3-14-51744/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA. P pöördus 05.05.2014 Viru Vangla poole kahju hüvitamise nõudega, mille kohaselt palus kinnipeetav A. P anda talle puhas tekk ja lisamadrats, kuid vangla ei ole seda teinud. A. P ele
Legislator headnote
AI generated3-14-51744/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: A. P pöördus 05.05.2014 Viru Vangla poole kahju hüvitamise nõudega, mille kohaselt palus kinnipeetav A. P anda talle puhas tekk ja lisamadrats, kuid vangla ei ole seda teinud. A. P ele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Ülle Polluks
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
12. detsember 2014, Jõhvi
Haldusasja number
3-14-51744
Haldusasi
A. P kaebus Viru Vangla 21.07.2014 vastuse nr 6-16/138-4 ja
toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju
hüvitamiseks summas 5000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – A. P
Vastustaja – Viru Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Jätta A. P kaebus rahuldamata.
2.Jätta A. P menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon
vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 12. jaanuaril 2015
(HKMS
§
lg
1).
Samaks
kuupäevaks
tuleb
apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks
vajatakse
menetlusabi.
Menetlusabi
taotluse
ja
apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab
ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse
lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. P pöördus 05.05.2014 Viru Vangla poole kahju hüvitamise nõudega, mille kohaselt palus
kinnipeetav A. P anda talle puhas tekk ja lisamadrats, kuid vangla ei ole seda teinud. A. P ele
välja antud madrats oli liiga õhuke 4-5cm ning selle tõttu hakkas kinnipeetaval selg valutama.
Kinnipeetav väitis ka, et tema tekk oli must ning sellest tal sügelesid jalad, seetõttu palus A. P
endale uut tekki. Viru Vangla ei vahetanud tekki ega andnud madratsit, oma toimingutega
tekitas vangla kinnipeetavale mittevaralise kahju summas 5000 eurot.
2. Viru Vangla jättis 21.07.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla leidis, et
kinnipeetavale väljastatud madrats vastab normidele ega saa tervisekahjustusi tekitada. Teki
kohta märkis vangla seda, et kinnipeetav A. P el oli tekk vahetatud 15.11.2013 ning
30.03.2014 taotluse alusel vahetati tekk veel kord 09.05.2014. Vangla leiab, et nelja kuu
jooksul ei saanud tekk olla niivõrd määrdunud, et seda polnud enam võimalik kasutada,
samuti ei saanud tekk rikkuda kaebaja tervist.
3. Kaebaja A. P pöördus 13.08.2014 kaebusega Tartu Haldukohtu poole. Kaebuse kohaselt
pöördus kaebaja mitu korda vangla poole paksema madratsi andmiseks ja teki vahetamiseks,
kuid vangla ametnikud keeldusid. Seetõttu pöördus A. P kahju hüvitamise nõudega Viru
vangla direktori poole. Kaebaja leidis, et Viru Vangla alandas tema inimväärikust, kuna ei
täitnud sanitaarnorme ning tekitas kaebajale ka tervisekahjustusi. Pärast kahju hüvitamise
nõude esitamist oli kaebajale väljastatud puhas tekk ja madrats paksuga 70 mm. Viru Vangla
ei rahuldanud kaebaja kahju hüvitamise nõuet, mistõttu pöördus kaebaja kohtu poole.
Kaebaja selgitas täiendavalt, et tema tekk oli mustaks saanud sellepärast, et talle ei antud
põrandamoppi põranda pesemiseks, voodit kartseris ka ei olnud ja kaebaja magas põranda
peal. Põranda peal aga kõik käivad ning valge tekk määrdus väga kiiresti, sooja vett kartseris
samuti ei ole ja seega ei saanud kaebaja ise tekki pesta. Kaebaja pöördus 16.06.2014
neuroloogi poole, kes pärast selja ülevaatust kirjutas välja kaebajale lisamadratsi. Seega
kaebaja leiab tõendatuks, et selja valu põhjuseks oli liiga õhuke madrats. Lisaks sellele, oli
kaebajal hematoom ning õhukese madratsi tõttu tundis kaebaja kõva põrandapinna survet
hematoomile.
Eeltoodu
alusel
leiab
kaebaja,
et
Viru
Vangla
rikkus
Euroopa
vanglareeglistikku ja elementaarseid sanitaar-hügieenilisi norme, millega alandas kaebaja
inimväärikust ja tekitas kaebajale tervisekahju. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist summas 1000
eurot teki mittevahetamise eest ja 4000 eurot lisamadratsi mittevõimaldamise eest.
4. Tartu Halduskohus vabastas 26.08.2014 kaebaja riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse
menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kohtule vastust kaebusele.
5. Viru Vangla esitas 30.09.2014 kohtule vastuse kaebusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja
nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Vastustaja jääb oma vaidemenetluses tehtud otsuse
juurde. Vastustaja lisaks märkis, et kaebajale oli väljastatud ka enne kaebuse kohtusse
esitamist lisamadrats 70 mm. Asjaolu, et kaebaja vajas tervishoiuteenuseid ei tähenda
automaatselt seda, et selline vajadus tulenes vastustaja õigusvastasest teost. Vastustaja on
seisukohal, et kinnipidamistingimused vastavad kehtivatele hügieenireeglitele. Eeltoodu
alusel palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud
riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s
1. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase
tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui
kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6
sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik
nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või
eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS
§ 9 lg 1).
Käesolevas asjas taotleb kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro
ulatuses, kaebaja leiab, et Viru Vangla on tekitanud talle tervisekahjustusi (liiga õhukese
madratsi tõttu) ja alandas tema inimväärikust (kaebaja pidi magama määrdunud teki all).
8. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses Viru Vangla tegevusetusega ehk vangla
ei andnud lisamadratsit ega puhast tekki.
9. Kaebaja nõude rahuldamiseks peavad olemad täidetud RVastS § 7 lg 1 eeldused ehk kaebajal
peab olema kahju tekkinud, kahju on tekkinud vangla õigusvastase ja süülise teo tagajärjel
ning teo ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Samuti mittevaralist kahju saab nõuda
väärikuse alandamise ja tervisekahjustuse tekitamise eest.
10. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas iga nõude – lisamadrats ja puhas tekk - aluseks olevad
eeldused on täidetud ning seejärel otsustab, kas kaebus kuulub rahuldamisele ja millises
ulatuses.
11. Kohtule esitatud meditsiooniosakonna tõendist (tl. 35) nähtub, et kinnipeetaval A. P olid
probleemid seljaga, kuid samas on tuvastatud, et võrreldes tehtud uuringuid ei ole
kinnipeetava seisund vanglas viibimise ajal halvenenud ning vangla poolt väljastatud madrats
ei tekitanud kahju kaebaja tervisele. Kaebuses on viidatud neuroloogi 16.06.2014 arvamusele
(tl. 65 pöördel), et kinnipeetav A. P vajab lisamadratsit.
12. Kaebusest tuleneb, et kinnipeetavale oli 09.05.2014 siiski uus paks madrats ja puhas tekk
antud ehk enne neuroloogi arvamuse tegemist. Sellest järeldab halduskohus, et vaatamata
sellele, et kaebajal oli rohkem kui kuu aega uus 70 mm paksune madrats, esinesid temal ikka
seljavalud, mistõttu ei olnud seljavalud tingitud õhukesest madratsist.
13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaatamata sellele, et kaebajal esinesid küll seljavalud, ei olnud
tegemist vangla poolt tekitatud kahjuga, kuna kinnipidamistingimused ei avaldanud mõju
kaebaja tervisele.
14. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 alusel kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse
alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris
elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab
olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse
ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
vangla sisekorraeeskirjas. Viru Vangla kodukorra p 3.7 kohaselt läbiotsitud kinnipeetavale
väljastatakse madrats, padi, tekk, 2 lina, padjapüür, 1 käterätik, 1 saunalina, 2 kaussi, kruus ja
lusikas. Kinnipeetavale (v.a vahistatule) väljastatakse vangla riietus: 1 jope, 1 müts, 2
komplekti rõivaid (2 paari pikki pükse ja 2 jakki), 4 T-särki ning 2 paari lühikesi pükse, 1
paar kindaid, 1 sall. Viru vangla kodukorra p 11.2.5 järgi vangla tagab kinnipeetavale
voodipesu, käterätikute ja vangla riietuse vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Tekk, padi,
madrats vahetatakse vajaduse korral. Põhjendatud juhtudel on kinnipeetaval õigus taotleda
padja, teki, pesu või madratsi vahetust. Kui kinnipeetaval ei ole võimalik viibida
pesuvahetuse ajal oma kambris, asetab ta musta voodipesu kokkuvoldituna voodi jalutsis
nähtavale kohale. Seega Viru Vangla kodukorrast ei tulene vangla kohustust anda
kinnipeetavale lisamadratsit ning madratsi vahetatakse põhjendatud taotlusel.
15. Kohus selgitab, et põhjendatud taotlus tähendab seda, et madrats või tekk peavad olema
sellises seisundis, et seda ei ole võimalik teatud põhjustel magamiseks kasutada, nt madrats
on märg ja seda pole võimalik päeva jooksul kuivatada või tervislikel põhjustel, nt kui teki
materjal tekitab kinnipeetaval allergiat. Põhjendatuks ei saa pidada taotlust, kui tekk või
madrats kinnipeetavale subjektiivsetel põhjustel ei meeldi või kui kinnipeetav on harjunud
vahetama tekki iga nädal.
Kohus möönab, et kui kinnipeetav vajab lisamadratsit oma tervise seisundi tõttu ning vangla
seda ei võimalda, võib tegemist olla inimväärikust alandava tegevusetusega, mis omakorda
võib avaldada mõju kinnipeetava tervisele. Kuid lisamadratsi vajadusest saab vangla teada
ainult arsti ettekirjutusest ning antud juhul paksem madrats oli kaebajale antud (nagu kaebaja
ise seda kaebuses väidab) enne arsti otsustust. Seega ei saa pidada antud juhul uue madratsi
mitteandmist õigusvastaseks.
16. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et kaebajal oleks tekkinud
tervisekahjustus musta teki tõttu. Kaebaja küll viitas kaebuses sellele, et jalad sügelesid,
võimalik, et musta teki pärast. Kuid nimetatud oletused ei olnud arsti poolt kinnitatud.
Euroopa vanglareeglistiku § 18 lg 1 ja § 21 tõepoolest räägivad sellest, et vangla ja magamise
tingimused peavad vastama hügieenireeglitele nii, et mitte alandada inimväärikust. Kuid see
ei sea tingimusi, kui tihti peab madrats või tekk olema vahetatud. Kohus möönab, et musta
teki all magamine võib alandada inimväärikust ja tekitada tervisekahjustusi. Kuid antud asjas
ei leidnud see tõendamist. Vangla kodukorrast tuleneb, et kinnipeetavale antakse 2 lina ehk
ühe peal võib magada ja teist on võimalik kasutada teki all nii, et ei oleks vahetut kontakti
tekiga. Kaebaja ei ole viidanud kaebuses kodukorra p-le 3.7 – et talle pole antud 2 lina.
Voodipesu vahetatakse iga 14 päeva järel ning kaebaja ei ole väitnud, et temal pole voodipesu
vahetatud. Kinnipeetav peab suhtuma talle antud esemetesse heaperemehilikult ning seega ei
ole usutav, et kuue kuuga oli tekk niivõrd määrdunud, et et see võiks alandada inimväärikust
või tekitada tervisekahjustusi. Arvestada tuleb sellega, et tekki kasutas ainult kaebaja ise ning
kambrites ei viibi võõrad isikud (v.a vanglaametnikud). Kohus möönab, et teatud juhtudel
võib tekk määrduda kiiresti, nt verejälgede tõttu. Kuid antud asjas ei viidanud kaebaja
mingitele spetsiifilistele asjaoludele, mille tõttu ei vastanud tekk hügieeninormidele.
17. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Viru Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ega tema
inimväärikust alandanud. Seega ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise
nõue.
18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.
Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu
26.08.2014. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud
hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus
menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja
määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Polluks
kohtunik