Legislator Case Law & Legislation
3-14-51864/8 AI generated

3-14-51864/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51864/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M. Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla poolt talle majandustöödel makstav töötasu 0,64 eurot tunnis. Kaebaja esitas ka

Legislator headnote

AI generated

3-14-51864/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: M. Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla poolt talle majandustöödel makstav töötasu 0,64 eurot tunnis. Kaebaja esitas ka

Keywords

AI generated
vocational rehabilitation measure value added tax purposes provisions on emoluments vocational training allowance administrative fees surplus-sharing minimum maintenance calculation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51864

Haldusasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla majandustööl

makstava 0,64 euro suuruse tunnitasu õigusvastasuse

tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. novembri 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Martin Villemsi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Martin Villems

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 6. novembri 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks

Tartu Vangla poolt talle majandustöödel makstav töötasu 0,64 eurot tunnis. Kaebaja esitas ka

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus 6. novembri 2014. a määrusega jättis rahuldamata M. Villemsi taotluse

tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning jättis kaebuse käiguta.

Halduskohus kontrollis halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel

menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi ning jõudis järeldusele, et riigilõiv 15 eurot

ületab kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Halduskohus viitas aga

HKMS § 111 lgle 1, mis seob menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise

eeldatava edukusega. Halduskohus märkis, et käesoleval juhul on selge, et kaebuse

rahuldamine antud asjas oleks võimalik üksnes siis, kui Vabariigi Valitsuse 28. novembri

2000. a määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“

(edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus) § 2 lg 2 oleks vastuolus põhiseadusega (PS), kuna seal

toodud täistööajaga töötava kinnipeetava töötasu alammäär 95,87 eurot kuus võimaldaks

olenevalt tööpäevade arvust kuus maksta isegi mõnevõrra väiksemat töötasu kui 0,64 eurot

tunnis. Halduskohus leidis, et nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lg 2 ei ole PS-ga

vastuolus, kuna see tagab töötasu, mis vangla kontekstis ei ole ebamõistlikult väike.

Eeltoodust tulenevalt pidas halduskohus kaebuse eduväljavaateid vähesteks HKMS § 111 lg 1

kontekstis ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul oma kaebuse rahuldada,

kaebuse riigilõivust vabastada ja menetlusse võtta. Kaebaja märgib, et ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et kinnipeetavad on täielikult riigi ülalpidamisel, kuna Tartu Vangla kodukorra p

11.3.3. kohaselt ei väljastata kinnipeetavale hügieenipakki ega humanitaarabi korras sokke ja

aluspesu, kui tema isikuarvel on kolme kuu jooksul olnud 9,95 eurot vaba raha. Kaebaja

väidab, et Vabariigi Valitsuse määrus oli selle vastuvõtmise ajal igati seaduslik ja põhjendatud,

kuid kuna kinnipeetavate töötasu pole tõstetud koos miinimumpalga ja elatustaseme tõusuga,

on 2014. aastal tegemist inimväärikust alandava töötasumääraga. Kaebaja lisab, et kuna

tavakinnipeetaval jääb 0,64 eurost vabakasutusse 30 protsenti ja majandustöölise keskmine

töökoormus nädalas on 5 tundi, ei ole sellise raha eest võimalik osta isegi vajalikke

hügieenivahendeid ja aluspesu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja palub ringkonnakohtul oma kaebuse

rahuldada, halduskaebuse riigilõivust vabastada ja menetlusse võtta. Ringkonnakohus mõistab

taotlust selliselt, et kaebaja palub oma määruskaebuse rahuldada, Tartu Halduskohtu

6. novembri 2014. a määruse tühistada ning asja halduskohtule tagasi saata menetlusabi

taotluse rahuldamiseks ning kaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 6. novembri 2014. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata, kuna pidas kaebuse eduväljavaateid vähesteks HKMS § 111 lg 1 kontekstis. Ka

ringkonnakohtu hinnangul on väga ebatõenäoline, et kaebajale makstav töötasu tunnistatakse

õigusvastaseks, sest vanglal pole Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lg-st 2 tulenevalt otsest

kohustust maksta kinnipeetavale täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu

alammäärast kõrgemat töötasu. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebuse rahuldamine

antud asjas oleks võimalik üksnes siis, kui Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lg 2 oleks

vastuolus PS-ga. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kinnipeetavad on täielikult

riigi ülalpidamisel, kuna Tartu Vangla kodukorra p 11.3.3. kohaselt ei väljastata

kinnipeetavale hügieenipakki ega humanitaarabi korras riideesemeid, kui tema isikuarvel on

kolme kuu jooksul olnud vähemalt 9,95 eurot vaba raha. Ringkonnakohus täpsustab, et Tartu

Vangla kodukorra p 11.3.3. kohaselt ei rahuldata kinnipeetava taotlust hügieenipaki

saamiseks, kui tema isiklikul arvel on hügieenipaki saamisele eelneval kolmel kalendrikuul

keskmine vaba raha jääk rohkem kui 9,59 eurot. Kodukorra p 11.4.3. kohaselt üldjuhul

riietusesemeid ja jalanõusid ei väljastata, kui kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem

kui taotluses soovitud eseme maksumus. Kaebaja väidab, et 0,64-eurose töötasuga tunni kohta

ei ole võimalik osta isegi vajalikke hügieenivahendeid ja aluspesu. Ringkonnakohus selgitab,

et kui kaebaja sissetulek on madal, on talle Tartu Vangla kodukorra p-de 11.3.3. ja 11.4.3.

kohaselt tagatud hügieenipakk ning hädavajalik miinimum riideesemeid. Kui kinnipeetava

vaba raha hulk ületab viidatud punktides sätestatud piiri, on ta võimeline vajalikud esemed

endale ise soetama ning vanglal pole põhjust neid enda kulul väljastada. Muus osas on

kinnipeetav jätkuvalt riigi ülalpidamisel ning tal on märkimisväärselt vähem kulutusi kui

vabaduses viibivatel isikutel. Kaebaja ei ole täpsustanud, kas tema kuulub kinnipeetavate

hulka, kellele ei saa Tartu Vangla kodukorra p 11.3.3. või 11.4.3. alusel vangla kulul esemeid

väljastada. Kui kaebaja leiab, et tal pole võimalik vajalikke esemeid isegi viidatud punktides

sätestatud vaba raha olemasolul osta, on tal võimalik nõuda Tartu Vangla kodukorra p 11.3.3.

või 11.4.3. tühistamist. Töötasu õigusvastasuse tuvastamise nõude eduväljavaated on aga

vähesed ning seetõttu oli menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine halduskohtu poolt

põhjendatud.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 6. novembri 2014. aasta määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene