2-10-32328/119 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtukoosseis

Tsiviilasi

2-10-32328

Tallinna Ringkonnakohus

05.12.2014, Tallinn

Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu

Korteriühistu

Lembitu

hagi

KB

vastu

kohustamiseks taastada lammutatud korstnalõõr

ja ventilatsiooniavad ning kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Harju Maakohtu 06.12.2013 otsus

Korteriühistu Lembitu 8 apellatsioonkaebus KB

apellatsioonkaebus

Hageja

Korteriühistu

Lembitu

(registrikood

80040835), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje

Eipre

Kostja KB (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

23.10.2014

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2013 otsus osaliselt Tallinnas Lembitu 8 asuvas

hoones korstna taastamise nõude osalise rahuldamata jätmise, kahju rahalise

hüvitamise nõude rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ning sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

alljärgnevalt:

2.1 Kohustada KB taastama omal kulul Tallinnas Lembitu 8 asuva hoone

korterites nr 54 ja 54a korsten küttesüsteemi osana koos korstnalõõri ja

ventilatsiooniavadega kuni hoone katuse läbiviiguni ehk katusest välja.

2.2 Kohustada KB teostama taastamistööd vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks

olevale EHITUSKONSTRUEERIMISE JA KATSETUSTE OSAÜHINGU

2014. aasta juulikuu projektile „Tallinn,

Lembitu tn 8, Suitsukorstna ülaosa taastamine alates 4. korruse korterist nr

54“.

2.3 Kohustada KB viima korstna taastamistööd läbi kohtuotsuse jõustumise ajal

kestval ja/või sellele järgneval esimesel kütteperioodivälisel ajal.

2.4 Kohustada KB esitama teostatud tööde kohta Korteriühistule Lembitu 8

teostatud tööde aktid, mis on kinnitatud vastava ala litsentseeritud

spetsialistide ja Päästeameti poolt.

2.5 Rahuldada Korteriühistu Lembitu 8 hagi KB vastu rahalise kahju

hüvitamiseks osaliselt ja mõista KB-lt Korteriühistu Lembitu 8 kasuks välja

kahjuhüvitisena 517,70 eurot.

2.6 Jätta Korteriühistu Lembitu 8 hagi KB vastu radiaatorite taastamise nõude

osas läbi vaatamata.

3. Jätta rahuldamata KB taotlus hagi tervikuna läbi vaatamata jätmiseks.

4. Korteriühistu Lembitu 8 apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. KB apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 80% ulatuses KB ja 20% ulatuses Korteriühistu Lembitu 8 kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 06.07.2010 esitas Korteriühistu Lembitu 8 (hageja) Harju Maakohtule hagi KB (kostja)

vastu korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamiseks kohustamiseks ning kahju

hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Lembitu 8-54 ja 54A asuvate

korteriomandite omanik.

Korterid

paiknevad

üksteise kohal

hoone 4. ja

pööningukorrusel. Hageja on Tallinnas Lembitu 8 majandamiseks ja korteriomanike

huvide esindamiseks asutatud korteriühistu, kelle kohta on kanne mittetulundusühistute

registrisse tehtud 01.07.1998.

3. Hageja üldkoosoleku otsuse alusel otsustati 2001. aastal kogu maja üleminek

kaugküttelt autonoomsele gaasiküttele, milleks tuli kasutada seniseid maja

tehnorajatisi- gaasikatlale sobiv moodulkorsten paigaldada vana katlamaja suitsulõõri

sisse ehk suitsuviiguna kasutada endise korstna šahti, mis toimib suitsu-

ja

ventilatsioonikanalina. Katlamaja korsten läbis muu hulgas korterit nr 54.

Kohtumenetluse kestel võõrandas kostja korteri 8-54A. 15.08.2000 pöördus hageja

korteri nr 54 omaniku poole, et ta taastaks õhu liikumise võimaluse mööda endist

korteriomaniku poolt omavoliliselt suletud šahti (kd I, tl 28). Iga korteri korstna juurest

lähtub eraldi ventialtsioonilõõr ja kõigi alumiste korterite korstnate ventilatsioonilõõrid

ulatuvad kuni korter nr 54 korstnani. Seega kostja poolt ventilatsioonilõõride sulgemisel

suleti kõigi alumistest korteritest lähtuva sooja õhu väljumisavad ning kuum õhk

akumuleerub korteri põranda alla.

4. 2001. aasta lõpus tegi hageja Päästeameti abiga kindlaks, et õhu liikumine läbi korteri

nr 54 katusele oli takistatud (kd I, tl 26-27), sest korteri nr 54 omaniku tellimisel oli

OÜ Öötigu teostanud korstnataastustöid tehnilisi tingimusi eirates. OÜ Ehitusjuht

spetsialist andis hagejale arvamuse, mille kohaselt tuleb originaalkorstnalõõr taastada

kuni katuse läbiviiguni, et jääksoojusel oleks võimalik liikuda väliskeskkonda (kd I tl

22). Arvamus ja joonised edastati korteri nr 54 omanikule. 22.01.2010 toimunud

korteri nr 54 olukorra analüüsil lubas kostja alustada ettevalmistustöödega korstna

funktsiooni taastamiseks, kuid 22.04.2010 toimunud hageja üldkoosolekul ta teatas, et

ei kavatse taastustöödega tegelda (kd I, tl 210-212).

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis muu hulgas, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna

hageja õiguste rikkumine pole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

võimalik. Kostja leidis, et nõude eksisteerimise korral on see aegunud. Hageja on

esitanud TsÜS §-s 149 sätestatud hoidumiskohustuse rikkumisest tuleneva nõude

aegumistähtajaga 10 aastat ning nõude aegumistähtaeg algas hiljemalt 18.04.1997.

Edasine menetluse käik

6. 17.05.2011 vaheotsusega jättis Harju Maakohus hagi kahju hüvitamiseks seoses nõude

aegumisega täies ulatuses rahuldamata. Kohus tühistas Harju Maakohtu 20.07.2010

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja jättis hagi läbi vaatamata küttesüsteemi

taastamise nõude osas.

7. 16.06.2011 esitas hageja apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 17.05.2011 otsuse peale.

24.10.2011 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.05.2011 otsuse osas,

millega jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis hagi

kahjuhüvitise saamiseks ning korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise

kohustamiseks läbi vaatamata.

8. 08.11.20122 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 määruse peale

määruskaebuse Riigikohtusse. 27.03.2012 rahuldas Riigikohus määruskaebuse ja tühistas

Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

9. 05.06.2012 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju

Maakohtu 17.05.2011 vaheotsuse ja saatis asja maakohtule menetlemiseks.

10. 05.07.2012 esitas kostja Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

05.06.2012 otsuse peale. 31.10.2012 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata.

Maakohtu otsus

11. 06.12.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja kohustas kostjat taastama

omal kulul Tallinnas Lembitu 8 krt 54 küttesüsteemi osadeks olevad korstnalõõri ja

ventilatsiooniavad. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et

kohustas kostjat teostama ja läbi viima küttesüsteemi osade taastamistööd kestval ja/või

esimesel kütteperioodivälisel ajal ja esitama teostatud tööde kohta hagejale teostatud

tööde aktid, mis on kinnitatud vastava ala litsentseeritud spetsialistide ja Päästeameti

poolt. Kohus jättis rahuldamata hagi korstnalõõri ja ventilatsiooniavasid taastamise

kohustamiseks Tallinnas Lembitu 8 krt 54A osas ja kahjuhüvitise 862,81 eurot osas.

Radiaatorite taastamise osas jättis kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus

korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise nõudes poolte endi kanda, radiaatorite

taastamise nõudes hageja kanda ja kahjuhüvitise nõudes samuti hageja kanda.

12. Tuginedes korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg-le 2 märkis kohus, et kaasomandi osaks on

korteris nr 54 asunud korstnalõõr, mis on kaasomanike nõusolekuta lammutatud ja seeläbi

ohustab teiste kaasomanike omandit ja küttesüsteemi toimimist selle püstikust. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on lahendites nr 3-2-1-111-04 ja 3-2-1-144-08 asunud seisukohale, et

soojussüsteem on tarbijapaigaldisena korteriomandite omanike kaasomandis. Samuti

märkis kohus, et KOS § 11 lg 1p-s 3 nimetatud kohustus kehtib igapäevaselt.

13. Kuna küttesüsteemi rikkumine toimus enne 01.07.2002, tuleb hageja nõue kvalifitseerida

Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 1 ja § 461 järgi. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui

võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama

kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 461 kohaselt kohus, arbitraaž, vahekohus või

muu organ, kes mõistab välja hüvise kahju eest, kohustab vastavalt asjaoludele kahju eest

vastutavat isiku hüvitama kahju natuuras (andma sama liiki ja sama kvaliteediga asja,

parandama rikutud asja jms.) või hüvitama täielikult tekitatud kahjud (§ 222).

14. Tallinna Ringkonnakohus on 05.06.2012 otsusega käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et

korteri nr 54 omanik rikub kaasomandi esemeks olevat küttesüsteemi ja on sellega

tekitanud kestvalt kahju teistele korteriomanikele. Seega on tõendamist leidnud, et kostjal

on kohustus taastada omal kulul Tallinnas Lembitu 8 korteris 54 küttesüsteemi osad:

korstnalõõr ja ventilatsiooniavad, millest tulenevalt kuulub antud nõue rahuldamisele.

15. Seoses hageja nõudega küttesüsteemi osade taastamiseks korteri 54A osas märkis kohus, et

hageja on menetluse kestel nimetatud korteri võõrandanud ja kinnistusraamatusse on uute

omanikena sisse kantud SM (1/2 kaasomandist) ja MN (1/2 kaasomandist). Kohus

nõustus

kostja

seisukohaga,

mille

kohaselt

mistahes

võimalikud

minetused

katusekorterite

projekteerimisel

ei

oma

mingisugust

puutumust

korstnalõõri

lammutamisega korteris nr 54. Korstnalõõri lammutamise ajal ei olnud majal 5. korrust.

16. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on korteri nr 54A küttesüsteemi osad välja ehitatud

hageja tellimuse kohaselt (kd I, tl 136-163). Korteri nr 54A registriosa avati 29.08.2008

(kd I, tl 134-135). Kuni eelviidatud kuupäevani korterit 54A ei eksisteerinud. Ehitamise

(sh rekonstrueerimise) eelduseks on mh projekteerimistingimuste ja ehituslubade

olemasolu. Hageja juhatuse liige LP esitas 03.06.2003 projekteerimistingimuste taotluse

(kd I, tl 136-142). Lembitu tn 8 hoonele 5. korruse rajamisega seonduvad dokumendid

kajastuvad hooneregistri väljavõttes hoonega seotud dokumentide osas (kd I, tl 143).

2004. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr 3217 ehitise laiendamiseks ja saadud

ehitusluba nr 3232 ehitise laiendamiseks. 2006. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr

20890 ehitise laiendamiseks ja saadud ehitusluba nr 21032 ehitise laiendamiseks ning

2007. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr 28669 ehitise rekonstrueerimiseks ja saadud

ehitusluba nr 28741 ehitise rekonstrueerimiseks (kd I, tl 144-161). 21.12.2006 on hageja

esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehituslubade osakonnale ehitise teatise,

millel on templi jäljendiga esimesel lehel kinnitatud, et ehitis vastab kinnitatud projektile

(kd I, tl 162-163).

17. Kohus leidis, et hageja küttesüsteemi taastamise nõue korteri nr 54A osas tuleb jätta

rahuldamata, kuna enne 29.08.2008 nimetatud korterit veel ei eksisteerinud, korteri

rajamine toimus vastavalt hageja soovile ja juhistele. Samuti leidis kohus, et kostja ei pea

kandma riski, et majale on hiljem täiendav korrus peale ehitatud. Asjaolu, et maja kütte- ja

ventilatsioonilahendus ei pruugi toimida korteris nr 54A olevast olukorrast tulenevalt, on

seotud katusekorruse projekteerimisega, mille algatas ja tellis hageja.

18. Seoses hageja nõudega mõista kostjalt välja kahju summas 862,81 eurot, mis on tekkinud

seoses küttesüsteemi ebaseadusliku rikkumisega ning korteriühistu poolt rikkumise

kõrvaldamiseks kantud kuludega, viitas kohus VÕS § 128 lg-le 3 ja Riigikohtu lahendis nr

3-2-1-19-13 leiule, mille kohaselt tuleb üldjuhul pidada professionaalset õigusabi

kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (Riigikohtu

lahendi nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS

§ 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, st. kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul

kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle

teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui

kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma,

peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-11, p

16 ja lahendi nr 3-2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse

osutaja, suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi

esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Seega

peab kohus kõigepealt hindama seda, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik. Alles seejärel saab kohus hinnata, kas hageja kantud kulud olid mõistliku

suurusega.

19. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtuväliselt hageja kasutanud õigusabi ja edastanud

kostjale 11.08.2009 nõude küttesüsteemi taastamiseks ja 09.11.2009 korduva nõude

küttesüsteemi taastamiseks (kd I, tl 29-30, 31-32). Kohus oli seisukohal, et hageja

kohtuväliste õigusabikulude vajalikkuse hindamisel ei saa lähtuda käesoleval juhul

sellest, kas hageja nõue oli põhjendatud või mitte. Kohus leidis, et kohtuväliste

õigusabikulude hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas eelpool kantud kulud olid hageja

nõude maksmapanekul sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Hageja seaduslik esindaja on

ise samuti eelnevalt pöördunud kostja poole nõudega taastada küttesüsteem. Kohus leidis,

et hageja poolt kantud kohtuvälised õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele VÕS § 128 lg 3

kohaselt, kuna hageja puhul on tegemist juriidilise isikuga, kellel on olemas juhatus

selliste probleemidega tegelemiseks, samuti ei olnud hageja lepingulise esindaja

pöördumised kostja poole tulemuslikumad. Kuna kohus jättis hageja kahju hüvitamise

nõude summas 862,81 eurot rahuldamata, ei hinnanud kohus seda, kas hageja kantud

kulud olid mõistliku suurusega.

20. Seoses hageja poolt kohtule 15.02.2011 esitatud kirjaliku taotlusega, milles hageja

märkis, et hageja jaoks on kaotanud aktuaalsuse radiaatorite taastamise nõue ja palus selle

oma nõudest välja jätta (kd I, tl 182-183), jättis kohus TsMS § 423 lg 1 p-i 2 kohaselt läbi

vaatamata hageja nõude radiaatorite taastamiseks.

Kostja apellatsioonkaebus

21. 04.01.2014 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja Harju Maakohtu 06.12.2013

otsuse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 7 osas ja palub jätta vaidlustatud osas hagi läbi

vaatamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta

vaidlustatud osas hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja

määrata kindlaks menetluskulude jaotus apellatsiooniastmes ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja kostja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud.

22. Kostja märkis, et maakohus on õigesti leidnud, et hagiga ei ole võimalik kohustada kostjat

taastama küttesüsteemi korteris nr 54A, kuna seda ei ole sinna kunagi projekteeritudki.

Otsusega on tekkinud olukord, kus kostja on kohustatud taastama küttesüsteemi korteris

nr 54, kuid mitte korteris nr 54A. Kostja hinnangul ei saavuta hageja sellise lahendiga oma

taotletavat eesmärki ehk väidetavate ülekuumenemisprobleemide lõppemist, kuna

väidetava probleemi lahendamise asemel tekib otsusega olukord, kus kuuma õhu

kogunemine liigub korteri nr 51 lae alt korteri nr 54 lae alla. Tulenevalt sellest, et

maakohus on õigesti leidnud, et hagi täies ulatuses rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik

ning hagi osaliselt rahuldamine ei täida hageja taotletud eesmärki, palub kostja jätta hagi

TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata.

23. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.

Põhjendamiskohustuse rikkumine ja asjas esitatud väidete ning tõendite tähelepanuta

jätmine on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Seejuures viitab kostja TsMS § 436 lg-le

1, Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-10 p-le 12 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-41-07 p-le 21,

milles Riigikohus märkis, et kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi

esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta ning seletama, miks üks või teine asjaolu ei

oma asja lahendamisel tähendust. Maakohtu otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

05.06.2012 otsus käsitles hagi aegumise küsimust. Kohus ei tuvastanud nimetatud

lahendis hagi rahuldamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, ei hinnanud poolte väiteid

ja materiaalõigust ega asjas esitatud tõendeid. Ringkonnakohtu poolt nõude aegumise

kontekstis väljendatud seisukoht haginõude olemusele ei ole mingil juhul samastatav

kohustamisnõude rahuldamise eelduseks oleva faktilise asjaolu tuvastamisega, mis tuleb

kindlaks teha asja sisulise arutamise käigus. Kostja leiab, et kuivõrd kohus on otsuses

ebaõigesti lähtunud eeldusest, justkui oleks ringkonnakohus asjas varem kostja rikkumise

ja kahju tekitamise kaasomandi esemele tuvastanud, siis on kohus jätnud asja

lahendamisel täielikult analüüsimata mitmed esitatud väited ja tõendid. Kohus ei ole

põhjendanud, miks ta ei ole hagi lahendamisel võtnud arvesse kostja väiteid selle kohta, et

hageja väited ülekuumenemisprobleemi esinemise kohta on vastuolulised ning väidetav

kahjulik mõju kaasomandi esemele on tõendamata. Olukorras, kus on tõendamata, et

korstnalõõri lammutamine kellegi huve rikuks, on nõude rahuldamine selges vastuolus

Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on mitmel korral rõhutanud, et endise olukorra

taastamist ei saa nõuda ainuüksi karistusena väidetava omavolilise käitumise eest, kui see

kellegi huve ei riku (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-03, p 19 ja 3-2-1-144-03, p 23).

24. Kohus ei ole analüüsinud kostja 04.09.2013 seisukohas sisalduvaid väiteid selle kohta, et

hagi rahuldamine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning väidetav kahju

tekkimine ja selle raskus on põhjustatud hageja enda käitumisest, mistõttu tuleks kahju

hüvitist vähendada nullini. Samuti on põhjendamata hageja taotluse rahuldamine otsuse

täitmise viisi ja korra osas. Otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel nimetatud kohustus

põhineb ning kas kohustuse täitmist saab kostjalt mõistlikult oodata, sh kas otsuses

nõutava kinnituse andmine on üldse Päästeameti pädevuses. Kostja on seisukohal, et

Päästeametil pole pädevust anda otsusega nõutavat kinnitust, samuti pole teada ühtegi

spetsialisti ja vajalikke litsentse millegi kinnitamiseks.

25. Viidates TsMS § 442 lg-t 5 käsitleva Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-71-10 p-le 14 märgib

kostja, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 5 teises lauses sätestatud nõuetele.

Otsuse resolutsiooni p 3 ei ole selge ja täidetav osas, millega kostjat kohustatakse esitama

hagejale teostatud tööde kohta aktid, mis on kinnitatud vastava ala litsentseeritud

spetsialistide ja Päästeameti poolt. Otsuse resolutsiooni ega ka põhjendava osa alusel ei ole

võimalik järeldada, millist kostja tegevust saab lugeda piisavaks kohustuse täitmisel.

Kostja peab tõenäoliseks, et olukorras, kus otsusega ei ole täpselt

kindlaks määratud, kelle poolt ja millisel viisil kinnitatud akte hageja aktsepteerib, tooks

otsuse täitmine kahtlemata kaasa hilisemad vaidlused täitemenetluses.

26. Kostja leiab, et ebaõige on korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise nõude osas

menetluskulude TsMS § 163 lg 1 lausel poolte endi kanda jätmine. Kuna otsus on

põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu ebaõige, siis on kohus lähtunud menetluskulude

jaotamisel ebaõigest alusest. Asjaolude nõuetekohasel tuvastamisel ja materiaalõiguse

õigel kohaldamisel tuleb hagi jätta vaidlustatud osas rahuldamata, mistõttu tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

27. 06.01.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu

06.12.2013 otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas ja

teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja samuti jätta

kostja kanda.

28. Seoses hagi rahuldamata jätmisega korter 54A osas märgib hageja, et selleks, et korteris

54 taastada küttesüsteemi osad, tuleb luua ühendus korter 54 laes ja ka korter 54A

põrandas, et läbiviik katusele oleks üldse võimalik. Seega küttesüsteemi taastamine

kaasamata sellesse korterit 54A ei ole hageja hinnangul võimalik. Hageja leiab, et kohus

on tõendeid hinnates jõudnud ekslikule arusaamisele ning reaalset olukorda tajumata

teinud otsuse, mis on poolik, rahuldades hagi küttesüsteemi taastamiseks, mis ilma

korteriga 54A ühendust loomata pole võimalik. Tõele ei vasta kohtu järeldus, mille

kohaselt mistahes võimalikud minetused katusekorterite projekteerimisel ei oma

mingisugust puutumust korstnalõõri lammutamisega korteris nr 54 ja et korstnalõõri

lammutamise ajal ei olnud majal V korrust. Hageja väidab, et majal on alates selle

ehitamisest olnud 5 korrust ning algprojekti kohaselt on korstnalõõr ja ventilatsiooniavad

kulgenud muutumatuna ühes ja samas kohas. Seda projekti ei ole muudetud ja seda ei

muudetud ka V korruse kasutusotstarbe muutmise käigus.

29. Kohus on otsuses leidnud, et hageja küttesüsteemi taastamise nõue korteri nr 54A osas

tuleb jätta rahuldamata, kuna enne 29.08.2008 nimetatud korterit veel ei eksisteerinud,

korteri rajamine toimus vastavalt hageja soovile ja juhistele. Samuti leidis kohus, et kostja

ei pea kandma riski, et majale on hiljem täiendav korrus peale ehitatud. Asjaolu, et maja

kütte- ja ventilatsioonilahendus ei pruugi toimida korteris 54A olevast olukorrast

tulenevalt, on seotud katusekorruse projekteerimisega, mille algatas ja tellis hageja.

Hageja peab maakohtu otsust ebaõigeks, kuna kohus on rajanud oma järeldused

ebaõigetele faktidele. Hageja märgib, et majale ei ole ei varem ega hiljem täiendavat

korrust peale ehitatud, vaid kasutati pööningukorrust. 29.08.2008 ja ka varem ja hiljem on

kogu aeg eksisteerinud korteri 54 peal olev korrus. Algprojekti kohaselt kulgeb

korstnalõõr läbi korteri 54, läbi pööningukorruse kuni katusele välja. Algprojekti ei ole

muudetud, korteris 54 toimunud lammutamine viidi läbi projektiväliselt. Hageja on hagi

esitamisest arvates selgitanud, et maja kütte-ja ventilatsioonilahendus ei toimi seetõttu, et

korteris 54 on korstnalõõr lammutatud ja puudub ühendus projektijärgse korstnalõõri ning

ventilatsiooniavadega kuni katuse läbiviiguni.

30. Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele, kuna kohus ei ole viidanud ega

põhjendanud, milliste tõendite alusel on kohus jõudnud järeldusele, et hoonel puudus V

korrus ja et katuse renoveerimise käigus on algprojekti küttesüsteemi osi muudetud.

Olemasolevad tõendid kinnitavad vastupidist. Kuna kohtu järeldused ei ole jälgitavad

ning olemasolevad tõendid kohtu järeldusi ei kinnita, on otsus põhjendamata ja seega

ebaseaduslik.

31. Seoses kahju hüvitamise nõude osas hagi rahuldamata jätmisega leiab hageja, et kohus on

vääralt kohaldanud VÕS § 128 lg-t 3. Käesoleval juhul on hageja pöördunud advokaadi

poole viimase abinõuna. Alates 2001. aastast on hageja püüdnud saavutada seda, et maja

kaasomanikuga saavutada kohtuväline kokkulepe lammutatud korstna taastamiseks.

Korteri 54 omaniku erinevad lubadused ja ka korteri 54 omaniku õigusjärglase kirjalikud

lubadused olukord lahendada on viinud aastaid kestva situatsioonini, kus küttesüsteem

konkreetses püstikus ei toimi, korteri 51 lae all on tuleohtlik olukord ning kuum õhk ei

pääse välja. Samas ei ole hageja juhatuse liikmetel juriidilisi teadmisi ega oskusi

kaasomaniku korrale kutsumiseks. Hageja eesmärk ei ole oma liikmetega kohut käia või

õigusvaidlusi pidada, vaid hageja on püüdnud kaasomanike eksisteerimist ja ühise asja

majandamist korraldada eelkõige kokkulepete ja läbirääkimiste teel. Seetõttu on

asjakohane ja loogiline, et ka advokaadi poole pöördumisel on hageja esmajärjekorras

püüdnud kaasomanikku mõjutada kokkulepet saavutama. Hagejal on kogemusi, et

advokaadi poolt koostatud juriidiliselt põhjendatud pöördumine on tulemusi andnud.

32. Asjakohatu on kohtu märgitu, et hageja on ise ka saatnud kostjale pöördumisi ja

advokaadi pöördumine ei ole olnud tulemuslikum. Esiteks märgib hageja, et hageja

pöördumine on ilma juriidiliste põhjendusteta ja võib seetõttu jätta kirja saajale kahtluse,

et see ei tugine seadusele. Advokaadi põhjendustega pöördumine kinnitaks adressaadile,

et hageja tugineb oma nõudmistes seadusele. Teiseks ei saanud hageja advokaadilt teenust

tellides eeldada, et kostja sellele ei reageeri. Vastupidi, hageja tegutses heas usus, et

probleem õnnestub siiski kohtuväliselt lahendada. Täna, kus hagi on kohtus menetletud

pea 4 aastat ning protsessuaalsetes küsimustes on läbitud ka Riigikohtu kontroll, ei saa

hageja arvates rääkida sellest, et tegemist on lihtsa vaidlusega, milleks hageja ei vaja

advokaadi abi.

33. Kohus on eksinud, leides, et õigusabi kasutamine ei olnud vajalik. Õigusabi kasutamine

oli korteriühistule hädavajalik, kuna projektile mittevastav küttesüsteem kahjustab teiste

kaasomanike tervist ning on ohuks elamu säilimisele ja ekspluatatsioonile. Kohtusse

pöördumiseta ei oleks probleem lahendust saanudki ning vältimatult oli eelnevalt vajalik

välja selgitada, kas on võimalik asja lahendada kokkuleppel.

34. Kuna hageja hinnangul tulnuks hagi tervikuna rahuldada, oleks ka menetluskulud tulnud

jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja rõhutab, et radiaatorite nõude võttis hageja tagasi

ainuüksi seetõttu, et menetlusökonoomikast tulenevalt oli olulisem ja kiireloomulisem

lahendada korstnalõõri küsimus.

Vastused apellatsioonkaebustele

35. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldada hageja

apellatsioonkaebus ja jätta menetluskulud kostja kanda.

36. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

37. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb

menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu osaliselt

tühistada. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma

tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata.

38. Tallinna Ringkonnakohus on 05.06.2012 otsusega varasemalt lahendanud küsimuse

nõude aegumisest ning Riigkohtu poolt on käeolevas vaidluses otsusega nr 3-2-1-18-12

lahendatud küsimus sellest, kas korteriühistu näol on tegemist kohase hagejaga. Saades

tsiviilasja tagasi uueks menetlemiseks, tuli maakohtul võtta seisukoht, kas hageja nõue

korstna taastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kas hageja poolt enne

kohtumenetlust õigusabile kulutatud 862,81 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.

39. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud

mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS

§ 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi

korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme

reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1 ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi

reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või

korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad

korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et korstnad kui

elamusisese kütte- ja ventilatsioonisüsteemi osad on korteriomanike kaasomandis (vt nt

Riigikohtu otsused nr 3-2-1-111-04, p 18 ja 3-2-1-144-08, p 13).

40. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik

kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku

omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja

vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene

lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab,

et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust

või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine

lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse

rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.

41. Enne KOS kehtima hakkamist reguleeris kortermajades kaasomanike vahelisi suhteid

AÕS, mille § 72 lg 1 järgi tuleb kaasomanikevahelistes asja valdamisel ja kasutamisel

põhinevates suhetes lähtuda eeldusest, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et

kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi

kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 näeb kaasomaniku nõusoleku vajaduse osas ette

erandi üksnes nende asjaga seotud toimingute suhtes, mis on vajalikud asja säilitamiseks

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-144-03, p 21). Hageja on esitanud nõude kaasomandisse

kuuluva asja omavolilise muutmisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi endise olukorra

taastamise. Kuna käesoleva vaidluse puhul toimus korstna lammutamine enne VÕS-i

kehtima hakkamist, tuleb hageja nõudele kohaldada TsK-i sätteid ning hageja nõue

olukorra taastamiseks on kvalifitseeritav TsK § 222 lg 1 ja § 461 järgi, mille kohaselt on

kahju hüvitamine võimalik ka natuuras ehk teo tegemisega, mis asetab kannatanu

olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kahju tekitamist ei oleks aset leidnud.

42. Kolleegium nõustub maakohtu poolt asja uue läbivaatamise tulemusena langetatud

otsusega osas, mis puudutab kostja kohustamist taastada korsten korteris nr 54.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsust selles osas piisavalt põhjendanud ja

selgitanud kaalutlusi, miks tuleb hagi vaatamata kostja poolt esitatud vastuväidetele

rahuldada. Kostja poolt apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse kohta esitatud kriitika ei

anna kolleegiumi hinnangul alust jõuda maakohtuga võrreldes erinevale järeldusele.

Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt, et kuna kostja õiguseellane on lammutanud

korteris nr 54 asunud korstnalõõri ilma kaasomanike nõusolekuta ja kahjustanud sellega

teiste kaasomanike omandit ja küttesüsteemi toimimist selles püstakus, tuleb kostjal

lammutamisele eenenud olukord taastada. Kuna ringkonnakohus on maakohtuga ühte

meelt, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse

põhjendusi selles osas uuesti esitada.

43. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei jaga kostja seisukohta,

mille järgi ei teeni korstna taastamine kõnealusel juhul muud, kui kostja karistamise

eesmärki, mis on Riigikohtu praktika järgi lubamatu (kostja poolt viidatud otsused nr

3-2-1-31-03, p 19 ja 3-2-1-144-03, p 23). Samuti ei ole õige kostja väide, et vajadus

korstna taastamiseks on tõendamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja

üldkoosoleku otsuse alusel korraldati 2001. aastal kogu maja üleminek kaugküttelt

autonoomsele gaasiküttele, milleks tuli kasutada seniseid maja tehnorajatisi. Gaasikatlale

sobiv moodulkorsten tuli paigaldada vana katlamaja suitsulõõri sisse ehk suitsuviiguna

kasutada endise korstna šahti, mis toimib suitsu- ja ventilatsioonikanalina. Katlamaja

korsten läbis muu hulgas korterit nr 54 ja selle kohal olnud pööningut, kuhu tänaseks on

ehitatud korter nr 54a. Kostja ei vaidlusta, et korteris nr 54 lammutati teostatud

kapitaalremondi käigus senine korsten (kostja kirjalik vastus, I kd, lk 98). Hageja on

nõude esitamist põhjendanud vajadusega taastada õhu liikumise võimalus mööda kostja

poolt lammutamise käigus omavoliliselt likvideeritud korstna lõõre. Kuna iga korteri

korstna juurest lähtub eraldi ventialtsioonilõõr ja kõigi alumiste korterite korstnate

ventilatsioonilõõrid ulatuvad kuni korterini nr 54, on kostja poolt ventilatsioonilõõride

sulgemisel suletud kõigist alumistest korteritest lähtuva õhu väljumisavad ning kuum õhk

akumuleerub korteri põranda alla. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt esitatud

tõenditega piisava selgusega tuvastatav, et korstna lammutamine on toonud kaasa

olukorra, kus korterist nr 54 allpool oleva korstna sihipärane kasutamine gaasikütte ja

ventilatsiooni normaalseks toimimiseks on takistatud. Hageja poolt kirjeldatut kinnitab nii

OÜ Ehitusjuht 13.02.2009 arvamus (I kd, tl 259) kui OÜ Tehnokontrollikeskus

31.07.2001 tunnistus katlamaja kohta, mille kohaselt peavad lõõrid ulatuma

väliskeskkonda (I kd, tl 33-35). Sama seisukohta on autonoomse gaasiküttele ülemineku

tingimusena väljendanud ka 08.08.2000 Ecomatic AS (I kd, tl 37). Lisaks on

EHITUSKONSTRUEERIMISE

JA

KATSETUSTE

OSAÜHINGU

ekspert

SR

11.02.2011 koostatud arvamuses selgitanud, et korstna lammutamise ja gaasiküttele

ülemineku tõttu korteris nr 51 tekkinud liigse soojuse akumuleerumise probleem on

leevendunud, kuid ei ole kadunud. Korterite vahelaed on jäänud ca 2m pikkusel lõigul

toestamata ning katkenud on 4. ja 5. korruse vahel kondensaatvee ära juhtimine katlamajja

ehitatud süsteemi (I kd, tl 176-178). Et korstna lammutamisega on muutunud ka maja

tuleohutuse olukord, kinnitavad TVTÜ Teenus OÜ korstnapühkija LK osalusel

26.10.2001 koostatud aktid (I kd, tl 26-27). Kõikide nimetatud tõendite kohaselt nähakse

probleemi ainsa lahendusena ette korstna taastamist. Sama seisukohta on väljendanud ka

OÜ Proffclean kütteseadmete puhastuse kohta 12.06.2009 koostatud aktis (I kd, tl 279).

Eeltoodu põhjal on maakohtu seisukoht, et kostjal tuleb korsten korteris nr 54 taastada,

õige ja põhjendatud.

44. Korteris nr 54a korstna taastamise nõude rahuldamata jätmise osas aga kolleegium

maakohtu otsusega ei nõustu ja selles osas tuleb otsus tühistada. Kolleegium jagab hageja

seisukohta, et maakohus on selles osas hinnanud esitatud tõendeid ebaõigesti ja jõudnud

seetõttu ekslikule järeldusele. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvalda ja teha

uue otsuse. Hagi tuleb ka korteris nr 54a korstna taastamise nõude osas rahuldada ning

korsten tuleb taastada kuni hageja poolt hagis nõutud ulatuseni ehk kuni katuse

läbiviiguni, s.t katusest välja.

45. Kolleegiumi hinnangul tuleb korteris nr 54a korstna taastamise kohustuse tuvastamiseks

esmalt selgitada, kas korstna korteris 54a lasi lammutada kostja õiguseellane. Kuna

otsesed tõendid kostja õiguseellase tegevuse kohta puuduvad, on toimunut võimalik

selgitada läbi selle, kui vastata küsimusele, kas korstna lammutamine korteris 54 oli

võimalik ilma korstna lammutamiseta korteri kohal sel ajal olnud pööningul ehk

praeguses korteris nr 54a. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku oma seisukohti selles

osas selgitada. Hageja poolt 17.10.2014 täiendava tõendina esitatud ehitusinsener SR-i

15.10.2014 selgituse kohaselt ei ole puitvahelagedega elamus võimalik lammutada

korstna kehandit hoone neljandal korrusel ilma, et korsten lammutatakse ka viiendal

korrusel, kuna puitvahelagi ei kannaks nii suurt telliskivikorstna koormust. Seetõttu pidi

korstna lammutustegevus algama korstna tipust ehk välisest osas ja liikuma läbi pööningu

allapoole ning korstna ülemise osa hilisem lammutamine on välistatud (III kd, tl 147-150).

Kostja ei ole vastupidist tõendanud.

46. Maakohtule kimbatust valmistanud küsimus, kuidas kostja saab teha korstna taastamistöid

korteris nr 54a, mis täna kostjale enam ei kuulu, on reguleeritud KOS § 11 lg 1 p-s 3, mille

kohaselt peab korteriomanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel,

kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Lisaks sellele on hageja esitanud

tõendina 03.12.2010 sõlmitud korteri nr 54a müügilepingu, mille p-s 2.1.10 on korteri

ostjad kostjaga kokku leppinud, et korter müüakse tingimusega, et müüjal säilib

käesolevast tsiviilasja lahendusest tõusetuda võiv kohustus korterist korsten läbi ehitada

(III kd, tl 98).

47. Pidades silmas, et korstna funktsioon on ühendada kütte- ja ventilatsiooni süsteemid

väliskeskkonnaga, tuleb korsten taastada lammutamisele eelnenud ulatuses ehk selliselt,

et korsten ulatuks hoonest välja. Vastavalt hageja nõudele tuleb kostjal korsten ehitada

kuni katusest läbiviiguni ehk katusest välja. Korstna taastamist hageja poolt algselt

soovitud kujul s.t telliskividest laotuna, ei pea kolleegium mõistlikuks. Kuna materjali

liigist olulisem on, et korsten täidaks oma ettenähtud funktsiooni ehk tagaks kütte- ja

ventilatsioonisüsteemi toimimise, on mõistlik kasutada tänapäevasemat ja telliskividest

ladumisega võrreldes odavamat ehituslikku lahendust. Seetõttu peab kolleegium

põhjendatuks kohustada kostjat võtma korstna taastamisel aluseks hageja poolt

apellatsioonimenetluses esitatud EHITUSKONSTRUEERIMISE JA KATSETUSTE

OSAÜHINGU 2014. aasta juulikuu projekt „Tallinn, Lembitu tn 8, Suitsukorstna ülaosa

taastamine alates 4. korruse korterist nr 54“ (III kd, tl 87-94), mille kolleegium lisab

kohtuotsuse täitmise selguse tagamiseks käesolevale kohtuotsusele. Omapoolset

lahendust korstna teistsuguse taastamise võimaluse kohta ei ole kostja esitanud.

48. Et hoida ära korstna taastamistöödest tingitud võimalikud tõrked maja kütmisel, on

põhjendatud hageja soov, et korstna taastamistööd peaksid olema viidud läbi kohtuotsuse

jõustumisel kestval või sellele järgneval esimesel kütteperioodivälisel ajal.

49. Hageja poolt esitatud kahjunõue kohtumenetluse eelselt õigusabile kulutatud 862,81 euro

väljamõistmiseks tuleb kolleegiumi hinnangul osaliselt rahuldada. Maakohus on

nimetatud nõuet lahendades viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele ja kahju

hüvitamist reguleerivatele materiaalõigusnormidele, kuid teinud neist käesoleva vaidluse

asjaolude suhtes eksliku järelduse ning jätnud hagi põhjendamatult rahuldamata.

50. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29 ja otsuse nr 3-2-1-19-13 p-s 11 leidnud, et

üldjuhul tuleb pidada õigusabi kasutamist kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud

kulusid hiljem hüvitatavateks. Riigikohtu juhiste järgi peab kohus kohtuvälise õigusabi

kulude hüvitamisel VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel esmalt hindama, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma

õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama,

kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja

tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või

peab maksma. Kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, peab

kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli

õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt.

51. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kannatanu olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olnud asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline

kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

52. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja kasutanud kohtuväliselt õigusabi ja edastanud

kostjale 11.08.2009 nõude küttesüsteemi taastamiseks ja 09.11.2009 korduva nõude

küttesüsteemi taastamiseks (kd I, tl 29-32). Kolleegiumi hinnangul on hageja poolt enne

kohtumenetlust õigusabi kasutamine olnud kõnealusel juhul vajalik ja põhjendatud.

Hageja on õigustatult arvanud, et advokaadi kaasamine vaidluse kohtueelsesse

lahendamisse võib aidata kaasa kokkuleppele, mida hageja kostjaga enne kohtumenetlust

saavutada püüdis. Samuti on olnud põhjendatud arvata, et advokaadi kaasamine aitab

hagejal valmistuda kohtuvaidluseks ja teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke ja

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Kostja seisukoht, et kuivõrd hageja näol on tegemist

korteriühistuga, pidi hageja kohtueelse menetlusega ise toime tulema, ei ole põhjendatud,

kuna kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et korteriühistu liikmetel, s.h ka juhatuse

liikmetel, ei ole õigusteadmisi. Vaidlusküsimus ei olnud enne kohtumenetlust vähem

keerukas.

53. Enne kohtumenetlust õigusabile tehtud kulutused summas 862,81 eurot on kolleegiumi

hinnangul mõistliku suurusega. Hagiavaldusele on lisatud kaks arvet, mille

spetsifikatsiooni kohaselt on õigusabi ostutatud hinnaga 1500 krooni (ca 96 eurot) tund,

millele lisandub käibemaks. Arvest nr 186, mis on väljastatud 30.11.2009, nähtub, et

õigusabi on seisnenud nii konsultatsioonis kui pretensioonide koostamises ning kokku on

selleks kulunud 4,5 tundi ja hagejal on tulnud arve alusel maksta kokku 8100 krooni ehk

517,70 eurot (I kd, tl 38). Pidades silmas, et pretensioon nr 143 on koostatud 11.08.2009 (I

kd, tl 29-30) ja korduvpretensioon nr 190 on koostatud 09.11.2009 (I kd, tl 31-32), on

pretensioonid arvega nr 186 seostatavad ja selles osas peab kolleegium hageja

kahjuhüvitamise

nõuet

põhjendatuks.

Täidetud

on

kahju

hüvitamise

nõude

maksmapaneku üldised eeldused – kostja on korstna lammutamisega rikkunud teiste

kaasomanike õigus, rikkumise tagajärjel on VÕS § 127 lg 4 tähenduses tekkinud vajadus

kasutada õigusabi ning kostja on hagejale kulutuste tegemise näol tekkinud kahju eest

vastutav. Kuna tegemist on sisuliselt kaasomanike vahelise vaidlusega, on nõude aluseks

VÕS § 115 lg 1. Tõendeid, millest nähtuvalt oleks hageja võinud saada sama kvaliteediga

õigusteenust odavamalt, ei ole kostja esitanud.

54. Arve nr 42 osas aga ei pea kolleegium õigusabile tehtud kulutusi hüvitatavateks. Seda

põhjusel, et arve nr 42, mis on väljastatud 31.03.2010, spetsifikatsiooni kohaselt katab see

õigusabi teenust perioodil 01.02.2010-03.03.2010. Õigusabi on seisnenud pretensioonide,

nõuete ja hagiavalduse koostamises ning kokku on nimetatud arve järgi kulunud

õigusabile 9 tundi. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale arves

nimetatud perioodil pretensioone edastanud või kohtuväliseid nõudeid esitanud. Arves

kajastatud hagiavalduse koostamine on aga kaetud kohtumenetluse kuludega. Seega tuleb

jätta arve nr 42 osas hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata.

55. Hageja on maakohtule 15.02.2011 esitatud kirjalikus taotluses märkinud, et hageja jaoks

on kaotanud aktuaalsuse radiaatorite taastamise nõue ja on palunud selle oma nõudest

välja jätta (kd I, tl 182-183). Maakohus on jätnud hagi radiaatorite taastamise nõude osas

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt läbi vaatamata ning maakohtu otsust ei ole selles osas

vaidlustatud.

56. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata

jätmiseks rahuldamata.

57. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS §

168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna vaidluse keskmeks olnud korstna

taastamise nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses, õigusabile tehtud kulutuse

hüvitamiseks esitatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ning radiaatorite taastamise

nõude on hageja tagasi võtnud, peab kolleegium õiglaseks jätta menetluskulud 80%

ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Iko Nõmm

Ande Tänav

Imbi Sidok-Toomsalu