3-14-51744/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. detsember 2014, Jõhvi

Haldusasja number

3-14-51744

Haldusasi

A. P kaebus Viru Vangla 21.07.2014 vastuse nr 6-16/138-4 ja

toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – A. P

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta A. P kaebus rahuldamata.

2.Jätta A. P menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon

vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 12. jaanuaril 2015

(HKMS

§

lg

1).

Samaks

kuupäevaks

tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab

ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. P pöördus 05.05.2014 Viru Vangla poole kahju hüvitamise nõudega, mille kohaselt palus

kinnipeetav A. P anda talle puhas tekk ja lisamadrats, kuid vangla ei ole seda teinud. A. P ele

välja antud madrats oli liiga õhuke 4-5cm ning selle tõttu hakkas kinnipeetaval selg valutama.

Kinnipeetav väitis ka, et tema tekk oli must ning sellest tal sügelesid jalad, seetõttu palus A. P

endale uut tekki. Viru Vangla ei vahetanud tekki ega andnud madratsit, oma toimingutega

tekitas vangla kinnipeetavale mittevaralise kahju summas 5000 eurot.

2. Viru Vangla jättis 21.07.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla leidis, et

kinnipeetavale väljastatud madrats vastab normidele ega saa tervisekahjustusi tekitada. Teki

kohta märkis vangla seda, et kinnipeetav A. P el oli tekk vahetatud 15.11.2013 ning

30.03.2014 taotluse alusel vahetati tekk veel kord 09.05.2014. Vangla leiab, et nelja kuu

jooksul ei saanud tekk olla niivõrd määrdunud, et seda polnud enam võimalik kasutada,

samuti ei saanud tekk rikkuda kaebaja tervist.

3. Kaebaja A. P pöördus 13.08.2014 kaebusega Tartu Haldukohtu poole. Kaebuse kohaselt

pöördus kaebaja mitu korda vangla poole paksema madratsi andmiseks ja teki vahetamiseks,

kuid vangla ametnikud keeldusid. Seetõttu pöördus A. P kahju hüvitamise nõudega Viru

vangla direktori poole. Kaebaja leidis, et Viru Vangla alandas tema inimväärikust, kuna ei

täitnud sanitaarnorme ning tekitas kaebajale ka tervisekahjustusi. Pärast kahju hüvitamise

nõude esitamist oli kaebajale väljastatud puhas tekk ja madrats paksuga 70 mm. Viru Vangla

ei rahuldanud kaebaja kahju hüvitamise nõuet, mistõttu pöördus kaebaja kohtu poole.

Kaebaja selgitas täiendavalt, et tema tekk oli mustaks saanud sellepärast, et talle ei antud

põrandamoppi põranda pesemiseks, voodit kartseris ka ei olnud ja kaebaja magas põranda

peal. Põranda peal aga kõik käivad ning valge tekk määrdus väga kiiresti, sooja vett kartseris

samuti ei ole ja seega ei saanud kaebaja ise tekki pesta. Kaebaja pöördus 16.06.2014

neuroloogi poole, kes pärast selja ülevaatust kirjutas välja kaebajale lisamadratsi. Seega

kaebaja leiab tõendatuks, et selja valu põhjuseks oli liiga õhuke madrats. Lisaks sellele, oli

kaebajal hematoom ning õhukese madratsi tõttu tundis kaebaja kõva põrandapinna survet

hematoomile.

Eeltoodu

alusel

leiab

kaebaja,

et

Viru

Vangla

rikkus

Euroopa

vanglareeglistikku ja elementaarseid sanitaar-hügieenilisi norme, millega alandas kaebaja

inimväärikust ja tekitas kaebajale tervisekahju. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist summas 1000

eurot teki mittevahetamise eest ja 4000 eurot lisamadratsi mittevõimaldamise eest.

4. Tartu Halduskohus vabastas 26.08.2014 kaebaja riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse

menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kohtule vastust kaebusele.

5. Viru Vangla esitas 30.09.2014 kohtule vastuse kaebusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja

nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Vastustaja jääb oma vaidemenetluses tehtud otsuse

juurde. Vastustaja lisaks märkis, et kaebajale oli väljastatud ka enne kaebuse kohtusse

esitamist lisamadrats 70 mm. Asjaolu, et kaebaja vajas tervishoiuteenuseid ei tähenda

automaatselt seda, et selline vajadus tulenes vastustaja õigusvastasest teost. Vastustaja on

seisukohal, et kinnipidamistingimused vastavad kehtivatele hügieenireeglitele. Eeltoodu

alusel palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s

1. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik

nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS

§ 9 lg 1).

Käesolevas asjas taotleb kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro

ulatuses, kaebaja leiab, et Viru Vangla on tekitanud talle tervisekahjustusi (liiga õhukese

madratsi tõttu) ja alandas tema inimväärikust (kaebaja pidi magama määrdunud teki all).

8. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses Viru Vangla tegevusetusega ehk vangla

ei andnud lisamadratsit ega puhast tekki.

9. Kaebaja nõude rahuldamiseks peavad olemad täidetud RVastS § 7 lg 1 eeldused ehk kaebajal

peab olema kahju tekkinud, kahju on tekkinud vangla õigusvastase ja süülise teo tagajärjel

ning teo ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Samuti mittevaralist kahju saab nõuda

väärikuse alandamise ja tervisekahjustuse tekitamise eest.

10. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas iga nõude – lisamadrats ja puhas tekk - aluseks olevad

eeldused on täidetud ning seejärel otsustab, kas kaebus kuulub rahuldamisele ja millises

ulatuses.

11. Kohtule esitatud meditsiooniosakonna tõendist (tl. 35) nähtub, et kinnipeetaval A. P olid

probleemid seljaga, kuid samas on tuvastatud, et võrreldes tehtud uuringuid ei ole

kinnipeetava seisund vanglas viibimise ajal halvenenud ning vangla poolt väljastatud madrats

ei tekitanud kahju kaebaja tervisele. Kaebuses on viidatud neuroloogi 16.06.2014 arvamusele

(tl. 65 pöördel), et kinnipeetav A. P vajab lisamadratsit.

12. Kaebusest tuleneb, et kinnipeetavale oli 09.05.2014 siiski uus paks madrats ja puhas tekk

antud ehk enne neuroloogi arvamuse tegemist. Sellest järeldab halduskohus, et vaatamata

sellele, et kaebajal oli rohkem kui kuu aega uus 70 mm paksune madrats, esinesid temal ikka

seljavalud, mistõttu ei olnud seljavalud tingitud õhukesest madratsist.

13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaatamata sellele, et kaebajal esinesid küll seljavalud, ei olnud

tegemist vangla poolt tekitatud kahjuga, kuna kinnipidamistingimused ei avaldanud mõju

kaebaja tervisele.

14. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 alusel kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse

alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris

elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab

olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse

ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

vangla sisekorraeeskirjas. Viru Vangla kodukorra p 3.7 kohaselt läbiotsitud kinnipeetavale

väljastatakse madrats, padi, tekk, 2 lina, padjapüür, 1 käterätik, 1 saunalina, 2 kaussi, kruus ja

lusikas. Kinnipeetavale (v.a vahistatule) väljastatakse vangla riietus: 1 jope, 1 müts, 2

komplekti rõivaid (2 paari pikki pükse ja 2 jakki), 4 T-särki ning 2 paari lühikesi pükse, 1

paar kindaid, 1 sall. Viru vangla kodukorra p 11.2.5 järgi vangla tagab kinnipeetavale

voodipesu, käterätikute ja vangla riietuse vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Tekk, padi,

madrats vahetatakse vajaduse korral. Põhjendatud juhtudel on kinnipeetaval õigus taotleda

padja, teki, pesu või madratsi vahetust. Kui kinnipeetaval ei ole võimalik viibida

pesuvahetuse ajal oma kambris, asetab ta musta voodipesu kokkuvoldituna voodi jalutsis

nähtavale kohale. Seega Viru Vangla kodukorrast ei tulene vangla kohustust anda

kinnipeetavale lisamadratsit ning madratsi vahetatakse põhjendatud taotlusel.

15. Kohus selgitab, et põhjendatud taotlus tähendab seda, et madrats või tekk peavad olema

sellises seisundis, et seda ei ole võimalik teatud põhjustel magamiseks kasutada, nt madrats

on märg ja seda pole võimalik päeva jooksul kuivatada või tervislikel põhjustel, nt kui teki

materjal tekitab kinnipeetaval allergiat. Põhjendatuks ei saa pidada taotlust, kui tekk või

madrats kinnipeetavale subjektiivsetel põhjustel ei meeldi või kui kinnipeetav on harjunud

vahetama tekki iga nädal.

Kohus möönab, et kui kinnipeetav vajab lisamadratsit oma tervise seisundi tõttu ning vangla

seda ei võimalda, võib tegemist olla inimväärikust alandava tegevusetusega, mis omakorda

võib avaldada mõju kinnipeetava tervisele. Kuid lisamadratsi vajadusest saab vangla teada

ainult arsti ettekirjutusest ning antud juhul paksem madrats oli kaebajale antud (nagu kaebaja

ise seda kaebuses väidab) enne arsti otsustust. Seega ei saa pidada antud juhul uue madratsi

mitteandmist õigusvastaseks.

16. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud ka asjaolu, et kaebajal oleks tekkinud

tervisekahjustus musta teki tõttu. Kaebaja küll viitas kaebuses sellele, et jalad sügelesid,

võimalik, et musta teki pärast. Kuid nimetatud oletused ei olnud arsti poolt kinnitatud.

Euroopa vanglareeglistiku § 18 lg 1 ja § 21 tõepoolest räägivad sellest, et vangla ja magamise

tingimused peavad vastama hügieenireeglitele nii, et mitte alandada inimväärikust. Kuid see

ei sea tingimusi, kui tihti peab madrats või tekk olema vahetatud. Kohus möönab, et musta

teki all magamine võib alandada inimväärikust ja tekitada tervisekahjustusi. Kuid antud asjas

ei leidnud see tõendamist. Vangla kodukorrast tuleneb, et kinnipeetavale antakse 2 lina ehk

ühe peal võib magada ja teist on võimalik kasutada teki all nii, et ei oleks vahetut kontakti

tekiga. Kaebaja ei ole viidanud kaebuses kodukorra p-le 3.7 – et talle pole antud 2 lina.

Voodipesu vahetatakse iga 14 päeva järel ning kaebaja ei ole väitnud, et temal pole voodipesu

vahetatud. Kinnipeetav peab suhtuma talle antud esemetesse heaperemehilikult ning seega ei

ole usutav, et kuue kuuga oli tekk niivõrd määrdunud, et et see võiks alandada inimväärikust

või tekitada tervisekahjustusi. Arvestada tuleb sellega, et tekki kasutas ainult kaebaja ise ning

kambrites ei viibi võõrad isikud (v.a vanglaametnikud). Kohus möönab, et teatud juhtudel

võib tekk määrduda kiiresti, nt verejälgede tõttu. Kuid antud asjas ei viidanud kaebaja

mingitele spetsiifilistele asjaoludele, mille tõttu ei vastanud tekk hügieeninormidele.

17. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Viru Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ega tema

inimväärikust alandanud. Seega ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise

nõue.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu

26.08.2014. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud

hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus

menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja

määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik