2-14-21794/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2014. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-21794

Tsiviilasi

Mihkel Avo Pari hagi Erwin Mihkel Pari vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihkel Avo Pari määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Mihkel Avo Pari (isikukood:

XXX, elukoht: XXX), esindaja advokaat Marko Paabumets

Vastustaja (kostja): Erwin Mihkel Pari (isikukood: XXX,

elukoht: XXX), esindaja advokaat Robert Sarv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2014. a määrus ja

saata Mihkel Avo Pari hagi Erwin Mihkel Pari vastu Tartu

Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Mihkel Avo Pari määruskaebus.

3. Tagastada Kersti Parile (isikukood: XXX, konto nr XXX)

määruskaebuse esitamisel Mihkel Avo Pari eest 22. oktoobril

2014

Rahandusministeeriumi

kontole

nr

EE062200221011051267 tasutud riigilõiv 50 (viiskümmend)

eurot.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Mihkel Avo Pari esitas 10. juunil 2014 Tartu Maakohtule hagi Erwin Mihkel Pari vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõudis, et kostja väljastaks talle kostja pangakontole

laekunud hagejale kuuluva Ameerika Ühendriikide poolt makstava sotsiaalkindlustushüvitise

ning esitaks hageja vara valitsemise aruande.

Kohus küsis hagi menetlusse võtmise kohta kostja seisukohta.

2. Kostja märkis oma 17. septembri 2014 vastuses, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi on õiguslikult perspektiivitu. Hageja ja kostjate vahel on juba

olnud vaidlus tsiviilasjas nr 2-12-32076, kus kohus leidis, et hageja sarnasel nõudel puudub

seaduslik alus. PKS § 141 rakendamiseks peaks hageja tõendama Ameerika Ühendriikide

sotsiaalkindlustushüvitise kuulumist hageja (mitte kostja) vara hulka. Toetuse kasutamist

reguleerivad Ameerika Ühendriikide õigusnormid ning vaid Ameerika Ühendriikide vastav

organisatsioon saab kontrollida toetuse kasutamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2014 määrusega jäeti hagi TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse

võtmata.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtu menetluses olnud varasemalt juba tsiviilasi nr 2-12-

32076 (Liivi Mall Pari ja Mihkel Avo Pari hagi Erwin Mihkel Pari vastu elatise ja kohustuse

täitmise nõudes). Nimetatud tsiviilasjas nõudsid hagejad, et Erwin Mihkel Pari kannaks neile üle

Ameerika Ühendriikide Sotsiaalkindlustusameti poolt neile maksatava hüvitise. Tartu Maakohus

jättis 20. detsembri 2012 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata Ameerika Ühendriikide

Sotsiaalkindlustusameti poolt maksatva hüvitise üleandmise nõude osas. Tartu Ringkonnakohtu

13 märtsi 2013 määrusega jäeti maakohtu määrus lõppjäreldustes jõusse. Ringkonnakohus

märkis, et hagejad ei ole viidanud õigusnormile, millest tuleneks kostja Erwin Mihkel Pari

kohustus anda hagejatele välja hüvitistena saadud summad. Niisugust kohustust ei tulene sellest,

et hüvitise saajatena on määratletud hagejad ning et saajate esindajal on kohustus kasutada

hüvitisi laste ülalpidamise vajadusteks. Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 13. märtsi 2013

määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse ei võtnud.

Maakohus leidis, et küsimus sellest, kas kostja peab hagejale määratud Ameerika Ühendriikide

Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava hüvitise hagejale välja andma või mitte, on lahendatud

tsiviilasja nr 2-12-32076 raames. Maakohtu hinnangul ei ole tähtsust ka asjaolul, et hageja on

vahepeal saanud täisealiseks. Tsiviilasjas nr 2-12-32076 oli vaidlus samade poolte vahel (Mihkel

Avo Pari ja Erwin Mihkel Pari), sama eseme kohta (Ameerika Ühendriikide

Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava hüvitise hagejale välja andmise nõue) ja samal alusel.

Seega tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4. Mihkel Avo Pari esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2014 määrus

tühistada ja saata hagi Tartu Maakohtule lahendamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei olnud tsiviilasjas nr 2-12-32076 vaidlus samade poolte vahel (Mihkel Avo Pari ja Erwin

Mihkel Pari), sama eseme kohta (Ameerika Ühendriikide Sotsiaalkindlustusameti poolt

makstava hüvitise hagejale välja andmise nõue) ja samal alusel. Käesolevas tsiviilasjas ja

tsiviilasjas nr 2-12-32076 on tegemist erinevate hagi esemetega. Tsiviilasjas nr 2-12-32076 esitas

Mihkel Avo Pari Erwin Mihkel Pari vastu elatise ja kohustuse täitmise nõude, mis seisnes kostja

kohustamises kandma igakuiselt hagejate seadusliku esindaja pangakontole hagejatele Ameerika

Ühendriikide poolt määratud elatist ning kostja kohustamises kandma hageja seadusliku esindaja

Kersti Pari arvele Ameerika Ühendriikide poolt Mihkel Avo Pari’le määratud elatise jääk

01. jaanuari 2012 seisuga;

2) on hageja täisealiseks saamine eelduseks PKS § 141 alusel nõude esitamisele kostja vastu.

Kuna erinevalt tsiviilasja nr 2-12-32076 menetlemise ajast on hageja Mihkel Avo Pari

käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise seisuga saanud täisealiseks, siis on kostja hooldusõigus

lõppenud ning kostjal tekib kohustus anda lapsele tema vara ehk Ameerika Ühendriikide poolt

makstud sotsiaalkindlustushüvitised välja PKS § 141 kohaselt. Järelikult on käesolevas

tsiviilasjas hoopis teistsugune hagi ese kui tsiviilasjas nr 2-12-32076;

3) ei ole täidetud eeldused hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel,

sest puudub jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis

tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu

hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe. Ühtegi nimetatud tingimust käesolevas tsiviilasjas

hagiavalduse menetlusse võtmiseks keeldumiseks täidetud ei ole. Tsiviilasjas nr 2-12-32076 ei

ole tehtud ühtegi kohtuotsust;

4) ei ole tsiviilasja nr 2-12-32076 raames lahendatud küsimust sellest, kas kostja peab hagejale

määratud Ameerika Ühendriikide Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava hüvitise hagejale välja

andma või mitte. Nimetatud tsiviilasjas ei teinud kohtud otsust hageja õiguste ja kostja

kohustuste osas vaid hagiavaldus jäeti kohtumäärusega läbi vaatamata. Hagiavaldus jäeti läbi

vaatamata nimelt kohustuse täitmise nõude osas, mitte vara väljaandmise nõude osas PKS § 141

järgi, mis on käesolevas tsiviilasjas hagi esemeks;

5) oleks maakohus pidanud kohaldama TsMS § 426 lg 1.

5. Erwin Mihkel Pari vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja jätta

menetluskulud Mihkel Avo Pari kanda. Vastuväidete kohaselt:

1) võtsid kohtud juba sama „vara väljaandmise“ / „kohustuse täitmise“ nõude osas selge

seisukoha tsiviilasjas nr 2-12-32076. Hageja taotles nii tsiviilasjas nr 2-12-32076 kui ka taotleb

käesolevas asjas sama toetuse üleandmist. Hageja eesmärk on (oli) samasugune nii siinses kui

ka varasemas menetluses. Järelikult on tegemist sama hagi esemega;

2) tuleb hagi jätta igal juhul läbi vaatamata jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagi

rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kohus on nii käesolevas kui ka tsiviilasjas nr 2-12-32076

asunud põhimõttelisele seisukohale, et Ameerika Ühendriikide Sotsiaalkindlustusameti poolt

välja makstud toetuse kasutamist reguleerivad Ameerika Ühendriikide õigusnormid ning toetuse

väljamaksmise kord ja tingimused (mida kohtutele üheski asjas hageja ei esitanud). Seega on

kohtud läbivalt leidnud, et toetuse väljamaksmist, omandiõigust ja kasutamist puudutavad

reeglid ei ole määratletud Eesti õiguse kohaselt. Eesti õigusega ei saa sätestada (ega muuta või

täiendada) välisriigi makstava toetuse kasutamise tingimusi, v.a kui välisriigi toetuse maksmise

tingimused seda ette ei näe. Siiani ei ole kohtule esitatud ühtegi õigusnormi või muud alust,

millest saaks järeldada, et kostjal oleks kohustus saadud toetus hagejale välja anda (ükskõik

missugusel ajahetkel). Järelikult ei ole toetuse kasutamine ega hagejale väidetav väljaandmine

hooldusõiguse lõppemisel Eesti õigusega reguleeritud. Eesti õigus (eelkõige PKS § 141) ei saa

luua, sisustada ega lõpetada välisriigi õigusega reguleeritud toetuse maksmise tingimusi.

Vastasel korral sekkuks ühe riigi siseriiklik (avalik) õigus teise riigi siseriiklikusse (avalikku)

õigusesse, mis on aga rahvusvahelise õiguse reeglite kohaselt välistatud;

3) ei puutu hageja esitatud õiguskäsitlus käesoleval juhul kuidagi hagi alusesse ehk lahendamist

vajavasse elulisse juhtumisse. Hagi alus on need faktilised asjaolud, mille tuvastamisega hageja

seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagiavalduses viidatud materiaalõiguse

normid aga hagi aluse hulka ei kuulu;

4) ei muuda hageja täisealiseks saamine nõude aluseks olevaid asjaolusid. Võrreldes tsiviilasjaga

nr 2-12-32076 ei ole nõude esitamise aluseks olevad asjaolud muutunud. Nii tsiviilasjas nr 2-12-

32076 kui ka käesolevas asjas (sai) saab hageja nõudeõigus Ameerika Ühendriikide riikliku

toetuse endale nõudmiseks tuleneda vaid ja ainult Ameerika Ühendriikide õigusnormidest, mitte

Eesti PKS §-st 141. Järelikult on PKS § 141 väär materiaalõigusnorm, mille kohaldamise

eelduseid (väidetavalt muutunud hagi aluse olukorras) käesolevas menetluses kontrollida tuleb;

5) on hagi läbi vaatamata jätmise määrus menetlust lõpetavaks määruseks, kus kohus on võtnud

hagi õigusliku perspektiivi kohta selgesõnalise hoiaku.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu

8. oktoobri 2014 määrus tuleb tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja saata

tsiviilasi TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et käesolevas tsiviilasjas on esitatud hagi samal alusel, mis

tsiviilasjas nr 2-12-32076. Seetõttu oli põhjendamatu keelduda hagiavalduse menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel.

7. Riigikohus on selgitanud, et hagi aluse all mõistetakse hageja esitatud asjaolusid tegeliku

elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Hagi eseme all

mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või

tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral

seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (nt RKTKo 3-2-1-16-14 p 13).

TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud

Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv

välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri

kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal

alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Olukorra "sama nõue samal alusel"

all peab seadus silmas kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu

juhtumiga (faktikogumiga).

8. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja täisealiseks saamine ei muuda nõude

aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus märkis oma 13. märtsi 2013.a määruses tsiviilasjas

nr 2-12-32076 (p 9), et alaealisel lapsel puudub seadusest tulenev alus nõuda vanemalt lapsele

kuuluva vara väljaandmist (seda ka juhul, kui vara lapsele kuuluvuse osas vaidlust ei ole).

Varahoolduse sisuks on hooldusõigusliku vanema õigus hoolitseda lapse vara eest (PKS § 116

lg 2). Kui laps saab täisealiseks, siis lõpeb vanema hooldusõigus, laps omandab täieliku teovõime

ja seeläbi õiguse käsutada temale kuuluvat vara. Sealhulgas tekib lapsel PKS § 141 alusel õigus

nõuda vanemalt välja lapsele kuuluv vara. Seega juhul, kui Ameerika Ühendriikide poolt

makstava sotsiaalkindlustushüvitise puhul oleks tegemist lapsele kuuluva varaga, oleks Mihkel

Avo Paril võimalik nõuda temale kuuluva vara väljaandmist.

Eeltoodud põhjendusel on lapse täisealiseks saamine ringkonnakohtu arvates hagi alust muutev

asjaolu võrreldes tsiviilasjaga nr 2-12-32076, mistõttu puudub alus hagi menetlusse võtmisest

keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hagi menetlusse võtmise otsustamise

staadiumis võimalik hinnata seda, kas Ameerika Ühendriikide poolt vanemale makstud

sotsiaalkindlustushüvitise puhul on tegemist lapsele kuuluva varaga. Ringkonnakohus möönab,

et senises menetluses ega ka tsiviilasjas nr 2-12-32076 ei esitanud hageja õiguslikku alust, mille

järgi oleks Mihkel Avo Paril tekkinud omandiõigus Erwin Mihkel Pari arvelduskontole kantud

hüvitissummadele ning millest omakorda tulenenuks kohustus anda hooldusõiguse lõppemisel

hüvitistena saadud summad hagejale välja. Siiski ei anna hagi selles osas põhjendamata jätmine

alust jätta hagi menetlusse võtmata. Eeltoodud põhjendusel ei ole ka alust hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel.

10. Esialgsetel andmetel võib sarnase riigi poolt makstava rahalise toetusena käsitada Eestis

kehtiva Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) alusel määratavat lapsetoetust. RPTS § 5 lg-test 1

ja 2 tuleneb, et õigus lapsetoetusele on igal lapsel (alates sündimisest kuni 16-aastaseks

saamiseni või õppimise jätkamisel kuni 19-aastaseks saamiseni), kusjuures RPTS § 15 lg 1

kohaselt on toetuse taotlemise õigus siiski lapse vanemal. Seega on ka RPTS alusel määratava

lapsetoetuse puhul laps määratletud õigustatud isikuna. Samas ei sätesta ei RPTS ega

Perekonnaseadus sõnaselgelt, kas toetusena väljamakstud rahasummad tuleks lugeda lapsele või

vanemale kuuluvaks varaks (TsÜS § 66 tähenduses). Iseenesest ei ole välistatud käsitada lapsele

suunatud, kuid vanemale väljamakstavaid, toetusi lapse varana. Kohtul tuleb selles osas võtta

põhjendatud seisukoht. Ringkonnakohtule ei ole teada, et selles küsimuses oleks välja kujunenud

kohtupraktika ning järelikult tuleb selles osas seisukoht kujundada seaduste tõlgendamise abil.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei tulene vaidlusaluse

toetuse saamise õigus, selle kasutamise tingimused ega omandiõigus vaidlusalustele

rahasummadele mitte Eesti Vabariigi, vaid Ameerika Ühendriikide õigusest. See ei välista siiski

iseenesest hagi menetlemist Eesti kohtus, kuna TsMS järgi võib Eesti kohtus nõuda kaitset ka

niisugustele õigustele, mis on omandatud välisriigi seaduste alusel. Välisriigi õiguse

väljaselgitamisel saab kohus juhinduda TsMS §-st 234, samuti Rahvusvahelise eraõiguse

seaduse §-st 4.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu

Maakohtu 8. oktoobri 2014 määrus tuleb tühistada ja saata Mihkel Avo Pari hagi Erwin Mihkel

Pari vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagasi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tagastada Kersti

Parile (isikukood: XXX, konto nr XXX) määruskaebuse esitamisel Mihkel Avo Pari eest 22.

oktoobril 2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221011051267 tasutud riigilõiv 50

eurot.

13. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks asjas lõpplahendi tegemisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/