Legislator Case Law & Legislation
3-14-52830/5 AI generated

3-14-52830/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-52830/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtule saabus 17.11.2014 I.A.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 34 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldata kaebajal piisavalt internetti kasutada ning see

Legislator headnote

AI generated

3-14-52830/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebuse kohaselt ei võimaldata kaebajal piisavalt internetti kasutada ning see

Keywords

AI generated
digital divide user fee information network misuse of a telecommunications installation regulation of digital markets bank charges
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tallinna Halduskohus

Sirje Kaljumäe

8. detsember 2014, Tallinn

3-14-52830

I. A. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise

kahju (34 eurot) väljamõistmiseks

Kaebuse tagastamine.

Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule

Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 17.11.2014 I.A.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 34

eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei võimaldata kaebajal piisavalt internetti kasutada ning see

alandab kaebaja inimväärikust, põhjustab nördimustunnet ja kaotusvalu. Kaebaja väitel on tema

viibimiskohas internetipunkti kasutamine jaotatud üksuste vahel selliselt, et ühel kuupäeval saavad

seda kasutada ühe üksuse kinnipeetavad ja teisel kuupäeval teise üksuse kinnipeetavad. Ühes üksuses

on aga 680 – 700 kinnipeetavat ja teises kokku 300 kinnipeetavat, mistõttu on rikutud ka võrdse

kohtlemise põhimõtet. Kaebajale ei võimaldata igal tööpäeval või 2-3 korral nädalas 1 tunni jooksul

internetti kasutada.

2. Kohus küsis 25.11.2014 kohtunõudega Tallinna Vanglalt, kas I.A. on pöördunud vangla poole

kaebuses kirjeldatud kahju hüvitamise taotlusega ja kas vangla on vastava kahjunõude lahendanud

ning palus esitada ka asjakohased materjalid.

Tallinna Vangla edastas kohtule kaebaja poolt vanglale 04.09.2014 esitatud vastavasisulise kahju

hüvitamise taotluse (tl 12) ning Talinna Vangla 26.11.2014 vastuse, millega jäeti kaebaja taotlus

rahuldamata (tl 14).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kaebaja on läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustusliku kohtueelse

menetluse (tl 14) ja tal on vastava kahju hüvitamise kaebusega õigus kohtu poole pöörduda .

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus,

ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib

kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu

kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju

tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus.

Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse korral puudub isikul HKMS § 121 lg 2 p 1

tähenduses kaebeõigus RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt ilmselgelt juhul, kui kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (Riigikohtu 26.04.2012 otsus nr

3-3-1-17-12, p-d 7-8). Halduskohtul ei ole kohustust võtta kaebust menetlusse olukorras, kus kohus ei

kahtle kaebeõiguse puudumises ega pea vaidlusalust küsimust õiguslikult keerukaks (vt nt Riigikohtu

21.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-14, p 9).

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eeldused ilmselgelt täitmata. Vanglal puudub seadusest tulenev kohustus võimaldada

kinnipeetavatel internetti kasutada ning seega ei saa interneti kasutamise ebapiisav võimaldamine

kinnipeetava õigusi rikkuda.

Vangistusseaduse (VangS) § 311 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud internetti kasutada. Erand on

tehtud üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Samuti on

kohtupraktikas seda keeldu peetud õigustatuks (Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsus haldusasjas nr

3-3-1-5-09, p-d 33 ja 34). Interneti kasutamise keeld on tingitud eelkõige vajadusest välistada

kinnipeetava vanglaväline suhtlemine nendes vormides, mis ei ole vangistusseaduses ette nähtud ja

mis seadusandja hinnangul ei pruugi soodustada karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist;

sealhulgas välistamaks internetist sellise teabe hankimist, mis võiks ohustada vangla julgeolekut,

ühiskondlikku turvalisust väljaspool vanglat või vastu töötada kinnipeetava õiguskuulekale

käitumisele suunamise eesmärgile. Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks levitatavale

informatsioonile juurdepääsuga võivad kaasneda ka võimalused internetti muul otstarbel kasutada.

Kaebaja viide VangS §-le 311 ei ole asjakohane, kuivõrd kõnealune säte ei kohusta vanglat

kinnipeetavatele interneti kasutamist võimaldama, vaid võimaldab seda kinnipeetavatele üksnes

vangla poolt selleks kohandatud arvutites seaduses sätestatud ulatuses. Seega puudub vanglal

seadusest tulenev kohustus tagada üleüldine juurdepääs informatsioonile interneti kaudu. Praegusel

juhul puudub nii vangla õigusvastane tegu kui ka kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine.

Vastuseks kohtunõudele on Tallinna Vangla esitanud 26.11.2014 vastuse kaebaja kahju hüvitamise

taotlusele nr 5-18/14/24016-2 (tl 14), millest nähtub, millises ulatuses on kaebajal võimaldatud

internetti kasutada septembrist 2011 kuni augustini 2014. Vastuses märgiti ka, et taotleja puhul tuleb

arvestada tema sagedast viibimist distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartseris. Kartserikaristust

kandva kinnipeetava juurdepääs internetile on takistatud VangS § 651 lg-st 3 tuleneva

liikumispiirangu tõttu (vt ka Riigikohtu 05.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-11, p 20). Kaebaja ei

ole ka välja toonud, et väidetav ebapiisav juurdepääs internetile oleks takistanud tal tema õiguste

kaitseks informatsiooni hankida.

7. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või

sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus ei kahtle, et kaebaja võis tunda

end häirituna, kui ta ei saanud soovitud ajal internetti kasutada, kuid praegusel juhul võib asuda

seisukohale, et isegi kui lugeda interneti ebapiisavat võimaldamist vanglapoolseks rikkumiseks, ei

küündiks selline kaebaja õiguste väidetav rikkumine ilmselgelt tasemini, mis õigustaks mittevaralise

kahju hüvitamist.

8. Eeltoodu põhjal on kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine asjaoludest tulenevalt ilmselge

ning esitatud hüvitamiskaebus seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivitu kaebus

tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (vt nt Riigikohtu 16.06.2014 määrus haldusasjas nr

3-3-1-29-14, p 34).

Kuna käesoleval juhul puudub I.A.il kaebeõigus hüvitamiskaebuse esitamiseks ning tema kaebus

kuulub läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei ole vajalik ka menetlusabi

taotluse lahendamine.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe