3-14-52830/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtule saabus 17.11.2014 I.A.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 34 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldata kaebajal piisavalt internetti kasutada ning see
Legislator headnote
AI generated3-14-52830/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebuse kohaselt ei võimaldata kaebajal piisavalt internetti kasutada ning see
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Kohtunik
Määruse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Tallinna Halduskohus
Sirje Kaljumäe
8. detsember 2014, Tallinn
3-14-52830
I. A. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise
kahju (34 eurot) väljamõistmiseks
Kaebuse tagastamine.
Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul
määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule
Tallinna Halduskohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Halduskohtule saabus 17.11.2014 I.A.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 34
eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldata kaebajal piisavalt internetti kasutada ning see
alandab kaebaja inimväärikust, põhjustab nördimustunnet ja kaotusvalu. Kaebaja väitel on tema
viibimiskohas internetipunkti kasutamine jaotatud üksuste vahel selliselt, et ühel kuupäeval saavad
seda kasutada ühe üksuse kinnipeetavad ja teisel kuupäeval teise üksuse kinnipeetavad. Ühes üksuses
on aga 680 – 700 kinnipeetavat ja teises kokku 300 kinnipeetavat, mistõttu on rikutud ka võrdse
kohtlemise põhimõtet. Kaebajale ei võimaldata igal tööpäeval või 2-3 korral nädalas 1 tunni jooksul
internetti kasutada.
2. Kohus küsis 25.11.2014 kohtunõudega Tallinna Vanglalt, kas I.A. on pöördunud vangla poole
kaebuses kirjeldatud kahju hüvitamise taotlusega ja kas vangla on vastava kahjunõude lahendanud
ning palus esitada ka asjakohased materjalid.
Tallinna Vangla edastas kohtule kaebaja poolt vanglale 04.09.2014 esitatud vastavasisulise kahju
hüvitamise taotluse (tl 12) ning Talinna Vangla 26.11.2014 vastuse, millega jäeti kaebaja taotlus
rahuldamata (tl 14).
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kaebaja on läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustusliku kohtueelse
menetluse (tl 14) ja tal on vastava kahju hüvitamise kaebusega õigus kohtu poole pöörduda .
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus,
ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib
kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,
eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud
kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu
kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju
tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste
õiguskaitsevahendite ammendatus.
Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse korral puudub isikul HKMS § 121 lg 2 p 1
tähenduses kaebeõigus RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt ilmselgelt juhul, kui kahju hüvitamise nõude
rahuldamise eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (Riigikohtu 26.04.2012 otsus nr
3-3-1-17-12, p-d 7-8). Halduskohtul ei ole kohustust võtta kaebust menetlusse olukorras, kus kohus ei
kahtle kaebeõiguse puudumises ega pea vaidlusalust küsimust õiguslikult keerukaks (vt nt Riigikohtu
21.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-14, p 9).
6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude
rahuldamise eeldused ilmselgelt täitmata. Vanglal puudub seadusest tulenev kohustus võimaldada
kinnipeetavatel internetti kasutada ning seega ei saa interneti kasutamise ebapiisav võimaldamine
kinnipeetava õigusi rikkuda.
Vangistusseaduse (VangS) § 311 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud internetti kasutada. Erand on
tehtud üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Samuti on
kohtupraktikas seda keeldu peetud õigustatuks (Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsus haldusasjas nr
3-3-1-5-09, p-d 33 ja 34). Interneti kasutamise keeld on tingitud eelkõige vajadusest välistada
kinnipeetava vanglaväline suhtlemine nendes vormides, mis ei ole vangistusseaduses ette nähtud ja
mis seadusandja hinnangul ei pruugi soodustada karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist;
sealhulgas välistamaks internetist sellise teabe hankimist, mis võiks ohustada vangla julgeolekut,
ühiskondlikku turvalisust väljaspool vanglat või vastu töötada kinnipeetava õiguskuulekale
käitumisele suunamise eesmärgile. Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks levitatavale
informatsioonile juurdepääsuga võivad kaasneda ka võimalused internetti muul otstarbel kasutada.
Kaebaja viide VangS §-le 311 ei ole asjakohane, kuivõrd kõnealune säte ei kohusta vanglat
kinnipeetavatele interneti kasutamist võimaldama, vaid võimaldab seda kinnipeetavatele üksnes
vangla poolt selleks kohandatud arvutites seaduses sätestatud ulatuses. Seega puudub vanglal
seadusest tulenev kohustus tagada üleüldine juurdepääs informatsioonile interneti kaudu. Praegusel
juhul puudub nii vangla õigusvastane tegu kui ka kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine.
Vastuseks kohtunõudele on Tallinna Vangla esitanud 26.11.2014 vastuse kaebaja kahju hüvitamise
taotlusele nr 5-18/14/24016-2 (tl 14), millest nähtub, millises ulatuses on kaebajal võimaldatud
internetti kasutada septembrist 2011 kuni augustini 2014. Vastuses märgiti ka, et taotleja puhul tuleb
arvestada tema sagedast viibimist distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartseris. Kartserikaristust
kandva kinnipeetava juurdepääs internetile on takistatud VangS § 651 lg-st 3 tuleneva
liikumispiirangu tõttu (vt ka Riigikohtu 05.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-11, p 20). Kaebaja ei
ole ka välja toonud, et väidetav ebapiisav juurdepääs internetile oleks takistanud tal tema õiguste
kaitseks informatsiooni hankida.
7. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt
väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või
sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus ei kahtle, et kaebaja võis tunda
end häirituna, kui ta ei saanud soovitud ajal internetti kasutada, kuid praegusel juhul võib asuda
seisukohale, et isegi kui lugeda interneti ebapiisavat võimaldamist vanglapoolseks rikkumiseks, ei
küündiks selline kaebaja õiguste väidetav rikkumine ilmselgelt tasemini, mis õigustaks mittevaralise
kahju hüvitamist.
8. Eeltoodu põhjal on kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine asjaoludest tulenevalt ilmselge
ning esitatud hüvitamiskaebus seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivitu kaebus
tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (vt nt Riigikohtu 16.06.2014 määrus haldusasjas nr
3-3-1-29-14, p 34).
Kuna käesoleval juhul puudub I.A.il kaebeõigus hüvitamiskaebuse esitamiseks ning tema kaebus
kuulub läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei ole vajalik ka menetlusabi
taotluse lahendamine.
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirje Kaljumäe