2-14-55406/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2014, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-14-55406

Tsiviilasi

XXX(XXX)

avaldus

lapsega

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

ja

XXX(XXX)

avaldus

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse

viibimiskoha,

tervise,

hariduse

ja

kolmandate

isikutega

suhtlemisega

seotud

küsimustes

otsustusõiguse üleandmiseks XXX, XXX avaldus

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/

vastuavalduses

puudutatud

isik

3:

XXX(isikukood:

XXX,

elukoht

avalduse

ja

rahvastikuregistri järgi XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: Mehis Adamson (e-post:

actum@actum.ee)

Puudutatud isik 1: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 1 RÕA korras määratud esindaja:

vandeadvokaat

Annemarie

Kunila

(e-post:

advbyroo@gmail.com)

Vastuavaldaja/

avalduses

puudutatud

isik

2:

XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isiku 2 lepinguline esindaja: XXX(e-post:

XXX)

Avaldaja elukoha järgne vallavalitsus: XXX vald (XXX

Vallavalitsuse kaudu, e-post: XXXvv@XXX.ee).

Puudutatud isikute elukoha järgne linnavalitsus: Tallinna

linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post:

mustamae@tallinnlv.ee)

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

2 (3)

I Lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-55406 menetlus ja kinnitada XXX(Ust) ja XXX(XXX)

vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

1. Pooled leppisid kokku, et anda XXX õigus otsustada lapse XXX seotud olulisi asju,

milleks on: viibimiskoha otsustamine, tervisega seotud küsimuste otsustamine,

haridust( lasteaed, kool, treeningud) puudutavate küsimuste otsustamine.

2. Võttes arvesse lapse vanust on XXX esialgu õigus lapsega suhelda ja last külastada

selliselt, et iga kuu esimese nädalavahetuse laupäeva ja pühapäeva hommikul kell

11:00 toob lapse ema lapse isa elukohta, mis asub XXX vald XXX küla, XXX talus.

Iga kuu kolmandal nädalavahetusel toimvad kohtumised lapse ema juures Tallinnas.

XXX vallas, XXX külas, XXX talus toimuvad kohtumised 2 esimest kuud lapse ema

juuresolekul kuni laps harjub isaga ja on nõus jääma isaga. Lapse isa peab

arvestama lapse päevarežiimiga. Kohtumised lõpevad mõlemal päeval hiljemalt kell

18:00.

3. Kui lapse isal ei ole võimalik mingil põhjusel lapsega kohtuda, siis teavitab ta sellest

lapse ema ette vähemalt kaks päeva enne külastamist telefoni või SMS-i teel.

4. Alates lapse 7. aastaseks saamisest toimuvad külastamised selliselt, et kui laps

avaldab soovi ööbida isa kodus, aitab lapse ema kõigiti kaasa lapse ja lapse isa

kohtumiste korraldamisele ja ei takista lapse ja lapse isa vahelist suhtlemist. Isa

peab tagama lapsele toa, mis on sisustatud vastavalt lapse eale ja vajadustele.

5. Lapse isa peab tagama, et samal ajal, kui laps viibib isa elukohas, ei viibi seal

perekonda mitte kuuluvad kolmandaid isikuid, kes tarvitavad alkoholi või käituvad

viisil, mis ei ole kohane lapsele või ohustab last. Samuti peab isa tagama lapsele

keskkonna, mis oleks turvaline ja ei rikuks last kõlbeliselt või moraalselt (lapse

juuresolekul ei toimu alkoholi tarbimist, ebatsensuursete sõnade kasutamist ja

vägivallatsemist).

6. Lapse isa ja lapse pikemad ja lühemad väljasõidud, kui sõidukit juhib lapse isa või

kolmas isik, peavad olema enne väljasõidu toimumist kooskõlastatud lapse emaga.

Lapse emal on õigus takistada lapse ja isa vahelist suhtlemist, kui lapse isa tarvitab

külastamise ajal alkoholi või käitub selliselt, mis ohustab lapse heaolu.

7. Lapse isal on õigus võtta osa lapse lasteaias toimuvatest üritustest. Ürituste

toimumisest annab lapse ema teada hiljemalt kolm päeva enne ürituse toimumist

telefoni või SMS-i teel.

8. Lisaks suhtlemiskorra punktis 1 kokkulepitule on lapse isal on õigus võtta osa lapse

sünnipäevadest selliselt, et tuleb lapse sünnipäeval või sünnipäevale järgneval päeval

lapse elukohta ja osaleb lapse sünnipäeval. Tulevikus, kui laps on isaga harjunud

võib lapse isa võtta lapse sünnipäevale järgneval päeval enda juurde selliselt, et

nädalasisestel päevadel õhtul kella 17.00 kuni 19.30 ja nädalalõpu päevadel kell

12.00 kuni 17.00 viibib laps isaga.

9. Laps veedab kalendriaastas 23.06. ühe vanema juures ja sama aasta jõulud 24.12

teise vanema juures. Järgmine aasta vastupidi. Sellel aastal kui lapse veedab 24.12.

ühe vanema juures, siis 25.12. veedab laps teise vanema juures. 31.12.2014.a veedab

laps aastavahetuse ema juures ja 01.01.2015.a alates kella 12.00-20.00 veedab laps

isa juures. Järgmine aastal vastupidi.

10. Lapsega suhtlemise korda võivad vanemad muuta ka erakorralistel asjaoludel,

milleks on lapse, vanemate haigus jms ja millest vanem annab teisele vanemale

3 (3)

viivitamatult teada telefoni, SMS-i või e-posti teel.

II Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva

kohtumääruse

peale

võivad

pooled

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses XXX(Ust) avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

ja XXX(XXX) avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja viibimiskoha määramises,

tervise küsimustes, hariduse ja kolmandate isikutega suhtlemise osas otsustusõiguse

üleandmiseks avaldajale, suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 15.12.2014 esitasid pooled

kohtule istungil allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss

kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-14-55406 lõpetada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad

asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning

menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata

või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 tuleneb,

et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissis märkinud, et vähendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Vastavalt TsMS § 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või

määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik