3-13-841/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-841

Haldusasi

Veljo Ahase kaebus Tartu Vangla 28. veebruari 2013. a

käskkirja nr 6-2/357 ja 24. mai 2013. a vaideotsuse

nr 1-11/121-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. septembri 2013. a

otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Veljo Ahase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Veljo Ahas

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Veljo Ahase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. septembri

2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 16.jaanuarini 2015.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja Veljo Ahas esitas Tartu Halduskohtu 10.09.2013. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 07.11.2014. a määrusega vaadata kaebaja

apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses

esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta

sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse

kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades

otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused

sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline.

Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga

õigushüvesse ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud. Samuti on kolleegium

leidnud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd

intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses

(vt RKHKo nr 3-3-1-80-13 p-d 11, 12).

Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õiguste rikkumine olnud oluline.

Kaebaja on taotlenud vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamist ja kasutanud seega

kõige efektiivsemat õiguskaitsevahendit oma õiguste kaitseks. Vaidlustatud käskkirjaga

määrati V. Ahasele distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine

distsipliinirikkumise eest, mille toimepanemist V. Ahas ise ei eita ega kahetse. Asja

materjalidest selgub, et vanglaametniku korraldus, mille täitmata jätmise eest kaebajat

karistati, anti talle korduvalt, selgelt ja arusaadavalt ning kaebajale jäeti korralduse järel

piisavalt aega selle täitmiseks. Kartserisse paigutamine on vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-

st 1 tulenevalt kõige raskem karistusliik, mille saab kinnipeetavale distsipliininirikkumise

toimepanemise eest mõista. Samas tasub mainimist, et kartserisse on võimalik paigutada

distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetav kuni 45 päevaks. V. Ahas paigutati kartserisse

5 päevaks, mistõttu määrati talle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine

miinimummäära lähedal. Märkimist väärib ka asjaolu, et vaidlustatava distsiplinaarkaristuse

määramise ajal oli V. Ahasel 28 kehtivat distsiplinaarkaristust, s.h kaheksa samalaadsete

distsipliinirikkumiste eest. Eeltoodule tuginedes ei saa väita, et V. Ahase paigutamine

kartserisse 5 ööpäevaks distsipliinirikkumise eest, mida ta ise tunnistab, omades samal ajal

distsiplinaarkaristusi korduvate samalaadsete distsipliinirikkumiste eest, oleks oluliselt

rikkunud V. Ahase õigusi.

Kaebaja ei ole esitanud hüvitamiskaebust väidetava õigusvastase kartserisse paigutamisega

tekitatud kahju hüvitamiseks, mistõttu ei ole võimalik varaliselt hinnata vaidlusalust hüve ja

tugineda tuleb kohtupraktika käigus määravaks saanud seisukohtadele. HKMS § 133 lg 1

2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve

on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on

üldjuhul õigusvastase kartserisse paigutamise korral õiglaseks hüvitiseks loetud 6 eurot ja 4

senti iga kartseris viibitud päeva eest. Käesoleval juhul oli kaebaja väidetavalt õigusvastaselt

kartserisse paigutatud viieks ööpäevaks, mis teeks võimalikuks hüvitiseks 30 eurot ja 20 senti

ja seega on tegemist väheolulise õiguste rikkumisega.

Eeltoodu tõttu esinevad ringkonnakohtu arvates alused lihtmenetluse kohaldamiseks.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. V. Ahas on taotlenud talle

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja eelnimetatud käskkirja osas vaideotsuse

tühistamist. Kaebaja on ise distsipliinirikkumise toimepanemise päeval antud seletuses

märkinud, et ta ei nõustunud vanglaametniku antud ümberpaigutamise korraldust

vabatahtlikult täitma. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu V. Ahase tühistamisnõue

rahuldamisele, on õiged.

Tartu Vangla 28.02.2013. a käskkirjas nr 6-2/357 (tl 3), Tartu Vangla 24.05.2013. a

vaideotsuses nr 1-11/121-2 (tl 33), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 23, 41), Tartu

Halduskohtu otsuses (tl 47-48) ja Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 63) on

ammendavalt selgitatud, miks V. Ahase kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei ole alust

tühistada Tartu Vangla 28. veebruari 2013. a käskkirja nr 6-2/357 ja 24. mai 2013. a

vaideotsust nr 1-11/121-2. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda

neid.

4. V. Ahase apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust halduskohtu otsuse

põhjendustega. Kaebaja ei nõustu halduskohtu tehtud lahendiga ja leiab, et kohus on Tartu

Vangla poolt. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri ja selle alusel kartseris viibimine ei

toimunud õiguslikul alusel ning kuna esialgne vaideotsus ei olnud pädeva isiku poolt tehtud,

oleks pidanud kogu menetluse tühistama.

Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata,

ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Kaebajat karistati vanglaametniku

seaduslikule korraldusele, minna koos isiklike asjadega teise kambrisse, mitteallumise eest.

Antud korraldus oli seaduslik ja üheselt arusaadav ning korraldus anti korduvalt. Kaebaja

mittenõustumine talle antud korraldusega, ei muuda antud korraldust tühiseks. Asjaolu, et

kaebajale ei meeldinud isik, kellega ta ühes kambris pidi elama hakkama, ei andnud kaebajale

õigust vanglaametniku korraldust mitte täita.

Tartu Vangla 24.05.2013. a vaideotsusega nr 1-11/121-2 tunnistati kehtetuks peaspetsialist-

üksuse juhi 27.03.2013. a vaideotsus nr 1-11/121-1, mistõttu lõpetas ka Tartu Halduskohus

07.06.2013. a määrusega haldusasja nr 3-13-841 menetluse Tartu Vangla 27.03.2013. a

vaideotsuse nr 1-11/121-1 tühistamise nõude osas. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et kuna

esialgse vaideotsuse tegi selleks pädevust mitteomav isik, oleks pidanud kogu menetluse

tühistama.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi