3-14-52062/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52062

Haldusasi

AS Euroimport kaebus Maksu- ja Tolliameti 7. juuli 2014

maksuotsuse nr 12.2-3/14532-15 ja 2. septembri 2014

vaideotsuse nr 6-1/2329-2, samuti Maksu- ja Tolliameti

2. septembri 2014 otsuse nr 13-10/34891, 2. septembri

2014 ettekirjutuse nr 12.2-7/00228 ning 8. septembri

2014 otsuse nr 12.2-7/00228-2 tühistamiseks ning

Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastama tagatise

kontole 2. septembri 2014 otsuse nr 13-10/34891 alusel

sealt kaebaja ettemaksukontole kantud 463 000 eurot.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: AS Euroimport

Esindajad: Jelena Aru, Tatjana Kostrõkina

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindajad: Jane Rõuk ja Kaire Vacker

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Euroimport kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

19. jaanuaril 2015 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. AS Euroimport on vedelkütuse müügiga tegelev ettevõtja, kes oli andnud vedelkütuse

seaduse §-s 41 alusel Maksu- ja Tolliametile 463 000 euro suuruse tagatise. Oma 2012. aasta

jaanuarikuu käibedeklaratsioonil kajastas AS Euroimport 0%-lise maksumääraga maksustatava

käibena vedelkütuse müüki aktsiisilaos OÜ-le Starbeetle (1 537 084,95 eurot) ja OÜ-le Milantre

(3 229 529,33 eurot).

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 7. juulil 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14532-15, millega kohustas AS-i

Euroimport tasuma täiendavalt 887 895,16 eurot käibemaksu. Maksuotsuses asuti seisukohale,

et AS Euroimport ei müünud tegelikult kütust aktsiisilaos OÜ-le Milantre ja OÜ-le Starbeetle,

samuti pole viimatinimetatud isikud müünud seda OÜ-le Inndex ega OÜ-le Alternord, vaid

reaalselt müüs AS Euroimport selle kütuse väljapoole aktsiisiladu otse OÜ-le Inndex ja OÜ-le

Alternord, seejuures hinnaga, mille viimatinimetatud tasusid OÜ Milantre ja OÜ Starbeetle

nimel väljastatud arvete alusel. Maksuotsuse kohaselt oli OÜ Milantre ja OÜ Starbeetle näol

tegemist müügiahelas esinenud fiktiivsete lülidega selleks, et AS Euroimport vabaneks kütuse

aktsiisilaost välja vedamisega kaasnevast käibemaksukohustusest ning see kohustus jääks

reaalse majandustegevuseta äriühingutele.

3. OÜ-ga Starbeetle tehtud tehingute osas põhjendatakse maksuotsust kokkuvõtvalt järgmiste

asjaoludega:

▫

AS Euroimport ja OÜ Starbeetle seletused lepingu sõlmimise ja lõpetamise asjaolude kohta

on omavahel vastuolus ning poolte poolt maksuhaldurile esitatud lepingud erinesid teineteisest;

▫

OÜ Starbeetle ei ole AS-ile Euroimport kütuse eest tasunud;

▫

OÜ Starbeetle juhatuse liikme L.K. ei osanud tehingute kohta adekvaatseid selgitusi anda;

▫

AS-i Euroimport kütuse müügihind oli 5-10% turuhinnast kõrgem;

▫

OÜ Staarbeetle ei deklareeri käibedeklaratsioonil kütuse müüki OÜ-le Inndex;

▫

L.K. ei mäletanud OÜ-le Inndex arvete esitamisega seotud asjaolusid ega esitanud vastavaid

arveid ka maksuhaldurile;

▫

teatud juhtudel ei saanud OÜ-l Starbeetle olla tema müügiarvetel märgitud kuupäevadel neil

arvetel märgitud kütust ega teadmist, kui palju kütust on tal võimalik soetada;

▫

13. jaanuaril 2012 seletusi andes ei mäletanud L.K. tehingupartneri nime, kuigi alles kaks päeva

varem oli OÜ Starbeetle teinud vastava tehingu OÜ-ga Inndex;

▫

OÜ Starbeetle ei ole kütuse eest OÜ-lt Inndex reaalselt raha saanud ning kõik tehingud olid OÜ

Starbeetle jaoks kahjumlikud;

▫

raha liikumine ei olnud OÜ Starbeetle kontrolli all, vaid raha liikus kütuse tegelikult ostjalt OÜ

Ilumax Teenused pangakonto kaudu AS-ile Euroimport, kusjuures veenvaid tõendeid sellist

skeemi õigustavate OÜ Starbeetle ja OÜ Ilumax Teenused vaheliste lepinguliste suhete kohta ei

ole;

▫

AS-i Euroimport arvete tasumisel ei arvestanud OÜ Starbeetle sellega, et tal oli AS-i Euroimport

ees ettemaks, samas viimase OÜ Ilumax Teenused poolt tehtud ülekandega viidi OÜ Starbeetle

ja AS Euroimport võlasaldo täpselt nulli;

▫

OÜ Ilumax Teenused pangakontolt võetud sularaha jõudis AS-ile Euroimport;

▫

OÜ Starbeetle ei riskinud tehingutes kunagi oma rahaga, sest AS-ile Euroimport ei laekunud raha

enne kui toimus raha laekumine OÜ-lt Inndex-lt, samas tekkis selles tehinguahelas risk AS-ile

Euroimport, kuna kütuse vabasse ringlusse vormistamisel tekkis tal varumakse ja kütuse aktsiisi

tasumise kohustus.

▫

L.K.i ja OÜ Inndex juhatuse liikme A.P. seletused tehingute kohta on vastuolulised;

OÜ-ga Milantre tehtud tehingute osas põhjendatakse maksuotsust kokkuvõtvalt järgmiste

asjaoludega:

▫

AS Euroimport ega OÜ Starbeetle esindajad ei osanud anda mingit adekvaatset selgitust, miks

lõppes nendevaheline koostöö;

▫

AS Euroimport väljastas OÜ-le Milantre arve varumakse eest, mis sisaldab ka varumakset OÜ-le

Starbeetle müüdud kütuse eest;

▫

OÜ Milantre näol on tegemist varifirmaga, kes ise tehingutest mingisugust tegelikku kasu ei

saanud;

▫

OÜ Milantre juhatuse liige V.B. ei kinnitanud tehingute toimumist AS-iga Euroimport;

▫

OÜ Milantre ei olnud AS-ile Euroimport väidetavalt varem tuttav, ent sellegipoolest ei nõudnud

AS Euroimport ettemaksu, samuti suhtles AS Euroimport kogu aeg ja leping sõlmiti OÜ Milantre

nimel E.K.V.iga, kuigi kuni 24. jaanuarini 2012 oli OÜ Milantre ainus juhatuse liige V.B.;

▫

OÜ Milantre ei kajasta käibedeklaratsioonil kütuse edasimüüki, V.B. ei kinnitanud

tehingute toimumist OÜ-ga Inndex, samas kui E.K.V. ei olnud kättesaadav;

▫

OÜ Inndex ja OÜ Milantre vahelise kütuse üleandmise-vastuvõtmise aktidel märgitud kauba

kogus ei vastanud arvetel märgitud kauba kogusele;

▫

OÜ Milantre 23. jaanuari 2012 arve nr 4 on koostatud tagantjärgi, sest seal on kajastatud

pangakonto number, mis avati alles 24. jaanuaril 2012;

▫

kuni OÜ Milantre arvelduskonto avamiseni Tallinna Äripangas tasusid ostjad kütuse eest otse AS-

i Euroimport pangakontole, kusjuures pole tõendeid, mis kinnitaksid asjaosaliste vahel selliseid

õigussuhteid, mis raha sellist liikumist õigustaksid;

▫

OÜ Milantre jaoks olid kõik tehingud kahjumlikud;

▫

Enamus OÜ Inndex ja OÜ Alternord poolt OÜ-le Milantre tasutud summadest laekus kokkuvõttes

AS Euroimport pangakontole või võeti välja sularahas, kusjuures nimetatud sularaha võis jõuda

AS-ile Euroimport;

4. AS Euroimport esitas eelnimetatud maksuotsuse peale 6. augustil 2014 vaide, taotledes

samas maksuotsuse täitmise peatamist kuni vaidluse lõpuni. Maksu- ja Tolliamet ei teinud eraldi

otsust esialgse õiguskaitse kohta, ent jättis 2. septembri 2014 vaideotsusega vaide rahuldamata

ning märkis vaideotsuses, et esialgse õiguskaitse taotlus oli rahuldatud vaikimisi kuni

vaideotsuse tegemiseni.

5. 2. septembri 2014 otsusega nr 13-10/34891 otsustas Maksu- ja Tolliamet kanda 7. juuli 2014

maksuotsusega tuvastatud maksuvõla katteks AS Euroimport poolt tagatisena esitatud 463 000

euro suuruse summa AS-i Euroimport ettemaksukontole. 2. septembri 2014 ettekirjutusega nr

12.2-7/00228 kohustas Maksu- ja Tolliamet AS-i Euroimport uue 463 000 euro suuruse tagatise

esitamiseks hiljemalt 8. septembril 2014. 8. septembri 2014 otsusega nr 12.2-7/00228-2

tunnistas Maksu- ja Tolliamet alates 9. septembrist 2014 kehtetuks majandustegevuse registris

AS-i Euroimport kütuse müügi tegevusloa nr VKM000825.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

6. AS Euroimport esitas Tallinna Halduskohtule 12. ja 15. septembril 2014 kaebused, milles

taotleb Maksu- ja Tolliameti 7. juuli 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14532-15 ja 2. septembri 2014

vaideotsuse nr 6-1/2329-2 tühistamist, samuti Maksu- ja Tolliameti 2. septembri 2014 otsuse nr

13-10/34891, 2. septembri 2014 ettekirjutuse nr 12.2-7/00228 ning 8. septembri 2014 otsuse nr

12.2-7/00228-2 tühistamist ning Maksu- ja Tolliameti kohustamist tagastama tagatise kontole 2.

septembri 2014 otsuse nr 13-10/34891 alusel sealt kaebaja ettemaksukontole kantud 463 000

eurot. 12. septembri 2014 kaebuses formuleeris kaebaja iseenesest rea tuvastamistaotlusi, ent

kaebuse menetlusse võtmisel tõlgendasin neid just viimatinimetatud otsuste tühistamise ning

tagasitäitmise nõuetena, kuivõrd ainuüksi maksuhalduri tegevuse õigusvastasuse tuvastamisest

ei oleks kaeabajal oma õiguste kaitseks mingit kasu.

7. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus on õigusvastane, kuivõrd kaebaja müüs kütuse

aktsiisilaos ning käibemaksuseaduse § 15 lg 3 p 11 kohaselt maksustatakse selline müük 0%-lise

käibemaksuga. Kaebaja rõhutab, et aktsiisilaost kommertslattu kütuse üleviimine toimub kliendi

kirjaliku avalduse alusel, ent kaebaja sellist avaldust teinud ei ole, samuti pole kaebaja tasunud

kütuse teise lattu paigutamise eest, samas kui L.K. on ise maksuhaldurile kinnitanud, et kütus

paigutati kommertslattu tema korraldusel. Kaebaja on seisukohal, et isegi kui leiaks tuvastamist,

et ta müüs kauba muudele isikutele, kui OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre, siis oleks ikkagi tegu

müügiga aktsiisilaos. Kaebaja hinnangul nähtub maksuotsusest vaid see, et OÜ Starbeetle ja OÜ

Milantre on oma maksukohustused täitmata jätnud, ent õigusvastane on selle eest vastutuse

panemine kaebajale.

8. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane ei ole L.K.i seletuste hindamisel arvestanud

sellega, et kohtuasjas nr 3-12-1882 tehtud otsusest nähtuvalt on OÜ Staarbeetle varem jätnud

käibedeklaratsioonis käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimata. Samuti leiab

kaebaja, et L.K.i enda seletused, samuti aga OÜ Inndex juhatuse liikme A.P. ja OÜ Ilumax

Teenused juhatuse liikme A.G.i seletused kinnitavad üheselt, et L.K. tegeles vaidlusaluse kütuse

ostmisega kaebajalt ja müümisega OÜ-le Inndex ning korraldas rahaülekannete tegemist,

mistõttu on põhimõtteliselt väär maksuhalduri väide, et tegemist oli variisikuga. Ka toob kaebaja

välja, et L.K. oskas maksuhaldurile kirjeldada kütuse liikumise protsessi ja teadis kütusega

tehtavaid toiminguid. Kaebaja toob ka välja, et L.K.i seletused muutusid pärast seda, kui

maksuhaldur oli asunud teostama OÜ Starbeetle kontrollimenetlust, mistõttu on usutav, et L. K.

asus nö. süüd kaebaja kaela veeretama, et vältida enda müügikäibe deklareerimata jätmisest

tulenevat täiendavat maksukohustust.

9. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur põhjendamatult arvesse võtmata jätnud A.G.i selgituse, et

koostöö OÜ-ga Starbeetle algas just L.K.i algatusel ning viimane andis ka korraldused OÜ Ilumax

Teenused kontole laekunud raha edasi kandmiseks, samas kui A. G. ei tundnud kedagi AS-ist

Euroimport. Kaebaja meelest pole midagi kahtlast selles, et temal oli olemas OÜ Ilumax

Teenused ja OÜ Starbeetle vahelise lepingu koopia. Viidates A. G.i seletusele ei pea kaebaja

õigeks ka maksuhalduri järeldust, et OÜ-l Starbeetle puudus kontroll raha liikumise üle,

asjakohatuks peab kaebaja maksuhalduri seisukohta, mis puudutab L.K.i eesti keele oskust.

10. Kaebaja leiab, et maksuhalduri seisukohad on segased osas, mis puudutavad OÜ Starbeetle

ettemaksu AS-i Euroimport ees, ent selgitab, et selline ettemaks tõepoolest oli, ent omavaheliste

suhete lõpuks oli OÜ Starbeetle siiski tasunud täpselt vastavalt talle esitatud arvete summale,

mis viitab sellele, et vastava ettemaksu olemasolust olid teadlikud ka OÜ Starbeetle ja reaalselt

raha kaebajale üle kandnud OÜ Ilumax Teenused. Põhjendamatuks ning tõenditele mitte

rajanevaks peab kaebaja maksuhalduri väidet, et OÜ Ilumax Teenused kontolt välja võetud

sularaha jõudis kaebajani. Siinkohal viitab kaebaja veelkord A. G.i seletusele, et tema andis raha

üle tundmatule isikule just L.K.i korraldusel.

11. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur põhjendamatult arvestamata jätnud ka A.P. ja I.Ši

seletused, milles nad kinnitavad tehingute tegemist OÜ-ga Starbeetle ja suhtlemist L.K.iga,

samuti AS-i NCC & PO juhatuse liikme A.K. seletuse, et AS-il NCC & PO oli leping OÜ-ga

Starbeetle ning 2012. aasta jaanuaris esitati viimasele arveid kütuse omaniku vahetuse

vormistamise ja kauba ladustamise eest. Ka toob kaebaja välja, et OÜ-l Starbeetle oli

registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse käitlejana ja andnud seaduses sätestatud

tagatise, mis omakorda välistab võimaluse, et tegemist oleks olnud varifirmaga.

12. See, et OÜ Starbeetle kütuse müüki deklareerinud ei ole, ei saa kaebaja meelest kinnitada

müügitehingu mittetoimumist, sest deklareerimata jätmise eesmärk võiski OÜ Starbeetle jaoks

olla maksukohustusest kõrvalehoidmine. Küll aga peab kaebaja alusetuks etteheidet, et tema ja

OÜ Inndex tegutsesid kooskõlastatult ning leiab, et peale L.K.i paljasõnaliste väidete pole selle

kohta ühtki tõendit, nagu ka selle kohta mitte, et kaebaja oleks L.K.ile andnud OÜ Ilumax

Teenused e-posti aadressi või viimasele saadetud e-kirjade tekstid. Samuti peab kaebaja vääraks

seisukohta, et tehingud OÜ-ga Starbeetle lõppesid OÜ Ilumax Teenused pangakonto sulgemise

tõttu, sest viimane kaubatarne OÜ-le Starbeetle toimus 9. jaanuaril 2012, mil eelnimetatud

pangakonto veel toimis.

13. Kaebaja heidab ette, et maksuhaldur ei ole kontrollinud, kas A. G. tõesti tundis L. K.i, kas

kaebaja esindajad tõesti kohtusid L. K.iga, samuti et maksuhaldur pole uurinud kõneeristusi

tuvastamaks, kas A. G. helistas L. K.ile peale sularaha välja võtmist, samuti pole uurinud, kelle

juuresolekul ja mis asjaoludel avati OÜ Ilumax Teenused pangakonto või millisest arvutist olid

OÜ-le Ilumax Teenused adresseeritud kirjad saadetud. Samuti heidab kaebaja ette, et

maksuhaldur on tehingute kasumlikkuse analüüsimisel uurinud ainult hinda, mis ometi pole alati

kõige olulisem, vaid oluline võib olla ka tehingu kiirus ja pakutavate koguste suurus. Kaebuse

täienduses on kaebaja välja toonud sellegi, et kaebaja pidas soetatud ja müüdud kütuse

arvestust tonnides, ent maksuhaldur on oma hinnaanalüüsis tuginenud liitrihindadele, samas kui

on teada, et diislikütuse mahu ja massi suhe sõltub paljudest asjaoludest, näiteks

temperatuurist.

14. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on valed järeldused teinud ka OÜ-ga Milantre tehtud

tehingute kohta, kuivõrd ka sellele äriühingule müüs kaebaja kütuse aktsiisilaos. Kaebaja peab

põhjendamatuks etteheidet kliendi vahetamise kohta, rõhutades, et tal ei olnud sel perioodil nii

palju kütust, et müüa seda mitmele kliendile, samas on tal õigus vabalt valida, kellele müüa.

Kaebaja vaidleb vastu sellele, et tehingupartneri vahetus oli seotud OÜ Ilumax Teenused

pangakonto sulgemisega, kuna pole ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja oli OÜ Ilumax

Teenused probleemidest üldse teadlik, liiati tehti esimene tehing OÜ-ga Milantre juba enne

kõnealuse pangakonto sulgemist. Kaebaja nõustub, et esitas tõepoolest ekslikult OÜ-le Milantre

arve varumakse eest ka selle kütuse kohta, mis müüdi OÜ-le Starbeetle, ent arvestades tehingu

koguväärtust, võis see 7000 euro suurune lisakulu jääda OÜ-l Milantre lihtsalt tähelepanuta.

15. Kaebaja leiab, V.B. seletustest ei saa järeldada, et OÜ-l Milantre 2012. aasta jaanuaris

majandustegevust polnud, vaid üksnes seda, et V. B. ei olnud sellest teadlik. Samuti heidab

kaebaja maksuhaldurile ette, et viimane pole arvestanud sellega, et OÜ Milantre oli

registreeritud kütuse käitlejana ja andnud seadusest tuleneva tagatise, mille suuruse määramisel

pidi maksuhaldur ometi ettevõtte tausta kontrollima. Kaebaja selgitab ka, et kuigi OÜ-ga

Milantre lepingu sõlmimisel ei olnud E.K.V. veel äriregistri kohaselt juhatuse liige, oli ta alates 16.

novembrist 2011 OÜ Milantre ainuosanik ja nõukogu liige ning otsus tema juhatuse liikmeks

valimise kohta on tehtud 13. jaanuaril 2012. Samuti märgib kaebaja, et ka terminalipidaja

aktsepteeris V.’t, kuni too sai ametlikult OÜ Milantre juhatuse liikmeks. Kaebaja heidab

maksuhaldurile ka ette, et see pole piisaval pingutanud, et E.K.V.iga ühendust saada.

16. Kaebaja toob välja, et tehingute tegemist OÜ-ga Milantre E.K.V.i juhtimisel on kinnitanud OÜ

Inndex töötaja I.Š, kes samas ei olnud kuulnud OÜ-st Euroimport; samuti AS NCC ja PO AS

juhatuse liige A.K. ja OÜ Inndex juhatuse liige A.P., aga ka OÜ Alternord juhatuse liige J.T. Samuti

ei ole maksuhaldur kaebaja meelest arvestanud sellega, et OÜ Milantre ja Inndex OÜ vahel oli

sõlmitud leping ning OÜ Milantre pangakonto väljavõttelt nähtuvad laekumised OÜ-lt Inndex ja

OÜ-lt Alternord, samuti tasumised AS-ile Euroimport.

17. Kaebaja ei näe midagi kahtlast ka selles, et esimesed tehingud OÜ-ga Milantre tehti enne

lepingu sõlmimist ning selgitab, et läbirääkimisi OÜ-ga Milantre alustati juba 2011. aasta

detsembris, lepingu sõlmimiseni jõuti 13. jaanuaril 2014, ent siis selgus, et OÜ Milantre juhatuse

liikmena on äriregistrisse endiselt kantud V.B., ent kuna OÜ Milantre omanik kinnitas, et

juhatuse liikme vahetus on vormistamisel, siis oodati lepingu allkirjastamisega kuni äriregistri

kande tegemiseni. Kaebaja on seisukohal, et lepingu tegeliku allkirjastamise aeg ei ole oluline,

kuna pakkumuse tegemises ja nõustumise andmises õlaõigusseaduse § 9 tähenduses ei ole

vaidlust. Ka rõhutab kaebaja, et antud juhul toimus kütuse üle andmine terminalis järelevalve all,

mistõttu ei ole lepingul üldse erilist tähtsust, vaid märksa olulisemad on üleandmise-

vastuvõtmise aktid. Mis puudutab maksuotsuses välja toodud asjaolu, et 12. jaanuari 2012

üleandmise-vastuvõtmise aktile oli OÜ Milantre esindajana märgitud V. B. nimi, siis selgitab

kaebaja, et tegemist oli raamatupidaja ettevalmistatud mustandiga.

18. Kaebaja leiab samuti, et ei saa vastutada selle eest, et OÜ Milantre müügikäivet ei

deklareerinud või et OÜ Milantre tegevuskohast ei leitud asjakohaseid dokumente. Kaebaja

selgitab, et OÜ Milantre sai käibe deklareerimata jätmisest märkimisväärse kasu, mis oligi ilmselt

deklareerimata jätmise põhjus. Seda kinnitab kaebaja hinnangul ka I.P.i seletus, kes kinnitas, et

võttis OÜ Milantre poolt Auto Spa kontole kantud raha sularahas välja ja andis E.’le tagasi.

19. Valeks peab kaebaja maksuhalduri seisukohta, et kaebaja sai OÜ-lt Milantre kütuse eest

264 197,28 euro võrra rohkem raha ning märgib, et maksuhaldur on oma arvestuses

põhjendamatult arvesse võtnud ka 2012. aasta veebruaris OÜ-le Milantre müüdud kütuse eest

väljastatud arvete alusel toimunud tasumisi.

20. Kaebaja peab põhjendamatuks ka vaideotsust, kuivõrd selles ei ole ühtegi vaides esitatud

argumenti tegelikult analüüsinud, vaid on piirdutud maksuotsuses toodud järelduste

tsiteerimisega.

21. Kaebaja peab õigusvastaseks maksuhalduri 2. ja 8. septembri 2014 otsuseid ning selgitab, et

taotles 6. augustil 2014 esitatud vaides esialgse õiguskaitse kohaldamist, ent kogu augustikuu

jooksul ei teinud vaideorgan selle taotluse kohta mingisugust otsust, samas ei hakanud

maksuhaldur 7. juuli 2014 maksuotsuses vabatahtliku täitmise tähtpäeva möödumisel (14.

augustil 2014) maksuotsust sundkorras täitma, millest kaebaja järeldas, et maksuhaldur on

esialgse õiguskaitse taotluse täielikult rahuldanud, see tähendab peatanud maksuotsuse täitmise

kuni maksuotsuse üle toimuva vaidluse lõpuni. Kaebaja hinnangul võib maksuhaldur sellise

esialgse õiguskaitse taotluse vaikimise küll täielikult rahuldada, mitte aga seda vaikimisi ilma

otsust tegemata rahuldamata jätta või osaliselt rahuldada, sest viimasel juhul peab

maksukohustuslane saama sellist otsust vaidlustada või taotleda kohtult vaidemenetluse ajal

esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja leiab, et seaduse analoogia kohaselt oleks loogiline, et

maksukohustuslase poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus kas rahuldatakse kuni lõpliku

lahendi jõustumiseni (kas vaideotsuse jõustumiseni või kohtuotsuse jõustumiseni) või jäetakse

eraldiseisva põhjendatud otsusega rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd Maksu- ja

Tolliamet kaebajat esialgse õiguskaitse osalisest rahuldamisest ei teavitanud, tuleb asuda

seisukohale, et AS Euroimport taotlus peatada maksuotsuse täitmine vaidluse lõpuni, so

vaideotsuse või kohtuotsuse jõustumiseni, oli vaikimisi rahuldatud ning 7. juuli 2014

maksuotsuse täitmise tähtpäev ei olnud 2. septembriks 2014 saabunud ja seetõttu oli

õigusvastane ka kaebaja esitatud tagatise realiseerimine maksuhalduri poolt, samuti sellele

järgnenud kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine 8. septembril 2014.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

22. Maksu- ja Tolliamet vaidleb AS Euroimport kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata

jätmist, leides, et nii maksuotsus kui ka maksuhalduri tegevus kaebaja poolt esitatud esialgse

õiguskaitse

taotluse

lahendamisel,

samuti

tagatise

realiseerimisel

ning

kaebaja

majandustegevuse registrist kustutamisel on olnud õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja jääb

seisukohale, et maksuotsuses ja kontrollaktis välja toodud asjaolud kinnitavad, et kaebaja ei

müünud kütust aktsiisilaos, vaid müüs selle otse OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord väljaspool

aktsiisiladu. Vastustaja selgitab, et formaalselt ja dokumentide järgi viisid kütuse aktsiisilaost

kommertslattu tõepoolest OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre, kuid selliselt näidatud tegevuse

eesmärk on varjata AS Euroimport poolt kütuse müüki kommertslaos Inndex OÜ-le. Väidet, et

tegelikult müüs kaebaja kütuse OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord, kinnitab vastustaja hinnangul

eeskätt see, et kaebaja müüdud kütuse hind ei olnud võrreldes teiste kütuse müüjatega

konkurentsivõimeline ning seetõttu oli AS-ile Euroimport vajalik müüa kütust käibemaksu

summa võrra odavamalt, mida ta sai teha läbi OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre, samas kui neil

äriühingutel endal aga selliste tehingute tegemiseks majanduslik huvi puudus.

23. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega, mis puudutavad L.K.i antud seletuste

usaldusväärsust ning selgitab, et OÜ Starbeetle suhtes 2011. aasta oktoobrikuu osas läbi viidud

kontrollimenetluses ei ole maksuhaldur andnud hinnangut OÜ Starbeetle ja kaebaja vahelistele

tehingutele. Samas on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et OÜ Starbeetle eesmärk käesolevas

asjas vaidluse all olevates tehingutes oli üksnes tehingute vormistamine ja aktide allkirjastamine

jätmaks muljet ostu-müügi tehingute toimumisest. Vastustaja möönab, et L.K.i seletused on

muutlikud ja vastuolulised, kuid eeltoodu viitab vastustaja arvates selgelt sellele, et tehinguid ei

ole tegelikkuses tehtud selliselt nagu need on dokumenteeritud. Seejuures rõhutab vastustaja,

et L.K.i seletused on selged selles osas, et 2012 jaanuaris tegeles ta kütusega ning tehingute

tegemine seisnes kommertslaos kütuse üleandmises ning müüki ei ole toimunud. Seda, et L.K.i

ülesandeks oli üksnes aktide vormistamine näitab vastustaja hinnangul ilmekalt ka see, et isik on

osanud anda seletusi selle kohta, mida ta tegi, kuid ei teadnud tehingutega seotud tegelikke

asjaolusid, näiteks raha liikumisega seonduvat.

24. Vastustaja hinnangul on kaebaja kaebuses ekslikult mõistnud OÜ Starbeetle poolt edastatud

e-kirjadega seonduvat. Vastustaja hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et OÜ Starbeetle ei ole

AS-ile Euroimport ülekandeid teinud ning kuna tegelikkuses ei kontrollinud OÜ Starbeetle raha

liikumist, jääb vastustaja seisukohale, et OÜ Starbeetle ei ole AS-ile Euroimport kütuse eest

tasunud. Vastustaja leiab, et OÜ Starbeetle ei pidanudki seda tegema, kuna ta ei soetanud

kütust, vaid tema tegevus seisnes üksnes aktide vormistamises, mis kajastub ka OÜ Starbeetle

käibedeklaratsioonil. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et OÜ Ilumax Teenused võis

tegutseda L.K.i korralduste alusel. Selles osas viitab vastustaja sellele, et kuigi OÜ Starbeetle

edastas OÜ-le Ilumax Teenused e-kirja teel korraldusi raha üle kandmiseks AS-ile Euroimport, ei

sõltunud OÜ Ilumax Teenused poolt AS-ile Euroimport üle kantud summad OÜ Starbeetle

korraldustest, vaid Ilumax Teenused OÜ kandis kogu talle laekunud raha edasi võttes igalt

ülekandelt teenustasu 50 eurot. Ka rõhutab kaebaja, et mingisugust kokkulepet raha liikumise

kohta ei sisaldanud ka OÜ Starbeetle ja OÜ Ilumax Teenused vahel vormistatud leping. Mis

puudutab L.K.i eesti keele oskust, siis leiab vastustaja, et see, et OÜ Starbeetle poolt OÜ-le

Ilumax Teenused saadetud e-kirjad ning nendevaheline leping on eestikeelsed, kinnitab, et need

koostas keegi kolmas, kuna pole usutav, et L.K. ja A.G., kes on mõlemad vene rahvusest,

suhtleks omavahel eesti keeles.

25. Seoses OÜ Starbeetle ettemaksuga jääb maksuhaldur maksuotsuses toodu juurde ja selgitab

täiendavalt, et ei pea eluliselt usutavaks olukorda, kus OÜ-l Starbeetle oli AS-i Euroimport ees

ettemaks, kuid ta andis siiski korralduse OÜ-le Ilumax Teenused tasuda kogu arvel näidatud

summa. Vastustaja hinnangul ei saa sellest, et OÜ Starbeetle on MTR-is kütuse käitlejana

registreeritud ja tagatise andnud, teha järeldust, et kontrollitaval perioodil oli ta kaebajalt

kütuse ostjaks.

26. Samuti jääb vastustaja seisukohale, et kaebaja ning OÜ Milantre vahel ei ole tehinguid

toimunud ning OÜ Milantre lisati skeemi sisuliselt põhjusel, et varasem koostöö OÜ-ga

Starbeetle muutus OÜ Ilumax Teenused pangakonto sulgemise tõttu võimatuks. Vastustaja

nõustub, et kaebajal on õigus teha tehinguid kellega iganes, ent rõhutab, et kaebaja seisukoht ei

kattu maksumenetluses antud seletustega, et tehingud OÜ-ga Milantre hakkasid toimuma alles

pärast seda, kui OÜ-ga Starbeetle tehingud lõppesid. Vastustaja leiab, et turuolukorras, kus huvi

kaebaja poolt müüdava kütuse vastu sisuliselt puudus, ei ole eluliselt usutav, et OÜ-ga

Starbeetle lõpetati tehingud lihtsalt niisama, ilma põhjuseta.

27. Mis puudutab kaebaja etteheiteid V.B. seletustele antud hinnangutele, siis märgib

vastustaja, et eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et OÜ Milantre juhatuse liige V. B. ei tea

midagi tehingutest AS-iga Euroimport, kuid samal ajal teab teistest äriühingu tehingutest, sh

tehingutest, mis toimusid veebruaris, kui V.B. ei olnud enam OÜ Milantre juhatuse liikmeks. Ka

sellest, et Ü Milantre oli MTR-is registreeritud kütuse käitlejana ja andnud tagatise, ei saa

vastustaja hinnangul järeldada, et ta kaebajalt kütuse soetas. Vastustaja hinnangul ei ole mingit

tähtsust sellel, et E.K.V. oli OÜ Milantre osanik ja nõukogu liige, kuna äriühingu esindamise õigus

on juhatuse liikmel, samuti pole kaebaja tõendanud, et läbirääkimistel oleks talle esitatud

tõendeid E.K.V.i juhatuse liikmeks valimise kohta. Vastustaja toob välja, et isegi kui viimane valiti

juhatuse liikmeks 13. jaanuaril 2012, tehti esimene tehing tema esindusel siiski juba 12. jaanuaril

2012. Veel selgitab vastustaja, et lisaks sellele, et kaebaja ja OÜ Milantre vahel polnud sõlmitud

kirjalikku lepingut, mis oleks varasema kokkupuuteta äriühingute puhul tavapärane, võttis

kaebaja tehingutes OÜ-ga Milantre märkimisväärse riski ka sellega, et väljastas OÜ-le Milantre

kütuse enne, kui OÜ Milantre kaebajale tasus, kusjuures esimese kütuse üleandmise akti

allkirjastas isik, kes ei olnud OÜ Milantre juhatuse liige. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja

seletust, et 12. jaanuari 2012 akti puhul oli tegemist mustandiga, sest kui see nii oleks olnud,

poleks kaebajal olnud vaja seda säilitada ega maksuhaldurile kontrollimenetluses esitada.

28. Vastustaja jääb ka maksuotsuses esitatud põhjendustel seal toodud seisukohale, et

kaebajale laekus OÜ-le Milantre müüdud kütuse eest 264 197,28 euro võrra rohkem raha.

29. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja etteheidetega vaideotsuse aadressil ning leiab, et vaide

läbivaataja nõustumine maksuotsusega ei tähenda vaideotsuse põhjendamatust.

30. Mis puudutab vaidlusaluseid 2. ja 8. septembri otsuseid, siis leiab vastustaja, et kuivõrd

pärast tagatise ümberkandmise otsuse koostamist tegi maksuhaldur 2. septembril 2014

vastavad toimingud ära, siis on otsus täidetud ning selle otsuse kehtivus haldusmenetluse

seaduse § 61 lõike 2 tähenduses lõppenud. Vastustaja selgitab siiski, et 7. juuli 2014 maksuotsus

toimetati kaebajale kätte 9. juulil 2014 ning selle vabatahtliku täitmise tähtpäev saabus seega 8.

augustil 2014, samas esitas kaebaja 6. augustil 2014 vaide ning vaideorgan peatas maksuotsuse

täitmise vaidemenetluse ajaks. Vastustaja selgitab, et MKS § 146 lõike 3 alusel on haldusakti

täitmise peatamine võimalik ainult kuni vaideotsuse tegemiseni, mitte aga kauemaks, pikema

õiguskaitse saamiseks oleks vastustaja pidanud HkMS § 249 lg 1 ja 5 alusel pöörduma kohtu

poole. Samuti selgitab vastustaja, et maksuotsuse kättesaamisel on isikul võimalik valida

erinevate vahendite vahel ning kui isik on eelistanud seda, et ta taotleb maksukorralduse

seaduse alusel maksuotsuse täitmise peatamist, siis ongi risk, et vaideotsuse väljastamise hetke

ning halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetke vahel on

maksuhalduril õigus asuda maksuotsust sundkorras täitma.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

31. Hinnanud poolte väiteid ja toimikusse kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses,

leian, et AS-i Euroimport kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur

on õigesti ja põhjendatult järeldanud, et kaebaja müügitehingud OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga

Milantre olid tegeliku majandusliku sisuta näilikud tehingud, mis tuleb MKS § 83 lg 4 kohaselt

maksustamisel arvesse võtmata jätta ning majanduslikus mõttes müüs kaebaja vaidlusaluse

kütuse otse OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord, toimetades selle ise aktsiisilaost välja ehk sisuliselt

neil tingimustel, mis on tuvastatavad viimatinimetatud äriühingute ja vastavalt OÜ Starbeetle

või OÜ Milantre vahel vormistatud samuti näilike tehingute kohta.

32. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vaatlusaluse tehinguahela alguses paiknes kütus

aktsiisilaos ning ahela lõpuks oli see aktsiisilaost välja viidud. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja

deklareeris kütuse müügi 0%-lise käibemaksumääraga, seevastu OÜ Starbeetle ega OÜ Milantre

ei deklareerinud omalt poolt kütuse müüki ega sellelt tekkivat käibemaksukohustust üldse.

Kuivõrd kütuse müümisel väljaspool aktsiisiladu või koos selle aktsiisilaost välja toimetamisega

kuulub tekkiv käive maksustamisele 20%-lise käibemaksuga, siis on ilmne, et kogu käesolevas

asjas vaatluse all olevast tehinguahelast on riigil lõppkokkuvõttes käibemaks saamata jäänud.

Vaidlusküsimuseks on niisiis sisuliselt see, milline tehinguahelas osalenud lülidest oma

maksukohustuse täitmata jättis. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et vastava 20%-lise

käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus tekkis OÜ-l Starbeetle ja OÜ-l Milantre, kes

kütuse aktsiisilaost välja müüsid, maksuhaldur leidis maksuotsuses aga, et vastav

maksukohustus tekkis kaebajal, kuivõrd tegelikult oli kütuse aktsiisilaost välja viijaks kaebaja

ning OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre tegevusel selles ahelas puudub igasugune majanduslik ja

õiguslik tähendus. Niisiis taandub vaidlus tegelikult vaatluse all oleva tehinguahela

majanduslikule tõlgendamisele ehk sellele, kas maksuhaldur on piisavalt põhjendanud oma

seisukohta, et tegelikud majandustehingud toimusid kaebaja ning OÜ Inndex ja OÜ Alternord

vahel.

33. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et ühe tehingupartneri maksuõigusrikkumiste eest ei saa

panna vastutust teisele tehingupartnerile. See argumentatsioon ei ole asjassepuutuv aga

olukorras, kus leiab piisavalt kinnitust kahtlus, et see tehingupartner, kellele saaks

maksuarvestust kajastavate dokumentide põhjal esmalt maksuõigusrikkumisi ette heita, ei ole

tegutsenud iseseisvalt, vaid näiteks teise tehingupartneri kontrolli all. MKS § 83 lõike 4 eesmärk

on vältida seda, et reaalseid majandustehingud tegevad maksukohustuslased saaksid tugineda

maksuarvestuses

näilikke

tehinguid

kajastavatele

dokumentidele

selleks,

et

tegelik

maksukohustus jääks lõppkokkuvõttes mõnele sellisele isikule, kes seda ei täida ning kellelt

suure tõenäosusega reaalselt selle täitmist nõuda võimalik ei oleks. Teisisõnu tähendab

eeltoodu, et kui kaebaja on osalenud maksupettuses, mille sisuks on olnud kütuse müügiahelas

fiktiivsete vahelülide kasutamine, st. näilike tehingute vormistamine eesmärgiga kajastada

müügiahelat raamatupidamises ja maksuarvestuses teisiti, kui see majanduslikus mõttes toimus,

siis ei ole tegemist kaebajale vastutuse panemisega fiktiivse lülina osalenud tehingupartneri

õigusvastaste soorituste eest, kuna neid viimaseid sooritusi tuleb üldse käsitada kui igasuguse

õigusliku tähenduseta olevatena.

34. Maksupettuses osalemise puhul ei pea maksuhaldur tõendama konkreetsete tõenditega

seda, et selles osalenud isikutel oli vastavasisuline kokkulepe. Selliste kokkulepete tõendamine

ei ole maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu üldjuhul ka võimalik. Seetõttu on

maksuhalduri ülesanne maksupettuse kahtluse korral MKS §-st 11 tuleneva uurimispõhimõtte

kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast olulised asjaolud. Kui

maksuhaldur nende kogutud tõenditele tuginedes arusaadava ja loogilise argumentatsiooni

põhjal leiab, et kontrollitud tehingud ei toimunud majanduslikus mõttes selliselt, nagu

maksuarvestuses kajastatud ning põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane

on osalenud maksupettuses, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lõikest 1 tulenevalt üle

maksukohustuslasele, kelle ülesanne on sel juhul esitada täiendavad tõendid, mis kinnitaksid

tehingute toimumist nii, nagu ta neid oma maksuarvestuses kajastas. Kahtlust, et

maksukohustuslane osales maksupettuses, saab piisavalt põhjendatuks pidada siis, kui

maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud

tõendite põhjal on eluliselt usutavam see, et kontrollitav maksukohustuslane osales

maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt.

35. Leian, et käesoleval juhul on maksuhaldur oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud

ning tuvastanud eelnimetatud piisava hulga asjaolusid. Kaebaja seevastu ei ole esitanud

täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et tehingud OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga Milantre oleksid

olnud tõelised. Kaebuses esitatud etteheited maksuotsusele on põhjendamatult suunatud

üksikutele konkreetsetele maksuhalduri järeldustele ning maksustuses esitatud seisukohtadele,

ent kaebaja ei ole suutnud kummutada kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud asjaolude

kogumist tekkivat veendumust, et majanduslikus mõttes tehinguid OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga

Milantre ei toimunud. Iga üksik asjaolu eraldivõetuna ei saagi kinnitada maksupettuse

toimepanemist, küll aga õigustab sellist kahtlust kogutud tõenditest nähtuv asjaolude kogum

tervikuna. Selle kogumi tuumaks tuleb seejuures pidada asjaolusid, millest nähtuvalt ei

tegutsenud OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre iseseisvalt ning nende kõrval tõdemust, et

majanduslikult kõige loogilisem ning eluliselt kõige usutavam on, et nende tegevust suunas ja

kontrollis kaebaja või mõni kaebaja teadmisel ja tema huvides tegutsev isik.

36. Esmalt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema müüs kauba aktsiisilaos, mistõttu

peaks igal juhul kohaldamisele kuuluma 0%-line maksumäär. Mingi kaubaga toimunud tehingute

ahelas mõne tehingu näilikkus toob kaasa selle, et näilikud tehingud eemaldatakse ahelast ning

ahelat vaadeldakse nende lülideta, ilma et oleks vaja ümber hinnata ahela lähtekohta ja

lõpptulemust. Antud juhul on vaidlusaluse tehingute ahela lähtekohaks see, et kütus paiknes

aktsiisilaos kaebaja omandis, lõpptulemus aga see, et kütus oli aktsiisilaost välja viidud ja

vastavalt OÜ Inndex või OÜ Alternord omandis. Formaalselt osales müügiahelas kolm lüli:

esiteks kaebaja, teiseks vastavalt OÜ Starbeetle või OÜ Milantre ja kolmandaks OÜ Inndex või

OÜ Alternord. Maksuhalduri seisukoht on, et näilikud olid selles ahelas tehingud, mille üheks

pooleks olid vastavalt OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre. Selle seisukoha õigsuse korral tuleb lugeda,

et tehingud tehti tegelikult kaebaja ning vastavalt OÜ Inndex või OÜ Alternord vahel. Sellise

näilike lülide eemaldamise tulemuseks on majanduslikus mõttes see, et kaebaja müüs kauba

vastavalt OÜ-le Inndex või OÜ Alternord ning selle tehingu raames viidi kütus aktsiislaost välja.

Pole mistahes asjaolusid, mis annaksid aluse järelduseks, et OÜ Inndex või OÜ Alternord oleksid

soetanud kütuse aktsiisilaos. Selline järeldus saaks kõne alla tulla, kui esineksid mingisugused

asjaolud, mis annaks alust väita, et OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre tegutsesid OÜ Inndex ja OÜ

Alternord korraldusel ja huvides. Selline käsitlus oleks aga vaadeldava ahela puhul täiesti

ebaloogiline, sest sedalaadi skeem ei annaks OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord mingisugust

tegelikku majanduslikku eelist võrreldes kütuse soetamisega otse kaebajalt. Seega ei saa

nõustuda kaebaja väitega, et kütus kuuluks 0%-lise maksumääraga maksustamisele ka siis, kui

leiaks tuvastamist, et kaebaja müüs selle OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord. Viimatinimetatud ei

ostnud kütust aktsiisilaos, seega ei saanud kaebaja seda neile aktsiisilaos ka müüa.

Eelkirjeldatud kontekstis ei saa õigeks pidada ka kaebaja väidet, et kütuse omandiõiguse üle

andmisel oli kütus igal juhul aktsiisilaos. Olukorras, kus on põhjendatud alust arvata, et näilikud

tehingud tehti kaebaja huvides, tuleb omandiõiguse ülemineku hetkena käsitada hetke, mil

kütus läks tegelikke ostjate omandisse. See ei toimunud aktsiisilaos, vaid pärast kütuse

aktsiisilaost välja toimetamist. Mis puudutab seda, kes kütuse aktsiisilaost kommertslattu

ümberpumpamise eest tasus, siis ei ole maksuhaldur ei väitnud ega tuvastanud, et tasunud

oleks kaebaja. Küll aga on asjaolude kogumi põhjal õigesti järeldatud, et seda tehti kaebaja

teadmisel. Isegi kui ümberpumpamise eest tasuti OÜ Starbeetle arveldusarvelt, mis asjaolusid

arvestades on vähemalt tõenäoline, ei muudaks see lõppejäreldust.

37. Leian, et maksuotsuses esitatud seisukohad tehingute näilikkuse kohta ning vastavad

põhjendused on loogilised, nende kujunemine on selgelt jälgitav ning need rajanevad kogutud ja

kohtule esitatud tõenditele. Nõustun maksuotsuses esitatud põhjendustega ning leian, et

valdavalt on nii maksu- kui vaideotsuses kaebaja väiteid ja etteheiteid piisava põhjalikkusega

käsitletud, mistõttu ei ole vaja neid käesolevas kohtuotsuses halduskohtumenetluse seadustiku

§ 165 lõikest 2 juhindudes ükshaaval korrata. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud

seisukohta, et vaidlusaluste tehingute detailides esineb liialt palju ebaloogilisust ja seletamatust

selleks, et tegemist võiks olla kaebajaga puutumuses mitte olevate juhuslike asjaoludega, samuti

on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitletud seda, et kõnealuse maksupettuse toime

panemine oli majanduslikult kasulik kaebajale, samas kui pettuse toimepanemine teiste ahelas

osalenud isikute huvides on oluliselt ebatõenäolisem. Teoreetiliselt on muidugi mõeldav, et OÜ

Starbeetle ja OÜ Milantre soovisid rikastuda sel moel, et jätsid oma müügikäibelt käibemaksu

deklareerimata ja tasumata, ent selle vastu räägivad eeskätt kolm olulist asjaolu: esiteks on

maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja müüdud kütus oli turuhinnast kallim, mistõttu pole loogilist

põhjust, miks pettusehimulised OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre pidanuksid kütust ostma just

kaebajalt; teiseks ei ole ükski asjaosaline suutnud ei maksumenetluses ega kohtumenetluses

esitada veenvat selgitust selle kohta, kuidas ja mis asjaoludel lõppesid lepingulised suhted

kaebaja ja OÜ Starbeetle vahel ning kuidas tekkisid need OÜ-ga Milantre, samas kui eluliselt ei

saa usutavaks pidada seda, et kaebaja kaks järjestikkust klienti, kellel omavahel ometi mingit

seost olevat ei näi, käituvad suhetes kaebajaga sisuliselt täpselt sama mustri järgi (ja panevad

kaebaja väitel toime samasuguseid pettusi); kolmandaks on maksuhaldur õigesti leidnud, et

väidetavates tehingutes OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga Milantre ei riskinud viimased sisuliselt

millegagi ning samas puudus neil tegelik kontroll raha liikumise üle.

38. OÜ-ga Starbeetle ega OÜ-ga Milantre tehtud tehingute näilikkust kinnitab see, et nimetatud

äriühingud ei osalenud väidetavates tehingutes nii nagu majanduslikult iseseisvalt tegutsevad

ettevõtjad seda tavapäraselt teeksid. OÜ Starbeetle näitavad seda esiteks AS-i Euroimport ees

olnud ettemaksuga seotud asjaolud. Poolte vahel pole vaidlust selles, et 2012. aasta jaanuaris

oli raamatupidamisarvestuse kohaselt OÜ-l Starbeetle arvestatava suurusega ettemaks.

Majanduslikult iseseisev ja ratsionaalselt tegutsev ettevõtja ei jäta sellist ettemaksu hankija ees

üles, vaid katab sellega esimesel võimalusel hankijalt saadud arved. Seega oleks loogiline, et

saades kaebajalt järgmise arve, poleks OÜ Starbeetle tasunud seda täies ulatuses, vaid

ettemaksu võrra väiksemas summas. OÜ Ilumax Teenused, kes OÜ Starbeetle väljastatud arveid

reaalselt tasus, maksis sellele vaatamata kaebajale ka järgmised arved täies ulatuses ning lõplik

tasaarvestus tehti alles viimase maksega. Kuivõrd OÜ Ilumax Teenused juhatuse liige A.G.

seletas, et tema tegi ülekandeid L.K.i korralduste alusel, siis tuleb järeldada, et L.K. ei olnud

2012. aasta jaanuari alguses ettemaksust kaebaja ees teadlik. Ettemaksu suurust arvestades ei

saa sellist teadmatust selgitada muuga, kui üksnes sellega, et OÜ Starbeetle tegevus ja raha

liikumine ei olnud tegelikult L.K.i kontrolli all ega ilmselt ka huvitanud teda. Muul moel pole

võimalik selgitada seda, miks ettevõtja tasub hankijale suvalisel ajahetkel rohkem kui parasjagu

vaja.

39. Eelnevaga haakub ka maksuhalduri järeldus, et kaebajale raha üle kandmiseks korralduste

andmist OÜ-le Ilumax Teenused ei saa käsitada OÜ Starbeetle iseseisva tegevusena. Esiteks ei

ole põhjust A.G.i seletusest (kd. II, tl. 172 jj) järeldada, et OÜ Ilumax Teenused kontole laekunud

raha ülekandmiseks andis L.K. igakordselt korraldused. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et

OÜ Ilumax Teenused arvelt kanti kaebajale üle sinna laekunud raha, millest oli maha arvatud A.

G.i väidetav 50-eurone teenustasu. Sellise 50-eurose tasu eest ülekannete tegemist kinnitas A.G.

ka maksuhaldurile antud seletustes. Kui kokkuleppe sisuks olnukski see, et A.G. võib laekunud

summast endale jätta 50 eurot ja ülejäänu tuleb kaebajale edasi kanda, polnuks üldse vaja

igakordselt mingisuguseid sellekohaselt korraldusi anda. Samas on maksuhaldur asjakohaselt

tähelepanu juhtinud e-kirjadele, milles OÜ Starbeetle väidetavalt vastavaid korraldusi andis (tl.

kd III, tl. 25 jj). Loomulikult pole keelatud isikutel omavahel suhelda eesti keeles. Siiski ei saa

eluliselt usutavaks pidada olukorda, kus kaks teineteisega ilmselgelt väga usalduslikes suhetes

olevat vene emakeelega inimest, kellest vähemalt üks oskab eesti keelt väga halvasti, ka

omavahelises mitteformaalses suhtluses eesti keelt kasutavad. See, et OÜ Starbeetle klientidelt

laekus raha OÜ Ilumax Teenused arvele, kust see tuli edasi kanda kaebajale kui OÜ Starbeetle

hankijale, oleks saanud põhineda aga üksnes L.K.i ja A.G.i vastastikusel suurel usaldusel,

arvestades, et mingisugust kirjalikus vormis selgelt fikseeritud kokkulepet sellise rahaga

toimetamise kohta OÜ Starbeetle ja OÜ Ilumax Teenused vahel ei olnud. Nendevaheline leping

(tl. kd II, tl 90) on sedavõrd üldsõnaline ja umbmäärane, et sellest mingisuguseid järeldusi

suhete iseloomu, õiguste ja kohustuste mahu jms kohta teha ei saa. Samas on maksuhaldur

õigustatult oma kahtlustes tuginenud ka asjaolule, et eelnimetatud leping oli olemas kaebajal,

samas kui kaebaja esindajad selgitasid maksuhaldurile suulisi seletusi andes, et neile pole teada,

mis asjaoludel kannab OÜ-le Starbeetle esitatud arvete alusel raha üle OÜ Ilumax Teenused.

Kuna kõnealune leping tõepoolest ei kajasta mitte kuidagi õigussuhteid, mille sisuks võinuks olla

selline raha liigutamine, saab ainsa mõeldava seletusena, miks kaebajal selline leping olemas oli,

olla vaid see, et see on koostatud kaebaja enda initsiatiivil või korraldusel ning see, et kõnealune

leping kaebaja käest maksuhaldurini jõudis, oli pigem väike kaebaja töökorralduslik eksitus.

Samuti ei saa L.K.i poolt väidetavalt saadetud e-kirju käsitada kuigi formaalsete pöördumistena

tehingupartneri poole, millistena kaebaja neid põhjendamatult käsitada üritab. Seetõttu on

tõepoolest kummaline, et kõnealused e-kirjad on koostatud eesti keeles. See kinnitab kahtlust,

et tegemist on üksnes majanduslikus mõttes mitte toimunud tehingute ehtsuse kinnitamiseks

vormistatud dokumentidega, mille järgi tegelikult mingisuguseid sooritusi ei toimunud.

40. Maksuhaldur on õigesti välja toonud ka selle, et reaalselt ei liigutanud A. G. raha e-kirjades

nimetatud juhiste alusel. Sellele pole kaebaja ka vastu vaielnud. Eeltoodu veenab selles, et OÜ

Starbeetle tegelikult iseseisvalt OÜ Ilumax Teenused arvele laekunud raha saatust ei otsustanud.

Selles olukorras on ainumõeldav, et tegelik raha liikumine oli kaebaja kontrolli all. Seda

seisukohta toetab esiteks asjaolu, et kogu pettuseskeemist tegelikuks kasusaajaks oli kaebaja,

teiseks aga see, et riskide jaotus väidetavates suhetes kaebaja ja OÜ Starbeetle vahel oli oluliselt

kallutatud kaebaja kahjuks. Neis väidetavates tehingutes ei riskinud OÜ Starbeetle mitte

millegagi, raha kaebajale kandis ta üle alles pärast selle laekumist kütuse tegelikult saajalt,

samas kui kaebaja soetas kütuse oma hankijalt ettemaksuga, liiati oli kaebaja kandnud kütuse

lahtitollimisega seotud kulud, mistõttu oli eeskätt kaebaja huvides, et raha müüdud kauba eest

liiguks kiiresti ja korralikult. Seda, kas OÜ-le Ilumax Teenused saadetud e-kirjad oli koostanud

mõni kaebaja juht või töötaja, ei ole võimalik tuvastada. L.K.i sellekohane väide selle fakti

tõendamiseks kindlasti piisav pole, arvestades seda, kui heitlikke ja muude tõenditega vastuolus

olevaid seletusi L. K. maksuhaldurile üldse andis. Samas ei muuda see, et e-kirjade koostaja

isikut võimalik üheselt tuvastada pole, eeltoodud järeldust, et need pidid olema koostatud

kaebaja huvides ja teadmisel ning L.K.il mingisugust tegelikku võimu raha liigutamise üle ei

olnud. Juba ainuüksi see, et mingisuguste maksukohustust kaasa toovate tehingute raames

tehtud soorituste kohta on koostatud dokumendid, mille koostamiseks otseselt mingit vajadust

polnud ja mille järgi tegelikke sooritusi ei tehtud, tekitab põhjendatult kahtluse, et need koostati

jätmaks muljet millestki näilikust. Juhul kui OÜ Starbeetle oleks tegelikult kaebajalt kütuse

soetanud ja edasi müünud ning soovinud rikastuda müügikäibe deklareerimata jätmisest, oleks

tema huvides olnud ostu- ja müügitehingute kohta võimalikult väheste taasesitamist

võimaldavate jälgede jätmine ning sarnaseid e-kirju OÜ-le Ilumax Teenused poleks L.K. kindlasti

kirjutanud. Rõhutan, et igal juhul pidi isikul, kes OÜ-ga Ilumax Teenused suhtles, olema väga

usalduslik suhe A.G.iga või pidi viimane olema väga kindlalt selle isiku kontrolli all. Kui selleks

isikuks oleks tõepoolest olnud L.K., oleks selline eestikeelsete e-kirjade saatmine olnud

ilmselgelt mõeldamatu.

41. Samuti haakub eeltooduga maksuhalduri poolt esitatud ja kaebajalt mitte mingisugust

vastureaktsiooni tinginud asjaolu, et mitmel juhul on OÜ Starbeetle esitanud oma väidetavatele

klientidele kütuse müügiarved enne, kui kaebaja oli selle kütuse müünud. Maksuhaldur on

kaebaja esindajate suuliste selgituste põhjal (kd II, tl. 69 jj, tl. 74 jj) põhjendatult järeldanud ka

seda, et OÜ-l Starbeetle ei saanud enne kaebajalt kütuse saamist olla selget teadmist, kui palju

ja millistel tingimustel ta kütust soetada ja edasi müüa saab. Seetõttu õigustab asjaolu, et

kütuse edasimüügiarved on teatud juhtudel koostatud enne väidetava kütuse soetamist,

kahtlust, et tegelikult OÜ Starbeetle tehingutes ei osalenud.

42. Ilmseks tõendiks selle kohta, et OÜ Milantre ei tegutsenud tehingutes majanduslikult

iseseisvalt on eeskätt see, et viimane tasus kaebajale ka arve sellise kütuse varumakse kohta,

mida üldse OÜ-le Milantre ei müüdud. See asjaolu näitab väga selgelt, et OÜ Milantre raha

käsutanud isikutel puudus tegelikult isiklik huvi selle raha liikumise vastu. Kaebaja poolt

tagantjärele antud selgitus, et tehingu koguväärtust silmas pidades polnud kõnealuse

varumakse suurus märkimisväärne ning OÜ-l Milantre võis see lihtsalt tähelepanuta jääda, ei

kannata kriitikat. Tehinguväärtused olid tõepoolest suured, ent selliste kütusetehingute

tegelikku kasumilikkust arvestades ei olnud õigustamatult OÜ-le Milantre pandud varumakse

summa näol tegemist kindlasti sedavõrd väikese summaga, et see oleks saanud lihtsalt

märkamata jääda.

43. Kõrvuti eeltooduga õigustavad maksuhalduri kahtlust, et OÜ Milantre tehingutes ei osalenud

ka see, et ükski asjaosaline ei ole suutnud adekvaatselt selgitada, miks või kuidas lõppesid

tehingud OÜ-ga Starbeetle ega seda, mis asjaoludel peeti läbirääkimisi ning sõlmiti kokkuleppeid

OÜ Milantre nimel isikuga, kes selle äriühingu juhatuse liikmeks ei olnud. Kaebaja selgitused

selle kohta, et asju aeti E.K.V.iga, kuna viimane oli OÜ Milantre osanik ja nõukogu liige, ei ole

tõsiselt võetavad. Suhete tekkimise osas OÜ-ga Milantre on kaebaja seisukohad ka

vastuolulised. Ühelt poolt väidab kaebaja, et OÜ-ga Milantre alustati läbirääkimisi juba 2011.

aasta lõpus, samas on kaebaja selgitanud, et OÜ Starbeetle lõpetas 2012. aasta jaanuaris kütuse

hankimise ilma, et selleks oleks olnud mingisugust teadaolevat põhjust. Samuti on kaebaja

selgitanud, et mitme kliendi varustamiseks tal kütust jagunud ei oleks. Kütuse näol ei ole

tegemist kiiresti rikneva, küll aga väga likviidse kaubaga. Neid asjaolusid arvestades on äärmiselt

kaheldav kaebaja ja OÜ Milantre vahel läbirääkimiste pidamine juba 2011. aasta lõpul (sest miks

oleks pidanud kaebaja selliseid läbirääkimisi pidama, kui ta teadis, et tal mitme kliendi jaoks

varustamiseks kütust pole ja OÜ Starbeetle näol oli klient olemas), iseäranis aga selliste

läbirääkimiste pidamine aga isikuga, kes ei olnud OÜ Milantre juhatuse liige. Segased selgitused

ning tuvastatud asjaolud OÜ-ga Milantre suhetesse astumise kohta õigustavad tegelikult

kahtlust, et kaebaja soov oli tingimata müüa kütust OÜ-le Milantre, sest ilmselt oli olemas

nõudlus tegelikelt klientidelt OÜ-lt Inndex ja OÜ-lt Alternord, ent kuna mingisugustel praktilistel

põhjustel ei saanud enam kasutada varasemat skeemi OÜ Starbeetle kaudu, oli kiiresti vaja leida

uus fiktiivne juriidiline keha, milleks valiti OÜ Milantre. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud

seisukohta,

et

20%-lise

käibemaksuga

kütust

müües

ei

oleks

kaebaja

olnud

konkurentsivõimeline. Siinkohal tuleb 20%-lise käibemaksuga müügina majanduslikus mõttes

samaväärselt käsitada nii seda, kui kaebaja ise oleks müünud kütuse koos aktsiislaost välja

viimisega ning lisanud sellele 20%-lise käibemaksu kui ka seda, et kütuse soetaja oleks kauba

soetanud aktsiisilaos, ent oleks ise edasi müües pidanud sellele 20%-lise käibemaksu lisama.

Kummalgi eeltoodud juhul poleks kaebajal olnud võimalik leida ostjat, kellele tal oleks olnud

võimalik kütust kasumlikult müüa. Seega pidi käibemaksupettusest saadav lisatulu olema

kaebaja kütuse müügihinda juba algusest peale sisse arvestatud. Eelneva kõrval on maksuhaldur

õigesti välja toonud ka asjaolu, et nii nagu OÜ Starbeetle puhul, oli ka OÜ Milantre puhul

enamjaolt kütuse eest tasumine korraldatud teiste äriühingute kaudu, seejuures tasusid OÜ

Milantre eest kaebajale enamjaolt OÜ Milantre väidetavad kliendid OÜ Inndex ja OÜ Alternord.

Maksuhaldur leiab õigesti, et see, et tehingus ei ole raha liikumine tehinguosalise vahetu

kontrolli all, õigustab kahtlust, et selle tehinguosalise näol on tegu mõnest teisest isikust sõltuva

ja tema kontrolli all oleva näiliku lüliga tehingute ahelas. Eraldivõetuna ei pruugi see asjaolu

anomaaliana näida, küll aga koosmõjus muude eeltoodud asjaoludega kinnitab kahtlust, et OÜ

Milantre iseseisvalt tehinguid ei teinud. Kuna ülejäänud tehinguahela kontekstis oli OÜ Milantre

osalemine kasulik ja andis maksueelise just kaebajale, on loogiline ja põhjendatud ka järeldus, et

viimane tegutses kaebaja juhiste alusel. Üksikuid detaile, mis sama kahtlust kinnitavad, on

maksuotsuses esitatud veelgi, kasvõi maksuhalduri tuvastatud asjaolu, et OÜ Milantre poolt OÜ-

le Aternord 23. jaanuaril 2012 esitatud arvel oli kajastatud pangakonto number, mis avati alles

pärast arve koostamist, samuti näiteks see, et kaebaja, võttes tehingutes endale märkimisväärse

riski võrreldes OÜ-ga Milantre, hakkas tehinguid reaalselt tegema enne kirjaliku lepingu

sõlmimist. Ka see, et kaebaja valduses olnud esimesena vormistatud üleandmisaktile oli kantud

OÜ Milantre esindajana V. B. nimi, ei saa olla tingitud kaebaja poolt selgitatud juhuslikust

eksimusest dokumendi mustandi koostamisel. Esiteks märgib maksuhaldur õigesti, et kui

tegemist oleks olnud mustandiga, siis on arusaamatu, miks kaebaja seda

oma

raamatupidamisdokumentide juures säilitas. Teiseks on arusaamatu, kuidas võis selline eksitus

tekkida olukorras, kus kaebaja väitel toimusid Emil Vasileviga OÜ Milantre nimel läbirääkimised

juba 2011. aasta lõpus, millisel juhul ei oleks kuidagi saanud OÜ Milantre tegelik taust kaebajale

teadmata olla. Kõik muud asjaolud ei kinnita kaebaja väidet sellise juhusliku eksimuse kohta.

Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole piisavalt hoolas olnud Emil

Vasilevi leidmisel. Maksuhalduri uurimiskohustus ei ole nii ulatuslik, et sunniks maksuhaldurit

iga isikut mööda maailma taga ajama. Siinkohal tuleb tähele panna, et väidetavaks

tehingupartneriks, kelle tegevus asjasse puutus, oli juriidiline isik OÜ Milantre. See, et äriühingu

juhatuse liige pole kättesaadav äriühingu kaudu, samas pole äriühingu tegevuskohas

asjassepuutuvaid raamatupidamisdokumente, muudab juba iseenesest selle juriidilise isiku

tegevuse kaheldavaks. Sellega, et maksuhaldur püüdis Emil Vasilevit tabada tema

kodakondsusriigi maksuhalduri abil, on tegelikult tehtud rohkemgi, kui uurimiskohustus

tingimata kohustas. Liiati ei ole täiendavaid tõendeid vaja koguda asjaolude kohta, mis on

piisavat kinnitust leidnud muudest tõenditest. Antud juhul ei ole kaebaja ka välja toonud,

millised võiks olla need konkreetsed asjaolud, millele E. V.i seletuse pinnalt saanuks tõenäoliselt

teistsuguse hinnangu anda. Seda, et E.’i nimeline bulgaarlane vaidlusaluste tehingutega seoses

toimetas, on kinnitanud teisedki asjaosalised. Siinkohal saab tema osalust tehingute ahelas

käsitada samamoodi nagu L. K.i oma OÜ-s Starbeetle. On ilmne, et konkreetseid tõendeid E.K.V.i

ja näiteks mõne kaebaja juhi vahel maksupettuse toimepanemise kohta ei ole võimalik leida.

Samas kinnitavad asjas kogutud tõendid eelpool juba välja toodud asjaolu, et OÜ Milantre ei

tegutsenud iseseisva ettevõtjana ning seetõttu tuleb E.K.V.i poolt vaadeldavas tehingute ahelas

tehtud toimingud omistad majanduslikus mõttes AS-ile Euroimport.

44. Kontrollaktis ja vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur välja toonud selle, et kaebaja

kütuse müügihind ei olnud konkurentsivõimeline, olles olenevalt tehingust 5-10% kõrgem.

Seejuures on maksuotsuses viidatud avalikult kättesaadavatele allikatele kütuse jae- ja

hulgihindade kohta vaatlusalusel perioodil. Esiti vaidles kaebaja sellele maksuhalduri

seisukohale vastu üksnes väitega, et igaühel on õigus osta ja müüa iga kaupa talle meelepärase

hinnaga ning et hind iseenesest ei ole tehingu hindamisel ainus või kõige olulisem kriteerium.

Viimati esitatud täiendavas seisukohas tegi kaebaja maksuhaldurile etteheite, et maksuotsuses

esitatud hinnaanalüüs on arusaamatu, sest kaebaja arvestas kütust massiühikutes,

võrdlushinnad olid esitatud aga liitrite kohta. Samas pole kaebaja esitanud omalt poolt

vähimatki analüüsi, millest võiks järeldada, et kaebaja müüs kütuse usutavatel turutingimustel.

Lisaks sellele nähtub maksuotsusest ja kontrollaktist, et kütuse hindasid võrreldes on

maksuhaldur arvestanud massiühikud ümber mahuühikuteks ning maksuotsusele lisatud

tabelitest nähtuvalt on seda tehtud laopidaja AS NCC&Po poolt saadud andmete alusel.

Maksuhalduri arvestustele vastu vaidlemiseks pidanuks kaebaja esitama omalt poolt arvestused

ja andmed, millest nähtuks loogiliselt, et kaebaja poolt müüdud kütuse liitrihind ei ületanud

tehingu tegemise aja turuhinda. Kaebaja sellist arvestust esitanud ei ole, samuti ei nähtu, et

kaebajal oleks olnud mingi adekvaatne põhjus kütuse massi- ja mahuühikute vahelisi

ümberarvestusi teha muul viisil, kui AS NCC&Po seda oma laos arvestas või nagu maksuhaldur

seda kontrollaktis ja maksuotsuses kajastanud on. Kui kaebaja väidab, et konkreetse

vaidlusaluse kütuse tihedusest tulenevalt ei saanud selle mahu ja massi vahekord olla selline

nagu maksuotsuses kajastatud, tulnuks kaebajal esitada vastavasisulised tõendid. Selles osas

leian, et maksuhaldur on veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et kaebaja müüdud kütuse

hind oli turuhinnast kallim, mis omakorda tähendab seda, et väidetavatel ostjatel OÜ-l

Starbeetle ja OÜ-l Milantre ei olnuks kasulik seda kütust soetada kaebajalt, vaid nad võinuksid

selle saada odavamalt teiste hankijate käest. Antud vaidluse kontekstis ei ole veenev ka kaebaja

seletus, et hinna kõrval mõjutavad tehingu tegelikku väärtust ka muud asjaolud nagu tarne

kiirus, maksetingimused, saadaoleva kauba kogus jms. Põhimõtteliselt võib konkreetse kauba

hind arvestuslikust turuhinnast erineda, kui muud tarnetingimused seda õigustavad. Samas pole

kaebaja välja toonud ühtki tõendit, millest nähtuks, millised konkreetsed muud tarnetingimused

need olid, mis turuhinnast suurema hinnaga müümist õigustasid. Lõppkokkuvõttes ei ole

maksuhaldur kaebajale ette heitnud seda, et ta müüs kütust liiga kallilt. Küll aga on maksuhaldur

kütuse hinda analüüsides jõudnud põhjendatult järeldusele, et kaebajalt sellise hinnaga 0%-lise

käibemaksumäära juures kütust osta ei olnud ostjale majanduslikult kasulik, mis omakorda

kinnitab kahtlust, et OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre tegelikult kaebajalt seda kütust ei soetanud.

45. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja etteheiteid maksuhalduri poolt L.K.i seletustele antud

hinnangute aadressil. Maksuhalduri tõdemust, et L. K.i näol oli tegemist niinimetatud

variisikuga, ei saa tõlgendada nii, nagu oleks maksuhaldur tuvastanud, et nimetatud isikul

vaidlusaluste tehingutega igasugune seos puudub. Toimikus olevate tõendite põhjal võib

järeldada, et L.K. tõepoolest kõnealuse kütusega tegeles, ent juba eeltoodud põhjustel tuleb

toimikus olevate tõendite kogumi põhjal asuda seisukohale, et L. K.i tegevust ei saa käsitada OÜ

Starbeetle kui sõltumatu ja iseseisva äriühingu tegevusena. Maksuotsuses L. K.ile omistatud

variisiku staatus tähendab seda, et majanduslikus mõttes ei saa teda käsitada sõltumatu

osapoolena, vaid tehingute tegemisel tegutses ta kaebaja või kaebaja poolt suunatud seni

tuvastamata isikute kontrolli all. Kokkuvõttes on maksuhaldur L.K.i seletustele andnud õige

hinnangu – nende seletustega ei saa usaldusväärselt tõendatuks lugeda tegelike tehingute

toimumist ühelt poolt kaebaja ja OÜ Starbeetle vahel ning teiselt poolt OÜ Starbeetle ja OÜ

Inndex vahel. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et L.K.i seletused neid tehinguid ei kinnita.

46. Selles, et OÜ Starbeetle näol pole tegemist õiguskuuleka isikuga, on kaebajal põhimõtteliselt

õigus, ent see ei anna alust väiteks, et kaebaja ning OÜ Starbeetle vahelised müügitehingud olid

tõelised. Selle kohta, millised olid kaebaja ja OÜ Starbeetle vahelised õigussuhted 2012. aasta

jaanuaris ehk vaidlusaluse maksuotsusega hõlmatud kontrolliperioodil, ei saa siiski

mingisuguseid järeldusi teha selle pinnalt, mida maksuhaldur või kohtud on tuvastanud OÜ

Starbeetle 2011. aasta oktoobrikuu majandustehingute kohta. Kuidagi pole välistatud see, et OÜ

Starbeetle 2011. aasta oktoobris reaalseid kütuse ostu-müügitehinguid tegi, võis seejuures

soetada kütust ka kaebajalt, ent käesolevas asjas vaidluse all oleva maksustamisperioodi kohta

samasugust järeldust teha ei saa. Seda, kas vaidlustatud maksuotsuses esitatud seisukoht on

õige ja põhjendatud, saab hinnata vaid konkreetse menetluse raames kogutud tõendite põhjal.

Varasema maksustamisperioodi kohta tehtud maksuotsustes tuvastatud asjaolud võiksid kõne

alla tulla, kui nende aluseks olevate tõendite pinnalt võiks teha järeldusi ka mõnede järgmiste

perioodide kohta. Kaebaja ei ole aga toonud välja, millised võiksid need OÜ Starbeetle 2011.

aasta oktoobrikuu kontrolli raames kogutud tõendid olla, mis võiksid käesolevas asjas

maksuhalduri võetud seisukoha ümber lükata. Ainuüksi väitest, et tehingud 2011. aasta

oktoobris ja 2012. aasta jaanuaris toimusid samamoodi, ilmselgelt ei piisa. Kindlasti ei ole

varasemas maksuotsuses ega ka haldusasjas nr 3-12-1882 tehtud kohtuotsustes tuvastatud ühtki

asjaolu, mis kinnitaks, et 2012. aasta jaanuaris olid kaebaja ja OÜ Starbeetle vahelised tehingud

tõelised.

47. Mis puudutab kaebaja väiteid seoses A.G.i väitega, et OÜ Ilumax teenused arvelt välja võetud

raha sai endale L.K., siis ei saa tähelepanuta jätta, et A. G. väitis maksuhaldurile selgitusi andes

üheselt, et L. K. oli talle väitnud, et raha antakse AS-ile Euroimport. Seda ei olnud L. K.il põhjust

A. G.ile ühelgi juhul väita, kui see tõene poleks olnud. Samas tuleb tähele panna, et

maksuhaldurile 2012. aasta jaanuaris selgitusi andes (II kd, tl. 164), kinnitas L. K. küll 2012. aastal

kütuse müügitehingute toimumist, ent ei suutnud meenutada seda, kellele OÜ Starbeetle kütust

müüs. Hiljem on L.K. oma seletusi muutnud ja täiendanud, ent kui L. K.i eesmärk olnuks

maksuhalduri eest varjata seda, et ta reaalselt toimunud kütuse müügitehinguid oma

käibemaksuarvestuses ei deklareerinud, siis poleks ta maksuhaldurile juba esimesel korral

väitnud, et mingisugused kütuse müügitehingud üldse toimusid. L. K.i seletused ja muud tõendid

koosmõjus kinnitavad üksnes seda, et L. K. tegi faktiliselt vaidlusaluste kütusetehingutega seotud

reaalseid toiminguid kellegi üheselt tuvastamata isiku juhtimise ja kontrolli all, mitte aga

iseseisvalt. See, et L. K. väitis, et ta esitas OÜ-le Inndex arveid vaid selleks, et see teaks, kui palju

raha AS-ile Euroimport kanda, on muidugi lausvale, ent käesoleva asjas seisukohast omab see

tähtsust just seetõttu, et see näitab ilmekalt, et maksuhaldurile seletusi andes ei olnud L. K.

tegelikult kursis sellega, mis tema poolt OÜ Starbeetle nimel OÜ-le Inndex väljastatud arvetel

tegelikult kirjas on. See ei tähenda seda, et L. K. neid arveid näinud ei oleks, ta võis neid olla

näinud, ta võis tegeleda ka nende edastamisega, ent see, et ta arvete sisu ei teadnud, näitab

seda, et isegi olles neid arveid näinud, ei huvitanud teda tegelikult see, mis seal kirjas oli. Kui

L.K.il oleks olnud plaan rikastuda müügikäibe deklareerimata jätmisest, ent vastavad arved oleks

ta siiski ise neist aru saades OÜ-le Inndex esitanud, ei oleks tal olnud mingit põhjust arvata, et

võimaliku kontrollimise käigus maksuhaldur neid arveid OÜ-lt Inndex kätte ei saa. Seega ei saa

rääkida sellest, et L. K. valetas selleks, et OÜ Starbeetle maksuõigusrikkumisi varjata.

48. Kaebaja on teinud rea etteheiteid üksikute asjaolude kohta, mis puudutavad L.K.i väiteid ja

tegevust. Selles osas tuleb märkida, et see, kes L. K.i tegevust konkreetselt juhtis ja kontrollis, ei

ole tuvastatav. See, et L. K. suhtles isiklikult OÜ-ga Inndex ja OÜ Ilumax Teenused esindajaga,

samuti see, et ta ajas AS NCC&Po esindajaga asju seoses kütuse ümberpaigutamisega jms, on

võimalik ja isegi usutav. Küll aga ei saa seda tegevust juba eeltoodud põhjustel käsitada OÜ

Starbeetle sõltumatu majandustegevusena, vaid seda tuleb vaadelda selle tulemusena saadud

maksueelisest tegelikult kasu lõiganud kaebaja tegevusena. L.K.i toimingud kõnealuses tehingute

ahelas tuleb seega omistada AS-ile Euroimport.

49. Viimaks peab tõdema, et vastustaja argumentatsioon, mille kohaselt laekus kaebajale OÜ-le

Milantre väljastatud 2012. aasta jaanuaris väljastatud arvete alusel rohkem raha kui arvetel

kajastatud (maksuotsuse lk. 15 esimene lõik ja lk 16 eelviimane lõik) ei ole toimikus olevate

tõendite pinnalt arusaadav. Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja 2012. aasta jaanuarikuu

pangakonto väljavõtte (kd. II, tl. 78 jj) ning väljavõtte kaebaja pangakontost nr xxxxxxxxxxx

(Marfin Bank) perioodi 1.-2. veebruar 2012. Samas näib maksuhaldur oma järeldused olevat

teinud laekumiste kohta kuni 6. veebruarini 2014, mille kohta toimikus ometi tõendeid olevat ei

näi. Seega selles osas tuleb möönda, et vastustaja seisukoht ei ole põhjendatud. Samas ei anna

see alust lõppkokkuvõttes maksuotsuse õiguspärasuses kahelda ega räägi vastu tõdemusele, et

tehingud OÜ-ga Milantre on näilikud.

50. Kaebaja on taotlenud ka Maksu- ja Tolliameti 2. septembri 2014 vaideotsuse nr 6-1/2329-2

tühistamist. Kõnealune vaideotsus kuidagi eraldivõetuna kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ei

saa. Isegi kui kaebajal oleks õigus selles, et vaideotsus on ebapiisavalt põhjendatud, ei ole

siinkohal põhjust seda eraldi hinnata. Vaideotsuse tühistamine ilma vaide esemeks oleva

maksuotsuse tühistamiseta saaks kõne alla tulla vaid juhul, kui vaideotsus rikuks kaebaja õigusi

vaide esemest sõltumata. Nii see käesoleval juhul pole, mistõttu tuleb koos maksuotsuse

tühistamise nõude rahuldamata jätmisega rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue.

51. Kaebus tuleb rahuldamata jätta ka Maksu- ja Tolliameti 2. septembri 2014 otsuse ja

ettekirjutuse ning 8. septembri 2014 otsuse tühistamise ning maksuhalduri poolt

ettemaksukontole kantud tagatise tagasi kandmiseks kohustamise nõuete osas. Selles osas

taandub vaidlus lõppekokkuvõttes sellele, kas maksuhalduri poolt tagatise ettemaksukontole

ümber kandmise otsuse tegemise ajal oli 7. juuli 2014 maksuotsuse täitmine peatatud või ei

olnud. Kuigi möönan, et maksuhalduri käitumine kaebaja 6. augusti 2014 vaides esitatud

maksuotsuse täitmise peatamise taotluse lahendamisel ei olnud hea halduse nõuetega

kooskõlas, ei anna see siiski alust ülal nimetatud haldusaktide tühistamiseks. Vaidlust pole selles,

et kaebaja esitas maksuhaldurile 6. augustil 2014 vaide 7. juulil 2014 maksuotsuse

tühistamiseks, taotledes samas maksuotsuse täitmise peatamist kuni vaidluse lõpuni. Vaidlust

pole ka selles, et viimati nimetatud taotluse kohta maksuhaldur eraldi otsust ei vormistanud, ent

vaide läbivaatamise ajal maksuotsust siiski sundkorras täitmisele ei pööranud ning märkis

vaideotsuses, et maksuotsuse täitmine oli kuni vaide lahendamiseni vaikimisi peatatud. Nõustun

kaebajaga selles, et saades koos vaidega taotluse maksuotsuse täitmise peatamiseks, tuleks

maksuhalduril võtta selles osas kindel seisukoht ning vastav otsus taotlejale teatavaks teha.

Seda, kuidas MKS § 146 lg 3 kohaselt vaidemenetluse ajaks maksuotsuse täitmise peatamine

käima peaks, ei ole MKS-is sätestatud, samas tuleks selles osas juhinduda haldusmenetluse

üldpõhimõtetest, eeskätt HMS § 5 lõigetest 3 ja 4 ehk lahendada selline taotlust viivitamata ning

teavitada taotlejat lahendusest. Maksuotsuse täitmise peatamise taotlust tuleb pidada

kiireloomuliseks asjaks, mistõttu tuleks maksuhalduril sellesse põhimõtteliselt suhtuda

samaväärselt kui kohtul esialgse õiguskaitse taotlusesse ehk lahendada see ilma viivitamata. See

annab taotlejale kindluse ning vajaduse korral saab ta tõepoolest HkMS § 249 lg 5 kohaselt

pöörduda EÕK taotlusega kohtu poole. Juhul kui aktsepteerida maksuhalduri praktikat, et

maksuotsuse täitmise peatamise taotlus rahuldatakse vaikimisi, ei ole ka kohtule

vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel võimalik hinnata, kas isikul tegelikult

on esialgse õiguskaitse vajadus või mitte. Samuti ei saa vastustajaga nõustuda selles, et MKS §

146 lõige 3 piirab maksuotsuse täitmise peatamise tingimata vaidemenetluse ajaga. Sellest

normist ei tulene, et maksuhaldur ei võiks vaidemenetluse tõttu peatada maksuotsuse täitmist

ka selliselt, et vastav kaitse jätkub kuni kohtule kaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või

kaebuse esitamise ajal ka kohtumenetluse ajaks. Teisalt ei saa MKS §-st 146 kuidagi järeldada, et

eelduslikult peakski maksuhaldur maksuotsuse täitmise selliselt peatama. Antud juhul

formuleeris kaebaja taotluse peatada maksuotsuse täitmine vaidluse lõpuni. Kuna selleks ajaks

sai vaidlusest rääkida vaidemenetluse tähenduses, tõlgendas maksuhaldur iseenesest kaebaja

taotlust õigesti ning rahuldaski selle täielikult, peatades maksuotsuse täitmise vaideotsuse

tegemiseni. Sellegipoolest oleks tulnud sellekohane otsus kaebajale nõuetekohaselt teatavaks

teha. See, et otsust teatavaks ei tehtud, ei tähenda siiski seda, et maksuotsuse täitmine tuleks

peatatuks lugeda pikemaks ajaks. Selline maksuotsuse täitmisele pööramise vaikiv keeld, nagu

kaebaja seda mõistnud on, ei ole võimalik. Maksuotsuse täitmist saaks takistada vaid sõnaselgelt

formuleeritud vastavasisuline otsus. Otsust, mis oleks keelanud 2. septembril 2014

maksuhalduril oma 7. juuli 2014 maksuotsust sundtäitmisele pöörata, tehtud ei olnud. Seetõttu

ei olnud tagatise kandmine ettemaksukontole 2. septembril õigusvastane, samuti ei saanud

õigusvastane olla selle järgnev ettekirjutus uue tagatise andmiseks, kuna tagatise

ümberkandmise tulemusena ei olnud kaebajal enam kehtivat tagatist, mis omakorda oli aga

kütuse käitlejana registreeringu kehtivuse eeldus. Kuna kaebaja uut tagatist ei andnud, oli

õigustatud ka majandustegevuse registris kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine.

52. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna

vastustaja pole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole

kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik