2-14-8299/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-8299

Tsiviilasi

Sven Ilvese hagi Tartu linna vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

42 807,20 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. juuni 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sven Ilvese apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Sven Ilves (ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Vastustaja (kostja): Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu),

esindaja Anneli Apuhtin

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. juuni 2014 otsus

muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Sven Ilvese kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sven Ilves esitas 21.02.2014 maakohtule Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu hagi,

milles palus tuvastada kostja poolt 24.01.2014 hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisus või tühistada töölepingu ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. 23.05.2014

esitatud hagi täiendamise avalduses palus hageja lisaks mõista kostjalt välja hageja kasuks

hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest etteteatamise

tähtaja mittejärgimise eest 1034,40 eurot ning TLS § 109 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud

kahjuna saamata töötasu 3413,52 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kahjuna hageja

keskmine töötasu 1103,36 eurot kuus arvates 2014 maist (kaasa arvatud) kuni töölepingut

lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni või alternatiivselt hageja kokkuleppeline töötasu 1049 eurot

kuus arvates 2014 maist (kaasa arvatud) kuni töölepingut lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni

või alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 alusel kohtu määratud summa.

Hagiavalduse kohaselt ütles kostja 24.01.2014 kirjaga TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse

tõttu etteteatamistähtaega järgimata üles hagejaga 18.03.2013 sõlmitud töölepingu, mille alusel

töötas hageja linnamajanduse osakonna teede- ja liikluskorraldusteenistuse tänavavalgustuse

peaspetsialisti teenistuskohal. Ülesütlemisavaldus on tühine, kuna hageja ei ole töölepingut

rikkunud määral, mis õigustaks ülesütlemist ilma hoiatuseta ja etteteatamistähtaega järgimata,

samuti jäi ülesütlemise alusena esitatud asjaoludest teadasaamise ja ülesütlemise vahele

ebamõistlikult pikk aeg. Ülesütlemise alusena esitatud asjaolud puuduvad. Ülesütlemisavalduse

kohaselt rikkus hageja korruptsioonivastast seadust (KVS), riigihangete seadust (RHS) ja Tartu

Linnavalitsuse töökorralduse reegleid. KVS kohaldub ametnike suhtes. Hagejaga oli sõlmitud

soodustingimustel tööleping. Arvestades mh hageja tegevusega kostjale säästetud raha ning

ostetud teenuste marginaalset mahtu, oleks KVS § 11 lg 3 p-de 5 ja 7 alusel toimingupiirangute

etteheited alusetud. Väidetavad KVS rikkumised välistab § 11 lg 3 p 4 ning asjaolu, et hageja

oli linnavalitsuses ainus tänavate valgustusega tegelev spetsialist. RHS hagejale

etteheidetavates juhtumites ei kohaldunud, kuna hangete maksumus jäi alla RHS § 15 lg-s 3

sätestatud määrade. Töölepingu sõlmimisele eelnenud avaliku teenistuse suhtes deklareeris

hageja kostjale mitme aasta jooksul teenistuse saamist OÜ-st Mix-Tööd. Hageja otsene ülemus

R.H oli teadlik hageja suhtest OÜ-ga Mix-Tööd ja Martland OÜ kuulumisest hageja vennale

ning pidas vastuvõetavaks hageja osaluse OÜ-s Mix-Tööd võõrandamist hageja isale. Kostja

käitus töölepingut lõpetades vastuoluliselt, mis rikub hea usu põhimõtet. Kostja teadis

ülesütlemisavalduse alusena esitatud asjaoludest pikemat aega, kuid tõstis sellele vaatamata

paar päeva enne töölepingu lõpetamist hageja töötasu. Kostja jättis hageja palvele vaatamata

väljastamata lõpparve koosseisu selgitava teatise, rikkudes TLS § 28 lg 2 p-i 12.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Juhul kui kohus peaks tuvastama, et töölepingu ülesütlemine ei

olnud õiguspärane, palus kostja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.01.2014 või

alternatiivselt 24.02.2014, kui kohus peaks tuvastama, et etteteatamistähtaja mittejärgimine ei

olnud põhjendatud, ja vähendada TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitist ühe kuu töötasuni.

Kostja leidis, et töölepingu ülesütlemine hoiatamata ja etteteatamistähtaega järgimata oli

põhjendatud. Samuti ütles kostja töölepingu üles mõistliku aja jooksul hagejapoolsest

kohustuste rikkumisest teadasaamisest. Kostjal tekkisid esmased kahtlused 20.11.2013, kui

sisekontroll sattus riigihanke tulemusel paigaldatud valgustite ülelugemise lepingu peale.

Hageja oli tellinud töid, mis oleks pidanud olema hageja töökohustus. Ülejäänud juhtumid tulid

välja 2013 detsembri jooksul ning viimased asjaolud selgusid 21.01.2014, kui kostja sai

seletuskirjad Tamme Gümnaasiumi majandusjuhatajalt ja Tartu Linnavalitsuse linnavarade

osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialistilt. Hageja tegevuse kontrollimiseks oli kaks kuud

mõistlik aeg. Kostja oli teadlik hageja seotusest OÜ-ga Mix-Tööd, kuid Martland OÜ omaniku

seotusest hagejaga ja OÜ-ga Mix-Tööd sai kostja teada 28.11.2013. Hageja oli ainuke

tänavavalgustuse peaspetsialist linnamajanduse osakonna teede- ja liikluskorraldusteenistuses.

Hagejal oli otsustamisvabadus hanketingimuste määramisel, selles, kellelt pakkumisi küsida,

kellega sõlmida leping jne. Seega oli hageja ametiisik KVS mõttes. Usalduse kaotuse tingiski

peamiselt KVS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud toimingupiirangu ning riigihangete üldpõhimõtete

(läbipaistvuse, kontrollitavuse, konkurentsi) raske ja sihilik rikkumine. Hageja oli kostja juures

töötanud alates 2009. a ning pidi olema kursis töökorralduse reeglite ja praktikaga, sh nõudega,

et võimaliku huvide konflikti korral tuleb teavitada otsest ülemust ja sisekontrolliteenistuse

juhatajat. Hageja töötasu tõsteti 4 euro võrra seoses uue avaliku teenistuse seaduse (ATS)

jõustumisega ja teenistujatelt äravõetud väljateenitud lisapuhkuse kompenseerimisega. Kostjal

puudub info, et hageja oleks palunud lõpparve koosseisu selgitavat teatist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 25. juuni 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja väited kostja vastuolulise käitumise kohta

põhjendatud. Tunnistaja R.H kinnitusel vestles ta hagejaga 28.11.2013 vahetult pärast esimeste

asjaolude, mis andsid alust tööleping lõpetada, ilmnemist. R.H palus hagejal kirjutada

seletuskirja ja pakkus võimalust lõpetada tööleping hageja avalduse alusel. Kuna hageja sellega

ei nõustunud, selgitas R.H hagejale, et sisekontrolliteenistus jätkab tema sõlmitud tehingute

uurimist. Kostja ei ole loonud üldise palgatõusuteatega hageja suhtes sellist usaldusseisundit,

mis lubanuks hagejal eeldada, et kostja on etteheidetest tema suhtes loobunud. Uue avaliku

teenistuse seaduse jõustumisega seotud palgatõus oli R.H kinnitusel väljas tööandja kodulehel

ning oli üldteada informatsioon, hageja ei ole vastupidist väitnud. R.H ütluste kohaselt jäi

hageja erinevalt kõigist teistest töötajatest ilma 2013. a tulemustasust. See asjaolu oli hagejal

teada. R.H kinnitusel on ta mitmel korral seoses hageja taotletud komandeeringutega hagejale

selgitanud, et tema suhtes käib uurimine. Praegusel juhul ei saa väita, et kostja käitumine oleks

vasturääkiv sellisel erakordsel määral, mis oleks pahauskne.

Kohus oli seisukohal, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks

ei ole põhjendatud. Ülesütlemisavalduses on kirjeldatud nelja juhtumit, mis tingisid usalduse

kaotuse hageja vastu. Juhtumid olid seotud hageja töö korraldamisega Tartu Veeriku linnaosa

valgustite ja mastide loendamise, mastide materjali, pikkuse ja omandisse kuuluvuse ning

tänavavalgustuse toitekaablite tüübi ülesmärkimise teenuse ostmisel, sama teenuse ostmisel

Narva mnt, Roopa tn, Kaunase tn, Riia tn, Võru tn ja Puiestee tn piirkonnas, Orava ja

Kasarmu tn valgustite vahetamise teenuse ostmisel ning Tartu Tamme Gümnaasiumi

elektripaigaldise käidukorralduslepingu täitmisel. Kirjeldatud juhtumite asjaolude esinemise

suhtes ei ole hageja sisulisi vastuväiteid esitanud. Asjaolusid tõendavad ka kostja esitatud

tõendid, mida hageja ei ole vaidlustanud (tl 131 jj). Hageja väide, et tema suhtes ei kohaldu

KVS, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et ta oli ainuke tänavavalgustuse

peaspetsialist

Tartu

Linnavalitsuse

linnamajanduse

osakonna

teede-

ja

liikluskorraldusteenistuses. Tema tööülesanneteks oli mh valgustusalaste riigihangete

ettevalmistamine ja läbiviimine, hankelepingute projektide koostamine ning järelevalve

lepingute täitmise üle. Enne töölepingu sõlmimist oli hageja kostja juures tööl ametnikuna.

Põhjendatud on kostja seisukoht, et kuna hageja asus kostja juures ametnikuna teenistusse

2009. a, pidi talle olema teada ka Tartu Linnavalitsuse töökorralduse reeglite p 9¹.3, mille

kohaselt,

kui

ametnikul

tekib

teenistuskohustuste

raames

otsuse

tegemisel

korruptsioonivastases seaduses kirjeldatud huvide konflikt, peab ta sellest viivitamata

teavitama ametisse nimetamise õigust omavat isikut ja sisekontrolliteenistuse juhatajat. Hageja

ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks tema tööülesannete muutumisele töölepingu

sõlmimise järel nii suures ulatuses, et ta ei peaks enam järgima KVS § 1 lg-s 2 sätestatud

eesmärki tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. KVS § 2 lg 21 järgi on ametiisik

KVS tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata

sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta,

teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. RHS § 16 lg 1

sätestab küll, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kohustatud riigihangete seaduses sätestatud

korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta

on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub aga hankija hankelepingu sõlmimisel

riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja sama seaduse §-st 18². RHS § 3 järgi peab hankija

mh tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Kohus leidis, et ülesütlemisavalduses

kirjeldatud juhtumites I-III ei ole hageja käitunud nimetatud kohustust silmas pidades.

Usalduse kaotuse tõttu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ei ole määravaks asjaoluks

töötajale etteheidetavate tegude kvalitatiivne maht või varaline väärtus. Kuna hageja oli

ainuisikuliselt seotud hinnapakkumistega, temal oli vabadus otsustada, kellelt pakkumisi küsida

ja kellega sõlmida leping, ei saa ka asuda üheselt seisukohale, et valituks osutunud pakkumine

oli tõepoolest kõige soodsam ja tehtud mitte arvestades konkureerivaid pakkumisi või et

pakkumise tegija oleks teiste pakkujatega võrdses positsioonis. Ülesütlemisavalduse I juhtumis

kirjeldatud asjaolude vastuolulisuse suhtes ei ole hageja vastuväiteid esitanud. 28.11.2013

seletuskirja kohaselt küsis hageja hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, samas ei ole hageja

esitanud vastuväited ülesütlemisavalduses märgitud puuduva konkureeriva pakkumise kohta

kostja dokumendiregistris. Hageja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et Martland OÜ ja Siamo

Vara OÜ hinnapakkumised on vormistuslikult sarnased ning nende metaandmed kattuvad.

Kostja ei ole hagejale ette heitnud osalust OÜ-s Mix-Tööd. Usalduse kaotuse tingis riigihangete

üldpõhimõtete (läbipaistvuse, kontrollitavuse, konkurentsi) rikkumine. Ka ei ole kostja kordagi

viidanud hageja erialalisele ebakompetentsusele.

Ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis kajastuv ei ole tõendiks, et hageja võttis

ülesütlemisavalduses kirjeldatud juhtumites pakkumised erapooletult. See, et otsene ülemus

peaks töötaja – ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis kajastatud andmeid võrdlema

iga konkreetse lepingu sõlmimisel, ei ole mõistlik ega otstarbekas. Põhjendatud on kostja väide,

et ta eeldab, et nii töötajad kui ametnikud juhinduvad ametiülesandeid täites töölepingust, Tartu

Linnavalitsuse töökorralduse reeglitest ja teistest tööd puudutavatest õigusaktidest. Kostjale

olulise, lepingu sõlmimise tingimuste, poolte jms, informatsiooni andmise kohustus oli hagejal.

Hageja ei ole tõendanud, et tema otsene ülemus R.H oli teadlik Martland OÜ kuulumisest

hageja vennale. R.H tunnistajana antud ütlustest järeldub, et R.H sai hageja seotusest

Martland OÜ-ga teada sisekontrolli märkuse tulemusena. Arusaamatuks jääb, mida peab hageja

silmas väitega, et kostja kinnitusel on toimingupiiranguid töötajatele selgitavad töökorralduse

reeglid ajale jalgu jäänud. Kostja väitis 13.05.2014 kohtuistungil, et hagejale pidid olema teada

ka ametnike tegevuse piirangud ja tal oleks pidanud tekkima kahtlus, kui ta võtab venna firmalt

pakkumisi. Põhjendatud on kostja seisukoht, et asjas tuleb arvestada ka seda, et kostja kui

kohaliku omavalitsuse tegevus on kõrgendatud avaliku tähelepanu all ning kostja ootab seetõttu

oma töötajatelt ja ametnikelt lojaalsust ning seaduste järgimist. Hageja oli töötanud kostja

juures peaaegu viis aastat, mistõttu pidi ta olema kursis töökorralduse reeglitega ning nõudega

teavitada otsest ülemust ja sisekontrolliteenistuse juhatajat võimalikust huvide konfliktist.

TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja etteteatamistähtaegu järgimata töölepingu üles

öelda, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Sellisel

juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega. Kohus leidis, et arvestades kostja

usalduse kaotust hageja vastu ei olnud töösuhte jätkamine võimalik. Kostja ei ole

põhjendamatult viivitanud ülesütlemisavalduse edastamisega ega rikkunud TLS § 88 lg-s 4

sätestatud mõistliku aja põhimõtet. Kostja väitel avastati hageja esimene töölepingu rikkumine

20.11.2013 sisekontrolli poolt. 28.11.2013 seletuskirjas andis hageja selgitusi vaid

ülesütlemisavalduses märgitud I juhtumi lepingu kohta, kuna selleks ajaks ei olnud kostjale veel

teada ülejäänud kolme juhtumi asjaolud. Kostjale said täiendavad asjaolud, mis usalduse

kaotust põhjustasid, teatavaks 21.01.2014, kostja esitas ülesütlemisavalduse 24.01.2014.

Arusaamatuks jääb hageja väide, et KVS § 11 lg 3 p 4 välistab ülesütlemisavalduses toodud

rikkumised. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et selleks, et toimingupiirang ei kohalduks,

oleks hageja pidanud esmalt teavitama linnamajanduse osakonna juhatajat võimalikust huvide

konfliktist. Põhjendatud on kostja väide, et ülesütlemisavalduses kirjeldatud töid pakuvad

ilmselt mitmed firmad, kellel puudub seos hagejaga, ja seega oleks hagejal olnud võimalik

vältida huvide konflikti ning KVS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud toimingupiirangu rikkumist.

Kuna ülesütlemisavaldus ei ole tühine ja samuti puudub alus seda tühistada, tuleb hageja

kahjuhüvitamisnõuded jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. S. Ilves esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. juuni 2014 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jaotada vastavalt ka

menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on töölepingu ülesütlemine tühine ülesütlemist õigustava mõjuva põhjuse puudumise tõttu.

Ülesütlemisavalduses välja toodud neli juhtumit kirjeldavad kostjale vajalikke ja soodsaid töid.

Kahe esimese juhtumi puhul (andmete kogumine) oli tegemist marginaalsete väärtustega

hangetega, mille läbiviimisel puudus kohustus järgida tavapäraseid riigihangetega kaasnevaid

formaalsusi. Hangete mahud jäid alla RHS § 15 lg-s 3 sätestatud piirmäära ning Tartu

Linnavalitsuse 06.03.2012 määrusega nr 6 kehtestatud „Tartu linna hankekorra“ § 13 lg-tes 2,

3 ja 4 toodud piirmäära. Hageja vande all antud seletusest nähtub, et hageja võttis esmalt

ühendust erinevate elektrifirmadega, millised keeldusid tööd tegemast, kuid kogus sellele

vaatamata pakkumised ettevõtjatelt, kes kiiresti ja soodsalt nõustusid andmed kokku lugema.

Seega järgis hageja riigihangete üldpõhimõtteid. Samuti on kirjeldatu tõttu välistatud huvide

konflikt. Kohus ei ole hageja seletuse usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, kuid on jätnud

selle arvestamata, rikkudes põhjendamiskohustust ja TsMS § 442 lg-t 8.

Andmed tuli koguda suvel puhkuse ajal ja need olid vajalikud edastamiseks potentsiaalsetele

koostööpartneritele Jaapanis. Kostja kasutas andmeid 2013 augustis. Andmete kogumisega

seotud hangete dokumenteerimine toimus hiljem. Arvestades andmete kiire kogumise vajadust

puhkuste ajal, on dokumenteerimisega hilinemine ja ülemuse hiline informeerimine

väheoluline rikkumine. Samuti puudus alus kahe ülejäänud juhtumi asjaoludel töösuhte

lõpetamiseks menetluses esitatud väidetel, millele kohus jättis vastamata.

Peamine töösuhte lõpetamise tinginud asjaolu seisnes KVS-s sätestatud toimingupiirangute

eiramises sellega, et hageja teavitas oma venna seotusest Martland OÜ-ga alles

novembris 2013. Ülesütlemisavalduses heidetakse ette ka hageja seotust OÜ-ga Mix-Tööd.

Nimetatud etteheidete hindamisel on määrav kostja suhtumine, mida iseloomustavad järgnevad

asjaolud. Hageja deklareeris töösuhte eelselt ja selle kestel seotust OÜ-ga Mix-Tööd. Seega oli

kostjale vastuvõetav, et hageja saab OÜ Mix-Tööd vahendusel teenistust kostjale osutatavate

teenuste eest. Asudes kostja teenistusse, peeti rahuldavaks OÜ Mix-Tööd osaluse võõrandamist

hageja isale. KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt puudub osaluse võõrandamisel isale mõju

toimingupiirangute täitmisele. Toimingupiirangute eiramine olnuks hageja otsese ülemuse,

tunnistaja R.H ütluste kohaselt talle vastuvõetav, kui ta olnuks sellest eelnevalt teadlik.

Kohus jättis vastamata hageja põhjendusele, mille järgi ATS eesmärgi (eelnõu seletuskirja)

kohaselt ei laiene töölepingu alusel ametiasutuses töötavatele isikutele erinevalt ametnikest

ATS-s ja KVS-s ettenähtud tegevuspiirangud. Hagejale ei kohaldunud alates töölepingu

sõlmimisest KVS-s sätestatud toimingupiirangud ja töökorralduse reeglid ametnike kohustuste

osas ning kui kohaldusid, siis kostja suhtumise tõttu ei saanud nende eiramine põhjustada

usalduse kaotust. Hageja järgis riigihangete üldpõhimõtteid ning hageja tegevus vastas kostja

huvidele ja oli kostjale vastuvõetav, mitte usaldust kuritarvitav;

2) on töölepingu ülesütlemine tühine lepingu hoiatuseta lõpetamise tõttu. Kohus jättis hoiatuse

tegemata jätmise seaduspärasuse küsimusele vastamata. Seadus seob rikkumise tõttu

kestvuslepingu ülesütlemise kehtivuse rikkumise raskuse või eelneva hoiatamisega (TLS § 88

lg 3, VÕS § 196 lg 2). Rikkumise raskuse hindamisel tuleb juhinduda ülalkirjeldatud kostja

suhtumisest usalduse kaotuse tinginud asjaoludesse ning hageja korraldatud tööde vajalikkusest

ja vastavusest kostja huvidele;

3) on töölepingu ülesütlemine tühine TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja ületamise tõttu.

Mida raskem on rikkumine, seda lühem on rikkumisele reageerimise mõistlik aeg. Usalduse

kaotus oli tingitud toimingupiirangute rikkumisest ning riigihangete üldpõhimõtete ja

töökorralduse reeglite eiramisest, mis eelkõige seisnes töödeks pakkumiste esitamise

võimaldamises hageja venna äriühingule. Kui selline asjaolu õigustas töölepingu hoiatuseta ja

etteteatamiseta lõpetamist, tulnuks töösuhe üles öelda novembris 2013. Kohtu järeldus, et

ülesütlemisel järgiti rikkumisele vastamise mõistlikku aega, on vastuoluline. Usalduse kaotuse

tinginud asjaolu esines juba novembris 2013 ja 21.01.2014 ilmnenu on töölepingu ülesütlemisel

tähtsusetu, sest kohtu hinnangul on usalduse kaotus sõltumatu tegude mahust või väärtusest;

4) oli kostja käitumine töölepingu ülesütlemisel vastuoluline. Kohtupraktikas peetakse

vastuolulist käitumist hea usu põhimõtte rikkumiseks (3-2-1-100-07, p 16) ning see õigustab

ülesütlemise tühistamist VÕS § 6 lg 2 ja TLS § 106 alusel. Ka töösuhetes omab vastuoluline

käitumine õiguslikke järelmeid (3-2-1-82-12, p 17). Vastuolulisus seisnes selles, et paar päeva

enne ülesütlemisavalduse esitamist, s.o 22.01.2014, tõsteti hageja palka. Samuti seisneb

vastuolulisus kostja käitumises selles, et soovides töösuhet lõpetada, jäeti TLS § 28 lg 2 p-i 12

rikkudes lõpparve koosseisu selgitav teatis hageja palvele vaatamata väljastamata. Arvestades

hagejale 2013. a tehtud ettepanekut töölepingu korraliseks ülesütlemiseks, hagejale detsembris

tulemustasu maksmata jätmist ja hageja lähetusse saatmata jätmist, andis töötasu tõstmine

signaali töösuhte edasisest sujuvusest. Töötasu tõstmise ulatus või põhjus on ebaoluline. Heas

usus käituv tööandja lõpetab töösuhte selgelt ega tõsta vahetult enne seda töötasu;

5) kuivõrd töölepingu ülesütlemine on tühine, hageja rahalised nõuded on selged ja kostja

taotles töölepingu lõpetamist kohtu poolt, kuid jättis esitamata vastuväited ja selliseid

kinnitavad tõendid tühise ülesütlemisega põhjustatud kahju kohta, ning arvestades Riigikohtu

selgitusi lahendis nr 3-2-1-79-13 (p 32.3), on õige mõista TLS § 109 lg 1 alusel välja saamata

töötasu töölepingu ebaseadusliku lõppemise ajast (s.o arvates 24.01.2014) kuni TLS § 107 lg 2

alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni.

5. Tartu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) vaidles kostja vastu hüvitise suurusele juhul, kui kohus peaks tuvastama, et kostja ei öelnud

töölepingut üles õiguspäraselt. Kostja palus sel juhul vähendada hüvitist ühe kuu töötasuni;

2) ei tinginud töölepingu ülesütlemist mitte sõlmitud lepingutega tellitud tööd, vaid asjaolu, et

hageja oli oma teenistuskohustuste täitmisel eksinud KVS, RHS ja Tartu Linnavalitsuse

töökorralduse reeglite vastu. Samuti oli hageja kuritarvitanud tööandja usaldust ning hageja

tegevus tööde tellimise dokumenteerimisel ei vastanud linnas kehtivale asjaajamispõhimõttele.

Ülesütlemise aluseid ei oleks esinenud vaid juhul, kui hageja oleks teavitanud R.Hi teenuste

tellimisest oma vennaga seotud äriühingult ning R.H ja sisekontrolli teenistuse juhataja oleksid

andnud lepingute sõlmimiseks loa. R.H tunnistas, et ta oleks olnud nõus I juhtumi tööde

tellimisega väljastpoolt, kuid sellest ei saa teha järeldust nagu oleks R.H olnud nõus hageja

poolt KVS toimingupiirangute ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumisega. Kostja

ei ole heitnud hagejale ette toimingupiirangute rikkumist seoses OÜ-ga Mix-Tööd;

3) selgus kohtumenetluses vastuolu ka selles, et I juhtumi tööd teostati juba augustis 2013, kuid

pakkumised võeti alles oktoobris-novembris 2013. Pakkumised on vormistatud sarnaselt.

Puuduvad andmed selle kohta, kuidas on pakkumised saadud. Samuti ei ole hageja esitanud

tõendeid selle kohta, et ükski teine elektrifirma ei olnud nõus kahes esimeses juhtumis märgitud

töid teostama, mis oleks välistanud eksimise KVS ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtete

vastu. Eeltoodu tõttu on paljasõnalised ja tõendamata hageja väited andmete kiire saamise

vajaduse kohta puhkuste ajal jne. Hageja ei ole ka tõendanud, et tööd teostas Martland OÜ;

4) ei ole küsimuse all ATS-s ja KVS-s ettenähtud tegevuspiirangute rikkumine, vaid

toimingupiirangute rikkumine. Kohus on selgitanud, miks tuleb hageja lugeda ametiisikuks

KVS mõttes ning miks oleks hageja pidanud järgima Tartu linna töökorralduse reegleid ka

pärast seda, kui temaga sõlmiti tulenevalt ATS muutumisest tööleping;

5) oli töölepingu ülesütlemine põhjendatud ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg 3 teise lause

alusel ja etteteatamistähtaega järgimata tuginedes TLS § 97 lg-le 3;

6) ei ole kostja rikkunud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja põhimõtet. 20.11.2013 oli

kostjale teada vaid I juhtumi leping, mis tekitas küsimusi. 28.11.2013 võeti hagejalt seletuskiri.

Kostja ei soovinud öelda töölepingut üles ennatlikult, kõiki asjaolusid ja hageja ülejäänud

tegevust kontrollimata. Kostja sai viimased ütlused 21.01.2014. Hageja tegevuse

kontrollimiseks oli kaks kuud mõistlik aeg. Hageja oli teadlik, et tema tegevust uuritakse.

Kostja puhul on tegemist haldusorganiga, mis rakendab oma tegevuses uurimisprintsiipi.

Usalduse kaotust ei tinginud vaid I juhtumi asjaolud, vaid kõigi juhtumite asjaolud kokku;

7) ei ole kostja käitunud vastuoluliselt. Hageja töötasu tõsteti 4 euro võrra seoses uue

ATS jõustumisega ja teenistujatelt äravõetud väljateenitud lisapuhkuse kompenseerimisega

(Tartu Linnavolikogu 24.01.2013 määrus nr 82 „Tartu linna ametiasutuste palgajuhend“ § 18).

Palga korrigeerimine alates 01.01.2014 kompensatsioonisumma võrra pidi olema hagejale

teada juba 2013. a esimesel poolel ning hiljemalt siis, kui hagejaga sõlmiti tööleping ja ta kaotas

väljateenitud lisapuhkuse. Töötasu korrigeerimine pidi toimuma 01.01.2014 seisuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

25. juuni 2014 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal-

ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks.

7.1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et esines TLS § 104 lg-s 1 sätestatud alus (mõjuv põhjus)

töölepingu ülesütlemiseks ning apellandi vastupidine seisukoht on põhjendamatu.

Maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole hageja ülesütlemisavalduses kirjeldatud juhtumite asjaolude

esinemise suhtes sisulisi vastuväiteid esitanud. Maakohtu sellekohast järeldust ei ole

apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Apellant on jätkuvalt aga seisukohal, et kõigi

ülesütlemisavalduses kirjeldatud nelja juhtumi asjaoludena kirjeldatud tööd olid teostatud

kostja huvides ja soodsalt ning seetõttu ei ole talle etteheitetav tegevus nii oluline, et käsitleda

seda mõjuva põhjusena, mis õigustaks erakorralist ülesütlemist. Hagiavalduses on hageja

leidnud, et kostja poolt olnuks mõistlik tema tegevusele reageerida hoiatusega.

Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et usalduse kaotust kui mõjuvat põhjust tuleb igal

ülesütlemise õiguspärasuse hindamise juhtumil käsitleda eraldi ja seda sõltuvalt töösuhte

iseloomust, poolte kokkulepetest ja töötaja tööülesannetest. Kostja on antud menetluses kohalik

omavalitsus ning maakohus on õigesti märkinud, et seetõttu on kostja tegevus kõrgendatud

avaliku tähelepanu all, mistõttu ootab kostja oma töötajatelt ja ametnikelt lojaalsust ja seadustes

sätestatud järgimist. Vastupidiselt apellandi seisukohale leiab ringkonnakohus, et usalduse

kaotuse tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks ei ole töötajale etteheidetavate

tegude kvalitatiivne maht või varaline väärtus, vaid ülesütlemisavalduses märgitud õigusaktides

sätestatu rikkumine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja on rikkunud ülesütlemisavalduses

märgitud õigusaktide (Tartu Linnavalitsuse töökorralduse reeglite p 91.3; RHS § 3, KVS § 1

lg 2 ja § 11 lg 1) sätteid ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas otsuses.

Apellant asus kostja juurde tööle ametnikuna 01.06.2009 ning seoses avaliku teenistuse seaduse

jõustumisega sõlmiti temaga alates 01.04.2013 tööleping. Pakkumusest soodustingimustel

töölepingu sõlmimiseks nähtuvalt apellandi töösisu ei muutunud (I kd, t.l 23) ning töölepingu

p 8.1 (I kd, t.l 29) kohaselt tulenevad poolte kohustused lisaks käesolevast lepingust veel

seadustest, määrustest, tööandja kehtestatud reeglitest ja eeskirjadest. Kõik tööandja

määratavad tingimused tehakse töötajale teatavaks kas kirjalikult või e-posti teel või siseveebi

kaudu. Pooled on kokku leppinud, et töötajal on kohustus nendega tutvuda ning oma tegevuses

nendest lähtuda. Töötaja on kohustatud täitma tööandja töökorralduse reegleid.

Seega kohaldusid apellandi suhtes Tartu Linnavalitsuse töökorralduse reeglid ning apellandi

vastupidine väide ei ole õige. Apellant oli ametiisik KVS § 2 tähenduses ning tema suhtes kehtis

KVS §-s 11 lg 1 p-s 1ettenähtud toimingupiirang.

Apellandi väide, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tunnistaja R.Hi ütluseid, on ekslik.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tunnistaja R.Hi ütlustest ei saa järeldada, justkui oleks

R.H nõustunud töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaoludega ning aktsepteerinud Tartu

Linnavalitsuse töökorralduse reeglite p 91.3 nõuete rikkumist.

Ekslik on apellandi väide, et maakohus ei ole tema vande all antud seletuse usaldusväärsust

kahtluse alla seadnud. Vaatamata sellele, et maakohtu otsuses ei ole eraldi hageja vande all

antud seletust käsitletud, tuleneb maakohus järeldustest, et hageja vande all antud seletus on

ennastõigustav ega lükka ümber ülesütlemisavalduses märgitud õigusaktide sätete rikkumist.

Apellandi korduv tuginemine kostja huvides tegutsemise kohta oleks õigustatud ainult juhul,

kui ta oleks järginud ülesütlemisavalduses märgitud õigusaktide nõudeid ning taganud sellega

avaliku ülesande ausa ja erapooletu täitmise.

7.2. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas maakohus hageja tegevust kõigi

ülesütlemisavalduses märgitud juhtumitega seoses tervikuna. Iseenesest on õige apellandi see

väide, et kohtuotsuse põhjendustes ei ole eraldi käsitletud talle etteheidetava neljanda juhtumiga

seotud asjaolusid. Ülesütlemisavaldusest (I kd, t.l 16-21) ja kostja seisukohast (I kd, t.l 79)

nähtuvalt heidetakse hagejale neljanda juhtumi puhul ette tema seotust OÜ Martland

tegevusega, mille ainuosanik ja juhatuse liige on apellandi vend ning millest hageja ei

teavitanud R.Hi ja sisekontrolliteenistuse juhatajat. Seega on tegemist toimingupiirangu

rikkumisega. Maakohus on otsuse p-s 9 märkinud, et kostja ei ole hagejale ette heitnud tema

osalust OÜ-s MIX-Tööd. Apellant on teinud eelnevast eksliku järelduse, et tema seotus OÜ

MIX-Tööd kaudu OÜ-ga Martland on kostja poolt aktsepteeritav. Ülesütlemisavaldusest ja

kostja seisukohtadest sellist järeldust ei tulene.

7.3. Õige on maakohtu põhjendus, et töölepingu ülesütlemine ei olnud vastuolus hea usu

põhimõttega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg

6 alusel ei korda neid oma otsuses.

Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et TLS § 106 järgi võib ülesütlemist

vaidlustada juhul, kui ülesütlemine on kehtiv. Tuginedes hea usu põhimõttele ei saa vaidlustada

ülesütlemist, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu.

Käesoleval juhul öeldi tööleping üles töötajapoolse rikkumise tõttu.

7.4. Vastavalt TLS § 97 lg-le 3 võib käesoleva seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel tööandja

töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset

huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või

etteteatamistähtaja lõppemiseni.

TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui

töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Maakohus on nimetatud sätteid õigesti kohaldanud ja ülesütlemist tinginud asjaolusid kaaludes

põhjendatult leidnud, et arvestades usalduse kaotust (rikkumise olulisust) töötaja vastu, ei olnud

tööandjalt mõistlik nõuda töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni ning põhjendatud

oli töösuhte kohene lõpetamine ilma eelneva hoiatuseta.

Apellandi seisukoht, et antud juhul oli ilma eelneva hoiatuseta ülesütlemine tühine, ei ole

põhjendatud.

7.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole viivitanud ülesütlemisega ning ca

kahekuuline tähtaeg alates esimese rikkumise avastamisest kuni töölepingu ülesütlemiseni on

mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses. Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest ning

käesolevas asjas võeti hagejalt seletus 28.11.2013 ainult esimese juhtumi kohta. Lõplikud

asjaolud selgusid 21.01.2014 ning põhjendamatu on apellandi väide, et kostja oleks pidanud

töölepingu üles ütlema pärast asjaolude selgumist esimese juhtumi kohta.

8. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja