2-13-56024/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-56024

Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2014, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest

Kohtuasi

LV (V) hagi VS vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kinnistu mõttelisele osale seatud isikliku kasutusõiguse lepingu tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 17.10.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LV apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X, XXX XXXXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), esindaja Jaanus Krevald

Kostja VS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-X, XXXXXX, XXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), esindaja adv Karola Sisask

Menetluse liik Kirjalikus menetluses apellandi taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. LV (V) taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

2. Tähtaja ennistamise taotluselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

3. Tähtaja ennistamise avalduse menetlemisega seotud kulud jäävad avalduse esitaja kanda.

4. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

2(3) Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja taotlus

1. 21.11.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtule LV (apellant) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 17.10.2014 otsuse peale. Ringkonnakohus keeldus 27.11.2014 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest põhjendusel, et kaebus oli esitatud pärast seaduses sätestatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.

2. 01.12.2014 esitas apellant taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Apellandi lepinguline esindaja põhjendab seaduses sätestatud tähtaja ennistamise vajadus eelkõige inimliku valearvestusega. Esindaja märkis oma märkmikusse kohe peale kohtuotsuse vastuvõtmist apellatsioonitähtajaks 21.11.2014 tulenevalt ekslikust arvestusest, nagu oleks oktoobris olnud 31 päeva asemel 30 päeva. Seetõttu arvestas esindaja apellatsioonitähtajana 21.11.2014, mitte 20.11.2014, nagu oleks olnud õige. Apellant ei ületanud seaduses sätestatud tähtaega oluliselt, vaid kõigest ühe päeva. Samuti on tasutud kaebuselt riigilõiv. Tähtaja möödalaskmine põhjustab apellandile muu negatiivse tagajärje TsMS § 67 lõike 1 mõttes, mis seisneb selles, milliste probleemide tõttu apellant üldse kohtusse hagiga pöördus. Kui apellatsioonkaebust menetlusse ei võeta, siis praegune problemaatiline olukord jätkub ning isiklik kasutusõigus, mis on kostja VS kasuks määratud, kuid mis sisuliselt on kaotanud kostja jaoks igasuguse tähtsuse, jääb lõpetamata. Lisaks on vaieldamatult negatiivseks tagajärjeks ka asjaolu, et kõik kostja kantud menetluskulud tuleb apellandil hüvitada.

Määruse põhjendused

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud taotlusega ja muude tsiviilasja materjalidega, leiab, et selles esitatud väited ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

4. TsMS § 67 lõike 1 kohaselt ennistab kohus menetlustähtaja menetlusosalise taotluse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama sätte lõike 2 alusel võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

5. Taotluses esitatud selgitused edasikaebetähtaja eksliku arvestamise kohta ei anna alust tähtaja ennistamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-148-06 (punkt 12) leidnud, et mõjuv põhjus TsMS § 67 lõike 1 tähenduses eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. TsMS § 217 lõike 5 kohaselt loetakse

3(3) esindaja tehtud menetlustoiming tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Taotluses esitatu näol ei ole tegemist sellise põhjusega ehk sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist menetlusosalise lepinguline esindaja vahetult mõjutada ei saanud. Edasikaebetähtaja arvestamine on vaieldamatult tema mõjualas. Taotluse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebetähtaega ületati vaid ühe päeva võrra. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta taotlus rahuldamata ja tähtaeg ennistamata.

6. Taotluselt tasutud kautsjon tuleb arvata TsMS § 149 lõike 5 alusel riigituludesse. Taotluse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 169 lõike 2 alusel taotluse esitaja kanda.

Ülle Jänes Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/