3-14-52992/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52992 Haldusasi M.K.u kaebus Tallinna notar Evi Paberiti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna notar Evi Paberiti kohustamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Edastada määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. M.K. esitas 03.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna notar Evi Paberiti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna notar Evi Paberiti kohustamiseks M.K.u taotlust uuesti läbivaatama. Kaebuse kohaselt on kaebaja xx xx xxxx surnud E. K. abikaasa. Kaebaja ja E. K. laste ning kaebaja enda algatusel algatati asjas pärimismenetlus. Kaebaja teadaolevalt pärimismenetluses pärimistunnistust ei väljastatud, kuid käesoleva aasta sügisel selgus, et notar Evi Paberit väljastas pärimistunnistuse juba 04.03.2010. Pärimistunnistuses kaebajat pärijate ringis ei nimetata ning selle kohaselt kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Tuginedes pärimistunnistusele nõuavad pärijad 30.09.2014 kinnistamisavalduse alusel kaebajale kuuluva kinnisasja osas endi kandmist kaasomanikena kinnistusraamatusse. Kaebaja soovis notarilt selgitusi tekkinud olukorra kohta ning esitas 15.10.2014 notarile avalduse pärimistoimiku materjalide avaldamiseks. Notar keeldus 17.11.2014 toimiku avaldamisest, kuna kaebaja ei kuulu materjalidega tutvumise õigust omavate isikute ringi. Notari keeldumise tõttu pöördus M.K. kaebusega halduskohtu poole ning tugineb selle esitamisel notariaadiseaduse (NotS) § 3 lg-le 2, pärimisseaduse §-le 121 ning HKMS § 5 lg 1 punktidele 2 ja 6. Kaebaja leiab, et kuna pärimistoimikuga tutvumise võimaldamine pole ametitoiming NotS § 29 ega ametiteenus NotS § 32 tähenduses, on see käsitletav toiminguna HMS § 106 tähenduses. KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

2(2) Kooskõlas senise kohtupraktikaga (nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus haldusasjas nr 3-10- 1458; Tallinna Halduskohtu määrused haldusasjades nr 3-13-945 ja 3-13-1636) leiab kohus, et M.K.u kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuigi NotS § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, ei tähenda see, et notari tegevuse vaidlustamisel peab olema võimalik kasutada kõiki halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Notari tegevust on võimalik vaidlustada üksnes notariaadiseaduses (NotS) sätestatud korras. NotS § 14 lg 1 näeb ette notari vastutuse ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ning vastav nõue vaadatakse läbi hagimenetluse korras maakohtus. Lisaks on isikul, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, vastavalt NotS § 41 lg-le 5 õigus nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Rohkem õiguskaitsevahendeid notari tegevuse vaidlustamiseks NotS käesoleval ajal ei sätesta. Asjaolu, et NotS ei näe ette kaebuses taotletud tuvastamisja kohustamisnõude esitamise võimalust, ei alluta selliseid kaebuseid halduskohtu pädevusse, vaid pigem viitab sellele, et seadusandja ei ole taolise õiguskaitsevahendi olemasolu notarite tegevuse vaidlustamisel vajalikuks pidanud. Olukorras, kus kahju hüvitamise ja ametitoimingu tegemiseks kohustamise nõuete menetlemine on üldkohtu pädevuses, ei saa eesmärgipäraseks pidada tõlgendust, mille kohaselt muus osas peab tuvastamisja kohustamiskaebust menetlema halduskohtus. Kuna eeltoodud põhjustel ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

3. Vastavalt HKMS § 121 lg-le 3 selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitab, et kaebaja saab vaidlustada notari tegevuse maakohtus vastavalt NotS-s sätestatule. Kui kaebaja soovib pärimistunnistuse kehtetuks tunnistada, siis saab ta pöörduda pärimisseaduse § 175 kohaselt selleks esmalt notari ja seejärel hagiga maakohtu poole. Kui kaebajal on enne hagi esitamist vaja tagada tõendite olemasolu või eelnevalt tuvastada asjaolusid, saab ta taotleda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule eeltõendamismenetluse algatamist (§-d 244 – 250) ning selle raames on notar vastavalt NotS §

3 lg-le 2 kohustatud kohtu nõudmisel ametitoimingute kohta andmeid andma. Samuti on võimalik tõendite väljanõudmine juba toimuvas hagimenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit