1-14-10385/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-10385

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi G.V süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav G.V

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXXXX; telef. XXXXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXXXXX Haridus: XXXXXX Emakeel: XXXXXX Töökoht või õppeasutus: XXXXXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, 30.10.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevase vangistusega tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga; väärtegude eest karistatud 4 (neljal) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Määratud korras advokaat Aare Kaldma

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud (kuus) vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata G.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg 7. -8. detsember 2014 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista karistuseks 5 (kaks)

(viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust G.V-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30. oktoobri 2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-

10436 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 28 päeva (üks) (kakskümmend kaheksa)

vangistust võrra ning mõista G.V-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 26 päeva vangistust. (seitse) (kakskümmend kuus)

KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada G.V-le mõistetud 7 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 472 (nelisada seitsekümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha Kars § 69 lg-le 3 vastavalt aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid (kahe) ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata G.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. (üheks)

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 24. detsembril 2014.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooriaja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista G.V- välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et G.V on õigus tasumisele

kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul (kaheteistkümne) alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 338,25 EUR Maksetähtaeg 24.12.2015 Viitenumber 99914700040548 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-14-10385 Saaja Maksuja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtajaks. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: G.V süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.12.2014 kella 14:14 paiku Tartumaal Konguta vallas Konguta külas mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXXX, olles alkoholijoobes (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,97 mg/l kohta). Kuriteo kvalifikatsioon:

Sellega pani G.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (so 07.- 08.detsember 2014), mille vältel G.V oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa)

päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.10.2012 otsusega G.V-le mõistetud karistuse ära kandmata osa - 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust - võrra ja mõista G.V-le ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada G.V-le mõistetud 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust 472 (neljasaja seitsmekümne kahe) tunnise üldkasuliku tööga, mille G.V on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena G.V-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.V süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p-de 4 kohaselt kaitsjatasu.

Tulenevalt isiku sissetuleku suurusest

(invaliidsuspension) peab kohus põhjendatuks anda võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik