2-14-2411/49 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TÄIENDAV OTSUS )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. november 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse kuupäev

19. detsember 2014. a

Tsiviilasja number

2-14-2411

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXX vastu 605 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 246,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Marko Tammann

Kostja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Hannes Toodu

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27. oktoobril 2014, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann ja kostja

Vambola Vardja

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXXOÜ hagi XXX vastu 16. novembri 2013. aasta arve nr 1 alusel 605 euro

ja viivise tasumise nõudes rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu

mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

2-14-2411

2 (5)

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (hageja) esitas 17. jaanuaril 2014 kohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu

nõuetega mõista kostjalt hageja kasuks välja 605 eurot ja viivis.

2. Kohus võttis hagiavalduse 28. jaanuari 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas

kostjale kätte. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas arvamuse kostja vastuse kohta, milles

jäi hagi juurde. Pooled esitasid eelmenetluses täiendavad seisukohad ja taotlused, sh

käekirjaekspertiisi taotluse, mille kohus rahuldas.

3. Kohus selgitas 2. oktoobri 2014. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest

tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.

4. Kohus kuulas pooled ära 27. oktoobri 2014 kohtuistungil, samal istungil kuulas kohus üle

ka tunnistaja XXX(edaspidi „tunnistaja”).

5. Kohus tegi 14. novembril 2014 avalikult teatavaks otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava

osata. Hageja teatas 20. novembril 2014 kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus.

HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

6. Hageja nõuab kostjalt 16. novembri 2013. aasta arve nr 1 alusel 605 euro (põhinõue) ja

viivise tasumist. Hagiavalduses nõudis hageja viivist 90,60 eurot ja alates 17. jaanuarist 2014

edasiulatuvalt 1,51 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluses taotles hageja teise

võimalusena viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja väitel sõlmisid pooled reisijaveolepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale

lennupileti, aga kostja jättis pileti eest hagejale tasumata. Hageja nõuab hagiga pileti eest

maksmist ja lisaks viivist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

7. Kostja vaidleb hagile vastu, sest ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja tellis edasi-

tagasi lennu XXXOÜ-lt (edaspidi „XXX”), keda esindas tunnistaja. Mõlemal suunal lennu

eest tasuti selle tellimisel ja tunnistaja garanteeris muu hulgas tagasilennu tõrgeteta toimimise.

Kuna tegelikult oli tagasilennul tõrkeid, siis pöördus kostja tunnistaja poole, kes korraldas uue

lennu algse asemel. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-14-2411

3 (5)

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

9. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− kostja pöördus 2013. aasta juulis tunnistaja poole sooviga tellida lennupiletid Lõuna-

Ameerikasse ning tunnistaja edastas kostjale pakkumused reisiaegade ja hindade kohta

(I kd tl 27–30, 61–63, 68, 120 ja II kd 20, 25–27), samuti kostja nimele väljastatud

broneeringu nr 2CGLCT (I kd tl 30–32, 69–72, 117–119, 140–142 (kohtu kinnitatud

ärakiri originaalist) ja II kd 22–24, tõlge II kd tl 29–30, edaspidi „broneering”) ning

Lääne Kinnisvara OÜ nimele XXX arve nr 1725 summas 659 eurot selgitusega

„Lennupiletid” (I kd tl 64–65). Broneeringu kohaselt oli muu hulgas broneeritud lend

Buenos Airesest Tallinna 16. novembriks 2013. Eelviidatud arve on tasutud (I kd tl 66)

ja kostja on arve saaja juhatuse liige (I kd tl 67);

− tunnistaja märkis kostja soovil broneeringu esilehe ülaserva oma kinnituse (I kd tl 117

ja 140 (kohtu kinnitatud ärakiri originaalist));

− tunnistaja saatis XXX e-posti aadressilt kostjale 15. oktoobril 2014 pardakaardi

broneeringus kajastatud järgmise päeva lennule Tallinnast Buenos Airesesse (I kd

tl 74–77, 93 ja II kd tl 11–15);

− alates 2013. aasta novembrist ilmnes XXX klientide rahulolematus ja hakati esitama

pretensioone seoses broneeritud ja makstud piletite väljastamata jätmise tõttu (I kd

tl 123–126);

− kostja pöördus 15. novembril 2013 tunnistaja kui XXX esindaja poole sooviga, et

tunnistaja kõrvaldaks tagasilennul ilmnenud takistuse, sest senine tagasilennu

broneering oli tühistatud (I kd tl 73, 78–79, 138, 159–160);

− tunnistaja korraldas XXX e-posti aadressi kaudu kostjale lennupileti saatmise hageja

vahendusel reisile 16. novembriks 2013 Buenos Airesest Amsterdami (I dk tl 9–11,

80–83 ja II kd 16–19, tõlge II kd tl 31–34);

− reisi päeval, st 16. novembril 2013 koostas hageja kostjale arve nr 1 summas 605 eurot

(I kd tl 12);

− pooled pidasid seejärel kirjavahetust, milles hageja nõudis arve tasumist, kostja sellest

aga keeldus samadel alustel nagu käesolevas vaidluses (I kd tl 13–29, 84, 122).

11. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja väidab esimese

võimalusena, et pooled sõlmisid reisijaveolepingu, mille puhul (veo)tasu maksmise kohustus

tuleneks VÕS § 824 lg-st 1. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutas reisjaveoteenust lennates

16. novembril 2013 Buenos Airesest Amsterdami, aga pooled vaidlevad peamiselt selle üle,

kelle kui lennupiletite müüja või vahendaja poole pöördus kostja pileti saamiseks ja kellelt ta

pileti ostis. Kuna hageja väidab, et pooled on lepingu sõlminud, siis tuli tal TsMS § 230 lg 1

ja VÕS § 9 lg 1 järgi tõendada lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste vahetamine.

Kohtu hinnangul ei ole hageja väide pooltevahelise lepingu sõlmimisest tõendamist leidnud.

Hinnates tõendeid nende koosmõjus (eelkõige eelmise punkti esimeses kolmes, samuti

viiendas ja kuuendas taandes viidatud kirja- ja sõnumivahetus ning tunnistaja ütlused (II kd

tl 61)) tuvastab kohus, et kostja suhtles tunnistajaga kui XXX esindajaga. Kostjale ei pidanud

olema arusaadav, et tunnistaja tegutseb nüüd hageja esindajana ja et kostja 15. novembri 2014

pöördumist võiks käsitleda hagejale tehtud tahteavaldusena. Kohtu jaoks ei ole usutav

2-14-2411

4 (5)

tunnistaja väide, et ta seletas kostjale oma tegutsemist hageja nimel, sest ükski teine tõend

seda ei kinnita. Tunnistaja ja kostja sõnumivahetusest ning 15. novembri 2014 lennupileti

saatmisest XXX e-posti aadressi kaudu järeldub endiselt tegutsemine XXX nimel või siis

tunnistaja endale võetud kohustuse täitmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69

lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

tahteavalduse tegija poolt väljendada. Nimetatud väljendamisega peab olema hõlmatud ka

tahteavalduse tegija tahe teha avaldus kindlale isikule. Kohus ei tuvasta, et kostja oleks

väljendanud tahet tellida reisijaveoteenust hagejalt.

12. Vaatamata tõsiasjale, et piletite eest tasus algselt kostja juhitav äriühing, peab kohus

võimalikuks, et kostja tegutses lennupileteid ostes (ja muutes) tarbijana. Praegu kehtivas

õiguses sätestab VÕS § 14¹ lg 1 p 1, et enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva

pakkumise tegemist tuleb selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks teha andmed, mis

võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi, asukoha aadress ja

telefoninumber. Kohus leiab, et sama sisuga kohustus tulenes ettevõtjale ka juba varem VÕS

§ 14 lg-test 1 ja 2 ning TsÜS § 118 lg-st 1. Selleks, et tunnistaja saanuks sõlmida lepingu

hageja nimel, tuleb TsÜS § 118 alusel hinnata kas talle oli selleks antud volitus. TsÜS § 118

lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega

tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab

lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad

teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja

talub selle isiku sellist tegevust (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2014. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-79-14, p 11 neljas lõik, ja selles viidatud 10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-12, p 12). Eelkõige tarbijast teise lepingupoole puhul tuleneb eelnevast, et talle

peab olema mõistlikult arusaadav, kelle nimel võimalik esindaja tegutseb. Kostja ja tunnistaja

varasema suhtlemise ning 15. novembri 2013 sõnumite ja e-kirjade järgi ei ole võimalik

tuvastada, et tunnistaja suhtles kostjaga hageja esindajana või vähemalt et selline esindus pidi

olema kostjale mõistlikult usutav.

13. Hageja tugineb alternatiivselt alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise sätetele. Ka

neil alustel ei ole nõue põhjendatud. VÕS § 99 lg 1 nägi enne 13. juunit 2014 kehtinud

sõnastuses ette, et majandus- või kutsetegevuses tegutseval isikul ei teki tarbijale tellimata

asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või

tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks. Viidatud sätte järgi ei saa tarbija vastu teenuse

väidetav osutaja esitada nõuet ka lepinguvälisel alusel, sh alusetu rikastumise alusel, sest see

oleks vastuolus VÕS § 99 lg 1 eesmärgiga. Lisaks on nõue käsundita asjaajamise alusel

välistatud VÕS § 1018 lg 2 tõttu. Alusetult rikastumise nõuet kohtu hinnangul hagejal kostja

vastu ei ole, sest täitmata on VÕS § 1028 lg 1 eeldus: hageja ei ole kostjale midagi üle andnud.

Vaidlusaluse lennupileti edastas kostjale tunnistaja, kes kasutas selleks XXX e-posti aadressi.

Kostja reisikaaslase e-kirjast ja tunnistaja vastusest (I kd tl 121 ja II kd tl 28) järeldab kohus,

et enne väljalendu 2013. aasta oktoobris olid juba ilmnenud teatavad probleemid XXX

kohustuste täitmisel. Seega on kohtu jaoks usutav ja tõenditega kooskõlas kostja väide, et ta

soovis enne reisile asumist tunnistaja kinnitust kõigi ostetud piletite, st kogu broneeringul

kajastatud reisiteenuse kohta. Käekirjaekspert tuvastas, et broneeringule käsitsi kirjutatud

tekstist on lõik tunnistaja nime ja isikukoodiga koos sõnadega „garanteerin piletite” ning

kuupäevaga kirjutatud tunnistaja poolt; tekstid „24h varem ja 48h varem KLM lehel – prindi”

kostja poolt ning ülejäänud käsikirjalist juurdekirjutust ei ole teinud kostja ja tõenäoliselt ka

mitte tunnistaja (I kd tl 191–199). Tunnistaja märgitu ning kostja ja tunnistaja vahelise

kirjavahetuse põhjal tuvastab kohus, et tunnistaja kohustus tagama broneeringul märgitud

kõigi teenuste osutamise kostjale, sh tagasilennu piletid. Käesoleva asja lahendamisel ei ole

2-14-2411

5 (5)

oluline, kas tegemist oli käenduse või kohustusega ühinemisega, vaid piisav on tuvastada, et

tunnistaja oli võtnud endale kohustuse. Kirjeldatud tunnistaja kohustuse täitmine toimus

kohtu hinnangul 15. novembri 2013 lennupileti kostjale saatmisega. Seega ei andnud hageja

kostjale midagi üle ja kostja ei rikastunud alusetult, samuti puudus hagejal tahe tegutseda

kostja kasuks.

14. Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud lepingulisel ega lepinguvälisel alusel, siis jääb

põhinõue rahuldamata.

15. Hageja viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus ei

rahulda hageja põhinõuet, järelikult ei ole kostja hageja ees viivituses rahalise kohustuse

täitmisega ja ka viivise nõue jääb rahuldamata.

16. Kohus märgib tõendite kohta üldiselt, et toimikus on küll korduvad sama ja sarnase sisuga

e-kirjad, aga kohus peab nende kordumist käesoleval juhul põhjendatuks. Esiteks on e-kirju

teatava erinevuse esitanud mõlemad pooled, mis tervikuna võimaldas kohtul tuvastada nii

kirjade saatmise kui ka kättesaamise. Teiseks ei olnud algselt esitatud osade e-kirjade

väljatrükkidest võimalik tuvastada, millist domeeninime sisaldavat e-posti aadressi on

tunnistaja kostjaga suheldes kasutanud. Seetõttu uuris kohus täiendavalt e-kirju ja nende

väljatrükke, mis võimaldasid tuvastada viidatud suhtlemisel kasutatud e-posti aadressis

sisalduva domeeninime. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel siiski

arvestamata kostja ja tunnistaja oluliselt varasemad e-kirjad (I kd tl 94–99), sest neist ei nähtu

käesoleva asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

17. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 1 246,75 eurot.

Tsiviilasja hinda maakohtus ei mõjuta väiksema määraga alternatiivse viivise nõude esitamine

maakohtu menetluse ajal.

18. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

19. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Vaidluse lahendamisel kohaldatud

õigusnormide tõlgendamisel ei tekkinud kohtul kahtlusi ja kohus järgis senist kohtupraktikat.

Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ja apellatsioonikohtu lahend ei ole maakohtu arvates

vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Arvestades vaidluse

ulatust ei ole selle lahendamine mitmes kohtuastmes maakohtu hinnangul põhjendatud.

20. Vastuseks hageja 20. novembri 2014 apellatsiooniteate etteheitele märgib kohus, et hageja

on ebaõigesti lähtunud enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS sõnastusest. Kehtiva TsMS

§ 444 lg 4 teise lause kohaselt täiendab kohus otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest

arvates

kohtule

soovist

esitada

otsuse

peale

apellatsioonkaebus. Hageja esitas teate tähtaegselt.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik