2-14-56688/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-56688

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Ivika Telling vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

820,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

• Kostja: Ivika Telling; isikukood 49106182717, elukoht

teadmata

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Ivika Telling vastu 25.

novembril 2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1216936/96ta alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Ivika Telling’ult Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja:

2.1. tagastamata krediidisumma 453 eurot ja 78 senti, järelmaksuintress 13 eurot ja 61 senti,

viivis ajavahemiku 15.03.2013 – 29.08.2014 eest 118 eurot ja 39 senti, kokku 585 (viissada

kaheksakümmend viis) eurot ja 78 sent;

2.2. alates 30.08.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,90%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Ivika Telling´ult välja menetluskulu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 70 senti

Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS 1741 lg

4).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte

toimetatud Tartu Maakohtu käesolevast tsiviilasjas 17.10.2014 tehtud määruse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.10.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks seisuga 4.11.2014. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS

§ 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 25.11.2012 järelmaksulepingu nr

1216936/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle

järelmaksu summa 497,70 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 14. märtsil 2013 üles

põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja järelmaksulepingu alusel põhivõla 453,78 eurot,

järelmaksuintressi 13,61 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 51,12 eurot, perioodil

15.03.2013.2013 – 29.08.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 178,58 eurot ning tasumata

krediidiintressi 0,63 eurot ja alates 30.08.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 453,78 eurot ja järelmaksuintressi 13,61 eurot osas on

tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles,

järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399

lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.

6. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist tasunud järgmised

maksed: 21.05.2013 summas 20,00 eurot, 07.11.2013 summas 20,00 eurot, 04.12.2013 summas

20,00 eurot, 13.01.2014 summas 15,00 eurot, kokku 75 eurot. VÕS § 415 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt

kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks

tehtud kulude katteks ja alles teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks. Hageja väitel

tekkis tal võla sissenõudmise kulu 51,12 eurot enne lepingu ülesütlemist seoses lepingu

ülesütlemisega kostjale saadetud kirjade ja teadete tõttu. Seega tuleb pärast lepingu ülesütlemist

tasutud 75 eurot arvestada esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Seega hageja võla

sissenõudmiskulude nõue summas 51,12 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna kostja poolt

pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksed kokku summas 75 eurot katavad täielikult hageja võla

sissenõudmise kulude nõude.

7. Kostja pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksete ülejänud summa 23,88 eurot tuleb arvestada

võlgnetava põhisumma katteks. Kuivõrd hageja on põhivõlast maha arvestanud suurema summa,

on hageja nõue põhivõla 453,78 euro osas õiguslikult põhjendatud.

8. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses

sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata

järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma

väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub

väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab

krediidisaaja

krediidiandjale

viivist

lepingujärgse

krediidiintressiga

võrdses

määras

krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust

tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). ). Ka Euroopa Kohus on

leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust

(vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín

Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata

sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

10. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel

järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS

§ 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus

intressimäärana.

11. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas,

milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas,

VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus,

milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud

intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja

antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda,

kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 17,9%).

Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et

võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415

lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras

17,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.

12. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku

15.03.2013 - 29.08.2014 eest viivis summas 118 eurot ja 39 senti (453,78*532/365*0,179) ning

alates 30.08.2014 kuni põhivõla (453,78 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,90% tagastamata

põhivõlalt aastas.

13. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 15.03.2013 lepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, siis ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt

hageja kasuks välja enne 15.03.2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas

tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks

summas 63 senti tuleb seega jätta rahuldamata.

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses.

15. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 175 eurot

ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hageja on kohtule 1.12.2014 saadetud kirjas selgitanud, et

hagejale

osutatud

õigusabiteenus

hõlmab

hagiavalduse

koostamist

ning

esindamist

kohtumenetluses, ajakulu kokku 1 tund ja 30 minutit. Hageja on samas kirjas kinnitanud, et hageja

poolt kantud õigusabikulu summas 114 eurot sisaldab käibemaksu.

16. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud osas 95 eurot, s.t osas,

mis ei sisalda käibemaksu.

17. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 270 eurot (175 + 95). Kohus jätab hageja

menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista

hageja menetluskulu 191 eurot ja 70 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal

menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik