1-14-9494/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9494

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Üllar Roostoja, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20. novembri 2014

määrus riigi õigusabi kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomägi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 20. novembri 2014 määrus täies ulatuses.

2. Rahuldada Jaak Reinomägi määruskaebus osaliselt.

3. Saata antud riigi õigusabi taotlus Viru Maakohtule edasiseks menetlemiseks samas

kohtukoosseisus.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Jaak Reinomägi esitas maakohtule taotluse, milles taotleb riigi õigusabi saamist Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega.

2. Viru Maakohtu 20. novembri 2014 määrusega jäeti J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

Maakohus märkis, et J. Reinomägi ei ole riigi õigusabi saamise taotlusele lisanud teatist oma

majandusliku seisundi kohta, mis ei võimaldanud tema majanduslikku seisundit tuvastada.

Samuti ei lisanud J. Reinomägi taotlusele tõendeid, mis kinnitaksid asjaolu, et ta ei ole

võimeline ise õigusteenuste eest tasuma.

2.1. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt võib kohus asja

käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud,

vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast

lõpliku otsuse tegemist.

Maakohus märkis, et J. Reinomägi, taotledes riigi õigusabi soovib pöörduda Euroopa

Inimõiguste Kohtusse, kuid ei täpsusta kelle poolt ja millises asjas tehtud lahendi

vaidlustamiseks. Eelnimetatud asjaolu ei võimaldanud maakohtul hinnata, kas on

ammendatud kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused.

Seega puudus maakohtul võimalus hinnata, kas J. Reinomägi omab õigust taotluses mainitud

tegevuse vaidlustamiseks ja ka selleks õigusabi saamiseks.

Vastavalt RÕS § 12 lg 2 kui taotlus on esitatud väljaspool kohtumenetlust ja taotlusest ei

selgu, millist RÕS § 4 lõikes 3 nimetatud liiki riigi õigusabi taotletakse, loetakse taotlus

esitatuks riigi õigusabi saamiseks isiku muu õigusalase nõustamisena.

J. Reinomägi poolt esitatud taotluse kohaselt soovib ta kasutada riigi õigusabi seoses esitatud

kuriteoteatega, seega taotleb maakohtu hinnangul riigi õigusabi muu õigusalase nõustamisena.

J. Reinomägi taotlusest nähtub, et ta soovib riigi õigusabi seoses kuriteoteate esitamisega

(mida ta nähtuvalt kohtule esitatud taotlusest juba esitas Viru Ringkonnaprokuratuurile).

KrMS § 195 lg-st 1 tuleneb, et kuriteoteatele mingeid keerulisi vorminõudeid ei esitata vaid

piisab tavalisest kirjalikust avaldusest (vabas vormis) või isegi suulisest teatest.

Maakohus tuvastas, et J. Reinomägi on kuriteoteate juba esitanud. Peale seda isik on juba ka

varasemalt kuriteoteateid esitanud, seega omab nii kogemust kui ka oskusi nimetatud

valdkonnas.

Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et J. Reinomägi taotlus riigilt õigusabi saamiseks ei

kuulu rahuldamisele kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning taotlejale asjast

võimalik tulenev kasu oleks ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega

õigusabile.

3. Viru Maakohtu 20. novembri 2014 määrusele esitas määruskaebuse J. Reinomägi, kes

soovib maakohtu määruse tühistamist ning tema riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Kaebuse

esitaja leiab, et maakohtu määrus on ilmselgelt õigusvastane ja piirab põhjendamatult tema

kui taotleja õigusi. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et ta ei ole võimeline oma õigusi riigivõimu

omavoli eest kaitsma, mis väljendub kaevatavas määruses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja J. Reinomägi taotlus riigi

õigusabi saamiseks tuleb tagasi saata Viru Maakohtu samale kohtukoosseisule edasiseks

menetlemiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

5. Riigi õigusabi taotluses esitatud põhjenduste kohaselt soovib J. Reinomägi riigi õigusabi

Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses tema poolt esitatud kuriteokaebuse

põhjal kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. RÕS § 10 lg-st 5 tuleneb, et kui isik taotleb

riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab

temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses

maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega J. Reinomägi riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise kohta.

5.1. Ringkonnakohus leiab, et määruses esitatud väitest, mille kohaselt ei ole kohus taotluses

esitatud informatsiooni põhjal suuteline kontrollima esitatava kaebuse vastavust inimõiguste

ja põhivabaduste konventsiooni artikli 35 nõuetele, ei saa järeldada, et taotlejal on vähene

võimalus oma õiguste kaitseks. Riigikohtu praktika valguses märgib ringkonnakohus, et

taotlust lahendaval kohtul on kohustus selgitada välja taotleja tegelik eesmärk. Taotluse riigi

õigusabi saamiseks peab kohus lahendama taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes (RKEK

määrus nr 3-3-4-4-14, p 7).

5.2. Kuna kohtul on riigi õigusabi taotluse lahendamisel kohustus lähtuda taotleja tegelikust

tahtest ja omaalgatuslikult kontrollida, kas õigusabi saamise tingimused on täidetud, siis ei saa

asjaolu, et kohus ei saa taotluse sisust aru, olla sellise taotluse rahuldamata jätmise

põhjenduseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud J. Reinomägi taotluse

lahendamisel omaalgatuslikult välja selgitama J. Reinomägi tegeliku tahte ja sellest tulenevalt

andma talle täiendava võimaluse taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval

juhul ei olnud maakohtul piisavalt andmeid, otsustamaks, kas J. Reinomägi on ise võimeline

oma õigusi kaitsma. Samuti ei ole maakohtul olnud piisavalt andmeid otsustamaks, et

taotlejale asjast võimalik tulenev kasu oleks võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile

ebamõistlikult väike. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud riigi õigusabi andmata jätmine RÕS

§ 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel. Maakohtul tuleb käesolevas asjas teha selgeks asja lahendamise

seisukohast olulised asjaolud ja võtta vastu sisuline otsustus J. Reinomägile riigi õigusabi

andmise kohta.

5.3. Ringkonnakohtul endal puudub käesoleval momendil menetluslik võimalus antud

puuduste kõrvaldamist J. Reinomägilt nõuda, sest RÕS § 10 lg 5 kohaselt peab seda esmalt

lahendama maakohus.

6. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 2 p-st 2 tühistab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. novembri 2014 määruse, saadab riigi õigusabi taotluse

maakohtule edasiseks menetlemiseks samas kohtukoosseisus ning rahuldab määruskaebuse

osaliselt.

Tiit Lõhmus

Üllar Roostoja

Mati Kartau