnes kulutustes lepingutingimustele mittevastavate tööde

ümbertegemises ja tööde maksumuses, millised hageja pidi laskma uuesti teha, kuid mille hind oli

kostja poolt pakutud hinnast kõrgem. Maakohus on vaidlustatud otsusega välja mõistnud kostjalt

hageja kasuks kahjuhüvitise summas 20 881,97 krooni ning apellatsioonkaebustes ei ole

vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kahjuhüvitise nõue rahuldati. Seetõttu ei kontrolli

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatus osas, milles mõisteti kostjalt välja

hageja kasuks kahjuhüvitis 20 881,97 krooni (otsuse resolutsiooni p 2.1.).

Ükski E. Kulbergi apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust suurendada maakohtu

otsusega väljamõistetud kahjuhüvitist. Hageja seisukoha kohaselt esitas ta nimekirja OÜ Puhas

Kodu tehtud töödest (II kd tl 104), kuid maakohus on käsitlenud nimekirjas olevast 143 tööst ainult

seitset. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud OÜ Puhas Kodu

tööde loetelust ei selgu, millised tööd olid teostatud seoses kostja poolt tehtud tööde väidetava

parandamisega (puuduste kõrvaldamisega). Eksperdid on arvamuste andmisel hinnanud

muuhulgas ka OÜ Puhas Kodu poolt tehtud töid. Ekspert R. Klaasi arvamuse kohaselt „Puhas

Kodu OÜ poolt teostatud töödel ei ole mitte mingisugust alust ning sellest tulenevalt puudub

vajadus hinnata vastavate tööde maksumust tavapärasele tasule. Ka puuduvad kaetud tööde aktid,

mistõttu on võimatu anda täpseid hinnanguid teostatud töödele. Sellega seoses võivad lisaks

esineda teisesed materjali kasutused võrreldes selle projektiga, mille alusel OÜ KVL Ehitus

ehitas.“ Ekspert T. Sepaste arvamuse järgi saab lugeda otseselt kostja tehtud tööde puuduste

kõrvaldamiseks OÜ Puhas Kodu poolt 1) drenaaži ja sadeveesüsteemi ümberehitamine, ilma

liivast tehtud tagasitäite tegemiseta. Tööde puhul tuleb arvestada põhjendatud tööjõu maksumust,

mitte esimestes aktides näidatud suurendatud ühikuhinda. Samuti tuleb korrigeerida

mehhanismide kasutamise kulu; 2) I korruse terrassi trapi avamine, ilma järgnenud betoonist

tasanduskihi lammutamise kuludeta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna drenaaži ja

sadeveesüsteemi ümberehitamine ei ole lepingujärgne töö, vaid tegemist oli lisatööga, mille eest

ei ole kostja tasu saanud, siis puudub alus nimetatud tööd käsitleda tööna, mille puuduste

kõrvaldamise peab hüvitama kostja. Eksperdi poolt märgitud teise puuduse - I korruse terrassi trapi

avamine, ilma järgnenud betoonist tasanduskihi lammutamise kuludeta – kõrvaldamise kulud on

maakohus hüvitanud.

Ebaõige on apellandi E. Kulbergi väide, mille kohaselt on maakohus jätnud käsitlemata puudused,

mis on seotud OÜ KVL Ehitus poolt ehitatud katuse demontaaži ja ümberehitusega seonduvate

kuludega. Maakohus on nimetatud väidetavaid puudusi vaidlustatud otsuses käsitlenud, arvestades

asjas esitatud ekspertide arvamustega. Apellant on eriti toonud esile GBD arvamust „XXX eramu

katuse, varikatuse ja lae konstruktsioonide vastavuse hindamine konstruktiivsele põhiprojektile“

(I kd tl 305-317) ja leidnud, et maakohus on jätnud olulise tõendi hindamata.

Ringkonnakohtu arvates ei lükka viidatud GBD arvamus ümber ekspertide poolt tuvastatut.

Eksperdid on oma arvamustes tuginenud kõigile asjas olevatele tõenditele, sh ka apellandi poolt

nimetatud GBD arvamusele, ekspertide arvamused on kuupäevaliselt hilisemad kui apellandi poolt

viidatud arvamus ja kajastavad tegelikku olukorda ajal, mil hageja lepingust taganes, reaalsemalt

ja üksikasjalikumalt. Lisaks kahandab GBD arvamuse usaldusväärtust see, et selle on andnud

projekteerija ning seletuskirja kohaselt on hoone ülevaatus toimunud 30.04.2009 ja 05.05.2009

(I kd tl 307). Arvatavasti on hoone ülevaatus toimunud siiski 2010. aastal, sest arvamus on

koostatud 2010 ning töövõtuleping on sõlmitud 05.05.2009.

Ekspert T. Sepaste on arvamuses ka märkinud, et „Kõikide väidetavalt puuduste kõrvaldamiseks

tehtud töödega on muudetud OÜ KVL Ehitus ehitustööde aluseks olnud ehitusprojekti lahendusi.

Tehtud muudatusi ja soojusmaterjalide tootja esindajale esitatud küsimusi analüüsides on ilmne,

et kõigi tehtud töödega parandati puudulikust konstruktiivsest põhiprojektist tulenenud hoone

ebapiisavat soojapidavust. Nimetatud eesmärgist tulenevalt on tehtud põhjendamatuid otsuseid

ehituskonstruktsioonide lammutamiseks olukorras, kus oli võimalik puuduste kõrvaldamine ja

vastavusse viimine ehitusprojektile ilma kõikide välispiirete lammutustöödeta. Samas oleks

sellisel juhul realiseeritud konstruktiivses ehitusprojektis olnud puudulikud lahendid.“

Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et tal on kostja vastu suurem kahjuhüvitisnõue seoses

puudustega töös kui on tuvastanud maakohus.

18.8. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude kostja vastu ehitusaegse ajutise

juurdepääsutee rajamise kulutuste hüvitamiseks summas 78 516 krooni ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Hageja hagiavalduses on oma nõudes tuginenud VÕS §-le 1041. Ringkonnakohus märgib, et kuna

hageja enda väitel ei täitnud kostja töövõtulepingust tulenevat kohustust (töövõtulepingu p 9.1.13.)

ja ei rajanud ehitusaegset ajutist juurdepääsuteed, siis ei saa tuleneda hageja kulutuste hüvitamise

nõue VÕS §-st 1041, vaid pooltevahelisest lepingust. Kui hageja leidis, et kostja ei täitnud lepingut

ja ei rajanud ajutist teed, siis oli tal võimalik esitada vastav lepingu täitmise nõue kostjale, anda

VÕS § 114 lg 1 kohane mõistlik tähtaeg täitmiseks ja kui kostja ei täitnud lepingut, siis ise rajada

ajutise tee. Antud juhul ei ole hageja vastavalt käitunud ja tal ei ole seega tekkinud nõuet kostja

vastu. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid.

Põhjendamatu on apellandi väide, et kostja ei ole nõudele vastu vaielnud. Nähtuvalt kostja

vastusest hageja hagiavaldusele (II kd tl 184-186), on kostja hagile täielikult vastu vaielnud (sh ka

OÜ Multigramm arvest tulenevale nõudele).

18.9. Hageja on esitanud maakohtus leppetrahvinõude summas 357 869,40 krooni, maakohus

rahuldas selle summas 286 288,32 krooni. Apellandi väitel puudus maakohtul faktiline alus

leppetrahvi vähendamiseks, sest leppetrahvi maksmise kohustus on tekkinud enne lepingust

taganemist ning lepingust taganemine ei mõjuta leppetrahvinõuet (VÕS § 188 lg 2).

Kostja on leppetrahvi nõudele vastu vaielnud ning vastuväidete kohaselt kuna tööde

valmimistähtaja ületamist ei saa pidada kostja rikkumiseks, siis ei saa hageja nõuda leppetrahvi.

Samuti leidis kostja, et leppetrahvi tuleb oluliselt vähendada VÕS §162 lg 1 alusel.

Töövõtulepingu p 16.3. kohaselt juhul, kui töövõtja poolt ületatakse täitmise tähtpäeva, siis

maksab töövõtja tellijale leppetrahvi 0,5 % lepingu hinnast iga ületatud täisnädala eest, kuid mitte

rohkem kui 5 % lepingu kogumaksumusest.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 16, et kostja rikkus lepingut ja hageja on kehtivalt

lepingust taganenud. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud leppetrahvi kohaldamise

eeldused (maakohtu otsuse lk 32), ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega

ning ei korda neid. Pooled on kokku leppinud leppetrahvis, leppetrahvi kohaldamise eeldused on

täidetud ning küsimus on leppetrahvi suuruses. Hageja on taotlenud leppetrahvi väljamõistmist

lepingus sätestatud maksimummääras, s.o 5 % lepingu kogumaksumusest summas

357 860,40 krooni. Maakohus on välja mõistnud leppetrahvi 8 täisnädala eest 4% lepingusummast

286 288,32 krooni põhjusel, et kuna hageja taganes lepingust, siis alates objekti üleandmisest

29.03.2010 ei saa kostja enam lepingut täita.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et leppetrahvi väljamõistmine on piiratud selle

ajaga, mil objekt anti kostja poolt hagejale üle ja kostja ei saa oma lepingulisi kohustusi enam täita.

Maakohus on siinkohal ebaõigesti märkinud kuupäeva, millest alates kostja ei saanud enam

lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja vabanes siiski lepinguliste kohustuste täitmisest ajast,

mil hageja taganes kehtivalt lepingust, s.o alates 22.03.2010 (mitte objekti üleandmisest

29.03.2010). Töövõtulepingu p-st 16.3. ei tulene, et leppetrahvi õigus lõpeb siis, kui lepingut

rikkunud pool vabaneb lepinguliste kohustuste täitmisest. Leppetrahvil on seadusest tulenevalt

kaks funktsiooni: 1) preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, ja 2) kahju hüvitamise ehk

õiguskaitsevahendi funktsioon. Lepingust taganemise tõttu on ära langenud leppetrahvi

survefunktsioon, sest puudub vajadus tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike

lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Samas on säilinud leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioon

ning seetõttu on maakohus ebaõigesti määratlenud leppetrahvi maksmise lõpptähtpäeva. Kostja

töövõtjana on ületanud lepingu täitmise tähtpäeva (ei ole siiani lepingut täitnud) ning seetõttu on

hagejal tellijana õigus leppetrahvile 5% lepingu kogumaksumusest summas 357 860,40 krooni.

Vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoole majanduslikku seisundit.

Leppetrahvi vähendamise taotluse on kostja esitanud alles apellatsioonkaebuses. Seega on õige

hageja vastuväide leppetrahvi vähendamisele, mis seisneb selles, et vastab taotlus on esitatud

hilinemisega (vastavat taotlus ei ole kostja maakohtule esitanud).

Samuti puuduvad asjas ka VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud eeldused leppetrahvi vähendamiseks.

Selleks, et nõuda leppetrahvi vähendamist, peab olema see eelkõige ebamõistlikult suur. Kostja ei

ole antud juhul esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et leppetrahv on

ebamõistlikult suur.

18.10. Apellandi väite kohaselt on maakohus hageja nõude dokumentide saamiseks arusaamatult

sidunud hageja kohustusega tasuda kostjale tehtud tööde eest ilma, et kostja oleks kohtult taotlenud

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Kostja vastuväitel viitas ta oma 31.05.2010

vastuses hagile (I kd tl 167-170) VÕS § 101 lg 1 p 2 õiguskaitsevahendi kohaldamisele ja seetõttu

oli maakohus õigustatult määranud kindlaks otsuses kohtuotsuse täitmise korra.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et määrates kindlaks kohtuotsuse täitmise korda, on

maakohus rikkunud TsMS §-i 439 ja teinud otsuse nõude kohta, mida ei esitatud.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra

ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Antud juhul ei ole kostja menetluse kestel esitanud taotlust maakohtule, et asjas tehtavas

lõpplahendis määratakse kindlaks otsuse täitmise viis. Vastuses hagile esitatud kostja vastuväide,

et tal on õigus keelduda ehitise tehnilised dokumendid seetõttu, et hageja ei ole täitnud omapoolset

tasu maksmise kohustust, ei ole käsitletav kostja taotlusena määrata kindlaks otsuse täitmise viis.

Viidatud vastuses on kostja palunud jätta hagiavalduse rahuldamata, s.o ta on taotlenud küll seda,

et kohus hagi lahendamisel arvestaks tema õigust keelduda hageja nõude täitmisest, kuid ta ei ole

taotlenud otsuses sellise täitmisviisi kindlaksmääramist, et vastastikused kohustused täidetakse

üheaegselt. Täitmisest keeldumise õiguse maksmapanekuks ei ole vaja iseenesest esitada

vastuhagi, vaid sellele saab ka VÕS § 110 alusel tugineda, kuid antud juhul on asjas esitatud kostja

poolt vastuhagi tasu ja viivise nõudes, samuti on hageja täiendanud oma hagi. Seega oli

menetluslik olukord võrreldes ajaga, mil kostja esitas esialgsele hagile vastuse, oluliselt muutunud,

ning seetõttu oleks kostja pidanud täpsustama, kas ta soovib siduda oma kohustuse dokumentide

üleandmiseks hageja rahalise kohustuse täitmisega. Kuna asjas puudub kostja taotlus VÕS § 110

lg 1 kohaldamiseks, siis tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus sidus kostjapoolse

dokumentide üleandmise nõude täitmise hagejapoolse rahalise kohustuse täitmisega.

18.11. Ebaõige on apellandi väite, et maakohus on oluliselt eksinud võistleva menetluse

põhimõtete vastu sellega, et on kostja eest kohaldanud õiguskaitsevahendeid, esitanud taotlusi ning

sisulisi vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et selline apellandi väide on alusetu, sest asja

materjalidest ei nähtu, et kohus oleks kostja eest esitanud taotlusi ja vastuväiteid. Kostja on hageja

hagiavaldusele vastanud ja esitanud sellised vastuväited, milliseid ta pidas põhjendatuks esitada.

Arusaamatu on apellandi väide, et maakohus on jätnud lahendamata hageja 4. detsembri 2013

taotluse hageja menetluskulude jätmiseks kostja kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest.

Maakohus on vaidlustatud otsuses esitanud menetluskulude jaotuse ning sellega on lahendatud ka

apellandi taotlus jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

19. OÜ KVL Ehitus apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu otsus tühistada osas,

milles rahuldati OÜ KVL Ehitus vastuhagi viivise väljamõistmiseks osaliselt ja vähendati

E. Kulbergilt väljamõistetava viivise maksimaalmäära 5 protsendini lepingu maksumusest.

Vastuseks OÜ KVL Ehitus apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19.1. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole kostja viivisenõude vähendamisel kaalunud kõiki

asjaolusid ning on viiviseid põhjendamatult vähendanud.

Töövõtulepingu p 16.2 kohaselt kui tellija ei täida maksekohustust tähtaegselt, on töövõtjal õigus

nõuda viivist 0,1 % tasumisele kuuluva makse summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest.

Ringkonnakohus asus käesoleva otsuse p-s 18.2. seisukohale, et arvetest nr 107 ja 7 tulenev

tasunõue ei olnud muutunud lepingust taganemise ajaks sissenõutavaks. Kuna taganemisest

tulenevad kohustused muutuvad sissenõutavaks alates taganemisest, siis antud juhul tuleb

arvestada ka viivist alates taganemisest.

Kostja on nõudnud viivist põhivõlaga samas suuruses. Hageja on taotlenud viivise vähendamist

VÕS § 162 lg 1 alusel kuni 5%-ni lepingu maksumusest ja maakohus on taotluse rahuldanud.

VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoole majanduslikku seisundit.

Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad Riigikohtu

14. juunil 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud otsusest. Riigikohus leidis viidatud lahendis, et

viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve

kaaludes, siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks

viivist vähendati. Nimetatud lahendis jaotas Riigikohus ka tõendamiskoormuse. Viivise suuruse

ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina

peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui

nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Tõendamiskoormuse sellist jaotamist on

kinnitatud ka Riigikohtu 26. oktoobril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 tehtud otsuse p-s 12.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-162-12 otsuse p-s 20 märkinud, et „Kolleegium märgib

täiendavalt, et VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik".

Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste

kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise

mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille

põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas

peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset

kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata

ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.“

Antud juhul ei ole kostja nõudnud põhivõlast suuremat viivist ning seetõttu ei pea ta tõendama

kahju olemasolu. Hageja on taotlenud viivise vähendamist viidates poolte võrdse kohtlemise

põhimõttele (kostjapoolse rikkumise korral on leppetrahv 5 % lepingu kogumaksumusest, seega

ka hagejapoolse rikkumise korral oleks õiglane nõuda viivist 5 % lepingu kogumaksumusest) ja

kohus on seda arvestades viivist vähendanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et

viivis on ebaproportsionaalselt suur lähtudes sellest, et leppetrahv on 5% lepingu

kogumaksumusest, kuid viivis on suurem. Tegemist on mittekohase kaalutlusega, sest viidatud

põhjendus ei saa olla viivise vähendamise aluseks. VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud loetelu on näitlik

loetelu ja selle kohaselt on võimalik leppetrahvi vähendamisel arvestada erinevaid asjaolusid, kuid

ringkonnakohtu arvates ei ole viivise vähendamise aluseks leppetrahvi suuruse maksimaalmäär.

Viivise vähendamise aluseks ei ole pelgalt asjaolu, et kostja on juriidiline isik ja hageja füüsiline

isik. Samuti ei muuda põhivõlaga samas suuruses viivise nõuet ebamõistlikuks see, et põhivõlg on

suur, nagu on ekslikult leidnud maakohus.

Kostja on nõudnud viivist summas 79 205,62 eurot, märkides, et nõutav viivis on põhivõlaga

samas suuruses. Põhivõla suuruse määratlemisel on kostja lähtunud arvetest nr 7 ja 107, mitte aga

maakohtu poolt rahuldatud nõude suurusest (maakohus on rahuldanud põhivõla (ilma lisatasuta)

summas 1 308 363 krooni (s.o 83 619,64 eurot)).

Ringkonnakohus leiab, et kostja viivisenõue tuleb rahuldada ja puuduvad alused selle

vähendamiseks. Viivist tuleb arvestada alates 22.03.2010 (muutus sissenõutavaks tasunõue alates

taganemisest) ning viivise määr on lepingus kokkulepitu kohaselt 0,1 % tasumisele kuuluva makse

summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Arvestades perioodi pikkust (22.03.2010 –

22.12.2014), viivise määra ja põhivõla suurust summas 1 431 889,80 krooni (91 514,44 eurot),

ületaks viivise suurus kostja poolt nõutavat 79 205,62 eurot (arvestuslikult oleks 158 960,58 eurot).

19.2. Apellandi väite kohaselt on maakohus vääralt rahuldanud hageja leppetrahvi nõude ning

jätnud selle ebaõigesti vähendamata. Leppetrahviga seonduvat on ringkonnakohus käsitlenud

käesoleva otsuse p-s 18.9. ning ei korda sealtoodud põhjendusi. Alusetu on apellandi väide, et

leppetrahvi nõude olemasolu korral oleks kohus pidanud seda kooskõlas VÕS § 162 lg-ga 1

vähendama. VÕS § 162 lg 1 kohaselt peab leppetrahvi vähendamise nõude esitama leppetrahvi

maksmiseks kohustatud pool ning leppetrahvi ei saa vähendada kohus omaalgatuslikult. Antud

juhul on kostja nõudnud leppetrahvi vähendamist alles apellatsioonkaebuses.

TsMS § 652 lg 3 kohaselt ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui 1) asjaolu, millele tugineti,

ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta: 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem

esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist esimese astme kohtus.

Antud juhul ei esine TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluseid ning seetõttu jätab ringkonnakohus

apellandi taotluse leppetrahvi vähendamiseks tähelepanuta. Lisaks ei ole apellant oma

apellatsioonkaebuses TsMS § 652 lg-st 4 tulenevat kohustust täitnud ja ei ole põhistanud uue

asjaolu esitamise lubatavust.

19.3. Apellandi seisukoha järgi on maakohus ebaõigesti jätnud vastuhagi muudatus- ja lisatööde

ulatuses rahuldamata 231 490,20 krooni (s.o 14 794,92 euro).

Eelkõige tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas muudatus- ja lisatööde tegemine on toimunud poolte

kokkuleppel või mitte, s.o kas kostjal on õigus saada tasu teostatud lisa- ja muudatustööde eest.

Hageja väitel ei ole kostja käitunud lisatööde tegemisel lepingu p-de 14.2.; 14.2.1. ja 14.2.2. ja

14.3. kohaselt, sest puuduvad kirjalikud kokkulepped ja lisatööde kalkulatsioon. Kostja vastuväite

järgi oli tegemist vajalike töödega, nende tegemiseks oli hageja tahteavaldus, mis on fikseeritud

ehituskoosolekute protokollides, e-mailides ja projektdokumentatsioonil.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töövõtulepingu p 2.2. teine lause ei välista kostja õigust

saada lisatööde eest hüvitist. Samuti on kohane maakohtu viide töövõtulepingu p-le 14.4. ning

seisukoht, et kuna lisatööd oli läbi arutatud ehituskoosolekutel (II kd tl 44-180) ning protokollides

fikseeritud, siis on tellija lisatöid (muudatustöid) aktsepteerinud. Siinkohal on maakohus viidanud

asjaolule, et ehituskoosoleku protokollidest nähtuvalt on fikseeritud hoone nullpunkti muudatus,

töövõtjale esitati hoone drenaaži lahendus, konstruktor esitas teljel H paikneva tugiseina

lahenduse, mitmes protokollis kajastub tellija korraldus töövõtjale rajada kinnine sadevee

ärajuhtimise süsteem jne. Töövõtulepingu p 14.5. välistab töövõtja poolt omaalgatuslikult, ilma

tellija eelneva kooskõlastuseta lisatööde tasustamise, kuid antud juhul ei ole kostja teinud

omaalgatuslikult muudatus- või lisatöid.

Eksperdid on asunud seisukohale, et (T. Sepaste V kd tl 67; R. Klaas IV kd tl 107) lisa- ja

muudatustööde vajadus tulenes mittetäielikule tööde teostamise mahule sõlmitud töövõtulepingust

ning tööde aluseks oleva ehitusprojekti puudustest ja muutmisest, mittevajalikke ehitustöid ei ole

töövõtja poolt tehtud.

Lähtudes eeltoodust on iseenesest õigus kostjal saada tasu muudatus- ja lisatööde eest.

Apellant on loetlenud apellatsioonkaebuse p-s 3.3.1. muudatus- ja lisatööd, mille eest tasu nõude

on jätnud maakohus väidetavalt rahuldamata. Maakohtu otsuses märgitu kohaselt on maakohus

apellatsioonkaebuse viidatud punktis märgitud muudatus- ja lisatööde osas rahuldanud avade

puurimine summas 1985 krooni, maakütte trasside hülsside tihendamine summas 5250 krooni.

Seega on apellant ebaõigesti märkinud apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud rahuldamata

tasunõude kõigi p-s 3.3.1. märgitud tööde osas. Lisaks on maakohus rahuldanud kostja tasunõude

katusetöödega seoses 34 016 krooni ja tala paigaldamise paneeli toetuseks summas 4050 krooni

ning selles osas ei ole apellatsioonkaebuses ka maakohtu otsust vaidlustatud.

19.4. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata tasunõude drenaažisüsteemi ehituse eest

põhjendusega, et töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt oli

drenaažisüsteemis olulisi puudusi, kaev oli vales kohas ning kasutatud oli ebaõiget tüüpi torusid.

Ekspert on oma arvamuse p-s 5.1.7.3.2. märkinud, et „Protokolli punktis 6.5. on nõutud ümber

hoone perimeetri rajada drenaaž (eelvool hoone lõuna poolsele nõlvale), vastavalt konstruktiivse

joonise osa joonisele nr 1.5.1. Nimetatud joonis ei anna mingit informatsiooni drenaaži kallete ja

vaatluskaevude asukoha, torustike tüübi ja dimensiooni kohta. Selle alusel ei ole võimalik drenaaži

süsteemi ehitada.“

Ringkonnakohus leiab, et kostja, ehitades drenaažisüsteemi ilma vajaliku jooniseta (millest

nähtuks drenaaži kalded ja vaatluskaevude asukoht, torustike tüüp ja dimensioon), võttis endale

riski, et tema poolt ehitatud drenaažisüsteem on ebakvaliteetne ning, et tellija ei tasu talle sellise

süsteemi ehitamise eest. Drenaažisüsteemi ebakvaliteetsust kinnitab ka asjaolu, et OÜ Puhas Kodu

tööde aktide kohaselt (IV kd tl 177-195) on praktiliselt kogu süsteem uuesti ehitatud. Alusetu on

siinkohal apellandi väide, et kuna ehitusjärelevalvet teostanud A. Peedo ja tunnistaja V. Lepikovi

kinnituse kohaselt vaadati kõik kaetud tööd hoolikalt enne katmist üle ja märkusi kaetud tööde

aktides puuduste kohta drenaaži ehitamisel ei ole, siis vastas teostatud töö esitatud nõuetele ja

hageja oleks pidanud selle eest tasuma. Apellant on siinkohal jätnud täpsustamata, millistele

nõuetele vastas drenaažisüsteem, sest vajalike joonise puudumise tõttu on üldse ebaselge,

millistele nõuetele drenaažisüsteem pidi vastama.

Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja nõude elektriööde eest. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega selles osas. Ekspert T Sepaste on asunud oma arvamuses elektritööde

osas seisukohale, et dokumentidest ei ilmne konkreetsete muudatuste tegemine ning nende sisu.

Kostja nõue nõrkvoolutööde tasu nõudes on samuti jäetud õigesti rahuldamata. Maakohus on

siinkohal õigesti tuginenud ekspert T. Sepaste arvamusele, mille kohaselt nõrkvoolutööd on osa

elektritöödest, need töövõtulepingu hinnapakkumises näidatud ning tegemist saab olla

lepingujärgsete töödega (mitte muudatus- või lisatööga).

Tagasitäite ja tee-ehituse eest tasu nõude on jätnud maakohus rahuldamata, tuginedes ekspert

T. Sepaste arvamusele, mille kohaselt töövõtulepingu aluseks olevas pakkumises arvestatud

tagasitäite maht suurenes seoses hoone kõrguse muutmisega, kuid vastavate tööde mahtu ja

maksumust ei ole asjas esitatud. Ajutise tee ehitus oli töövõtja lepingujärgne kohustus (tegemist

ei ole muudatus- või lisatööga). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.

Biopuhasti ja imbväljaku ümberehitustööd ning sadevee- ja drenaažitorustiku väljaviik idapoolsel

nõlval on ekspert T. Sepaste arvates muudatustöö, sest biopuhasti puudus esialgsest põhiprojektist.

Samuti on ekspert T. Sepaste arvamuse p-s 5.1.7.5. märkinud, et 03.08.2009 protokolli nr 6

p-s 6.2. muudetud varasemaid väliskanalisatsioooni lahendusi. Sadevesi, drenaaž ja basseini

äravool on nõutud juhtida imbväljakusse ning kui imbväljak ei suuda seda kogust vastu võtta, siis

on nõutav möödaviigu ehitamine (kirjeldatud lahendustel on erinev maksumus). Ekspert R. Klaasi

arvamuse kohaselt on töö märgitud mahus teostatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja nõue

hüvitada seoses biopuhasti ja imbväljaku ümberehitustöödega ning sadevee- ja drenaažitorustiku

väljaviigiga idapoolsel nõlval tehtud tööde maksumus tuleb rahuldada ning täiendavalt välja

mõista hagejalt kostja kasuks 22 700 krooni.

Kostja on nõudnud ka uksealuse sõlme ümberehituseks teljel H tehtud kulutusi summas

6458 krooni. Ekspert T. Sepaste arvamuse kohaselt ole tegemist töövõtulepingu aluseks oleva

ehitusprojekti puuduste parandamisest tuleneva muudatustööga. Ringkonnakohus leiab, et nõue

tuleb rahuldada.

Kostja nõue summas 28 480 krooni põhineb asjaolule, et vahetult pärast ehitustööde algust (tellija

ehituskoosoleku protokoll nr 2 15.06.2009) muudeti hoone kõrgust maapinna suhtes, viies seda

0,5 meetrit sügavale, ning sellest tingituna oli vajalik vundamendi alt pinnase täiendav

väljakaevamine ja ehituskrundile kokku kogumine. Ekspert T. Sepaste arvates oli tegemis

muudatustööga. Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas tuleb kostja nõue rahuldada ja hagejalt

välja mõista 28 480 krooni kostja kasuks.

Lähtudes eeltoodust suurendab ringkonnakohus lepinguväliste tööde eest väljamõistmisele

kuuluvat summat 69 165,60 krooni võrra (22 700 + 6458 + 28 480 = 57 638; käibemaks 11 527,60;

kokku 69 165,60) ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks lepinguväliste tööde eest kokku

123 526,80 krooni (7894,80 eurot).

20. Hageja rahalised nõuded kuuluvad rahuldamisele järgmiselt: kahjuhüvitis 20 881,97 krooni

(1334,60 eurot); leppetrahv 357 860,40 krooni (22 871,45 eurot); AS Eesti Energia ja OÜ Primit

arvete alusel 44 745,20 krooni (2859,74 eurot); kokku summas 423 487,57 krooni

(27 065,79 eurot).

Kostja nõudes kuuluvad rahuldamisele järgmiselt: tasu (hüvitis) lepinguliste ja lepinguväliste

tööde eest 1 431 889,80 krooni (91 514,44 eurot) ja viivis 1 239 298,70 krooni (79 205,62 eurot);

kokku summas 2 671 188,50 krooni (170 720,06 eurot). Maakohus on vähendanud nõuet

AS-i Eesti Energia arve alusel 12 808,40 krooni ulatuses (kostja on sellega nõustunud) ning seega

jääb kostja rahuldatud nõude suuruseks 2 658 380,10 krooni (2 671 188,50 – 12 808,40 =

2 658 380,10), s.o 169 901,45 eurot.

Tasaarvestades poolte rahalised nõuded, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

2 234 892,53 krooni (2 658 380,10 – 423 487,57 = 2 234 892,53), s.o 142 835,66 eurot.

21. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nii hagi kui vastuhagi osalist rahuldamist, on maakohus

õigustatult jätnud TsMS § 163 lg 1 alusel muud menetluskulud (s.o välja arvatud eksperditasu ja

kulud) poolte endi kanda kohtumenetluse algusest kuni 4. detsembrini 2013. Samuti nõustub

ringkonnakohus maakohtuga selles, et TsMS § 163 lg 2 kohaselt tuleb jätta menetluskulud alates

4. detsembrist 2013 hageja kanda. Samas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on jätta

eksperditasu ja kulud TsMS § 163 lg 1 aluselt võrdselt poolte kanda, s.o hageja kanda jäävad

eksperditasu ja kulud 50% ulatuses ning kostja kanda 50% ulatuses.

Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson